Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Talurahva eluolu 19. sajandil (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Talurahva eluolu 19. 
sajandil
5. klass
Talurahva igapäevaelu
Kohustus mõisas + oma talutöö
Tööd jagus aastaringselt
Loodusmärgid ja rahvakalendritähtpäevad
Talu naispere: 
- kodu korrashoidmine
- meeste aitamine  põllutöödel
- loomade talitamine
- toidu valmistamine
- laste  kasvatamine  
Lapsi oli taluperes rohkesti, tavaliselt 4-5 või 
rohkemgi
Juba varakult õppisid lapsed tööd tegema ja 
vanemaid abistama
TALGUD – mõne kiireloomulise töö puhul ei 
tulnud talupere ise toime, siis korraldati talgud
- metsavedu
-  heinategu
- rukkilõikus
- hoonete ehitamine
Kevadtööd
Kündmine
- puust ader, millel oli rauast sahk
- vedasid härjad, aga ka  hobused
Äestamine
- äke
Külvamine
- käsitsi ja väga hoolikalt
- kasvatati: rukis, oder , nisu, kaer
* Lõuna-Eestis linakasvatus
* Alles 19. sajandi II poolel (!) hakkas levima ka kartulikasvatus 
--- aitas kaasa näljahädadele lõpule
Sõnnikuvedu --- laudast välja kesapõllule 
väetiseks
Suvised tööd
Heinategu
- pärast jaanipäeva
- heinamaad sageli talust kaugel metsade ja 
soode keskel
- heina niideti vikatiga  hommikul  vara, kui 
kaste oli maas; päevapalavuses ei jaksatud 
niitmistööd teha
- kuiv hein pandi suurtesse kuhjadesse või 
veeti küüni
Sügisesed tööd
Rukkilõikus
- kasutati sirpi; teiste teravlijade puhul ja harvem 
kasutati vikatit
- vili köideti vihkudesse ja pandi põllule hakkidena 
kuivama
- hiljem veeti viljavihud koju ja pandi lae alla üle 
rehetoa ulatuvatele partele kuivama
- mõne aja möödudes alustati rehepeksuga, mis oli 
väga raske töö
- reht peksti erilise puust töövahendiga – koodiga
- kootidega löödi viljaterad vihkudest välja
Sügisel koristati põldudelt ka juurvili
Talvised tööd
Naised
- ketrasid
- kudusid kangast
- õmblesid  riideid
Mehed
- tegid peamiselt puutööd
- käisid metsas puid tegemas ja palke vedamas
Koos lauldi rahvalaule, räägiti ennemuistseid 
lugusid ja naljajutte
Mõisavooris käimine – mõisniku vilja ja  viina  
vedamine linna müümiseks
Talurahva talutööd pildis 
Rehielamu  ehk suitsutare 
Palkidest ehitatud elamu
Koosnes kahest suurest poolest: rehetoast ja 
rehealusest
Katused roost või õlgedest
Vanematel rehielamutel ei olnud korstnaid ega 
aknaid
Suur reheahi --- rehetoa seinad olid paksult 
nõgised; reheahjus küpsetas perenaine leiba 
ja lahtisel koldetulel keedeti vaskkateldes 
toitu
Põrandad  savist , kivist või lihtsalt mullast
Mööbel puidust
Rehetoas kuivatati partel vilja
Talvel külmaga toodi ka loomad inimeste hulka
Suveajal tuldi rehetuppa vaid uneajaks; 
enamik aega  oldi  õues, isegi toit valmistati 
suveköögis
Teised taluhooned
Ait riiete jaoks
Ait toiduainete jaoks
Püstkoja sarnane  suveköök
Laut
Saun
Kooguga  kaev
Taluhooneid ümbritsev maa jagunes karja-, 
heina- ja põllumaaks + mets
Eesti talupoja argielu ERM
Kõrtsis käimine
Kaks kooskäimise võimalust: kõrts ja  kirik
Kõrts oli omamoodi klubi --- tähtsad uudised, 
kokkulepped sulastega, võimalus lõõgastuda
Viinaköögid – viljast viina põletamine
-  tulus  ära mõisnikele
Talurahva riietus
Igal kihelkonnal omad riided – rahvarõivad
Kõik tehti käsitsi ja kodus erilise hoolega
Pidulikud  riided ehk seisuriided --- pärandati 
hoolega
Käimise riided ehk käimariided
Tööriided ehk pidamise riided ---  kanti  iga 
päev, lihtsakoelisemad, kaunistusteta
Talurahva pidulik riietus
Talurahva toit
Tähtsaim toit oli leib
- ikalduse aastatel lisati ka tammetõrusid ja sammalt
- leiba peeti pühaks
- “Austa leiba, leib on vanem kui meie” (vanasõna)
Leiva kõrvale soolasilk
Kört – poolvedel jahusupp
Naeris – eestlaste “kartul”
Tangu- ja jahupuder
Liha söödi harva
Rüüpamiseks oli  kali  ja hapupiim, kevaditi  ka kasemahl
Pidupäevaks valmistati õlut
Söömiskombed 
Laua keskel suur kauss, igaüks võttis 
kordamööda oma lusikaga toitu
Igal sööjal oli aga oma  nuga
Lauanõud puust ja savist
Igal oma kindel koht  lauas ; peremees alati 
laua otsas
Peremees lõikas ise igale pereliikmele kääru 
leiba
Vanemad inimesed  istusid , lapsed püstijalu
“ Jätku  leiba”” --- “Jätku tarvis!”

Document Outline

  • Slide 1
  • Talurahva igapäevaelu
  • Slide 3
  • Kevadtööd
  • Slide 5
  • Slide 6
  • Slide 7
  • Suvised tööd
  • Slide 9
  • Sügisesed tööd
  • Slide 11
  • Talvised tööd
  • pildis 
  • Rehielamu ehk suitsutare
  • Slide 15
  • Teised taluhooned
  • Kõrtsis käimine
  • Talurahva riietus
  • Talurahva toit
  • Söömiskombed
Vasakule Paremale
Talurahva eluolu 19-sajandil #1 Talurahva eluolu 19-sajandil #2 Talurahva eluolu 19-sajandil #3 Talurahva eluolu 19-sajandil #4 Talurahva eluolu 19-sajandil #5 Talurahva eluolu 19-sajandil #6 Talurahva eluolu 19-sajandil #7 Talurahva eluolu 19-sajandil #8 Talurahva eluolu 19-sajandil #9 Talurahva eluolu 19-sajandil #10 Talurahva eluolu 19-sajandil #11 Talurahva eluolu 19-sajandil #12 Talurahva eluolu 19-sajandil #13 Talurahva eluolu 19-sajandil #14 Talurahva eluolu 19-sajandil #15 Talurahva eluolu 19-sajandil #16 Talurahva eluolu 19-sajandil #17 Talurahva eluolu 19-sajandil #18 Talurahva eluolu 19-sajandil #19 Talurahva eluolu 19-sajandil #20
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-03-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor hahahah Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Eesti talurahva eluolu 19 sajandil
10
doc

Eesti talurahva eluolu 19.sajandil

TALUTÖÖD Eesti talurahva olukord polnud 19. sajandi keskel kerge. Lisaks kohustustele käia saksa mõisniku juures orjamas tuli teha ka oma talu tööd, mida jätkus aastaringselt. Talutööde alustamisel ja lõpetamisel jälgiti hoolega loodusmärke ja rahvakalendri tähtpäevi. Kevadel olid peamisteks põllutöödeks kündmine, äestamine ja külvamine. Künti puust adraga, mille otsas olid rauast sahaterad. Atra vedasid härjad. Pärast kündi põld äestati ja siis võis juba seemne mulda külvata. Külvati käsitsi ja väga hoolikalt. Kasvatati rukist, otra, nisu ja kaera. Kevadel veeti laudad sõnnikust puhtaks, see sai väetiseks kesapõllule, mis järgneval sügisel üles künti. Pärast jaanipäeva, kui ilm vähegi lubas, tuli alustada heinateoga. Sageli asusid heinamaad talust kaugel metsade ja soode keskel. Heina niideti vikatiga hommikul vara, kui kaste oli veel maas. Keskpäevapalavuses muutus niitmine väga vaevaliseks. Kuiv h

Ajalugu
Muistsed eestlased
4
docx

Muistsed eestlased

Muistsed eestlased RIIETUS Tänapäevast erinev oli ka talurahva riietus. Meile on see tuntud rahvar õivaste ni me all. Igal Eesti kihelkonnal olid o ma rõivad. Meestel oli suviseks tööriietuseks linasest riidest valge särk ja püksid. Naised kandsid suvel pikka valget särki, mis oli kivivöö ga kinni tõm matud. Jalas kanti õhukesest nahast pastlaid, aga ka palju nahast või niinekoest punutud viiske. Saapad ja kingi hakati rohke m kand ma alles m ö ödunud sajandil.

Kirjandus
Eesti talurahva eluolu XIX sajandil
6
doc

Eesti talurahva eluolu XIX sajandil

Eesti talurahva eluolu XIX sajandil 1 Eesti talurahva eluolu XIX sajandil ELAMU Eesti talurahvas elas palkidest ehitatud rehielamutes, mis koosnesid kahest suuremast osast: rehetoast ja rehealusest. Katused olid roost või õlgedest, hiljem lisandusid ka laastukatused. Vanimatel rehielamutel polnud aknaid ega korstnaid seetõttu olid toa seinad nõgised ja tahmased ning reheahju kütmisel tuli tuba paksult suitsu täis. See lasti toast välja ukse või väikese suitsuaugu kaudu. Reheahjus küpsetas perenaine leiba ja talvel külmaga toodi isegi

Ajalugu
Eesti talupoja kultuur 19 saj
6
doc

Eesti talupoja kultuur 19.saj

Viimaseid söödi tihti tuhas küpsetatult, kapsast värskelt või hapendatult. Kartul muutus tavaliseks toiduks 19. sajandi lõpupoole ja sai eestlase toidulaual pea asendamatuks, kujutades endast tihti päeva tugevaima söögikorra põhilist osa. Munatoidud olid haruldased, munapuder ja keedetud munad olid pühapäevaroad. Piimatoodetest tarvitati rõõska ja haput piima, võid ja kohupiima. Lisaks hapupiimale tarvitati joogiks kalja, pühade puhul õlut. Liha polnud talurahva laual väga sagedane. Loomi tapeti sügisel, kohe tarvitati ära rupskid, liha säilitati soolatult ja suitsutatult. Seapeast ja -jalgadest keedeti pidurooga ­ sülti, mis sellise valmistusviisiga on maailmas ainulaadne ja mida eestlased tänini söövad. Pühaderoaks olid ka vorstid, mille tangupudrust täidisele lisati vaid veidi liha; tänini on püsinud komme süüa jõuluks verivorsti. 19. sajandi teisel poolel hakkasid Eestis koos omandisuhete ja majandusoludega muutuma ka toitumistavad

Ajalugu
Talurahva elu-olu 19-saj-talurahvamuuseumi materjali põhjal
3
docx

Talurahva elu-olu 19. saj. talurahvamuuseumi materjali põhjal

Andrea Ainjärv Talurahva elu-olu 19. saj. talurahvamuuseumi materjali põhjal Sajandi algupoolel võeti vastu seadused, millega eesti talurahvas vabastati pärisorjusest. Maa jäi aga endiselt mõisnike omandiks ja selle kasutamise eest tuli mõisale tööd teha. Elu oli raske, kuid inimesed võisid ise otsustada kus tahavad elada või millega tegeleda. Kuni pärisorjusest vabastamiseni ei olnud eestlastel perekonnanimesid. Inimesi kutsuti talu nime järgi. Kuid nüüd vabad talupojad vajasid perekonnanimesid

Ajalugu
Eesti kultuurilugu
85
rtf

Eesti kultuurilugu

Oletatakse, et nad on saabunud lõuna poolt ehk siis Euroopast. Oletuse aluseks on Pulli asulast leitud mustast tulekivist leid: taolist tulekivi Eestis looduslikult ei esine, kuid sellise tulekivi leiukohad asuvad ka Lõuna-Leedus ja Valgevenes. Asustuste kujunemine Eestis Keskaegse Eesti asulad Esimesed linnataolised asulad ehk muinaslinnad Otepää, Tartu, Viljandi, Tallinn, Lihula jt. hakkasid Eestimaal kujunema juba X - XIII sajandil. Selleks ajaks oli asustatud praktiliselt kogu Eesti territoorium. Koos Eesti ala jõukuse kasvuga hakkas Eesti pakkuma üha suuremat huvi võõrvallutajatele. Kaitsmaks ennast vallutajate eest hakati rajama linnuseid. 13. sajandil kattis Eestit enam kui sajast linnusest koosnev võrk. Linnuseid ehitati põllumajanduslikult jõukamatesse piirkondadesse, samuti maismaa ja veeteede sõlmpunktidesse. Lisaks olid asukoha valikul äärmiselt olulised kaitserajatiste ehitamise võimalused

Kultuurilugu
tammsaare tode ja oigus i-9789949919925
345
pdf

tammsaare tode ja oigus i-9789949919925

See e-raamat on skaneeritud ja koostatud Tartu Linnaraamatukogus Tartu, 2011 I See oli läinud aastasaja kolmanda veerandi lõpul. Päike lähenes silmapiirile, seistes sedavõrd madalas, et enam ei ulatunud valgustama ei mäkke ronivat hobust, kes puutelgedega vankrit vedas, ei vankril istuvat noort naist ega ka ligi kolmekümnelist meest, kes kõndis vankri kõrval. Varsti jõudsid teelised mäerinnakul nii kõrgele, et päikeses helendama lõid mehe nägu – laiavõitu, tugevate lõuapäradega, terassilmadega, lühikese, kuid tiheda musta habemega –, naise nukrad silmad, look ja hobuse kikkis kõrvadega pea. «Seal ta ongi, see Vargamäe,» lausus mees ja näitas käega üle soo järgmise väljamäe poole, kus lömitas rühm madalaid hooneid. «Meie hooned paistavad, teiste omad seisavad mäe taga orus, sellest siis rahva suus Mäe ja Oru, mõisakirjas aga Eespere ja Tagapere. Paremat kätt s

Kategoriseerimata




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun