Nagu ütlevad C.Castaneda sõnad: "Arusaamine on kõige alus, ja kui see muutub, muutub ka maailm." 14 Kirjutaja peab alati mõtlema adressaadile, kellele ta kirjutab. Looma suhte, arvestades lugeja eripäraga, mida too võiks oodata. Vaid nii õnnestub kommunikatsioon. Kui kirjutaja arvestab lugejaga ja lugeja püüab mõista kirjutajat, ent pingutama peab enam kirjutaja, siis on suhtlemine kirja teel võimalik. 12 H. Hesse, Raamatute lugemisest. Kirjanduse kõnetus. Töövihik II osa. Tallinn: Avita, 2004, lk 8. 13 K. Poom-Valickis, Märgist mõistmiseni. - Kooruke I. Tallinn: Sulemees, 2002, lk 41. 14 K. Tani-Jürisoo, Koolist ja mõttemudelist. - Kooruke I. Tallinn: Sulemees, 2002, lk 6. 16 2.1.2. Lugemine ja ülelugemine 15
Valtu Põhikool Eestluse hoidmine kirjasõna kaudu Koostaja: Martin Lapin Kasutatud materjal: Vikipeedia Google Eneke Nii nagu on olnud eestlase , siis sellega samamoodi on ka kulgenud kirjanduse elu, sellepärast võime öelda ,et me oleme kirjanduse vennad . Meie loeme teda ja tunneme teda, ning ka elame teda. Eesti kirjanduse ajalugu on pikk ning see sai alguse regivärsist. Hiljem tuli rahvaluule. Rahvaluuletekstide kirjanduslikel töötlustel on olnud oluline roll on eesti kirjanduses rahvuskirjanduse sünnist saati kuni praeguseni. Näiteks on Friedrich Reinhold Kreutzwald kirjutanud mõjuka muinasjututöötluste kogu "Eesti rahva ennemuistsed jutud". Rahvajuttude
Ja et mõnikord võib üks pealtnäha pisike müksamine põhjustada uskumatult suurt laastamistööd. Ma ei taha kellelegi näidata jõhkrust, roppust või vastikuid sündmusi ainult sellepärast, et nii on kihvt ja vägev. Ma tahan näidata tagajärgi koos põhjustega ja raputada pisut neid, kes juba liiga sügavale mängu sisse on imbunud.Ahjaa...kolmas põhjus. Ma olen natuke tüdinud sellest üldlevinud veendumusest, et noored ei taha enam lugeda. Küsige mõne kooliõpilase arvamust kirjanduse kohta. Ma usun, et võin üsna julge südamega saadava vastuse peale kihla vedada. Aaappiiii... kohustuslik kirjandus!!?? See on igav! See tapab meid. Mul ei ole selle jaoks aega. Ma ei viitsi. Kas teile ei tundu, et kuskil on tehtud viga? Äkki on alustatud valest otsast? Kõigepealt tuleb tekitada huvi. Ja mis tekitab huvi enamuses noortes inimestes? Äratundmine. Arusaamine. Reaalsus... olgu, vahel ka reaalsuse kaotsiminek. Igatahes, pigem jõuline sündmustele
kellegagi ning ei ole välja mõeldud. Loo keskne armastuslugu põhineb aga ühel väga tuntud koolisisesel ,,linnalegendil", mida alati uutele õpilastele edasi räägitakse ja enam ei tea keegi, kas see ka päriselt juhtus. ,,Kuu külm kuma" võitis Eduard Vilde nimelise kirjanduspreemia. Oled läbi aegade noorim laureaat. Mida see Sulle tähendab? ,,See on loomulikult väga suur au olla ühes loetelus Eesti kirjanduse oluliste autoritega. Vilde oli niiöelda rahvakirjanik, ta puudutas väga laia ringi inimesi ja seda ütles zhürii ka minu raamatu kohta et see meeldis igas vanuses ja erinevatelt elualadelt inimestele, nii naistele kui meestele. Mõneti aukartustäratav on, et esimene romaan nii hästi vastu võeti nii lugejate kui kriitikute poolt. Tunnen, et pean edaspidi sellevõrra paremini kirjutama, et mitte kedagi alt vedada.
Samuti saab ÕISis ainetele registreeruda, õppetoetusi taotleda ning ÕISi kaudu levib ka informatsioon õppejõududelt üliõpilasteni. Süsteem on mugav, turvaline ja usaldusväärne. Samamoodi on kasutusel ka Moodle ehk süsteem, kuhu osad õppejõud lisavad samuti õppematerjale, kodutööde kirjeldusi ja ülesandeid. Interneti kaudu on kättesaadav ka erialane- ja ilukirjandus. Kasutan Ebraryt, rahvusvahelist internetiraamatukogu ja EEVAt ehk Eesti vanema kirjanduse digitaalset tekstikogu. Tegelikult eelistan lugeda raamatuid nende traditsioonilisel kujul, kuid eelnevalt nimetatud kogudes on tihti kirjandust, mis ei ole mujal nii hõlpsalt saadaval. Kooli tarbeks kasutan ka erinevaid veebisõnaraamatuid (ÕS 2006, seletav sõnaraamat, eesti- inglise-eesti, eesti-vene-eesti, eesti-saksa-eesti sõnaraamatud). Samuti kasutan ka raamatukogude e-kataloogi Ester, mille abil saab näha, kas ja millises raamatukogus leidub
Karin Fossum “Neljanda novembri öö” Arvustus Karin Fossumi raamat “Neljanda novembri öö” on psühholoogiline ning kriminaalse alatooniga suhteromaan. Autorile on omane hea empaatiavõime ja inimeste mõistmine ning seeläbi on ta kirjutanud täiesti tavalistest inimestest, keda elu paneb proovile kõige keerulisemal moel. Valisin selle raamatu, kuna huvitun samuti inimeste käitumisest, veel on mul minu hea empaatiavõime, et tajuda inimesi ja nende käitumismustreid. Mulle meeldib, kui raamat paneb mind proovile ehk antud teos tekitab palju erinevaid seoseid ja mõttemänge, mis loovad põnevust. Kuna tegemist on osaliselt ka krimiromaaniga, siis sai see minu valikus määravaks. Raamatuga olin rahul ja see ei valmistunud mulle pettumust. Raamat algab tavalisel päeval, kus on kohe fookuses jällegi tavaline pere - isa Jon, ema Megnhild ja 17-aastane tütar Jonna. Ühel õhtul ütleb ta vanematele, et läheb
1 FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Sügis 2015, Kurvet-Käosaar KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS KOHUSTUSLIK KIRJANDUS Loengumaterjalid (loengukonspektid Moodle's, ka viimane konspekt ,,Postkolonialism" ja ,,Postmodernistliku kirjanduse tunnusjooned" ja ,,Modernistliku proosa tunnusjooned") Merilai, Saro, Annus, ,,Poeetika": Ilukirjanduslikkus (lk 914), Luule poeetika (1788, sh osa ,,Kõne-lause ja piltkujundid"), Proosa poeetika (139194) J. Kraavi, ,,Postmodernismi teooria", lk 110135 (ÕIS). T. Hennoste, ,,Postkolonialism ja Eesti, http://www.kirikiri.ee/article.php3? id_article=201 (ÕIS) T.Hennoste. Kaanon. Kaanan. Teoses ,,Eurooplaseks saamine". TÜ kirjastus, 2003, lk 178-182 (ÕIS). KORDAMISKÜSIMUSED
Väike eesti kirjanduslugu Eesti kirjanduslugu a.kull kulli pilk j.talvet tõrjumatu äär r.veidemann olla kriitik... väike eesti kirjanike leksikon v.vahing vaimuhaiguse müüt ,,Väike Eesti kirjanduslugu" Märt Hennoste, lk 390-392 Arvo Valton on viljelnud eri kirjanduszanre (novell, jutustus, romaan, aforism, luuletus, muinasjutt, näidend, filmistsenaarium), kuid enim on ta mõjutanud eesti novelli arengut.valton on ennekõike novellikirjanik, kelle loomingut iseloomstab kirjanduse uute võimaluste otsimine. Ta on leidnud tunnustust iseseisva juurdlejana. Saanud noorukina tunda ülekohut(perekond küüditati 1949. a. ja tulevase kirjaniku kooliaastad möödusid Novosibirski oblastis), on Valton kujunenud järjekindlaks vägivalla vastu võitlejaks. Tema protest dogmatismi, ametkondlikkuse, bürokraatia, kõige inimvääritu suhtes avaldus juba 60. aastatel, tuues kaasa valitsusringkondade poliitilisi ja ideoloogilisi süüdistusi.
Kõik kommentaarid