Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Charlotte koob võrku (0)

3 KEHV
Punktid
E.B.White
Charlotte koob võrku“
ESIMENE OSA:Charlotte koob võrku.
Perekond Arable pidas loomi.Nende seal sündisid põrsad,kellest üks oli nii äbarik,et tal polnud lootustki ellu jääda.Seepärast otsustati ta tappa.Peretütar Fern palus oma vanemaid seni,kuni sai põrsa omale.Ta hakkas teda lutipudelist toitma ja pani talle nimeks Wilbur .Kui põrsas oli paar kuud vana ja tublisti kosunud müüdi ta Ferni tädile ja onule.Fern hakkas tal seal laudas iga päev külas käima.Ta sai aru loomade keelest ja talle meeldis nende juttu kuulata.Wilbur leidis laudast omale sõbra.See oli ämblik nimega Charlotte.Kui Wilbur sai teada,milleks teda kasvatatakse(et tappa ja ära süüa)sattus ta paanikasse ja hakkas nutma .Charlotte otsustas teda aidata ja midagi välja mõelda,et Wilbur ikka elle jäetaks.Ta hakkas oma ämblikuvõrgu sisse kuduma erinevaid sõnu sea kohta(vahva notsu ,hiilgav, vapustav ). Rott Templeton,kes elas Wilburi söögiküna all,käis prügimäel ajalehe tükke toomas,et ämblik sealt õigeid sõnu võiks otsida.Kui pererahvas nägi,mis ämblikuvõrku kirjutatud on, pidasid nad seda imeks. Igalt poolt ümberkaudu hakkasid inimesed käima nende kuulsat siga vaatamas.Suvel otsustati Wilburiga laadale minna võistlema.Seal ei saanud ta küll esikohta,kuna ta ei olnud kõige suurem siga,aga ta sai eriauhinna.Charlotte oli temaga laadale kaasa tulnud ja seal võrku sõna „alandlik“kudunud.Kogu rahvas pidas seda erakordseks.Samuti oli perenaine pesnud Wilburit petipiimaga ja sellepärast nägi ta väga puhas ja valge välja.Nii antigi talle eriauhind.Ta rõõmustas selle üle väga,sest tänu sellele auhinnale otsustati,et Wilburit ei tapeta kunagi ära.Ainus,mille pärast ta väga kurvastas oli see,et Charlotte,kes oli tema elu päästnud,ei saanud enam koju tagasi pöörduda.Ta oli laada ajal valmis kudunud oma munakookoni ja nüüd oli ta elu lõppemas.Tal ei jätkunud enam ei jõudu ega niiti.Wilbur otsustas päästa vähemalt Charlotte lapsed.Ta võttis munakookoni endaga kaasa ja hoidis seda kuni kevadeni soojas-siis tulid pisikesed ämblikud kookonist välja.Enamus nendest lasi tuulel ennast ära kanda ja otsisid uue eluaseme .Kolm väikest ämblikku jäid aga lauta elama ja nendest said Wilburi uued sõbrad.Wilbur oli õnnelik-Charlotte oli päästnud tema elu,tema jällegi päästis Charlotte lapsed.Wilbur ei unustanud teda kunagi.Kuigi Charlotte lapsed ja lapselapsed olid talle väga kallid,oli Charlotte olnud talle ainus tõeliselt truu sõber.
TEINE OSA: Stuart Little.
New Yorgis elava Frederick Little`i perre sündis teise lapsena pisike hiirepoiss,kes sai nimeks Stuart .Ta oli imeväike kuid oskas kohe kõndida ja rääkida.Tema vanem vend George tahtis talle kogu aeg abiks olla,kui Stuart oma väikese kasvu tõttu millegagi hakkama ei saanud,aga George oli väga hajameelne ja unustas oma lubadused kiiresti.Kuid kogu pere armastas Stuartit väga.Ometi olid nad ka väga mures tema pärast,sest oma väikese kasvu tõttu võis ta sattuda ohtlikesse olukordadesse.Aga sellesama väikese kasvu tõttu sai Stuart oma perele ka palju abiks olla.Näiteks kui ema sõrmus nõusid pestes kanalisatsiooni torusse kukkus,seoti Stuart nööri külge ja lasti torusse,kus ta sõrmuse üles leidis ja emale tagasi tõi.Stuart oli väga korralik.Ta pesi ennast korralikult,eriti hambaid,riided olid tal alati puhtad ja ta võimles iga päev. Hiire kohta oli ta väga tugev,aga paljude inimestele mõeldud asjadega ta ikka hakkama ei saanud.Näiteks üritas ta kass Lumepallile tõestada,kui tugev ta on,läks aknarulood sikutama,see keris ennast nii suure hooga kokku,et Stuart sinna vahele kinni jäi.Pere otsis teda terve päeva ja mõtlesid juba,et ta on hiireauku pugenud või surma saanud.Kõigil oli hea meel,kui kardinat alla tõmmates Stuart välja ilmus.Stuartiga juhtus toredaid ja lõbusaid asju.Ühel jalutuskäigul sattus ta kokku mehega,kellel oli purjepaat,mida ta jõe peal ujutas.Mees võttis Stuarti laevale kapteniks ja hiir veetis lõbusa päeva purjetades.Ühel päeval jäi ta aga haigeks .Ta oli külmkappi hüpanud,kui ema ukse avas ja jäi sinna kuni õhtuni vangi,kuna ema ei märganud teda.See külmetus pani ta voodisse.Kuid väga igav Stuartil voodis polnud,sest ema leidis ühel päeval aknalaualt vigase tiivaga linnu kelle ta võttis nõuks terveks ravida.Linnu nimi oli Margalo ja nad said Stuartiga suurteks sõpradeks.Stuart päästis Margalo elu kass Lumepalli käest ja Margalo päästis Stuarti elu,kui kogemata prügiautosse sattus ja sealt edasi praami peale,mis prügisaarele sõitis.Lõpuks otsustas Margalo ära lennata ,sest ta elu oli ohus.Lumepall oli temast rääkinud oma sõbrale kassile,kes otsustas öösel lahtisest aknast sisse ronida ja linnu ära süüa.Seda plaani kuulis pealt hall tuvi,kes jättis Margalole hoiatuskirja.Kogu pere oli mures,kui Margalot ei leidnud. Linnuke polnud julgenud oma äraminekust kellelegi rääkida.Stuart oli sellest nii löödud,et otsustas kodunt põgeneda ja minna Margalot otsima .Varahommikul pakkis ta asjad ja hiilis kodunt minema.Ta läks oma sõbra juurde,kes töötas hambaarstina ja kelle mängulaeva kapteniks Stuart oli olnud.Sama mees oli ehitanud ka imepisikese auto,mille ta nüüd Stuartile andis,et hiir saaks minna ilma oma sõpra otsima.Oma otsingute käigus sattus Stuart imeilusasse linna,kus ta kohtas kaunist tüdrukut,kes oli sama pisike kui tema.Ta kutsus tüdruku kohtama,aga kahjuks ei tulnus sellest midagi välja-nad olid Harrietiga liiga erinevad.Seega ronis ta uuesti oma autosse ,keeras selle nina põhja poole ja sõitis edasi,et jätkata oma sõbra Margalo otsinguid.
KOLMAS OSA: Luige trompet .
Sam Beaver oli 11-aastane poiss,kes käis oma isaga tihti Kanadas metsamajas puhkamas.Sam armastas loodust,loomi ja linde.Ühel kevadpäeval oli tal õnnestunud näha trompetluikesid.Ta hakkas neid jälgimas käima, luiged harjusid temaga ja lubasid teda ka oma poegade juurde,kui need koorusid.Üks poegadest,kelle nimi oli Louis osutus tummaks.Ta vanemad olis sellepärast väga mures,aga ei teadnud kuidas teda aidata.Kui sügis kätte jõudis tuli luikedel lennata Kanadast Montanasse.Seal otsustas Louis,et kui ta häält teha ei saa,tuleb tal õppida lugema ja kirjutama.Ta lendas oma vanemate juurest ära,et üles leida Sam,kes äkki oskaks teda aidata.Sam võttiski luige endaga kooli kaasa,kus Louis õppis kiirelt kõik selgeks.Kooli lõpuks ostis Sam Louisile kingituseks väikese tahvli,mida sai kaela riputada ja kriidi ,millega kirjutada.Louis lendas tagasi vanemate juurde.Kahjuks ei osanud keegi luikedest rohkem lugeda ja ta ei saanud ikka teistega suhelda.Siis kohtas ta noort emaluike Serenat,kellesse ta kohe ära armus . Serena aga ei teinud temast eriti välja,kuna Louis ei laulnud talle armulaulu.Siis otsustas Louisi isa muretseda pojale trompeti .Ta lendas linna muusikapoodi,lõhkus selle akna ja varastas trompeti.Louisil oli muidugi hea meel pilli üle,aga ta oli kurb,et isa selle varastama pidi.Ka isa ise tundis end sellepärast halvasti.Louis riputas kaela oma tahvli,võttis kaasa trompeti ja lendas uuesti Sami juurde,et küsida nõu,kuidas raha saaks,et trompet kinni maksta.Esimese asjana muretses Sam talle muusikaõpiku,mille järgi lind saaks mängima õppida.Kui mäng selge,muretses Sam talle esimese töökoha Kookooskoosi poistelaagris,kus ta pidi trompetit puhuma nii hommikul ,lõunal,kui õhtul.Lastele ta väga meeldis ja ka luik oli tööga rahul.Ta päästis ühe poisi uppumissurmast,sai kuulsaks ja talle anti selle eest medal.Kuna ta kuulsus oli levinud,sai ta kutse Bostonisse tööle minna.Ta otsustaski selle töö kasuks,lasi ennem ainult Samil oma jala ujunaha sisse lõhed lõigata,et ta saaks varbaid liigutada.Tänu sellele sai ta nüüd õppida trompetil igasugust muusikat mängima.Bostonist edasi sai ta töökutse Philadelphiasse.Seal ööbis ta loomaaias ja õhtuti töötas ööklubis.Ta oli väga kuulus.Ühel päeval sattus suure tormi tagajärjel loomaaeda Serena,keda Louis polnud ammu näinud.Ta mängis Serenale trompetit ja nüüd armus emaluik temasse.Aga ära lennata nad ei saanud,sest loomaaia direktor ütles,et Serena kuulub nüüd loomaaiale.Jälle kutsus Louis Sami appi.Kõik koos mõtlesid nad välja plaani,et Louis ja Serena võivad ära lennata,kui nad on aeg-ajalt nõus oma pesakonnast ühe poja loomaaiale loovutama.Nad lendasidki koos tagasi Kanadasse,kus nad said oma esimesed pojad.Oma teenitud raha viis Louis isale ,kes lendas kohe muusikapoodi,et trompet kinni maksta.Poemüüja tulistas teda,sest arvas ,et luik tuli uuesti vargile.Õnneks oli haav kerge ja kõik lõppes hästi.Louis ja Serena lendasid igal kevadel Kanadasse.Ja kui sügisel oli aeg lõuna poole lennata,käisid nad alati läbi kõik kohad,kus Louis oma rännakutel käinud ja töötanud oli.Ka külastasid nad alati Sami,kes töötas nüüd Philadelphia loomaaias.
Charlotte koob võrku #1 Charlotte koob võrku #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-04-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 47 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor piret01 Õppematerjali autor
Lühikokkuvõte raamatu "Charlotte koob võrku"kõigist kolmest osast.Piisav lugemiskontrolli jaoks.

Sarnased õppematerjalid

Prantsusmaa ja Inglismaa kuningad läbi aegade
15
docx

Prantsusmaa ja Inglismaa kuningad läbi aegade

Prantsusmaa ja Inglismaa kuningad läbi aegade Referaat Koostas: Oma nimi Juhendaja: Juhendaja nimi Sisukord: Louis XIII......................................................3 Louis XIV......................................................5 Louis XIV......................................................9 Charles I......................................................12 Charles II.....................................................15 James II..................................................17 Louis XIII Louis XIII [lu'ii kolmeteistkümnes] (27. september 1601 Fontainebleau ­ 14. mai 1643 Saint- Germain-en-Laye) oli Prantsusmaa kuningas 1610. aastast kuni surmani, Henri IV ja tema teise abikaasa Maria de' Medici poeg, Austria Anna abikaasa, Louis XIV isa. Aastani 1614 valitses regendina tema ema, seejärel mõjutas Louis'd tema soosik Charles d´Albert, hert

Ajalugu
SUUR PRANTSUE REVOLUTSIOON 1789
21
doc

SUUR PRANTSUE REVOLUTSIOON 1789

14 Marat [ma´raa], Jean Paul (1743-1793) ­ Jakobiinide Klubi kõige äärmuslikuma tiiva liige, ajalehe L'Ami du Peuple väljaandja, kus viljeles ohtralt poliitilist santaazi (laimu); organiseeris naiste käigu Versailles'sse 5. oktoobril 1789 (see, et rongkäigus oli palju naisteks ümberriietatud mehi on kindlasti tema teene); 2. septembri 1792 tapatalgute peamisi õhutajaid; suurim zirondiinide vastane; langes atentaadi ohvriks 31. mail 1793. (Noor Charlotte Corday torkas talle noa rindu, kui ta oli vannis); jakobiinid korraldasid talle uhked matused; tema kirst paigutati Panthéoni, kust termidoorlased selle hiljem välja tõstsid; kindlasti läinuks ta ajalukku suure mõrtsukana, kui Chralotte Corday tegu poleks võimaldanud jakobiinidel teda "märtri" oreooliga ehtida; sama tegu võimaldas ka J. L. Davidil geniaalse maaliga Mõrvatud Marat (originaal Brüsselis) teda heroiseerida Marat korraldatud naiste käik Versailles'sse 5. oktoobril 1789

Ajalugu
SUUR PRANTSUSE REVOLUTSIOON 1789
56
doc

SUUR PRANTSUSE REVOLUTSIOON 1789

14 Marat [ma´raa], Jean Paul (1743-1793) – Jakobiinide Klubi kõige äärmuslikuma tiiva liige, ajalehe L’Ami du Peuple väljaandja, kus viljeles ohtralt poliitilist šantaaži (laimu); organiseeris naiste käigu Versailles’sse 5. oktoobril 1789 (see, et rongkäigus oli palju naisteks ümberriietatud mehi on kindlasti tema teene); 2. septembri 1792 tapatalgute peamisi õhutajaid; suurim žirondiinide vastane; langes atentaadi ohvriks 31. mail 1793. (Noor Charlotte Corday torkas talle noa rindu, kui ta oli vannis); jakobiinid korraldasid talle uhked matused; tema kirst paigutati Panthéoni, kust termidoorlased selle hiljem välja tõstsid; kindlasti läinuks ta ajalukku suure mõrtsukana, kui Chralotte Corday tegu poleks võimaldanud jakobiinidel teda “märtri” oreooliga ehtida; sama tegu võimaldas ka J. L. Davidil geniaalse maaliga Mõrvatud Marat (originaal Brüsselis) teda heroiseerida Marat korraldatud naiste käik Versailles’sse 5

Prantsuse Revolutsioon
Lugemispäevik
134
docx

Lugemispäevik

Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendõppe osakond Kätlin Kattai Lugemispäevik Lastekirjandus Juhendaja: Maire Tallinn 2013 Sisukord: Eesti rahvalaulud lastele.........................................................................................................................4 K.E. Sööt................................................................................................................................................4 August Jakobson.....................................................................................................................................5 Leelo Tungal..........................................................................................................................................6 Jüri Parijõgi............................................................................................................

Alusharidus
Antiikmütoloogia
7
rtf

Antiikmütoloogia

"TITAANID JA 12 SUURT OLÜMPLAST" Titaanid olid maa ja taeva lapsed. Titaane kutsutakse sageli vanemateks jumalateks. Titaanidest tuntuimail Kronosel oli palju lapsi, teatuim Zeus, kes haaras isalt võimu. Tähtsamad titaanid: Okeanos­ jõgi ümber maa, Tethys­ O naine, Hyperion­ päikese, kuu, koidu ja eha isa Mnemosyne­ mälu Themis­ õiglus Iapetos+pojad- taevas õlgadel Prometheus- inimsoo päästja ZEUS - JUPITER Ülemvalitseja, taeva isand, vihmajumal, pilvede koguja, piksenoolte käsutaja. Kõige võimsam. Naistemees, palju lapsi. Sümbolid: kotkas, tamm, oraakel. HERA ­ JUNO Z naine ja õde. Okeanos ja Thetys kasvatasid üles. Abielu/abielunaiste kaitsja. Armukade Z paljudele naistele. Tema tütar, Eileithyia, abistas sünnitajaid. Sümbolid: lehm, paabulind POSEIDON - NEPTUNUS Merede valitseja, kinkis inimestele esimese hobuse. Sümbolid: kolmhark, hobune HADES - PLUTO Allilma ja surnute valitseja, surmajumal. Nägematuks tegev kiiver. Naine Persephone. ATHENA - MINERVA

Kirjandus
Johann Reinhold von Patkul
20
doc

Johann Reinhold von Patkul

Johann Reinhold von Patkul (edaspidi Patkul) sündis 24. juulil 1660 oma perre kümnenda lapsena. Kaheksa tema õdedest-vendadest surid katku. Tema vanema venna nimi oli Karl Friedrich von Patkul. Patkuli isa, Friedrich Wilhelm von Patkul, mõisteti Rootsi poolt süüdi kui riigireetur, sellepärast oli ta algul Riia vanglas ning seejärel viidi ta üle Stockholmi. Tema teine abikaasa(Patkuli ema), Gertrud von Holstfer, ei osanud lugeda ega tema kasvatamisega oldud vaeva nähtud, see- eest oskas ta tulirelvadega ümber käia. Gertrud jäi äsjasündinud pojaga(Karl Friedrichiga) Kiegali mõisa. Suvel 1659 sai Gertrud loa oma mehe juurde Stockholmi sõita. Patkuli vanemale antakse armu ja kõik nende õigused koos omandiga taastatakse. Kuid Patkuli isa oli võlgades, talle sündis veel kaks poega ja siis, 1666. aastal ta suri. Lesele andis kohus elamiseks Vaidava mõisa ning perekonna eestkostjaks määrati Otto Friedrich von Vietinghoffi. Patkuli emale ei meeldinud kumbki neist otsuste

Ajalugu
Antiikmütoloogia lugude kokkuvõte-piletid
41
doc

Antiikmütoloogia lugude kokkuvõte (piletid)

PILET NR 1 TITAANID Titaanid olid lõpmatult kaugetel aegadel maailma isandad, sageli kutsutakse neid ka vanemateks jumalateks. Võimsad, neid oli palju. Tähtsaim oli Kronos (Saturnus), kes valitses titaanide üle, kuni ta poeg Zeus ta võimult kihutas. Kronos põgenes Rooma, sellele järgnes kuldne ajastu. Teised tähtsad titaanid: Okeanos ­ jõgi, mis vanade kreeklaste arvates pidi voolama ümber maa; tema naine Tethys; Hyperion ­ päikese, kuu, koidu ja eha isa; Mnemosyne ­ mälu; Themis ­ õiglus; Iapetos oma poegadega ­ Atlas, Prometheus. KAKSTEIST SUURT OLÜMPLAST Olid kõige tähtsamad titaanide järgnenud jumalate hulgas. Neid kutsuti olümplasteks sellepärast, et Olümpos oli nende kodu. Zeus (Jupiter) Zeus ja tema vennad heitsid liisku, et teada saada , milline osa maailmast kellelegi pidi kuuluma. Meri ­ Poseidon, allmaailm ­ Hades, ülemvalitseja ­ Zeus, kes oli kõigist võimsaim. Teda kujutatakse armumas ühesse naisesse teise järel. Zeus oli õilis ega abis

Kirjandus
Mees-kes teadis ussisõnu
56
docx

Mees-kes teadis ussisõnu

Mees, kes teadis ussisõnu – märkmed *minategelane = mt. = Leemet 1. - mets on vaikseks jäänud, vaevu kohtab kedagi, kui minna allikale vett tooma - minategelane oskab ussisõnu ehk loomadekeelt, uued loomad on kartlikud ja pelgavad teda tema oskuse pärast, eelistaksid põgeneda, kuid ussisõnad ei luba - mt. sisistas neid nimme korduvalt, et loomi enda juurde kutsuda ja nendega vanadele kommetele vastavalt rääkida, ussisõnu aga uued loomad ei teadnud ning see vihastas mt.-d nii, et ta sõnu veelgi tugevamini sisistas ja loomad pingest lõhki läksid, ta polnud oma teo üle uhke - ühel korral oli aga teisiti, kui allikalt tulles mt. põtra nägi ja teda ussisõnadega kutsus, reageeriski loom sellele ja tuli aupaklikult mt. juurde nagu vanadel headel aegadel, mil niiviisi perele toitu hangiti – kutsudes sõnadega looma alistunult enda juurde ja lõigates tal kõri läbi - mt.-le tundus naeruväärne, kuidas külainimesed jahti pidasid, vahel koguni päevi, kui oleks

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun