aasta pressifoto näitus Arvustus Käisin 2009.aasta pressifoto näitusel, mis oli välja pandud Õpetajate Majas. Seal oli väljas valik 2009.aasta pressifoto konkursil osalenud töödest. Näitusel oli ka üleval erinevate kategooriate võidutööd ja kõik nominendid. Mu lemmikuks osutus 2009.aasta parim olemusfoto. Pildi nimi on Lambaema Peeter III. Pilt räägib väikesest tallest, kelle taat avastas ühel varahommikul laudast. Lambatall oli ema poolt hüljatud ning taat pidi talle ise lambaemaks hakkama. Mulle meeldib see pilt, kuna see on väga südamlik ning näitab taadi hoolivust loomade vastu. Mu teine lemmik on 2009.aasta olemusfoto nominent maakondlikus kategoorias. Pildi nimi on Sügistorm Pärnus. Pildil on väike valge koer, kes on nagu tuulest viidud. Hea peremees ei laseks koeragi välja kui läheb tormi vaatama. Pilt on minu arvates väga lõbus, kuigi koer oleks võinud sellise tormiga ära lennata
kasvule hea olema. Kontidest tehti ka vurre. Vurritamisel arvatakse olevat algselt olnud maagiline funktsioon. Et vastlapäev on noore kuu aeg, siis niideti sel päeval lambaid või lõigati lammastel vähemalt tukad ära see pidi selle ära hoidma, et nõiad ei saanud öösel võõrasse lauta tulla lambaõnne ära lõikama. Teati ka rääkida, et kui keegi vastlaööl endale üheksast laudast villa toob ja sellest siis kindad koob, võib ta neid kindaid kandes astuda ükskõik missuguse kohtu ette ükskõik mis jutuga ja alati õiguse saada. Veel keerati pihlakaokstest kaar ja aeti loomad ning mõnel puhul ka inimesed sealt alt läbi kõndima. . Romaani rahvad: Paljud romaani rahvad tähistavad vastlapäeva karnevalidega.
Ka ei võinud loomadel kellasid kaelas olla, sest kella kuuldes leiab hunt loomad üles ja murrab need maha. Alles pärast jüripäeva pandi loomadele kellad kaela. Perenaine pidi jüripäeva hommikul midagi õmblema, et hundipojad nõelapistetest pimedaks jääksid. Mõnes talus määriti loomi enne karjamaale laskmist tõrvaga, et loomad kogu suve terved oleksid. Hommikuti anti loomadele püssirohu ja soolaga viil leiba, enne kui nad õueväravast välja karjatänavale lasti. Laudast väljalaskmisel ütles perenaine loomadele: "Sitt ja kusi karjamaale, piim ja või tooge koju!" Siis saatis perenaine karja koos karjasega karjamaale ja jäi ise ka mõneks tunniks sinna. Karjane pidi kogu päeva karja juures olema ja tähele panema, et keegi võõras inimene esimesel karjapäeval karja juurde ei tuleks. Kardeti nö "kurja silma", mis loomadele suve jooksul pidi õnnetusi ja haigusi tooma. Karjasel võis ainult kepp kaasas olla.
Vähemalt kord nädalas tuleb voolikud ja kollektor lahti võtta ja kogu aparaat põhjalikult läbi pesta ning desinfitseerida. 2korda nädalas pestakse happelise pesemislahusega, et vältida piimakivi tekt torustiku siseseinale. Piima esmane jahutamine ja säilitamine: jahutatakse vahetult peale lüpsi, säilitatakse piimatankides 3C temp. Veiselauda mikrokliima ja tervishoid: loomade kontrollitud pidamine, ühe vanuserühma loomad tuleb hoida ühes laudas,loomade viimisel ühest laudast teise tuleb kasutada põhimõtet ühest laudast korraga välja ja korraga sisse,laudas tuleb hoida puhtust, loomade sissetoomisel tesiest ettevõtest tuleb loomaarstilt eelnevalt kontrollida tervist. Õhk peab olema puhas ja laudas peab toimima ventilatsioon. Lehmade puhastamine ja sõrgade hooldamine. Lehmi tuleb puhastada ja harjat ning karvkate korras hoida. Kapju tuleb iga 3-4 kuu tagand sõratangidega lõigata. Lõaspidamine iga lehm on laudas kindlal kohal
(poegimisperioodil paigutatakse sinna sulud poeginud uttedele koos talledega) 3. Lambaid peetakse talvisel perioodil laudas aastaringse võimalusega väljuda jalutusalale, suvel karjatatakse Sel juhul sagedasti rohusööda (silo või hein) söötmine väljas, teravilja ja mineraalide söötmine laudas, kergehitises Talvisel laudaperioodil peetakse lambaid rühmasulgudes sügavallapanul Talvise laudaspidamise puhul võivad lambad pääseda laudast vabalt jalutusalale, kus toimub ka lammaste söötmine Talvine pidamine vaba väljapääsuga jalutusalale (väikefarm) Lambaid võib ka meie kliimas pidada aastaringselt välitingimustes, kuid eelduseks on lammaste korralik söötmine ja lammaste tuule ja vihma eest varjumise võimalus (varjualused, kergehitised, mets, kadastikud, võsa jm) Sügava lume puhul lammaste aastaringsel väljaspidamisel lambad
Kitsepiima koostis on sarnane lehmapiima omaga, Lamba piim on rasvasem ja valgurikkam, sobib hästi juustu valmistamiseks. Piimavalk koosneb: kaseiin , vadak ja mitteoluline lämmastik. Kitsede paaritumis periood Kitsed peaksid olema heas toitumuses, rasvas kitsed annavad vähem piima ja on ka väiksema viljakusega. Toimub rühm paaritus 30-40 emast 1 isane , paaritusperiood on umbes 40 päeva. Kasutusel on enamasti masin lüps, (lüpsiplatvorm),lüpsiruum võiks olla laudast eraldi. Kitsede pidamine on sarnaselt lammastele , rühmasulgudes, enamasti on vabaväljapääsuga jalutusalale . Enamasti söödetakse neile heina, Tarad peaksid olema kuni 120cm , kuna kitsed hüppavad väga kõrgele. Kitsede poegine Ka neil on vaja individuaal sulge. Talled peaksid saama ternest vähemalt 2-3 h peale poegimist hiljem pannakse nad koos rühmasulgu kus nad on kuni võõrutamiseni Talledel on kas jootmine või imetamine Paaritada võib ka 10 kuu vanuselt
Sõnniku toitainesisaldus on sõltuvalt looma- või linnuliigist väga varieeruv. Lisaks tuleb arvesse võtta, millist allapanu on loomadel kasutatud, kuidas on sõnnikut eelnevalt hoitud ja selle kasutamise aega. Kõige väärtuslikumaks peetakse traditsioonilise lauda sõnnikut sellist, nagu oli maal vanaema juures, kus peeti koos erinevaid loomi ja allapanuks kasutati põhku. Loomad sõtkusid selle tihkeks ja hüva kraam laagerdus, küttes lauta külmal talvisel ajal. Sõnnik aeti laudast välja enne põllule vedamist ja sissekündmist. Tänapäeva puhastest, ilma allapanuta suurlautadest saadakse küll peamiselt läga veega ja desovahenditega väljapestud sõnnikut. Erinevad uurimused on tõestanud, et oht keskkonda reostada on sellise kraami puhul väga suur. Probleemiks tuleks kindlasti pidada ka ravimite, peamiselt antibiootikumide koos sõnnikuga põllumulda sattumist. Kõige tuntumateks on aiapidajale veise-, kana- ja hobusesõnnik. Aiapidajate lemmikuiks on olnud aga
- metsavedu - heinategu - rukkilõikus - hoonete ehitamine Kevadtööd Kündmine - puust ader, millel oli rauast sahk - vedasid härjad, aga ka hobused Äestamine - äke Külvamine - käsitsi ja väga hoolikalt - kasvatati: rukis, oder, nisu, kaer * Lõuna-Eestis linakasvatus * Alles 19. sajandi II poolel (!) hakkas levima ka kartulikasvatus --- aitas kaasa näljahädadele lõpule Sõnnikuvedu --- laudast välja kesapõllule väetiseks Suvised tööd Heinategu - pärast jaanipäeva - heinamaad sageli talust kaugel metsade ja soode keskel - heina niideti vikatiga hommikul vara, kui kaste oli maas; päevapalavuses ei jaksatud niitmistööd teha - kuiv hein pandi suurtesse kuhjadesse või veeti küüni Sügisesed tööd Rukkilõikus - kasutati sirpi; teiste teravlijade puhul ja harvem kasutati vikatit - vili köideti vihkudesse ja pandi põllule hakkidena kuivama
lugupidamist enda vastu.Ta oli olnud võimsaim valitseja ja kardetuim võitleja.Ta erines teistest kuna ta säilitas oma unistused ka peale aegade muutumist. Uskus endiselt, et tuleb päev mil ta ära lendab lõunamaa päikese kätte. 1.2.3 Peategelane hukkus kuna pidas võitlust teise kukega. Ta sai temast küll jagu, aga kuna ta haavad olid suured ja vanadus oli võimu võtnud siis langes temagi. Kaklus tekkis kuna kõik ootasid tema lendu ära sealt laudast ja selle ebaõnnestumise tõttu tahtsid talle kõik kohta ette näidata. 1.2.4 Mina tunnen talle kaasa kuna ta oli oma unistustele truu . Ta jäi pea igas olukorras rahulikuks ja eiras toimuvat. Imetlen tema jõudu ka kõige raskemal hetkel pead mitte norgu lasta. Ta oli küll pisut egoist ja arvas, et saab kõigega hakkama, aga antud olukorras see käitumine mind ei häirinud. Tema vastu kaotati usk kui lend ebaõnnestus, aga ta võitis selle tegelikult tagasi kui pidas oma surmavõitlust. 1.2
Neenu Moor tuleb laudast, paneb lüpsiku kivile ja toetub tarale ise samal ajal ohates. Rannas tegutseb naabrimees Toomas Üüve oma paadi kallal, et teha sõit perega Ingelandi maale. Sinna peaks minema ka Neenu Moor, aga kuna tal on lehmaga probleeme peab ta loomaga minema hoopiski mööda teed, et otsida lihunikku. Samal ajal tuleb randa naabrinaine Enge, ta oli endaga väga rahul ja teiste asjad teda ei puudutanud. Toomas Üüve oli aga sauna kütnud selleks tähtsaks puhuks, kogu rand oli magusat lõhna täis, see aga tekitas vastumeelt teistele elanikele. Mõni minut hiljem märkab Neenu, et kägu kukub ja et puu ladvad liiguvad, ta ütles kurjalt, et Ekke puu otsast alla tuleks. Ekke oli Neenu poeg, kes parema meelega hüppaks puult-puule ja meelitaks tüdrukuid kui et võtaks adra ja teeks mehe kombel tööd. Ekke aga ei kuulanud ema sõna ja sellepärast istus ema nii kaua puu all kui ekke ükskord otsustas alla tulla. Isegi naabrimees oli ekket ükskor...
Joonis 8. Pildil on ader 3 LAMBAKASVATUS RABA TALUS Lambakasvatus sai talus alguse kohe peale koha ostmist. Esialgu oli kari kümnepealine, mis on aastatega kasvanud kuuekümnepealiseks. Praegune kari koosneb tegelikult kahest erinevast. Paar aastat tagasi osteti viis lammast, kes algul jäid omaette. Lambakarja juhib juhtlammas kelle järgi teised koonduvad. Võimalik, et praegune kari on leidnud uue juhi, sest on koondutud ühte gruppi. Joonisel 10 on tehtud foto laudast ja karjast. Karjas on kaks valgepealist ja ülejäänud mustpealambad. Jäära on vahetatud kaks korda. Mida uuem on jäär karjas, seda tugevamad tulevad järglased. Alati ei pea ostma uut jäära vaid võib vahetada teise karja isasega. Lammas on rohusööja imetaja kes kuulub veislaste sugukonda. Leebe ja kuuleka loomuga lambaid kasvatatakse liha, piima, villa, ja pehme naha saamiseks. Lambad elavad karjas, kuhu kuuluvad emasloomad ehk uted ja nende talled ning isasloom ehk jäär
Arvati, et vastlapäeval peab valgega magama minema, muidu ei saada suviseks kiire-ajaks oma und täis magatud. Vahel köeti hoopis saun üles ja noored istusid seal koos. Et vastlapäev on noore kuu aeg, siis niideti sel päeval lambaid või lõigati lammastel vähemalt tukad ära see pidi selle ära hoidma, et nõiad ei saanud öösel võõrasse lauta tulla lambaõnne ära lõikama. Teati ka rääkida, et kui keegi vastlaööl endale üheksast laudast villa toob ja sellest siis kindad koob, võib ta neid kindaid kandes astuda ükskõik missuguse kohtu ette ükskõik mis jutuga ja alati õiguse saada. Veel keerati pihlakaokstest kaar ja aeti loomad ning mõnel puhul ka inimesed sealt alt läbi kõndima. Mõnedes paikades oli kombeks ühiselt valmistada Metsik õlgedest inimesekuju, millele riided (vaheldumisi üks aasta naise-, teine aasta meheriided) selga pandi. Metsiku sisse peideti ja mõeldi
Järgnes andide palumine ja selle järel lauluga tänamine ning õnnistamine. Neile peredele, kes kadrisid tuppa ei lasknud, loeti ja lauldi veel 20. sajandi alguses sajatusi ja seda naljalt ei soovitud -- polnud ju põhjust lasta oma karjale ja perele õnnetust soovida. 20. sajandil on pahased kadrid maja ukse ette tassinud puuvirna, kivihunniku, viinud karistuseks vankri või adra katusele, toppinud korstna kinni, lasknud loomad laudast välja jne. Kadripäeval ei tohtinud lambaid niita. Lõuna-Eestis oli see keelatud kogu mardi- ja kadripäeva vahelise aja, sest muidu "sant viib villa ära". Keelatud oli kõik villaga seotu. 17. sajandil on kadripäeval lambalaudas ohvritoiduna söödud kanaliha ja laudas hüpeldes jäljendatud loomi. Kadripäeval söödi tanguputru, mida viidi ka naabritele. Kiisel, lambaliha tangupudruga, soolaga keedetud herned ja oad, kama või kamapallid
uskumused oluliselt seotud põllu ja karjaga. Peatoidus saadi põllult ise kasvatades ja harides. Kõige suurem tööaeg talumajapidamises oli eluruumidest väljasolemise aeg, mis algas aprilli lõpu jüripäevaga, kui lumi olid sulanud ja ilmad juba piisavalt soojaks läinud. Tööperiood algas kevadel põldude ettevalmistamisega maalapid künti, äestati ning seejärel külvati sinna vili. Põhiliselt kasvatati rukist, otra, nisu ja kaera. Kevadetööde hulka kuulus ka sõnnikuvedu laudast põllule. Rahvakalendri järgi, pidid kõik põllutööd olema tehtud jaanipäevaks, millega algas heinategu. Umbes augustis algas rukkilõikus. Seda lõigati sirbiga, mis oli austusavaldus leivale, teisi vilju lõigati aga vikatiga. Edasi algas rehepeks ning sellega oligi sügis käes. Suvine tööperiood lõppes mihklipäevaga septembri lõpus ning seejärel algasid talvised tööd. Loomakasvatus jäi põlluharimise kõrval tahaplaanile, kuigi oli sellega lahutamatult seotud.
uskumused oluliselt seotud põllu ja karjaga. Peatoidus saadi põllult ise kasvatades ja harides. Kõige suurem tööaeg talumajapidamises oli eluruumidest väljasolemise aeg, mis algas aprilli lõpu jüripäevaga, kui lumi olid sulanud ja ilmad juba piisavalt soojaks läinud. Tööperiood algas kevadel põldude ettevalmistamisega maalapid künti, äestati ning seejärel külvati sinna vili. Põhiliselt kasvatati rukist, otra, nisu ja kaera. Kevadetööde hulka kuulus ka sõnnikuvedu laudast põllule. Rahvakalendri järgi, pidid kõik põllutööd olema tehtud jaanipäevaks, millega algas heinategu. Umbes augustis algas rukkilõikus. Seda lõigati sirbiga, mis oli austusavaldus leivale, teisi vilju lõigati aga vikatiga. Edasi algas rehepeks ning sellega oligi sügis käes. Suvine tööperiood lõppes mihklipäevaga septembri lõpus ning seejärel algasid talvised tööd. Loomakasvatus jäi põlluharimise kõrval tahaplaanile, kuigi oli sellega lahutamatult seotud.
tm = m = = 30 s , (5.6) vm 1 kus Sm manööverduse teepikkus m; vm jaoti manööverduse kiirus m/s. Liikuva seadme söötmistsükli aeg tts on t ts = 33,1 + 30,3 + 290,5 + 3 + 30 = 387,3 s. Söötmistsükli aeg liikuval seadmel on 387,3 sekundit ehk 6 minutit ja 27,3 sekundit. 5.2. Sõnnikukoristus Sõnniku eemaldamiseks laudast on valitud traktor -50 koos lauplaaduriga -10. Sõnniku laudast eemaldamise tehnoloogia on järgmine: Sõnniku käsitsi kraapimine renni, traktoriga tagurpidi renni sõitmine, Sõnniku lohistamine hoidlasse [3, lk 255]. Traktori tehnilised andmed on toodud tabelis 5.3 ja lauplaaduri tehnilised andmed on toodud tabelis 5.4. Tabel 5.3. Traktori -50 tehnilised andmed Näitaja Andmed
Ekke Moor A.Gailit I Neenu Moor tuleb laudast. Ta näeb ranas askeldavat naabrimeestToomas Uuvet. Nad lähevad Ingelandi laadale. Ka Toomas Üüve naine Enge ja tütar Eneken lähevad randa. Nad kuulevad käo kukkumist. See tähendab peatset surma.Tegelikult oli Ekke Moor kes puu otsas kukkus. Ekke on laisk, ta saab alatihti Neenu käest nahapeale. Vahepeal käis Ekket üks tüdruk otsimas. Ekkel oli palju tüdrukuid. Alati kui ta mingi kopika sai raiskas ta selle kohe ära ja ostis tüdrukutele saia või midagi sellist
puhul. Arvatavalt oli jõuluaegne ja jaanituleäärne õllejoomine omaette püha rituaal, mis pidi aitama säilitada ka päikese elujõudu. Õlle pruulimisele on meie esivanemad pühendanud palju laule, vanasõnu, naljandeid. Paljud neist olid maagilise tähendusega ja otseselt seotud õlleteoga. Käibel olid mitmesugused kavalad võtted ja lausumised. Mõned näited. Kui õlu ei tahtnud käärima hakata, toodud laudast vana emis. Üks hakanud emise kõrvust kinni, teine utsitanud malakaga tagant. Nii veetud siga kolm korda päripäeva ümber õlletõrre ja suitsutatud seakarvadega tõrre alumist serva niikaua, kuni õlu käima hakanud. Kui õlletegu hästi ei läinud, otsiti süüd ikka mujalt. Olid need siis nõiad või muidu kadedad, kes õlle ära silmanud. Seepärast tavatseti õlut pruulida rohkem öösiti, mil võõraid vähe liikvel. Suur kannapööre õlle ajaloos toimus 1070
b. Tagada kaupade ja teenuste vaba liikumine Eesti Vabariigis c. Tagada tarbijale ohutu ja nõuetekohane toit 3. Kes on riskirühmad toidust tingitud haigestumistele? a. Lapsed ja vanad inimesed b. Meditsiiniõed ja arstid c. Kiirabipersonal 4. Toiduhügieeni ja enesekontrolli põhimõtteid rakendatakse kogu toidukäitlemisahela ulatuses, ehk piltlikult öeldes a. sõbralt sõbrale b. maalt linna c. laudast lauale 5. Ristsaastumine on a. toidu saastumine ristämblike või teiste võrkurlaste kaudu. b. otsene või kaudne saastavate mikroorganismide kandumine ühelt keskkonnalt teisele c. ristmikul asuvast kiirtoidukohast haigustekitajatega saastunud toidu soetamise tulemus 6. Toidust tingitud haigestumistest saab kõige rohkem (>50%) alguse a. haigetelt toidukäitlejatelt b. toidu ülejääkide kasutamisest c
tehtud ilustusi. Seinad kaeti linaste kangastega ja mõnel pool ka peergudest mattidega. Talutööd jätkus aastaringselt. Kevadel olid peamisteks põllutöödeks kündmine, äestamine ja külvamine. Künti puust adraga, mille otsas olid rauast sahaterad. Atra vedasid põhiliselt härjad, mõnel pool ka hobused. Külvati käsitsi. See oli vastutusrikas töö ja tavaliselt tegi seda peremees ise. Kasvatati rukist, otra, nisu ja kaera. Kevadtööde hulka kuulus ka sõnnikuvedu laudast põllule, mis siis hiljem üles künti. Talutööde tegemisel jälgiti alati tähelepanelikult loodusmärke ja rahvakalendrit. Nii oli 1. aprillil kaejalaskepäev, mis karjatamise perioodi algust tähistas. Künnipäev oli l4. aprillil ja tähistas kevadiste künnitööde algust. Jaanipäev 24.juunil oli aeg kus kõik põllutööd pidid olema lõpetatud ja algas heinategu. Sügistööd algasid rukkilõikusega. Rukist lõigati sirbiga, et ükski kõrs kaduma ei läheks. See oli austus leivale
tm m 30 vm 1 s, (5.6) kus Sm – manööverduse teepikkus m; vm – jaoti manööverduse kiirus m/s. Liikuva seadme söötmistsükli aeg tts on t ts =10,8+ 5,1+ 21+ 3,4+30=70,3 s (5.7) Söötmistsükli aeg liikuval seadmel on 70,3 sekundit ehk ligikaudu 2 minutit. 5.2. Sõnnikukoristus Sõnniku eemaldamiseks laudast on valitud traktor МТЗ-50 koos lauplaaduriga КУН-10. Sõnniku laudast eemaldamise tehnoloogia on järgmine: Sõnniku käsitsi kraapimine renni, traktoriga tagurpidi renni sõitmine, Sõnniku lohistamine hoidlasse [3, lk 255]. Traktori tehnilised andmed on toodud tabelis 5.3 ja lauplaaduri tehnilised andmed on toodud tabelis 5.4. Tabel 5.3. Traktori МТЗ-50 tehnilised andmed Nr. Näitaja Andmed 1
viljaterade viskamine või vee pritsimine, andide küsimine, tänulaul või sajatus, hüvastijätulaul. Neile peredele, kes kadrisid tuppa ei lasknud, loeti ja lauldi veel 20. sajandi alguses sajatusi ja seda naljalt ei soovitud - polnud ju põhjust lasta oma karjale ja perele õnnetust soovida. 20. sajandil on pahased kadrid maja ukse ette tassinud puuvirna, kivihunniku, viinud karistuseks vankri või adra katusele, toppinud korstna kinni, lasknud loomad laudast välja jne. Teel kohtunud kadrikambad võrdlesid saaki, võidi ka rüseleda. Saagi jagamiseks (nagu ka maskeerimiseks) koguneti enamasti kindlasse peresse. Seal jagati ühise koti sisu - kui oli mitu kotti, siis kallati nende sisu kokku - kadride vahel ära. Kogunenud raha eest osteti enamasti maiustusi. 5 Ennustused · Ilmaennustused:
aastatest peale. Koolides ja kultuurimajades organiseeritud kadrikarnevalidel on oluline parimate maskide valimine, võistlusmängud ja tantsud. Kadri karistab Pere, kes ei lasknud kadrisante tuppa pälvis sajatussõnad ja seda naljalt ei soovitud polnud ju põhjust lasta oma karjale ja perele õnnetust soovida. 20. sajandil võisid pahased kadrid maja ukse ette tassida puuvirna, kivihunniku, viia vankri või adra katusele, toppida korstna kinni, lasta loomad laudast välja jne. Ilmaended Ilmaennete poolest on kadripäev mardipäeva analoog, erinevus on ennete populaarsuses. Tähepildist (Linnutee, Sõel, Suur Vanker) lähtuvad ilma ja saagiended on osalt kirjandusemõjulised. Eeloleva kevade ilma ja saagi ettearvamine on mardipäevaga võrreldes juhuslik. Töökeelud Peale keelu kadripäeval lambaid niita, on see olnud keelatud LõunaEestis mardi ja kadripäeva vahel, muidu "sant viib villa ära". 17. sajandil on
Pesa ümbruskonna taludest sain teada, et sealsed harakad röövivad tihti kanamune. Pesast neljasaja meetri kaugusel asuvast talust viisid nad sageli kanamune ära ning sõid kanade ja koera sööta. Harakas lendab lauta ukse vahelt või alt, täpselt kana kaagutamise peale. Kui aega jätkub, joob lind muna sisu kohapeal ära, muidu viib ta kaasa kogu muna. Selleks lööb harakas noka munasse ja lendab minema. Vaid mõni minut enne seda, kui ma talusse jõudsin, oli perenaine hirmutanud laudast välja lendavat harakat ning too oli põgenedes maha visanud nokaauguga muna. Pigem kasulik kui kahjulik. Oma iseloomu tõttu ei saa inimene jätta küsimata: mis kasu on üldse harakast? Sellele peavad vastuse andma toitumisuuringud. Paljudes riikides, sealhulgas Leedus peetakse harakat kahjulikuks. Ka Eerik Kumari arvas, et harakad on pigem kahjulikud kui kasulikud ning nende arvu tuleks piirata. Praegusajal enam lindude kasulikkust või kahjulikkust ei rõhutata
pinnas saaks ühtlasem ja ei jääks lohke. Aktiivlibistiga külvasime ka seemne. Muruseemne segasime Arega kokku – karjamaa raihein ning … . Valasime kotid betoonpõrandale ning labidatega samal ajal tõstsime seemned ühest hunnikust teise. 26.05.17 Käisin sööki Tõrvast toomas. Kolm toidukarpi viisin töötajatele Loosule ning ülejäänud läksid noorlauta, millele tuli laudast töötaja ise järele. Pool 5 võtsin kivikorjajad Põldotsa-Maasika põllu äärest peale ja tõin nad Hummulisse tagasi. 29.05.17 Tegelesin Hummuli Agro OÜ põllumassiividega maaamet.ee lehel, kus sisestasin põllumassiivide numbrid ning salvestasin kaarditrükise arvutisse. Hiljem liikusime põldudele ning jälgisime töökäiku ja sõitsin masinatega kaasas. 30.05
Perekond Arable pidas loomi.Nende seal sündisid põrsad,kellest üks oli nii äbarik,et tal polnud lootustki ellu jääda.Seepärast otsustati ta tappa.Peretütar Fern palus oma vanemaid seni,kuni sai põrsa omale.Ta hakkas teda lutipudelist toitma ja pani talle nimeks Wilbur.Kui põrsas oli paar kuud vana ja tublisti kosunud müüdi ta Ferni tädile ja onule.Fern hakkas tal seal laudas iga päev külas käima.Ta sai aru loomade keelest ja talle meeldis nende juttu kuulata.Wilbur leidis laudast omale sõbra.See oli ämblik nimega Charlotte.Kui Wilbur sai teada,milleks teda kasvatatakse(et tappa ja ära süüa)sattus ta paanikasse ja hakkas nutma.Charlotte otsustas teda aidata ja midagi välja mõelda,et Wilbur ikka elle jäetaks.Ta hakkas oma ämblikuvõrgu sisse kuduma erinevaid sõnu sea kohta(vahva notsu,hiilgav,vapustav).Rott Templeton,kes elas Wilburi söögiküna all,käis prügimäel ajalehe tükke toomas,et ämblik sealt õigeid sõnu võiks otsida
tantsulaulud, viljaterade viskamine või vee pritsimine, andide küsimine, tänulaul või sajatus, hüvastijätulaul. Neile peredele, kes kadrisid tuppa ei lasknud, loeti ja lauldi veel 20. sajandi alguses sajatusi ja seda naljalt ei soovitud - polnud ju põhjust lasta oma karjale ja perele õnnetust soovida. 20. sajandil on pahased kadrid maja ukse ette tassinud puuvirna, kivihunniku, viinud karistuseks vankri või adra katusele, toppinud korstna kinni, lasknud loomad laudast välja jne. Teel kohtunud kadrikambad võrdlesid saaki, võidi ka rüseleda. Saagi jagamiseks (nagu ka maskeerimiseks) koguneti enamasti kindlasse peresse. Seal jagati ühise koti sisu - kui oli mitu kotti, siis kallati nende sisu kokku - kadride vahel ära. Kogunenud raha eest osteti enamasti maiustusi. Kadriannid Ikka on antud tulijaule igasugust toidukraami: kartuleid, kaalikaid, porgandeid, herneid, lambaliha, vorsti, õunu
Kui vanaema oli umbes 10-11 aastane, siis tal oli kass nimega Miisu. Miisu käis pidevalt hiiri püüdmas, aga mitte kodu lähistel, vaid kaugemal metsa ääres. Vanaema tahtis teada saada, kus täpsemalt Miisu hiiri püüdmas käib, seega otsustas ta kassil salaja taga kõndida. Üks hetk oligi vanaema kadunud ja kõik teised lapsed ning vanemad otsisid vanaema taga. Otsiti küünist, otsiti laudast ja isegi tiigist. Kõik olid murest murtud ja kui lõpuks paari tunni pärast vanaema metsa äärest koos kassiga tagasi tuli, olid teised rõõmsad, et vanaemaga polegi midagi juhtunud. Veel meeldis mu vanaemale laudas käia. Eriti keskpäeva ajal, kui kanad munesid. Ta kuulas kanade kaagutamist, võttis kanu sülle ja korjas munad ära. VanaTol ajal oli traathari, millega lehmi ja hobuseid kammida. Mõnikord kadus vanaema tundideks lauta ja kõik otsisid jälle teda. Juhtus ka
Vanemad naised eelistasid tumedamaid värve seelikutriibustikus või pottmütsi katteriides. Seto vanad naised ei kandnud suurt sõlge, sest see kuulus ainult sünnitusealiste naiste ehtekomplekti. Ehted Jõukust näitasid eriti ehted, neid pärandati põlvest põlve. Tavaliselt päris ema ehted vanem tütar või tütre puudumisel vanema poja naine. Pidulikud ehted muretsesid vanemad tütardele viimaste neiuikka jõudmisel. Selleks müüs jõukas talumees laudast isegi lehma või härjavärsi. Kõige tavalisemad kaelaehted olid helmed, neid kanti alati, ei võetud magadeski ära. Valged ja värvilised klaas- või kivihelmed pandi väikesele tüdrukule kaela, kui tal esimene hammas tuli. Hõbehelmeid nimetati krõllideks. Eriti hinnatud ehteks olid mitmesuguse jämedusega lülilised hõbekeed. Kuna üldiselt usuti helmeste tervendavasse mõjusse, siis loeti helmesteta inimest õnnetuks inimeseks. Eesti naiste hinnatuim ehe 18.19
tuleb kõrvalolevast karjast peremeest kaema. Oinas puksab kõigepealt õunakorvi seejärel agataganeb hoovõtuks ja virutab Taavetile tugeva mütsu mispeale peremees rohule kõhuli kukub. Miilile pakub juhtum nalja aga Taavet on väga pahane . Ta käsib Miilil minna esimehe jutule. Oinas olgu tema kodust kadunud. Tõestuseks hakkab ta järgmisel hommikul omi asju taas kokku pakkima lubades kolida velletõtre juurde. Miili kohkub ja lähebki esimehe jutule. Taavet jääb lambaid laudast välja laskma ja taas tahab oinas teda rünnata. Koer Tuks päästab kolvimast. Saabub kombainek Arvo Saaremägi, endine esimees, majas hoiul seisvale kombaini akule järele. Samas pakub ta Taavetile tööd oma abilisena. Taavet kõhkleb kuid nõustub siiski. Töö kombainil on Siberist tuttav. Askeldades kombainini ümber ei märkagi nad algul uut külalist, Eedi Eesnikit, kes nüüd töötab kindlustusagendina. Kumbki meestest ei
Kadri toob põllule põrsaõnne Kadrisandid toovad karjaõnne ja neile anti vanasti lõnga,kangast või perenaise vana seelik.Kadrid nõudsid toiduainete asemel rohkem villu. Kui juhtus aga,et sante sisse ei lastud,toimisid kadrid nii nagu mardidki:tare ette tassiti puuvirn,seamold,ader või äke,sõidu-või põllutöövahendid tiriti hoone katusele,puuriida otsa või keerati kummulli.Traditsiooniline karistusviis oli ka korstna kinnitoppimine,loomade laudast väljalaskmine jms.Sealjuures sajatati lauluga.Näiteks selline sajatus:"Sead sulgu suregu,kanad kaevu munegu!" Pärast kadrijooksmist koguneti kadriema-või isa tallu järelpeole või peeti kadripulmi,kus lauldi,tantsiti,mängiti hilisööni,aga pidu võis kesta ka mitu päeva,Üheskoos söödi ka kogutud toidukraam ja jagati omavahel muud annid. TOIT Hea lambaõnne hoidmiseks pidi kadripäeval tanguputru sööma ja õlut jooma.Jõukamad pered panid tangupudrule võid silma
Veised puhkavad, söövad ja mäletsevad peaaegu võrdse osa ööp-8h. Erinevatel kelleaegadel tegevuste aktiivsus erinev. *orienteeruvad mälupildi järgi, head orienteerujad. * on kontakttüüpi, kes on harjunud karjas elama. *karjas on isel ,et mingit tegevust algatab üks kindel loom-algatajaloom, tema eeskuju järgitakse. Kui heidab puhkama, teevad seda ka teised, hoolimata sellest et söögiisu pole veel täis. * tundlikud ümberpaigutamise suhtes, piimatoodang langeb, suur stress ühest laudast teise paigutamisel. 48. Veiselauda mikrokliima ja tervishoid- tuleb korraldada nii, et oleksid välditud loomade haigestumine, lõpmine ja jõudluse vähenemine. Eriline tähtsus noorloomade tervishoiul. Haigustele vastuvõtlikumad. Jõudluse suurenemisega on kaasnenud tundlikkus keskkonnategurite suhtes ning vastuvõtlikkus haigustele. Loomade pidamisel tuleb järgida rangelt loomatervishoiu nõudeid. Eri vanuserühma loomi tuleb pidada omaette laudas, et vanemad loomad ei nakataks nooremaid
tarbijale. Toidu hügieen kõik tingimused ja meetmed, mis on vajalikud toidu ohutuse ja sobivuse tagamiseks toiduahela kõigis etappides. Toiduhugieeni ülesanded Toidu kaitsmine mb, keemilise ja füüsikalise saastumise eest Mikrobioloogilise paljunemise pidurdamine tarbija tervisehairete ja toidu enneaegse riknemise arahoidmiseks Toidupatogeenide ja termolabiilsete toksiinide havitamine tootlemisel Tarbijale ohutu toidu tagamine läbi hügieenireeglitest kinnipidamise Laudast lauale! 2. . Toidu turvalisus eksisteerib siis, kui kõigil inimestel on pidevalt füüsiline ja majanduslik juurdepääs piisavale kogusele ohutule ja taisväärtuslikule toidule tervislikuks ja aktiivseks eluks. Hõlmab 4 tingimust: kohane või kattesaadav toiduvaru; stabiilne toiduvaru ilma koikumisteta või sesoonsusest või aastatest tingitud kitsikuseta; juurdepääs toidule või võimalus seda endale lubada; kvaliteetne ja ohutu toit 3.
tarbijale. Toidu hügieen kõik tingimused ja meetmed, mis on vajalikud toidu ohutuse ja sobivuse tagamiseks toiduahela kõigis etappides. Toiduhugieeni ülesanded Toidu kaitsmine mb, keemilise ja füüsikalise saastumise eest Mikrobioloogilise paljunemise pidurdamine tarbija tervisehairete ja toidu enneaegse riknemise arahoidmiseks Toidupatogeenide ja termolabiilsete toksiinide havitamine tootlemisel Tarbijale ohutu toidu tagamine läbi hügieenireeglitest kinnipidamise Laudast lauale! 2. . Toidu turvalisus eksisteerib siis, kui kõigil inimestel on pidevalt füüsiline ja majanduslik juurdepääs piisavale kogusele ohutule ja taisväärtuslikule toidule tervislikuks ja aktiivseks eluks. Hõlmab 4 tingimust: kohane või kattesaadav toiduvaru; stabiilne toiduvaru ilma koikumisteta või sesoonsusest või aastatest tingitud kitsikuseta; juurdepääs toidule või võimalus seda endale lubada; kvaliteetne ja ohutu toit 3.
Ta tahab naisele kirjutada, mis ta mehega on juhtunud kuid mõtleb ringi. Hetkeks lubab ta ka tulevikus trükkaliks hakata ja mehe perekonnale anonüümselt raha saata. Kui saabus taas hämarik liikus Paul oma meeste poole. Kat ja Albert arvasid, et ta on surnud ning otsisid ta laipa. Nad rahustasid Bäumeri tapalugu kuuldes maha. X Kaheksa meest saadeti küla valvama, mis liigse tulistamise tõttu on evakueeritud. Vvarjendiks oli betoneeritud kelder. Taludes ringi jalutades avastati laudast kaks noort siga. Majas tehakse seapraadi ja kartulikotlette. Küpsetamise tõttu korstnast tõusev suits äratas aga tähelepanu ning tingis maja pommitamise. Kõik pääsesid keldrisse ning sõid nii nagu jaksasid. Nädala pärast lõppes mõnus elu külas ning tuli tagasi sõita. Päev hiljem sõidetakse üht asulat evakueerima. Mõni hetk peale asulasse jõudmist algab pommitamine. Albert ja Paul said pihta. Esimest tabas kild põlve kohale, teist jalga. Koos joostakse maanteekraavini
puktukate ussikeelt,et nende esivanemd olevat seda keelt. Inimahvid aretavad kitsesuuruse täi,kes on väga loll.Leemet aga läheb koos sõpraega selle sama olendiga jalutama.Elukas kukub järve,seda näeb pealt Ürgas. Näeb,et jões on mingi olend, käsib ta Leemetil ohverda oma laudast kõik hundid,muidu tulevat haldjad. Leemet läheb raske südamega kohju,sest hundid on väga väärtuslikud.Aga las ema otsustab,mis teha… Kodus pakub ema öökullimune,Leemet ei julge juhtunust rääkida.
· "Ristisõitjad" 1927 · "Toomas Nipernaadi" 1928 · "Isade maa" 1935 · "Karge meri"1938 · "Kogutud novellid I-III" 1940-1942 · "Ekke Moor" 1941 · "Leegitsev süda" 1945 · "Viimane romantik" 1949 · "Üle rahutu vee" 1951 · "Kas mäletad, mu arm?" 19511959 · "Põhjaneitsi" 1991 4 Kokkuvõte Raamat algab sellega ,kui Neenu Moor tuleb laudast ja näeb rannas askeldavat naabrimeest-Toomas Üüvet. Samal ajal aga tulevad randa ka Toomase Üüve naine Enge ja tema tütar Eneken. Hiljem aga läksid nad kõik koos Ingelandi laadale , teepeal kuulsid nad puuotsas kägu kukkumas ning arvasid ,et eks see tähendab ikka kellegi musta surma peatselt. Tegelikult oli Ekke Moor kes puu otsas kukkus. Neenu läks ruttu Ekke juurde ja hakkas temaga kohe pahandama ,et ta koguaeg sellised lolluseid teeb . Hiljem viis Neenu , Ekke
Siiski tunneb Maria ka mõnel korral piinlikust selle üle, et temal nii hästi läheb ja aina paremini minema hakkab, näiteks kui ta sai kojusaamisloa ja teistele oma varutud toidumoona ära jagama hakkas ning teisi innustas, et üsna varsti ka nemad sealt kodumaale pääsevad. Mariat iseloomustab teoses tarkus ja siirus. Maria saavutas mitmed kokkulepped just tänu oma siirale olekule, näiteks selgitades, miks Arvo oma poja ja vene poisi kaklusele vahele läks ning miks Alma laudast veidi piima varastas. Samuti meeldis Maria ka mitmetele ülemustele nii sohvoosis kui ka mujalt kõrgematele ülemustele. Maria hea positsioon upravljäjuse ja ülemuste silmis tagaski talle hea elu Siberis ning kiirema tee Siberist kodumaale 9 Kokkuvõte Heino Kiige romaan on väga suureks abiks mõistmaks küüditatute elu Siberis.
Tema eeskuju järgivad kõik teised. Kui näiteks algataja lehm lõpetab karjamaal söömise ja heidab puhkama, siis teevad seda ka teised vaatamata sellele, et mõnel neist ei ole söödatarve veel rahuldatud. Algatajaloom ei pruugi olla astmejärjestuse tipus. Veiste pidamisel tuleb arvestada seda, et igasugune ümberpaigutus mõjub neile stressorina. Kui lehm paigutada samas laudas uuele asemel, siis tema piimatoodang väheneb. Veel suurem on stress, kui lehmad paigutatakse ühest laudast teise. Piimatoodang taastub alles ühe või kahe nädala pärast. Eriti tundlikud igasuguste ümberpaigutuste suhtes on vanemad ja suuretoodangulised lehmad. Seda tuleb arvestad igasuguste tehnoloogiliste muutuste korral. Näiteks lüpsitehnoloogia muutmisel. Kui kannu- või torusselüpsisüsteem asendatakse platsillüpsisüsteemiga, siis kulub paar nädalat enne kui loomad harjuvad sellega. Jällegi kohanevad halvemini vanemad lehmad. Noored lehmad ei ole enamasti muutuste suhtes nii tundlikud
Tema eeskuju järgivad kõik teised. Kui näiteks algataja lehm lõpetab karjamaal söömise ja heidab puhkama, siis teevad seda ka teised vaatamata sellele, et mõnel neist ei ole söödatarve veel rahuldatud. Algatajaloom ei pruugi olla astmejärjestuse tipus. Veiste pidamisel tuleb arvestada seda, et igasugune ümberpaigutus mõjub neile stressorina. Kui lehm paigutada samas laudas uuele asemel, siis tema piimatoodang väheneb. Veel suurem on stress, kui lehmad paigutatakse ühest laudast teise. Piimatoodang taastub alles ühe või kahe nädala pärast. Eriti tundlikud igasuguste ümberpaigutuste suhtes on vanemad ja suuretoodangulised lehmad. Seda tuleb arvestad igasuguste tehnoloogiliste muutuste korral. Näiteks lüpsitehnoloogia muutmisel. Kui kannu- või torusselüpsisüsteem asendatakse platsillüpsisüsteemiga, siis kulub paar nädalat enne kui loomad harjuvad sellega. Jällegi kohanevad halvemini vanemad lehmad. Noored lehmad ei ole enamasti
kihelkonna keskustesse ehitatud kivikirikud; keskaegsed linnad); - Rootsi aeg (rahuperiood kuni 17. saj teine pool) (mõisate asukohad, hävitatud külade asukohad; kirikud, kirikuaiad); - Vene keisririigi aeg (Põhjasõjast kuni 20. saj alguseni) (piirid talumaa ja mõisamaa vahel; uued krundipiirid, kiviaiad põldude vahel ja servas, karjatänavate ääres; suurtalude elumajad rehest ja laudast eraldi (Lõuna-Eesti); maaparandus, kuivendus; enamik mõisakeskusi, karjamõisad; kirikukülad (kihelkonnakeskused); vene õigeusu kirikud, koolid; vallamajad; raudteed ja raudteeasulad; tööstused ja tööstusasulad (Kärdla); muud alevikud; piirivalvekordonid, sõjaväerajatised); - Iseseisvusaeg (1918-1940) (asunduskülad ja talud endistel mõisamaadel;
Joonis 7. Söödajaoti PKA-1000: 1-ajam; 2-konveieri toru; 3-annusti; 4-sööda transportimise seiblatt; 5-punker; 6-nurgatähik; 7-kett; 8-siiber; 9-kraap; 10-tõmbelatt; 11- kett; 12-liugur; 13-teekonnalüliti; 14-tõukur; 15-nurgatähik [3]. 6.3 Sõnnikueemalduse teholoogiad Vanemates lautades ehk siis kuues laudas on sõnnik sulgudes, sealt tuleb see kraapida kitsastesse rennidesse ning sõnniku laudast välja viimisel kasutatakse kett-kraapkonveierit. Konveier kogub sõnnikut kahe loomarea sõnnikurennidest. Ketti veetakse elektrimootori, reduktori ja veoratta abil [3]. 12 Joonis 8. Sõnniku eemaldamise kett-kraapkonveier:I - rõhtkonveier, II - kaldkonveier, 1 - kett, 2 - kraap, 3 - ajam, 4 - pöörderatas, 5 - pingutusseade, 6 - rõhtkonveieri renn, 7 - kaldkonveieri kett, 8 - kaldkonveieri renn, 9 - kaldkonveieri
Saeveski juures olid abiks pojad. Ingeri unistuseks oli, et lastest saaksid peened inimesed. Inger tahtis saada triikrauda ja teenijatüdrukut. XIII Iisak lasi naisele kuldsõrmuse teha. Iisak sai saeveski ja põllutööd valmis enam-vähem üheaegselt. Telegraafitöölised palusid Iisaku juures öömaja. Laupäeval pidasid töölised pidu ning Inger sai nendega tantsida. Läks aina pimedamaks ja vaiksemaks, kuid Inger ei tulnud ega tulnud tuppa. Iisak läks naist laudast otsima ning avastas, et üks emalammas on kadunud. Ta asus nüüd mõlemat otsima. Ta leidis Ingeri metsast koos ühe töölisega istumast. Insener andis lastele uue pliiatsi. Iisak leidis hommikul rehe alt kohvri ja nokkmütsi. Külla tuli avarvaate peremees Brede Olsen. Tuli välja, et kohver ja müts kuuluvad talle. Insener tahtis Eleseust enda juurde kirjutajaks. XIV Eleseus saigi linna tööle. Tal oli õpingute ja muu linnas vajaliku jaoks raha vaja. Iisak saatis
· Eleseus leiab inseneri värvilise pliiatsi ning vennad kritseldavad kahevärvilise pliiatsiga lauajuppidele märke. Iisak õpetab lastele aabitsat, sest kool on miilide kaugusel. Iisak õpetab lastele aabitsat, sest kool asub miilide kaugusel. Eleseus on peenema ja tundelisema hingega kui Siivert. · Inger kirjutab vanglast, et õpib seal palju uut ning tal sündis tütar Leopoldiine (16. November). · Oliine nõuab Iisakult kohvi, Iisak avastab, et laudast on puudu 1 emalammas. Mees läheb esimest korda Oliinelt pahasena looma kadumise pärast aru küsima, kuid naine mängib nii hästi välja, et Iisak jällegi loobub, kahetseb vaid, et Oliinega juba esimesel päeval ei tõrelenud. · Tänu Geissleri palvekirjale tuleb Inger koju tagasi, vangis oli ta olnud 6 aastat. Naisele tehti iluoperatsioon, mis tegi ta näo normaalseks. Geissler ostab tüki vasemäest ning maksab Iisakule 200 taalrit.
9. Sõnnikuhoidlate tüübid. )Sõnniku säilitamine põllul aunas e. patareis. Toitainete leostumise vältimiseks tuleb sõnnikuauna alus muuta veekindlaks kile või geotekstiiliga. Otse maapinnale rajatud sõnnikupatarei hoiukohta tohib kasutada ainult ühe aasta jooksul. Sõnnikuaun peab olema veekogust, allikast või karstilehtrist kaugemal kui 100m. b) Tahesõnnikuhoidlad. Lihtsaimaks tahesõnnikuhoidlaks on betoneeritud plats (joonis 5), kuhu kuhjatakse laudast eemaldatud sõnnik. Virtsa väljavalgumise takistamiseks ehitatakse sõnnikuplaadi ümber betoonist kaitserant. Eralduv virts kogutakse kokku platsi servas paiknevate kogumiskanalite abil ning hoiustatakse eraldi hoidlas. Selline tahesõnniku ladustamise viis sobib väiksematele lautadele, kus kasutatakse suures koguses allapanu (lõas-, sügavallapanul pidamine). Vedel- ja poolvedelsõnnikuhoidlad. Sõnniku voolavuse tõttu piirab vedel- ja poolvedelsõnniku hoiustamist hoidla kõrgus.
Saeveski juures olid abiks pojad. Ingeri unistuseks oli, et lastest saaksid peened inimesed. Inger tahtis saada triikrauda ja teenijatüdrukut. XIII Iisak lasi naisele kuldsõrmuse teha. Iisak sai saeveski ja põllutööd valmis enam-vähem üheaegselt. Telegraafitöölised palusid Iisaku juures öömaja. Laupäeval pidasid töölised pidu ning Inger sai nendega tantsida. Läks aina pimedamaks ja vaiksemaks, kuid Inger ei tulnud ega tulnud tuppa. Iisak läks naist laudast otsima ning avastas, et üks emalammas on kadunud. Ta asus nüüd mõlemat otsima. Ta leidis Ingeri metsast koos ühe töölisega istumast. Insener andis lastele uue pliiatsi. Iisak leidis hommikul rehe alt kohvri ja nokkmütsi. Külla tuli avarvaate peremees Brede Olsen. Tuli välja, et kohver ja müts kuuluvad talle. Insener tahtis Eleseust enda juurde kirjutajaks. XIV Eleseus saigi linna tööle. Tal oli õpingute ja muu linnas vajaliku jaoks raha vaja. Iisak saatis
b. Tagada kaupade ja teenuste vaba liikumine Eesti Vabariigis c. Tagada tarbijale ohutu ja nõuetekohane toit 3. Kes on riskirühmad toidust tingitud haigestumistele? a. Lapsed ja vanad inimesed b. Meditsiiniõed ja arstid c. Kiirabipersonal 4. Toiduhügieeni ja enesekontrolli põhimõtteid rakendatakse kogu toidukäitlemisahela ulatuses, ehk piltlikult öeldes a. sõbralt sõbrale b. maalt linna c. laudast lauale 5. Ristsaastumine on a. toidu saastumine ristämblike või teiste ämblikuliste kaudu. b. otsene või kaudne saastavate mikroorganismide kandumine ühelt keskkonnalt teisele c. ristmikul asuvast kiirtoidukohast haigustekitajatega saastunud toidu soetamise tulemus 6. Toidust tingitud haigestumistest saab kõige rohkem (>50%) alguse a. haigetelt toidukäitlejatelt b. toidu ülejääkide kasutamisest c
munemise vähenemise algust inkubaatorisse väljahaudumisele.(Inkubaatori ost 340 munale on plaanis 2014 a Märtsis) Selleks läheb aega keskmiselt 28 päeva kui tibud on välja haudutud, munemist alustavateks noorkanadeks kasvamine võtab aega keskeltläbi 160 päeva. Noorkanad viiakse harilikult peale 120 päeva möödumist põhikarja hulka , et nad enne munemise algust uute tingimustega harjuks. Sõnnik Sõnnikut korjatakse laudast iga päev ja hoiustatakse vihma ja lume eest kaitstuna hästi ventileeritavas ruumis. Pakendama me sõnnikut ei hakka, vaid müüme lahtiselt otse farmist. Täissööda tootmine Kanafarmis loobutakse valmissööda sisseostust ja hakatakse seda ise valmistama. Nii saavutatakse suur kokkuhoid söödakulus, mis on linnukasvatuses peamiseks kululiigiks. Vabafarmis toodetud kanasöödal ei ole 100% lisatud kõiki konservante,ta on rohkem toodetud mahetootmise põhimõtteid järgides
1. Küttimine (küttimisega elaks ära kui 11000 inimest elaks 3 km2) 2. Kalapüük 3. Tarbepuu 4. Küttepuu 5. Korilus- marjad, seened, tõrud 6. Mesi (mesilasi peeti metsas, tarupuid otsiti, perekond märgistas tarupuu metsas, eestlaste esimene eraomand) 7. Puukoor (kasetoht, pärnakoor)- nõud, kotid, viisud 8. Kaabakad- mõisamaalt ära põgenenud, kes metsas varjasid Küttimine: Taust: topeltmajandus 15. sajandini, osa toidust laudast, osa metsast naine ei tohi ära saata meest metsa, naine vastu/ koju , naine ei tohi isegi moonakotti pakkida mees pakkis endale moonakoti ise ei nimetata looma õige nimega kõige ohtlikum loom oli küttimiseks põder (ründab esijalaga ja kui haavatud, siis sarvedega) teorendi asendaja , mõisakoormistest vabaks ostmine (teder- 1 päev, metsis-3 päeva, jänes- 3 päeva)
Sel juhul sagedasti rohusööda (silo või hein) söötmine väljas, teravilja ja mineraalide söötmine laudas, kergehitises. Talvisel laudaperioodil peetakse lambaid rühmasulgudes sügavallapanul. Lambaid peetakse ka meie kliimas aastaringselt välistingmustes, kuid eelduseks on lammaste korralik söötmine ja lammaste tuule ja vihma eest varjumise võimalus (varjualused, kergehitised, mets, kadastikud) Mahelambakasvatuses peavad lambad laudast pääsema jalutusaladele aastaringselt, kui ilmastikutingimused seda lubavad. Heina, silo söötmiseks kasutatakse ümarsõimi, mis vähendavad sööda mahatallamist. Ute kohta peab olema tagatud 0,4 m söödafronti, laudassöötmisel. Kui ei ole nii palju ruumi, siis tuleb paigutada lisasöödasõimed. Metallist pmarsõim on hea heina, põhu või silo söötmiseks nii laudas kui välitingimustes.
annaabi.ee 
