Talurahva eluolu 19. sajandil (0)

Talurahva eluolu 19. 
sajandil
5. klass
Talurahva igapäevaelu
Kohustus mõisas + oma talutöö
Tööd jagus aastaringselt
Loodusmärgid ja rahvakalendritähtpäevad
Talu naispere: 
- kodu korrashoidmine
- meeste aitamine  põllutöödel
- loomade talitamine
- toidu valmistamine
- laste  kasvatamine  
Lapsi oli taluperes rohkesti, tavaliselt 4-5 või 
rohkemgi
Juba varakult õppisid lapsed tööd tegema ja 
vanemaid abistama
TALGUD – mõne kiireloomulise töö puhul ei 
tulnud talupere ise toime, siis korraldati talgud
- metsavedu
-  heinategu
- rukkilõikus
- hoonete ehitamine
Kevadtööd
Kündmine
- puust ader, millel oli rauast sahk
- vedasid härjad, aga ka  hobused
Äestamine
- äke
Külvamine
- käsitsi ja väga hoolikalt
- kasvatati: rukis, oder , nisu, kaer
* Lõuna-Eestis linakasvatus
* Alles 19. sajandi II poolel (!) hakkas levima ka kartulikasvatus 
--- aitas kaasa näljahädadele lõpule
Sõnnikuvedu --- laudast välja kesapõllule 
väetiseks
Suvised tööd
Heinategu
- pärast jaanipäeva
- heinamaad sageli talust kaugel metsade ja 
soode keskel
- heina niideti vikatiga  hommikul  vara, kui 
kaste oli maas; päevapalavuses ei jaksatud 
niitmistööd teha
- kuiv hein pandi suurtesse kuhjadesse või 
veeti küüni
Sügisesed tööd
Rukkilõikus
- kasutati sirpi; teiste teravlijade puhul ja harvem 
kasutati vikatit
- vili köideti vihkudesse ja pandi põllule hakkidena 
kuivama
- hiljem veeti viljavihud koju ja pandi lae alla üle 
rehetoa ulatuvatele partele kuivama
- mõne aja möödudes alustati rehepeksuga, mis oli 
väga raske töö
- reht peksti erilise puust töövahendiga – koodiga
- kootidega löödi viljaterad vihkudest välja
Sügisel koristati põldudelt ka juurvili
Talvised tööd
Naised
- ketrasid
- kudusid kangast
- õmblesid  riideid
Mehed
- tegid peamiselt puutööd
- käisid metsas puid tegemas ja palke vedamas
Koos lauldi rahvalaule, räägiti ennemuistseid 
lugusid ja naljajutte
Mõisavooris käimine – mõisniku vilja ja  viina  
vedamine linna müümiseks
Talurahva talutööd pildis 
Rehielamu  ehk suitsutare 
Palkidest ehitatud elamu
Koosnes kahest suurest poolest: rehetoast ja 
rehealusest
Katused roost või õlgedest
Vanematel rehielamutel ei olnud korstnaid ega 
aknaid
Suur reheahi --- rehetoa seinad olid paksult 
nõgised; reheahjus küpsetas perenaine leiba 
ja lahtisel koldetulel keedeti vaskkateldes 
toitu
Põrandad  savist , kivist või lihtsalt mullast
Mööbel puidust
Rehetoas kuivatati partel vilja
Talvel külmaga toodi ka loomad inimeste hulka
Suveajal tuldi rehetuppa vaid uneajaks; 
enamik aega  oldi  õues, isegi toit valmistati 
suveköögis
Teised taluhooned
Ait riiete jaoks
Ait toiduainete jaoks
Püstkoja sarnane  suveköök
Laut
 Saun
Kooguga  kaev
Taluhooneid ümbritsev maa jagunes karja-, 
heina- ja põllumaaks + mets
Eesti talupoja argielu ERM
Kõrtsis käimine
Kaks kooskäimise võimalust: kõrts ja  kirik
Kõrts oli omamoodi klubi --- tähtsad uudised, 
kokkulepped sulastega, võimalus lõõgastuda
Viinaköögid – viljast viina põletamine
-  tulus  ära mõisnikele
Talurahva riietus
Igal kihelkonnal omad riided – rahvarõivad
Kõik tehti käsitsi ja kodus erilise hoolega
 Pidulikud  riided ehk seisuriided --- pärandati 
hoolega
Käimise riided ehk käimariided
Tööriided ehk pidamise riided ---  kanti  iga 
päev, lihtsakoelisemad, kaunistusteta
Talurahva pidulik riietus
Talurahva toit
Tähtsaim toit oli leib
- ikalduse aastatel lisati ka tammetõrusid ja sammalt
- leiba peeti pühaks
- “Austa leiba, leib on vanem kui meie” (vanasõna)
Leiva kõrvale soolasilk
Kört – poolvedel jahusupp
Naeris – eestlaste “kartul”
Tangu- ja jahupuder
Liha söödi harva
Rüüpamiseks oli  kali  ja hapupiim, kevaditi  ka kasemahl
Pidupäevaks valmistati õlut
Söömiskombed 
Laua keskel suur kauss, igaüks võttis 
kordamööda oma lusikaga toitu
Igal sööjal oli aga oma  nuga
Lauanõud puust ja savist
Igal oma kindel koht  lauas ; peremees alati 
laua otsas
Peremees lõikas ise igale pereliikmele kääru 
leiba
Vanemad inimesed  istusid , lapsed püstijalu
“ Jätku  leiba”” --- “Jätku tarvis!”

Document Outline

• Slide 1
• Talurahva igapäevaelu
• Slide 3
• Kevadtööd
• Slide 5
• Slide 6
• Slide 7
• Suvised tööd
• Slide 9
• Sügisesed tööd
• Slide 11
• Talvised tööd
• pildis 
• Rehielamu ehk suitsutare
• Slide 15
• Teised taluhooned
• Kõrtsis käimine
• Talurahva riietus
• Talurahva toit
• Söömiskombed