3. Õlavarre Pikk pea abaluu Kodarluule Küünarvarre kakspealihas kõbrult, lühike pea painutamine kaarnajätkelt 4. Õlavarre Pikk pea abaluu liigese Küünarnukile Küünarvarre sirutamine kolmpealihas aluselt kõbrukeselt, teised kaks õlavarreluu tagumiselt pinnalt 5. Küünarnuki lihas Õlavarreluu lateraalselt Küünarnukile Küünarvarre sirutamine põndapealiselt Küünarvarre lihased Eesmine rühm 1. Ruut sissepõõraja Küünarluult Kodarluule Põõrab küünarvart sisse 2. Pikk põidla Kodarluult Põidla distaalsele Põidla painutaja painutaja faalanksile ( lülile ) 3. Süvasõrmede Küünarluult Distaalsetele 2.-5
Harjaülinelihas Abaluu harjaülisest august Õlavarreluu suurele köbrukesele Eemaldab õlavart Harjaalunelihas Abaluu harjaalusest august Õlavarreluu suurele köbrukesele Viib õlavart taha ja lähendab ning pöörab välja Väike ümarlihas Abaluu lateraalselt servalt Õlavarreluu suurele köbrukesele Viib õlavart taha ja lähendab ning pöörab välja Deltalihas (algab 3 osana) · Eesmine osa · Rangluult · Toob õlavart ette,
SELJALAILIHAS Algab: niudeluu harjalt Kinnitub: õlavarreluu väikse köbrukese harjale Funkts: viib õlavart taha ja pöörab sisse, õlavarre lähendamine HARJAÜLINE LIHAS Algab: abaluu harjaülisest august Kinnitub: õlavarreluu suure köbrukese ülemisele osale Funkts: eemaldab õlavart HARJAALUNE LIHAS Algab: abaluu harjaalusest august Kinnitub: õlavarreluu suure köbrukese keskmisele osale Funkts: viib õlavart taha ja lähendab VÄIKE ÜMARLIHAS Algab: abaluu lateraalselt servalt Kinnitub: õlavarreluu suure köbrukese alumisele osale Funkts: viib õlavart taha ja lähendab DELTALIHAS Algab kolme osana: eesmine osa rangluu lateraalselt kolmandikult keskne osa õlanukilt tagumine osa abaluuharjalt Kinnitub: õlavarreluu deltalihasmisele köprusele Funkts: viib õlavart ette, taha, pöörab ja lähendab ÕLAVARRE LIHASED KAARNAJÄTKE-ÕLAVARRE LIHAS Algab: abaluu kaarnajätkelt Kinnitub: õlavarreluu väiksele köbrukesele
Reie kakspealihas : · Pikk pea · Istmikukõbrult Põlveliigese painutamine ja Pindluu peale rotatsioon, välisrotatsioon, viib · Lühike pea · Reieluu karejoone reit taha. lateraalselt mokalt KESKMINE RÜHM (7) LIHAS ALGAB KINNITUB FUNKTSIOON Suur lähendaja Istmikukõbrult Karejoone mediaalsele mokale Pöörab reit väljapoole, lähendab Lühike lähendaja Häbemeluult Karejoone mediaalsele mokale Pöörab reit väljapoole, lähendab Kammlihas Häbemeluult Reieluu kammijoonele Pöörab reit väljapoole, lähendab
koljuni, ja niude-roidelihas, lülisammast ja pead taha Seljalihas Lülisambasirgest Algab ristluu tagumiselt mis asetseb eelmisest lateraalsele, põikikiud samal ajal ed aja pinnalt, niudeluuharjalt ja lateraalselt ja ulatub kaela roteerivad. Kahepoolsel tegevusel rindkere-nimme sidekirmelt keskosani, kusjuures osa sriutavad lülisammast ja pead. lihaskiude kinnitub roietele Algab kahe alumise kaelalüli Toimides rinnaku-rangluu
Niudeluu Laisidekirme- ülemis-eesmiselt Sääreluule Viib reit ette pingutaja niudeluuogalt Reie lihased Eesmine osa 5 lihast Reie-nelipealihas (algab 4 peana) Vahepealne Reieluu eesmiselt pakslihas pinnalt Reieluu karejoone Külgmine pakslihas lateraalselt mokalt Toob reit ette Reieluu karejoone Keskmine pakslihas mediaalselt mokalt Alumis-eesmiselt Reiesirglihas Sääreluuköprusele niudeluuogalt · Toob reit ette
Kinnitub kodarluule. Küünarvars- eesküljel on painutajad (lihased tõmbuvad kokku) - Eesmised 1. Pikk pöidlapainutaja- kodarluust pöidla kaugmise sõrmelülini(PÖIDLA PAINUTAMINE) 2. Kaks sõrmede painutajat: Süva sõrmedepainutaja- algab küünarluult, luudevaheliselt kilelt ja kinnitub 2-5 sõrmele. Pindmine sõrmedepainutaja- algab õlavarreluult, kinnitub 2.-5.sõrmele 3. Õlavarre kodarluulihas- (lk 84) (AINUKE KÜLGMINE). Algab õlavarreluu lateraalselt põndapealselt ja kinnitub kodarluu alumisele otsale. SIRUTAJA - Tagumised lihased- sirutajad (kõik algavad tagumiselt pinnalt) 1. Pikk pöidlasirutaja- küünarvarreluude tagumiselt pinnalt ja kinnitub pöidla kaugmisele sõrmelülile. PÖIDLA SIRUTAJA 2. Nimetissõrme sirutaja- algab küünarvarreluude tagumiselt pinnalt ja kinnitub nimetissõrme küüslülile. NIMETISSÕRME SIRUTAMINE. 3. Sõrmedesirutaja- algab õlavarreluu lateraalselt
pööramine. Harjaüline lihas Alguskoht Kinnituskoht funktsioon Abaluu harjaülisest august. Õlavarreluu suure köbrukese Õlavarre eemaldamine. keskmisele osale. Deltalihas Alguskoht Kinnituskoht funktsioon *eesmine osa rangluu lateraalselt Õlavarreluu deltalihasmisele *eesmine osa õlavarre viimine kolmandikult. köbrusele. küljele ja ette. (õlavarre anteversioon, *keskne osa õlanukilt. aduktsioon ja siserotatsioon). *tagumine osa abaluuharjalt. *tagumine osa õlavarre viimine taha.
Tagumine rühm: a) Harjaüline lihas (süva kiht) - Algab: abaluu harjaülisest august. Kinnitub: õlavarreluu suure kõbrukese ülemisele osale. Abdutseerib õlavart. b) Harjaalune lihas (süva kiht) - Algab: abaluu harjaalusest august. Kinnitub: õlavarreluu suurkõbrukese keskmisele osale. Teostab õlavarre retroversiooni, aduktsiooni ja välisrotatsiooni. c) Väike ümarlihas (süva kiht) - Algab: abaluu lateraalselt servalt. Kinnitub: õlavarreluu suure kõbrukese alumisele osale. Teostab õlavarre retroversiooni, aduktsiooni ja välisrotatsiooni. d) Deltalihas (pindmine kiht): Algab kolme osana: · Eesmine osa - rangluu lateraalselt kolmandikult. · Keskne osa - õlanukilt. · Tagumine osa - abaluuharjalt. Kinnituvad: õlavarreluu deltalihasmisele köprusele. Deltalihase tagumine osa teostab
siserotatsiooni. Tagumine rühm: a) Harjaüline lihas (süva kiht) - Algab: abaluu harjaülisest august. Kinnitub: õlavarreluu suure kõbrukese ülemisele osale. Abdutseerib õlavart. b) Harjaalune lihas (süva kiht) - Algab: abaluu harjaalusest august. Kinnitub: õlavarreluu suurkõbrukese keskmisele osale. Teostab õlavarre retroversiooni, aduktsiooni ja välisrotatsiooni. c) Väike ümarlihas (süva kiht) - Algab: abaluu lateraalselt servalt. Kinnitub: õlavarreluu suure kõbrukese alumisele osale. Teostab õlavarre retroversiooni, aduktsiooni ja välisrotatsiooni. d) Deltalihas (pindmine kiht): Algab kolme osana: Eesmine osa - rangluu lateraalselt kolmandikult. Keskne osa - õlanukilt. Tagumine osa - abaluuharjalt. Kinnituvad: õlavarreluu deltalihasmisele köprusele. Deltalihase tagumine osa teostab õlavarre
siserotatsiooni. Tagumine rühm: a) Harjaüline lihas (süva kiht) - Algab: abaluu harjaülisest august. Kinnitub: õlavarreluu suure kõbrukese ülemisele osale. Abdutseerib õlavart. b) Harjaalune lihas (süva kiht) - Algab: abaluu harjaalusest august. Kinnitub: õlavarreluu suurkõbrukese keskmisele osale. Teostab õlavarre retroversiooni, aduktsiooni ja välisrotatsiooni. c) Väike ümarlihas (süva kiht) - Algab: abaluu lateraalselt servalt. Kinnitub: õlavarreluu suure kõbrukese alumisele osale. Teostab õlavarre retroversiooni, aduktsiooni ja välisrotatsiooni. d) Deltalihas (pindmine kiht): Algab kolme osana: Eesmine osa - rangluu lateraalselt kolmandikult. Keskne osa - õlanukilt. Tagumine osa - abaluuharjalt. Kinnituvad: õlavarreluu deltalihasmisele köprusele. Deltalihase tagumine osa teostab õlavarre
Funktsiooniks pöidla painutamine. · Süva sõrmedepainutaja algab küünarluu eesmiselt pinnalt, kinntub aga 2.-5. sõrme distaalse faalanksi põhimikule. Funktsiooniks sõrmede painutamine. · Pindmine sõrmedepainutaja algab nii õlavarreluu mediaalselt põndapealiselt kui ka küünarvarre luudelt ning kinnitub kõõlustena 2.-5. sõrme kesksete faalanksite põhimikule. Funktsiooniks sõrmede painutamine. · Õlavarreluu-kodarluu lihas algab õlavarreluu lateraalselt servalt, kinnitub kodarluu tikkeljätkele. Funktsiooniks käe keeramine üles ja alla (nt tehes tööd) · Pikk pöidlasirutaja algab küünarluult ja kinnitub pöidla distaalse faalanksi põhimikule. Funktsiooniks pöidla sirutamine. · Nimetissõrmesirutaja algab küünarluult ja lõpeb nimetissõrmel. Funktsiooniks nimetissõrme sirutamine. · Sõrmede sirutaja algab õlavarreluu lateraalselt põndapealiselt ja suundub kõõlustena 2.-5. sõrme seljale
Lihased – 2 küsimust ! Lihased a) lihaste abiaparaadid: fastsiad, sünoviaaltuped, sünoviaalpaunad, seesamluud ja seesamkõhrad, rasvkehad, plokid b) m. masseter algus ja kinnituskoht – a. - arcus zygomaticus, k - tuberositas masseterica mandibulae c) foramen trilaterum – ülalt – m. teres minor, alt - m. teres major, lateraalselt – m. triceps brachii caput longum d) M.quadriceps femoris. a. nimetada osad ja alguskohad – m. vastus intermedius (facies anterior femoris), m. vastus lateralis (linea aspera labium laterale), m. vastus medialis (linea aspera labium mediale), m. rectus femoris (spina iliaca anterior inferior) b.kinnituskoht – kinnitub tuberositas tibiae’le ! Lihased a. Suupõhja lihased – m. geniohyoideus, m. mylohyoideus, m. digastricus, m. stylohyoideus b. m. temporalis algus - ja kinnituskoht – a
silmakõõlus(media l palpebral ligament) ja pisarluu Suusõõrlihas Alalõualuu ja Suu ümber oleval Suu ahendamine, musisuu ülalõualuu nahal Sarnalihased Põsesarnast algab Suunurkade ülesse Põselohke võivad teha, naeratamine, suu liigutamine ülespoole ja lateraalselt Põselihas Alalõua-ja Suusõõrlihasele Puhumine, närimisele aitab kaasa ülalõualuust, oimuluu- alalõualuu liigesest Suunurgatõstur Suunurgale ja Modiolus Naeratamine fossa canina’le kinnitub Suunurgalangetaja Alalõualuu köbruke Modiolus of mouth Langetab suunurka
faalanksi põhimikule. Funktsiooniks pöidla painutamine. * Süva sõrmedepainutaja algab küünarluu eesmiselt pinnalt, kinntub aga 2.-5. sõrme distaalse faalanksi põhimikule. Funktsiooniks sõrmede painutamine. * Pindmine sõrmedepainutaja algab nii õlavarreluu mediaalselt põndapealiselt kui ka küünarvarre luudelt ning kinnitub kõõlustena 2.-5. sõrme kesksete faalanksite põhimikule. Funktsiooniks sõrmede painutamine. * Õlavarreluu-kodarluu lihas algab õlavarreluu lateraalselt servalt, kinnitub kodarluu tikkeljätkele. Funktsiooniks käe keeramine üles ja alla (nt tehes tööd) * Pikk pöidlasirutaja algab küünarluult ja kinnitub pöidla distaalse faalanksi põhimikule. Funktsiooniks pöidla sirutamine. * Nimetissõrmesirutaja algab küünarluult ja lõpeb nimetissõrmel. Funktsiooniks nimetissõrme sirutamine. * Sõrmede sirutaja algab õlavarreluu lateraalselt põndapealiselt ja suundub kõõlustena 2.-5. sõrme seljale
Trilobiidid Trilobiidid on Paleosoikumi meredes laialt levinud lülijalgsete rühm. Nende keha kattis selgmiselt kolmeosaline välisskelett, milles eristatakse pea- ja sabakilpi ning lülilist kehaosa. Lateraalselt jaguneb trilobiitide keha samuti kolmeks osaks nn loobusteks, millest tuleneb ka rühma nimi. Trilobiitide kõhupoolel asetsesid jalad ning nendele kinnitunud lõpused. Kuna kõhupoolel looma pehmet keha kaitsev soomusrüü puudus, siis arenes osadel vormidel välja võime kerra tõmbuda. Trilobiidid asustasid ürgmere erinevaid ökonisse, paljudel liikidel olid hästi arenenud meeleelundid, eriti liitsilmad, mis sarnanevad putukasilmadele.
2. Õlavarre-kodarluu lihas m. Brachioradialis Algab – õlavarreluu distaalse osa eesmiselt pinnalt. Kinnitub – küünarluu köprusele. Funkstioon – painutab küünarvart ja püüab hoida küünarvart keskasendis. Samuti on see võimeline nii pronatsiooniks kui ka supinatsiooniks, olenevalt käsivarre asendist. 4 3. Deltalihas m. Deltoideus Algab kolme osana – rangluu lateraalselt kolmandikult, õlanukilt ja abaluuharjalt. Kinnituskoht – õlavarreluu deltalihasmisele köprusele. Funktsioon – lihase eesmine osa painutab õlavart ette ja roteerib sisse, keskmine viib kätt lateraalsuunas horisontaaltasemele, tagumine painutab õlavart taha ja roteerib välja. 5 4. Õlavarrelihas m. Brachialis Algab – distraalse osa eesmiselt pinnalt. Kinnitub – küünarluu körpusele.
(teisele kämblaluule), randme painutamine Pikk pihulihas (läheb kitsaks pihukõõluseks), randme painutaja Küünarmine randmepainutaja (5- ndale kämblaluule), randme painutaja KÜLGMINE RÜHM: sirutamine Süva kiht: Väljapöörajalihas (õlavarreluu lateraalselt poolelt kodarluule), välja Vaagnavöötme lihased pööramine Pindmine kiht: algus sama, mis süva kiht Lühike kodarmine randmesirutaja (3-ndale kämblaluule), randme sirutamine Pikk kodarmine randmesirutaja (teisele kämblaluule), randme sirutamine Õlavarre kodarluu lihas (kodarluu
pars intercartilaginea (tagumine 1/3 – pilkkõhrede vahel) - glottis – hääleaparaat - vestibulum laryngis - cavitas infraglottica LIIGESED - Articulatio cricothyroidea sõrmuskõhre plaadi ja kilpkõhre alumise serva vahel kombineeritud šarniirliiges -> frontaaltelje ümber - articulatio cricoarytenoidea sõrmuskõhreplaadi ülaserva ja pilkkõhre põhimiku vahel ratasliiges – rotatsioonitelg põiki ülalt alla, ette lateraalselt + pilkkõhrede libisemine telje suunas LIHASED - Musculus cricoarytenoideus posterior A: sõrmuskõhre plaat ja K: pilkkõhre lihasjätkele F: tõmbab lihasjätket taha mediaalselt -> hääljätke pöördub koos häälesidemega lateraalsuunas -> häälepilu laieneb - Musculus cricoarytenoideus lateralis A: sõrmuskõhrekaar ja K: pilkkõhre lihasjätkele
atlase fovea articularis superioride vahel. - Ellipsoidliiges - Liikumised (Kaheteljeline, mõne autori järgi kolmeteljeline) Frontaaltelg: fleksioon-ekstensioon Sagitaaltelg: lateraalfleksioon (vertikaaltelg: rotatsioon) Alumine kuklaliiges e. atlantoaksiaalne liiges (ratasliiges) - Kombineerub mitmest iseseisvast liigesest: keskel liigestuvad atlase fovea dentis ja axise dens (ratasliiges) ning lateraalselt atlase pr. articularis inferior ja axise pr. articularis superior (lameliiges) - Liikumised (kaheteljeline): Vertikaaltelg: rotatsioon Frontaaltelg: fleksioon-ekstensioon (sagitaaltelg: lateraalfleksioon) - Kuklaliigest tugevdavad peale lülisamba sidemete veel spetsiaalsed sidemed: lig. nuchae piirab kaela ja pea fleksiooni ning on kinnituskohaks mitmetele kaela lihastele. Kulgeb protuberantia occipitalis externalt 7nda kaelalüi pr spinosusele.
Referaat HÜPPELIIGES Kool Koostaja Klass Aasta Hüppeliiges Ülemine hüppeliiges * Sarniirliiges: kahvel, harud on pindluu ja sääreluu ja koos hoiab sündesmoos * Kontsluu liigestuv osa tagaosas kitsam kitsam * Tagumine liigesserv allpool eesmist 4 6 mm 6 mm Alumine hüppeliiges * Kera +ratasliiges, mille telg tagant alt lateraalselt ette üles mediaalsele Hüppeliiges on koht, mida sageli vigastatakse. Luumurru korral pannakse jalg kipsi, mõnikord on ka operatsioon vajalik. Hüppeliigese sidemete vigastuse korral on olukord keerulisem. Hüppeliigese sidemete vigastused moodustavad tervelt veerandi kõigist luude ja lihaste vigastustest. Teadaolevalt on Skandinaavias erakorralise meditsiini osakondadesse pöördunutest kümnendik vigastanud just hüppeliigest. Kuidas võib vigastada hüppeliigest?
z Ekstentriline kontraktsioon toefaasi alguses ja valmistab ette jäset täistallatoetuseks lennu lõppfaasis z Adekvaatne 4 aastaselt GASTROGNEMIUS SOLEUS : z Ekstsentriline kontraktsioon toefaasi alguses z Pingestab dorsaalfleksoreid ja kontsentriline kontraktsioon esineb jala äratõukel lennueelse faasi lõpus z Adekvaatne 2 aastaselt TIBIALIS ANTERIOR : z algkontaktis ekstsentriline kontraktsioon ja kontsentriline lennufaasis z Adekvaatne 2 aastaselt KÕNNI HINDAMINE z Lateraalselt z Posterioorselt z Anterioorselt z Kõnnikomponendid eralid z Kehapiirkonnad eraldi z Jalatsiga ja ilma z Abivahendiga Lateraalne vaade z Retsiprookne käte töö z Õlavöötme ja rindkere rotatsioon z Vaagna rotatsioon z Puusaflektsioon ja ekstensioon z Hüppeliigese dorsaal – ja plantaarflektsioon z Sammu pikkus z Kanna tõus z Lennueelne faas z Kadents ANTERIOORNE VAADE z Retsiprookne käte töö
Alguskoht : põikipea : kuupluu , lateraalne talbluu ,Ristipea : 3-5 metatarsaalluu pea Kinnituskoht: lateraalne seesamluu Funktsioon: lähendab suurvarvast keskjoonele Lühike varvaste painutaja EHK m flexor digitorum brevis Alguskoht : kandluu alumine pind Kinnituskoht: 2.-4. Varba keskmine faalanks Funktsioon: painutab varbaid Tallaruutlihas EHK m quadratus plantaris Alguskoht : lateraalne ja mediaalne kandluu pool taldmine pind Kinnituskoht: pika varvastepainutaja kõõlus lateraalselt Funktsioon: assisteerib varvaste painutamist Luudevahelihased EHK m interossei plantares Alguskoht : metatarsaalluude vahemikud Kinnituskoht: proksimaalsete faalanksite põhimikud 2. ,3. (kahepoolselt ) , ja 4. varbal Funktsioon: abdutseerib varbaid jalalaba keskteljest
m. pectoralis Rangluu Õlavarreluu Langetab m. pectoralis III-V roide Abaluu Langetab major mediaalne suureköbruke tõstetud minor keha ees- kaarnajätke õlavöödet, pool, se hari ülajäset, lateraalselt fikseeritud rinnakupide, lähendab ülajäseme 5-6 ülemist rinnakule, korral tõstab roiet rippuvat roideid
27 Funkts: viib õlavart taha ja pöörab sisse ning lähendab HARJAÜLINE LIHAS Algab: abaluu harjaülisest august Kinnitub: õlavarreluu suure kõbruke ülemisele osale Funkts: eemaldab õlavart HARJAALUNE LIHAS Algab: abaluu harjaalusest august Kinnitub: õlavarreluu suurkõbrukesele Funkts: viib õlavart taha ja lähendab ning pöörab välja VÄIKE ÜMARLIHAS Algab: abaluu lateraalselt servalt Kinnitub: õlavarreluu suure kõbrukese alumisele servale Funkts: viib õlavart taha ja lähendab ning pöörab välja DELTALIHAS algab 3 osana: Funkts: eemaldab õlavart EESMINE OSA Algab: rangluult Kinnitub: õlavarreluu deltakõprusele Funkts: toob õlavart ette, lähendab ja pöörab sisse KESKNE OSA Algab: õlanukilt Kinnitub: õlavarreluu deltakõprusele Funkts: eemaldab õlavart TAGUMINE OSA Algab: abaluuharjalt Kinnitub: õlavarreluu deltakõprusele
Funkts: viib õlavart taha ja pöörab sisse ning lähendab HARJAÜLINE LIHAS Algab: abaluu harjaülisest august Kinnitub: õlavarreluu suure kõbruke ülemisele osale Funkts: eemaldab õlavart 27 HARJAALUNE LIHAS Algab: abaluu harjaalusest august Kinnitub: õlavarreluu suurkõbrukesele Funkts: viib õlavart taha ja lähendab ning pöörab välja VÄIKE ÜMARLIHAS Algab: abaluu lateraalselt servalt Kinnitub: õlavarreluu suure kõbrukese alumisele servale Funkts: viib õlavart taha ja lähendab ning pöörab välja DELTALIHAS algab 3 osana: Funkts: eemaldab õlavart EESMINE OSA Algab: rangluult Kinnitub: õlavarreluu deltakõprusele Funkts: toob õlavart ette, lähendab ja pöörab sisse KESKNE OSA Algab: õlanukilt Kinnitub: õlavarreluu deltakõprusele Funkts: eemaldab õlavart TAGUMINE OSA Algab: abaluuharjalt Kinnitub: õlavarreluu deltakõprusele
27 Funkts: viib õlavart taha ja pöörab sisse ning lähendab HARJAÜLINE LIHAS Algab: abaluu harjaülisest august Kinnitub: õlavarreluu suure kõbruke ülemisele osale Funkts: eemaldab õlavart HARJAALUNE LIHAS Algab: abaluu harjaalusest august Kinnitub: õlavarreluu suurkõbrukesele Funkts: viib õlavart taha ja lähendab ning pöörab välja VÄIKE ÜMARLIHAS Algab: abaluu lateraalselt servalt Kinnitub: õlavarreluu suure kõbrukese alumisele servale Funkts: viib õlavart taha ja lähendab ning pöörab välja DELTALIHAS algab 3 osana: Funkts: eemaldab õlavart EESMINE OSA Algab: rangluult Kinnitub: õlavarreluu deltakõprusele Funkts: toob õlavart ette, lähendab ja pöörab sisse KESKNE OSA Algab: õlanukilt Kinnitub: õlavarreluu deltakõprusele Funkts: eemaldab õlavart TAGUMINE OSA Algab: abaluuharjalt Kinnitub: õlavarreluu deltakõprusele
Kõhu keskjoonel moodustavad omavahel põimuvad vasaku ja parema poole kõhu külgmise rühma lihaste aponeurooside kiud kõhu valgejoone linea alba. Cavitas axillaris (cavum axillare). Cavitas axillaris kaenlaõõs on tüvipüramiidi kujuline ruum rindkere ja õlavarre vahel. Seda piiravad: eestpoolt - m. pectoralis major ja m. pectoralis minor; tagantpoolt m. latissimus dorsi, m. subscapularis ja m. teres minor. lateraalselt õlavars (humerus, m. coracobrachialis, m. biceps et triceps brachii); mediaalselt - rindkere sein (m. serratus anterior, mm. intercostales); ülalt õlaliiges. Cavitas axillaris`es paiknevad a. ja v. axillaris oma harudega ja plexus brachialis`est lähtuvad ülajäseme närvid; samuti on siin palju lümfisõlmi ning kogu ülejäänud ruum on täidetud koheva sidekoega. Foramen quadrilaterum. See on lihastevaheline ava cavitas axillaris`e tagaseina lateraalosas.
sidekirmelt,niudeluuharjalt ja kolmelt alumiselt roidelt Harjaüline lihas Abaluu harjaülisest suurele köbrukesele eemaldamine august Harjaalune lihas Abaluu harjaalusest Suurele köbrukesele Toob tahapoole, august lähendab, pöörab välja Väike ümarlihas Abaluu lateraalselt servalt Suurele köbrukesele Toob tahapoole, lähendab, pöörab välja Deltalihas Kolmelt: rangluult, Õlavarreluu köprusele. Terviklihasena õlavart õlanukilt, abaluuharjalt eemaldada 65. Õlavarre lihased Algus Lõpp Funktsioon
sidekirmelt,niudeluuharjalt ja kolmelt alumiselt roidelt Harjaüline lihas Abaluu harjaülisest suurele köbrukesele eemaldamine august Harjaalune lihas Abaluu harjaalusest Suurele köbrukesele Toob tahapoole, august lähendab, pöörab välja Väike ümarlihas Abaluu lateraalselt servalt Suurele köbrukesele Toob tahapoole, lähendab, pöörab välja Deltalihas Kolmelt: rangluult, Õlavarreluu köprusele. Terviklihasena õlavart õlanukilt, abaluuharjalt eemaldada 65. Õlavarre lihased Algus Lõpp Funktsioon
o Fibula eesmise pinna o Condylus lateralis tibia'lt · KINNITUB o 2.-5. varba distalis'tele M. EXTENSOR HALLUCIS LONGUS · ALGAB o Fibula eesmine 1/3 · KINNITUB o Suure varba phalanx distalis'e dorsaalne pind M. FIBLUARIS TERTIUS · ALGAB o Fibula eesmise pinna distaalselt 1/3-lt · KINNITUB o 5. metatarsaalluu põhimikule M. FIBULARIS LONGUS · ALGAB o Caput fibulae'lt o Fibula lateraalselt pinnalt · KINNITUB o Mediaalselt jalale- 1. os cuneiforme ja 1. metatarsaalluu põhimiku taldmisele pinnale M. FIBULARIS BREVIS · ALGAB o Fibula lateraalsel pinnal · KINNITUB o 5. metatarsaalluu SÄÄRE TAGUMISE RÜHMA PINDMISED LIHASED M. TRICEPS SURAE M. GASTROCNEMIUS · CAPUT MEDIALE o ALGAB Reieluu condylus medialis'elt · CAPUT LATERALE o ALGAB Reieluu condylus lateralis'elt M
Sillas asuvad 5.-8.peaajunärvi tuumad. 5.- kolmiknärv ( n trigeminus) tundlikkuse vastuõtmine näopiirkonnas, sellel on 3 haru: ülemine juhib tundlikkust otsmikupiirkonnas, keskmine kulmukaarest lõuapiirini, aluminekaelapiirkonnas. Tundlikkus siseneb näepooltesse erinevate harude kaudu, ajus on vasaku ja parema närvi jaoks oma tuumad. 6.-eemaldajanärv (n abducens) innerveerib silmamuna välimist sirglihast, mille abil toimub silmamuna pööramine väljapoole küljele lateraalselt. 7.- näonärv (n facialis) innerveerib näolihaseid, miimilised ja neelamislihased. 8.- esikuteonärv ( n vestibula cochlearis) (kõrvuti n vestibularis ja n cochlearis). Slida läbivad ülenwvad ja alanevad juhteteed, suurem osa samad mis piklaju, aga need, mis viivad info ajukesse lähevad otse piklajust ajukesse, sillast läbi ei lähe. Mõned alanevad juhteteed tulevad ajukesest otse lihasesse. Sillas on närvikeskused, mis mõjutavad piklaju
Musculus longissimus thoracis o: os sacrum + crista iliaca + vertebrae lumbales (spinosus) + alumised vertebrae thoracicae (transversi) i: costa 2-12 + vertebrae lumbales (processus costales) + vertebrae thoracicae (transversi) f: ühepoolne -> painutab ja pöörab pead samale poole; kahepoolne -> sirutab pead Musculus longissimus cervicis o: T1 – T6 (processus transversi) i: C2 – C5 (processus transversi) f: ühepoolne -> painutab selgroogu lateraalselt samale poole; kahepoolne -> sirutab selgroogu Musculus longissimus capitis o: T1 – T2 (processus transversi) + C4 – C7 (procsessus transversi + articulares) i: os tenporale processus mastoideus f: “-“ Musculus iliocostalis lumborum o: os sacrum + crista iliaca + fascia thoracolumbalis i: costa 6-12 + fascia thoracolumbalis + ülemised vertebrae lumbales (processus costales)
lühike pea (caput breve) algab abaluu karnajätkelt. Kinnitub kodarluu köprusele ja küünarvarre fastsiale. Funktsioon: õlavarre ettepainutus ja käsivärre painutamine ning väljapööramine/supinatsioon. 12. Reienelipealihas. Nimi ladinak. Osad, algus ja lõpp. Funktsioon tervikuna. Musculus quadriceps femoris. 4 osa – keskmine (m.vastus medialis), vahepealne(m.v.intermedius), külgmine pakslihas (v.lateralis), reie sirglihas (m.rectus femoris). Algus – reieluu karejoon lateraalselt, lõpp - sääreluu köprus. Funktsioon: sääre sirutamine (põlveliigese sirutamine). „Jalgpallurilihas“. TEST 2 1. Nimeta lülisamba osad. Ladina k. . Mitmest lülist koosneb või mitmest lülist kokkukasvanud. Kaelalülid 7, rinnalülid 12, nimmelülid 5, ristluu (5 lülist kokkukasvanud), õndraluu (2-4 lüli) 2. Kuidas nim. Toruluu laienenud osa, keskosa ja jah. Millega on täidetud õõnsused täiskasvanul toruluuotsdes ja millega keskosas?
Õlanukk 52. Milline rangluu ots on liikuvam? Õlanukmine ots 53. Millised köbrukesed on õlavarre luul? Suur ja väike kõbruke 54. Millise lihase jaoks on õlavarreluul oma köprus? Deltalihase jaoks 55. Mille jaoks on auk õlavarreluu distaalse otsa dorsaalsel pinnal? Sinna paigutub küünarnukk. 56. Mille jaoks on augud õlavarreluu distaalse otsa ventraalsel pinnal? Nendes paiknevad küünarvarreluu proksimaalsed jätked 57. Milline küünarvarre luu paikneb lateraalselt, kui peopesa on suunatud ettepoole? Kodarluu 58. Millega liigendub kodarluu pea? Õlavarreluu-pähikuga 59. Mitu liigeselist ühendust on kodarluul küünarluuga? Kaks 60. Kas kodarluu köprus paikneb luu distaalses või proksimaalses osas? Proksimaalses otsas 61. Kas kodarluu distaalne ots on kumer või nõgus? nõgus e sissepoole kaldus 62. Mis tüüpi liiges jääb küünarluu ja õlavarreluu vahele? Plokkliiges 63
toimub viljastumine. Munajuhakitsus (isthmus tubae uterinae) kitsam osa, pole alati eristatav ampullist. Enamasti samapikad. Emakmine e. uteriinosa (pars uterina) emakasarve seina lühike alaosa, lõppeb kas näsaja moodustisena või läheb lslt üle emakasarveks. Näsa on oluliseks barjääriks infektsioonidele. Siseehitus: Serooskest Lihaskest Limaskest Asend ja kinnitumine: Paikneb munasarjakinnitist lateraalselt olevas serooskesta kurrus (munajuhakinnitis; mesosalpinx). Emakas (uterus) Funkts: Spermide vastuvõtmine, nende ajutine depoo Toimetab neid edasi munajuhasse Viljastunud munaraku arengu- ja kasvukoht Välisehitus: Dorsaalne ja ventraalne pind (facies: dorsalis et ventralis) Vasak ja parem emakaSERV ( margo uteri: dexter et sinister) sellega seostub emakakinniti(mesometrium) Vasak ja parem emakaSARV (cornu uteri: sinistrum et dextrum)
Perifeersed membraanvalgud- seotud membraaniga kindlal poolel detergendid lahustuvad valgud Integraalsed membraanvalgud- paiknevad osaliselt või täielikult membraani sees kaotroopsed ained Tsütokroom C Ka membraanivalgud võivad lateraalselt difundeeruda, ehkki aeglasemalt kui lipiidid. Tavaliselt agregeeruvad vees Flip-flop liikuvus ja membraani faasist lahkumine / liitumine on takistatud Membraanitransport Membraanitransport Raku membraan kontrollib ainevahetust raku ja väliskeskkonna vahel Enamike ühendite liikumine läbi membraani on kontrollitud integraalsete membraani transportervalkude poolt
seinad muutuvad paksemaks kui ajutorus, kanal laieneb järsult, moodustades IV vatsakese. Pikliku aju ventraalses osas asetsevad motoorsed juhteteed, keskses osas peamiselt sensoorsed juhteteed. Reljeefilt sarnaneb piklikaju teataval määral seljaajuga. Ülemises osas jaguneb piklikaju kolmeks paarilisek osaks: püramiidideks, oliivideks ja väätkehadeks. Püramiidid asetsevad kahe pikimõikana ventraalselt kummalgi pool eesmist keskpidist lõhet. Püramiididest ulatuvad lateraalselt esile oliivid. Dorsolateraalselt asetsevad väätkehad (pedunculi cerebellares inferiores) kujutavad endast sääri ajukese ja pikliku aju vahel. Seljaaju... ...vahendab infot peaaju ja ülejäänud keha vahel. Seljaaju juhib lihtsaid kaasasündinud käitumisi, mida kutsutakse tingimatuteks. Seljaaju on umbes väikese sõrme jämedune, diameetriga 1 cm, 45 cm pikk ja kaalub 30 grammi , asub kaitstult selgrookanalis, suure kuklamulgu kaudu läheb üle piklikajuks
Pisarluu õhuke ja õrn luu mis paikneb silmakoopa mediaalses e keskmises seinas ( paariline ). Sahkluu moodustab nina vaheseina. Sarnaluu on paariline luu, mis on näokolju luudest üks tugevamaid. Alalõualuu nurk sõltub east ja mälumisfunktsioonist. Imikul 150 kraadi, täiskasvanul 110 130 kraadi, simpansil 90 krradi ja lumeinimesel 100 kraadi. Keeleluu asetseb alalõua ja kõri vahel, on hobuseraua kujuline. Kuulmeluukesed lateraalselt mediaalsele : vasar, alasi ja jalus. Kogu koljul eristatakse: kolju lagi kolju põhimik Koljuõmblused. lamdaõmblus. Pärgõmblus. soomusõmblus. Kolju ealised iseärasused. Vastsündinul on suur ajukolju aga väike näokolju, lõuad on nõrgalt arenenud. Vastsündinul on tulevaste õmbluste ristumiskohal sidekoelised vahekihid ehk lõgemed. Raugaeas muutuvad koljuluud õhemaks ja hapramaks. Soolised erinevused.
tugevam. Katset korrates võib patsienti tabada kiire väsimustunne ja diagnoosimine võib osutuda raskeks. Katsetades asendi muutmisel tekkivat vertigot tuleks patsiendi eelnevalt informeerida kuidas see läbi viiakse. Kõige tugevama vertigo saab siis kui uue asendi võtmisel koheselt algasend taastakse. Võimalusel teha seda silmad kinni, et välistada nüstagmist tekkinud vertigot. Et kinnitada sademe teket paremal, lastakse patsiendil 45`-st pea lateraalselt fleksioonist vasakule võtta kiirelt sama asend sisse paremal. Selline liigusus peaks esile kutsuma vertigo alumise ehk parema kõrva poolel. Et kontrollida kas sade asub vasakus kõrvas, tuleks patsiendil lasta sooritada samasugune liigutus, alustades paremalt poolt. Välistada ei tohiks ka bilateraalset probleemi. Katse käigus peaks esinema maksimaalne vertigo umbes sekundilise latentsi ajaga ja ei tohiks kesta kauem kui 40 sekundit. Tavaliselt kaovad sümptomid 10-40 sekundi jooksul
Kujunevad välja suguküpsuse perioodil. Isasloomade kraniaalne vaagnaava on peaaegu ovaalne ja süleluukamm paks. Emasloomade vaagen on tunduvalt ruumikam, vaagnapõhi laiem ja lamedam, niudeluukeha rohkem väljapoole kummunud, kraniaalne vaagnaava ümmargune ning süleluukamm õhem. Kõige enam erinevusi hobustel 41. Puusaluu liigilised iseärasused. Karnivooridel on niudeluutiiva ventraalsel serval tiivahari(spina alaris).Seal on niudeluutiiva tuharapind lateraalselt, mäletsejalistel dorsolateraalselt, hobusel dorsaalselt. Hobusel niudeluuhari paks, teistel terav. Karnivooridel on vaagnapõhi kaudaalselt längus, seal ja väikemäletsejalistel üksnes veidi kaldu, hobusel aga horisontaalselt. Täkkudel on eriti tugev dorsaalne süleluuköber. Veisel suunduvad süleluud teinetesiest eemale, istmikuluud üksteise poole, seega on vaagnaõõs kooniline. Veisel on vaagnapõhi kaudaalselt kõrgemal, mis raskendab loote väljumist. 42
Lihaskest Lihaskest - Stratum circulare - stratum circulare - Stratum longitudinale musculus sphincter internus taenia libera ees, ristkäärsoolel tavaliselt pöördunud alla musculus sphincter externus taenia omentalis taga lateraalselt, ristikäärsoolel pöördunud ette Seroos- või adventitsiaalkest ja liitunud suure rasvikuga - ülalt kaetud kõhukelmege eest ja külgedelt mesoperitoneaalne asend taenia mesocolica taga mediaalselt või kinnisti lähtekohal - allpool on adventitsiaalkest ekstraperitoneaalne asend
Pindmine sõrmepainutaja m. flexor digitorum superficialis Algab kahe peaga: · õlavarreluu põndalt ja küünarluu ülemiselt otsalt · kodarluu eesmiselt pinnalt Kinnitub 2.- 5. mediaalse faalanksi põhimikule jagunedes küünarvarre alumises osas 4. kõõluseks. F: painutab 2.- 5. sõrme Pikk pihulihas m. palmaris longus Algab õlavarreluu põndalt Kinnitub mediaalsetele faalanksitele F: painutab sõrmi Õlalihas m. deltoideus Algab kolme peaga: · rangluu lateraalselt kolmandikult · abaluu harjalt · abaluu harjalt Kinnitub õlavarreluu keskossa F: tõstab õlavart ette, küljele, taha. Trapetslihas m. trapezius Algab: · kuklaluult · kõikide rinnalüli ogajätketelt Kinnitub õlavöötmeluudele: · rangluu lateraalsele poolele · abaluu harjale(õlanukile) F: Tõmbab õlavöödet taha, tõstab õlavöödet, langetab õlavöödet, tõstab ja langetab abaluud. Rinnaku- rangluu nibujätkelihas m. sternocleidomastoideus
6 Sissekas vanud küüned Lastel ja noortel kasvavad eriti suurte varvaste küüned lateraalselt küünevalli sisse, põhjustades mädanikku. Kiilukujuline küünetükk eemaldatakse lokaalanesteesiaga. Sageli korduvate juhtude puhul tuleb eemaldada osa küünevallist ja küüneloozist. Kuidas vältida küüne sisse kasvamist: - Ettevaatust küüne lõikamisel. Soovitav on küüne lõikamine otse, mitte püüda saavutada hästi kumerat serva. Nii võib vigastada varba serva. Lisanduv põletik on visa taanduma, sügaval asetsev küüs takistab loomuliku paranemist.
Reie-nelipealihas / Niudeluu, reieluu Moodustavad Sirutab jalga reie musculus kaarejoon ühtse kõõluselise suhtes, ent samuti quadriceps mediaalselt, aponeuroosi mis painutab reit femoris reieluu eesmine kinnitub kõõlusele vaagna suhtes pind, reieluu ja kulgeb sealt kaarejoon edasi allapoole lateraalselt põlvekedra lõppedes sääreluu körpusel. Rätsepalihas / Ülemine eesmine Sääreluu körpus Kokku tõmmates musculus niudeoga painutab jalga reie sartorius suhtes ning reit samal ajal reit
98. Kammloomad on röövloomad a) õige -ÕIGE; b) vale . 99. Kammloomad on hõimkonna nime saanud NII,Kammloomad tekkisid arvatavasti tõttu. 100. Milline Ameerikas elav kammloom leiti hiljuti Läänemerest ja Soome lahest? Mnemiopsis leidyi meripähkel 101. Meritikker kuulub klassi a) kombitskammloomad -ÕIGE; b) nudikammloomad . 102. Sinu naba paikneb sinu kehas a) anterioorselt ; b) dorsaalselt ; c) posterioorselt ; d) ventraalselt ÕIGE; e) lateraalselt . 103.Organism, kelles parasiit sigib sugulisel teel on a) vaheperemees ; b) pärisperemees ehk lõpp- peremees ehk definitiivne peremees -ÕIGE; c) lisaperemees , d) säilitusperemees . 104. Subdivisio Protostomia (Esmassuused) tähtsamad hõimkonnad: Ph. PLATYHELMINTHES (PLATODES) LAMEUSSID * Ph. ROTIFERA KERILOOMAD * Ph. NEMATHELMINTHES ÜMARUSSID * Ph. NEMATOMORPHA JÕHVUSSID * Ph. ANNELIDA RÕNGUSSID * Ph. MOLLUSCA LIMUSED * Ph. ARTHROPODA LÜLIJALGSED 105
98. Kammloomad on röövloomad a) õige -ÕIGE; b) vale . 99. Kammloomad on hõimkonna nime saanud NII,Kammloomad tekkisid arvatavasti tõttu. 100. Milline Ameerikas elav kammloom leiti hiljuti Läänemerest ja Soome lahest? Mnemiopsis leidyi meripähkel 101. Meritikker kuulub klassi a) kombitskammloomad -ÕIGE; b) nudikammloomad . 102. Sinu naba paikneb sinu kehas a) anterioorselt ; b) dorsaalselt ; c) posterioorselt ; d) ventraalselt ÕIGE; e) lateraalselt . 103.Organism, kelles parasiit sigib sugulisel teel on a) vaheperemees ; b) pärisperemees ehk lõpp- peremees ehk definitiivne peremees -ÕIGE; c) lisaperemees , d) säilitusperemees . 104. Subdivisio Protostomia (Esmassuused) tähtsamad hõimkonnad: Ph. PLATYHELMINTHES (PLATODES) LAMEUSSID * Ph. ROTIFERA KERILOOMAD * Ph. NEMATHELMINTHES ÜMARUSSID * Ph. NEMATOMORPHA JÕHVUSSID * Ph. ANNELIDA RÕNGUSSID * Ph. MOLLUSCA LIMUSED * Ph. ARTHROPODA LÜLIJALGSED 105
os -jala plantaarfleksioon -TC profundus peroneus pind cuneiforme ja 1. longus matatarsaalluu põhimiku tagumine pind M. fibularis fibula 5. -jala eversioon -ST peroneus brevis e. metatarsaalluu -jala plantaar- -TC profundus peroneus lateraalselt fleksioon brevis Sääre tagumise rühma pindmised lihased Lihase Algus- Kinnitus- Funktsioonid Liiges, milles Närv, mis juhib Pilt nimetus koht koht toimuvad liigutust liigutused M
decussatio pyramidum’i, seejärel laskuvad alla seljaaju külgväädis kui tractus corticospinalis lateralis (75‐90% kiududest). Ristumata kiud kulgevad alla eesväädis, moodustavad tractus corticospinalis anterior’i, ristudes edaspidi vastava segmendi kõrgusel seljaajus. 5. Alumise, perifeerse motoneuroni keha (esimene sünaps) paikneb seljaaju eessarves, motoorsetes tuumades (mediaalselt ‒ kehatüvi, lateraalselt ‒ jäsemed). 6. Aksonid väljuvad seljaaju eesmise juure kaudu spinaalnärvi koostises keha ja jäsemete lihastele. 7. Funktsioon ‒ tahtele alluvad kere ja jäsemete liigutused. Tractus corticonuclearis ‒ pea piirkonna lihastele (seotud kraniaalnärvidega). 1. Ülemise, tsentraalse neuroni keha asub motoorse cortex´i peamiselt gyrus precentralis’es . 2. Aksonid ühinevad tractus corticonuclearis’eks, alanevad läbi capsula interna genu osa. 3
Algse horisontaalse lasuvuse printsiip väidab, et gravitatsiooniliselt nt vees settinud osakesed ladestuvad horisontaalsete kihtidena. Seega, kui läbilõikes on tegemist tugevalt kallutatud või ümberpööratud kihtidega, siis on see muutus toimunud pärast nende kihtide moodustumist ja kivistumist. Pindalalise ehk lateraalse pidevuse printsiip settekiht ulatub pidevana lateraalselt iga ssuunas kuni väljakiildumiseni või põikse kontaktini settebasseini äärel Põiksete suhete meetod horisontaalselt lasuvaid kihte lõikavad murrangud ja intrusioonid on nooremad kui nende ümbriskimid Suletiste ehk võõrkehade meetod settekihis leiduvad kivimite tükid ja suletised ja vanemad kui vaadeldav settekiht Paleontoloogiline meetod paleontoloogiline meetod lähtub organismide evolutsiooni kodumatusest.
annaabi.ee 
