F. Tuglase "Novelle" (0)

Väike-Maarja Gümnaasium
Referaat
Friedebert Tuglase „Novelle“
Rait Läänemets
Väike-Maarja 2013
Sissejuhatus
Kohustuslikuks kirjanduseks lugesin Friedebert Tuglase teose „Novelle“. Kirjandusevõõras inimene nagu ma olen, ei teadnud ma varem tema teostest mitte midagi. Küsisin arvamust pereliikmetelt ning nende sõnul pidi raamat olema küllaltki keeruline lugeda ja mõista. Enamjaolt pidasid nende arvamused ka paika ning arvan, et raamat mulle ei meeldinud. Ei meeldinud sellepärast, et see oli tõesti keeruline lugeda ja see pani ridu vahele jätma. Eelistan tänapäevasemat kirjandust.
Friedebert Tuglas
Friedebert Tuglas, kes kandis kuni 1923. aastani nime Friedebert Mihkelson (või Michelson) sündis 1886. aastal Tartumaal (tänapäeval Põlvamaa) Ahjas Võnnu kihelkonnas. Ta oli tuntud eesti kirjanik, kriitik, kirjandusteadlane , tõlkija ja ajakirjanik. Tuglas omandas haridust algselt Prangli kihelkonnakoolis, pärast seda Uderna ministeeriumikoolis, Tartu linnakoolis ning lõpuks Hugo Treffneri Gümnaasiumis. Tuglas osales 1905. aasta revolutsioonis, mille käigus ta arreteeriti. Ta veetis kaks kuud Toompea vanglas , kus ta kirjutas proosaluuletuse „Meri“. Seoses revolutsioonis osalemisega kuulutati ta pagulaseks ning ta veetis 11 aastat välismaal. Ta viibis enamasti kas Soomes, Saksamaal või Pariisis. Tuglas oli tihedalt seotud järgmiste kirjanike rühmitustega: „Noor Eesti“, „Siuru“ ja „ Tarapita “. Kirjanik suri 1971. aastal Tallinnas.
Tuglase loomingut iseloomustab realism ning romantika. Tema nime all on ilmunud nii reisikirju, mälestusraamatuid, kirjandusuurimusi, novellikogusi ja ka romantilisi teoseid.
„ Hingemaa “
Novelli peategelasteks on noor Juhan Remmelgas, kelle unistuseks on saada õpetajaks ning rajada imetlusväärne kool, ning üsna väsinud loomuga vaene kandimees, kes unistas maast, et ometi vaesusest vabaneda . Sündmused toimusid sügisel porisel metsateel ning kandimehe elamus .
Noor õpetaja ja kandimees kohtusid porisel metsateel, kui kandimees oli oma hobusevankriga kinni jäänud. Juhan abistas tal vankri liikuma saada ning seejärel mindi koos kandimehe juurde, kuna oli juba hilja ja noorel Juhanil veel pikk maa ees. Koos einestati ning arutleti rikkuse ja tarkuse üle. Lugu lahenes nii, et mõlemate unistused said teoks, kuid sellel oli ka oma hind. Noor koolmeister ei saanud tegutseda nii nagu ta tahtis ning seega tema plaanid läksid luhta. Kandimees sai oma ihaldatud maad, kui kaotas selle läbi oma lähedased.
„Toome helbed “
Teose peategelaseks on lapsik ja õrn Leeni , kes ei mõistnud hästi täiskasvanute maailma. Tegevus leidis aset kevadel tüdruku talus ning jõe kaldal.
Ühel kevadpäeval leidis Leeni ennast taas unistamast, kui ta nägi aias suudlevat paari, kelleks olid ta õde Marie ja karjus Kustas . Ta tundis, et ta justkui hakkas mõistma armastust ning ta tahtis seda ka ise kogeda. Seetõttu otsustas ta avaldada muljet jõe ääres kala püüdvale Vidrikule, viies talle võileiva. Poiss sõi küll võileiva ära, kuid jäi tüdruku suhtes ükskõikseks ning see murdis tüdruku südame.
„Suveöö armastus“
Selles teoses oli peategelasi kaks: noor Maali ning temast vanem Kustas, kes olid teineteisse armunud, kuid tüdruk ei tahtnud seda tunnistada. Sündmustik leidis aset suveööl aidas ning veskis.
Maali magas aidas, kui kuulis , et keegi tema nime hüüab. See oli Kustas, kes tahtis, et Maali ta aita laseks. Maali poissi sisse ei lasknud ning poiss ütles, et lahkub. Maali avas selle peale aida ukse. Kustas hakkas tüdrukut kallistama ja suudlema ning sellepärast jooksis Maali veskisse peitu. Maali pani uksed kinni ning Kustas ei saanud sisse. Algas vestlus noorte vahel ning lugu lahenes, kui Maali veendus, et Kustast armastab . Kustas saatis Maali koju ning mõlemad läksid magama.
„Popi ja Huhuu “
Novelli keskmeks on koer Popi ja puuris elav ülbe ahv Huhuu. Sündmused leiavad aset Isanda eluasemes.
Popi oli koer, kes vajas pidevat hoolt oma peremehelt . Ühel päeval lahkus peremees kodust ning Popi jäi kahekesi ülbe ja isepäise ahvi Huhuuga. Huhuu hakkas mässama ning keeras kogu elamise segamini. Ta kiusas Popit ning kasutas tema peal vägivalda. Aja jooksul nende suhted leebusid ning Huhuu tõi koerale süüa. Nad hakkasid teineteisest hoolima . Ühel päeval leidis ahv kanget alkoholi ning ta asus seda pruukima. Kui jook otsa sai, läks ahv uut otsima . Ta leidiski kasti, kuid ta ei suutnud seda lahti teha. Ta viskas selle maha, lootuses, et see nii avaneb . Kast hoopis plahvatas ning loomad paiskusid seinte äärde.
Kokkuvõte
Arvan, et teostel oli sügav mõte ning kui lugudesse süveneda, siis võib nii mõndagi õppida. Mina kahjuks väga süveneda ei saanud, kuna lihtsalt napib aega seoses kevadtöödega. Siiski soovitan seda teistele, sest lugudel on mõte ja huvitav lauseehitus , millest annab paljugi õppida.
Kasutatud kirjandus
http://et.wikipedia.org/wiki/Friedebert_Tuglas (05.05.2013)
http://www.kirmus.ee/erni/autor/tugl_b.html (05.05.2013)
http://www.kirjanikemuuseumid.ee/kirjanik/friedebert_tuglas (05.05.2013)