Retsensioon "Nahka kriipivad nädalad" (0)

Retsensioon
„Nahka kriipivad nädalad“
Reeli Reinaus
Kirjastus „Tänapäev“
Ilmumisaasta 2012
Teos on mõeldud nendele, kes otsivad lugemisallikat põnevusest, inimeste omavahelistest suhetest, petmisest ja ka vähesel määral armastusest. Raamatu kaante disain on leidnud tänu Jaak Peebule väga huvitava lahenduse. Keskendudes lugemisele ei pannud tähelegi kuidas aeg lendab ning oli hea lugeda kuna autoril oli lihtsalt super keelekasutus ning selline lauseehitus, mis räägib igale lugejale juba enda eest.
Reeli Reinaus on Eesti kirjanik. Tema sulest on ilmunud hulk laste- ja noorteraamatuid. Noortele on ta varem kirjutanud raamatud „Mõistatus lossivaremetes“, „Kivid, tulnukad ja sekt“, „Nõidkapteni needus“ ja „ Vaevatud “. Tema noorteromaan „Must vares “ võitis Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev 2009. aasta noorsooromaanivõistlusel esikoha.
Vaid juhus on see, mis raamatu peategelased Kleeri ja Rene kokku viib. Nende mõttemaailm, sõbrad ja tulevikusihid on liiga erinevad selleks, et kohtumine oleks võinud aset leida juhuse abita . Kui pealinnast suveks Tartusse põgenenud tüdruk satub silmitsi probleemidega, mida ta poleks osanud uneski ette näha, püüab ootamatult tema ellu ilmunud poiss teda eneselegi üllatuseks abistada. Paari nädala jooksul toimuvad sündmused muudavad nende mõlema väärtushinnanguid ja tulevikku.
See on lugu elus oma kohta otsivatest noortest , muutumisest ja sellest, kuidas soovil teistest erineda ja vanematele vastanduda võivad olla traagilised tagajärjed.
„Nahka kriipivad nädalad“ saavutas Eesti lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev 2011. aasta noorsooromaanivõistlusel II koha.
Tegevus keerleb ümber peategelaste Kleeri ja Rene ning on edasi antud nende silmade läbi. Kleer põgenedes Tartusse, puutub kokku skinhead´ide subkultuuriga ning kogeb alguses ka üksindust ja murelikkust. Rene oli skinhead ning austas oma kultuuri, kuid hiljem mõistis millise suure vea ta oli teinud ning soovis oma tulevikku mingilgi määral parandada. Terve selle üksi olemise aja ei ole Kleer ise ka kindel mida teha ja kuhu minna kuna ei soovi kokku saada kellegagi keda endisest kodulinnast teab.
Fotosid tehes ning Tartut uurides täiendab tüdruk oma pildikogu ning leiab ka ühe portaali fotograafiaga seoses. Sellest saab alguse tutvumine salapärase Frediga, kes pärast seda salapäraselt kaob ning Kleerilt raha nõuab. Hiljem ekseldes ning peavarju otsides leiab türduk ühe tühja maja kuhu ta otsustas ööbima minna.
Rene ja Kleeri esimene kohtumine ei ole kõige meeldivam , sest nad kohtuvad seal majas , kus Rene sageli aega viidab, kui ei taha koju minna (kui ta on purjus ). Siit algab nendevaheline säde , mis muudab nende suhtumist teineteisesse. Rene mõrvas süüdilavastus pani Kleeri ääretult muretsema ning temast hoolima .
Kirjaniku keelekasutus oli täpne ja huvitavalt ülesehitatud ning oli toodud välja palju võrdlusi, mis tegi lugemise huvitavamaks ning seletas tundeid ja sündmusi väga selgelt ja detailselt. Pinge oli sageli suur, et raamatut oli raske käest panna, sest oli vaja teada saada, mis juhtub edasi.
Raamat esmapilgul jättis väga hea mulje just nimelt kaante poolest. See mis nende kaante vahel asetseb, seda on raske sõnastada. Sisu oli üles ehitatud väga arusaadavalt ning sündmused järgnesid üksteisele nii kuidas poleks osanud üldse ette kujutadagi.
Minu arvates on see raamat isegi mingil määral võrreldav suuremate ja kuulsamate kirjanike loominguga nagu isegi näiteks Suzanne Collinsi ”Näljamängud”. Mõlemad kirjanikud on oma teoseid sisuliselt üles ehitanud väga huvitavalt nii, et teos paneb tõesti mõtlema elule meie ümber ning see, mis veel ootab meid ees ning paneb elu ning mõtte täiesti teise tähendusse.
Lõpp oli iseenesest väga etteaimamatu ning ei osanud suuremas osas raamatu lugemisel üldsegi tulenevat ette näha. Raamat lõppes kuidagi järsult ära ning mulle tõesti jäi selline tunne, et see peab ju ikkagi edasi minema, sest väga huvitav oleks teada, mis juhtub edasi. Mis sai Renest? Kas Rene ja Kleer kohtuvad veel? Kas Rene suudab oma süüd tõestada, et ta süüdi lavastati? Selles osas jäigi õhku rippuma hulk küsimusi.
Pani väga mõtlema tuleviku peale ning mida oma eluga ikkagi peale hakata. See on teine raamat, mis tõesti pani mind elu hindama ning vaatama läbi teistsuguse pilgu. Ootan huviga kas nendele küsimustele on võimalik vastus leida.