Trilobiidid (0)

Sarnased õppematerjalid

18

doc

Loomade areng evolutsioonis

pehme kehaga organismide fossiliseerumisvõimalused on väga väiksed. [2] Vara-Paleosoikum Vara-Paleosoikum koosneb kahest ajastust - Kambriumist ja Ordoviitsiumist. Kambriumi ajastu algas 540 miljonit aastat tagasi ja lõppes 500 miljonit aastat tagasi Kambriumi ajastu alguses ilmusid toesega (skeletiga) varustatud hulkraksed loomad. Kambriumi elustiku ehk biota iseloomulikuks jooneks on merelisus. Ajastu kestel ilmusid trilobiidid, arheotsüaadid, brahhiopoodid, käsnad, molluskid, okasnahksed ja paljud problemaatilise kuuluvusega organismid. Eesti Alam-Kambriumist on kirjeldatud trilobiite, lukuta brahhiopoode, tigusid, torbiklimuseid, hüoliite, foraminifeere ja paljusid problemaatilise kuuluvusega skeleti fragmente. Ordoviitsiumi ajastu algas 500 miljonit aastat tagasi ja lõppes 435 miljonit aastat tagasi. Ordoviitsiumi ajastul ilmusid esmakordselt korallid ja sammalloomad ning rida

Taime- ja loomafüsioloogia

21

docx

Evolutsioon Maal

Paleosoikumi esimesel poolel oli elu vaid meredes, hiljem asustati ka maismaa. Kambrium Kambriumi ajastu alguses ilmusid toesega (skeletiga) varustatud hulkraksed loomad. Kivististe järsu ilmumise tõttu nimetatakse seda aega "Kambriumi plahvatuseks". Mingil põhjusel kiirenes elu areng ja organismide mitmekesisus suurenes geoloogiliselt lühikese aja jooksul kiiresti. Ilmusid erinevad veeselgrootud molluskid, trilobiidid, arheotsüaadid (surid välja Kambriumi keskel), puuduluksed käsijalgsed (brahhiopoodid), käsnad, meduusid, ussid ja paljud problemaatilise kuuluvusega organismid. Kambriumi kestel oli põhjapoolkeral Panthalassa hiidookean, lõunapoolkeral asetses Gondwana hiidmanner ning Laurentia (Põhja-Ameerika), Baltika ja Siberi mandrid. Kontinendid olid üle ujutatud madalmeredega. Kambriumi kliima oli mõõdukas, mitte eriti külm, ega ka soe.

Ajaloolised sündmused

16

docx

Fossiilid

....................................................................4 5. Graptoliidid.............................................................................................................................4 6. Limused...................................................................................................................................5 7. Brahhiopoodid.........................................................................................................................5 8. Trilobiidid................................................................................................................................5 9. Eurüpteriidid...........................................................................................................................6 10. Kalad.....................................................................................................................................6 10.1 Rüükalad................................................................

Geoloogia

29

docx

Erinevad ajastud

· Kambriumi alguses toimus hulkraksete organismide tormiline areng nn "Kambriumi plahvatus", mille käigus ilmusid peaaegu kõik tänapäevased grupid · Paleosoikumi lõpus toimus Maa ajaloo suurim organismide väljasuremine Paleosoikumi esimesel poolel oli elu vaid meredes, hiljem asustati ka maismaa. Aegkonna alguses ilmusid põhjaeluviisiga mereselgrootute hulka kuuluvad arheotsüaadid, erinevad molluskid, trilobiidid, puuduluksed käsijalgsed (brahhiopoodid), hiljem lisandusid korallid, karbid ja okasnahksed. Vabalt ujuvaist selgrootuist olid olemas peajalgsed ning graptoliidid. Selgroogseist ilmusid varase Paleosoikumi keskel lõuatud ja lõpus kalad. Kesk-Paleosoikumis ilmusid ka primitiivsed maismaa eoselised soontaimed. Paleosoikumi teisel poolel arenes kiiresti maismaataimestik - osjalaadsed (kidad), kollalaadsed (pärisraikad) ja sõnajalgtaimed. Permi ajastul lisandusid ka okaspuud

Loodus õpetus

25

doc

Konspekt 2009 geoloogia

scotese.com) Elustik Soolsuse tõus ja muud keskkonnamuutused lõid eeldused selleks, et organismid hakkasid endile mineraalset väliskesta eritama. Algul olid selleks kitiinilaadsed orgaanilisest ainest koorikud või kleepuva koeainega kokkuliimitud liivaterad. Hiljem lisandus fosfaataine ja veelgi hiljem lubiaine. Kambriumis ilmusid järgmised selgrootute loomarühmade esindajad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed, molluskid. Samuti tekkisid vähilaadsed trilobiidid ning lukuta käsijalgsed. Ladestu kivimid Kambrium jaguneb Alam-, Kesk- ja Ülem-Kambriumiks. Kogupaksus jääb enamasti 80-120 m vahele. Alam-Kambrium ­ sinisavi ehk Lontova kihistu sinisavi. Kesk-Kambrium ­ liivakivid. Ülem-Kambrium ­ liivakivid fosfaatse karbipuruga, mis moodustab oobulusfosforiidi läätsjaid lasundeid. 4 Ordoviitsium Geoloogiline olustik

Geoloogia

22

docx

Zoloogia osa kordamisküsimuste vastused

loomad. Eooni lõpul ilmusid käsnad ja Ediacara fauna. Kivistisi: akritarhid, bakterid, stromatoliidid; 570 miljonit aastat tagasi esimesed käsnade spiikulad, 560 miljonit aastat tagasi Ediacara fauna. Kambrium. Hulkraksete loomade kehaehitusplaanide ja eluviiside mitmekesisus kas-vas kiiresti. Ilmusid peaaegu kõikhõimkonnad. Rohkelt esines mineraalse skeletiga loomi. Ilmusid esimesed kiskjad, algas kiskja-saaklooma "võidurelvastumine". Elu leidus ainult meres. Kivistisi: trilobiidid jt lülijalgsed, teod jt molluskid, käsijalgsed, arheotsüaadid. Ordoviitsium Kambriumis tekkinud hõimkondadele lisandusid sammalloomad. Jätkus mereliste selgrootute mitmekesisuse kasv. Ilmusid esimesed maismaavetikad ja taimed. Ajastu lõpul leidis aset mandrijäätumine ja mitmete liikide väljasuremine. Kivististe hulka ilmuvad sammalloomad, rikkalikult on peajalgseid, tigusid jt molluskeid ning graptoliite, suureneb käsijalgsete ja trilobiitide mitmekesisus

Vee elustik

33

doc

Vee Zooloogia

Nt.: vetikad, lendavad selgroogsed, puud. 7. Loomariigi geoloogiline ajalugu: mis aegkonnas on tekkinud põhilised hõimkonnad, maismaaloomad, imetajad Ürgaegkond: algelised eluvormid; Aguaegkond: kõva skeletiga selgrootud, vend: ajastu lõpus ilmusid kõik selgrootute hõimkonnad; vanaaegkond e paleosoikum: kambriumis: mereselgrootuist ülekaalus trilobiidid, lukuta käsijalgsed, arheotsüaadid ja meduusid, ilmusid selgroogsete eellased; ordoviitsium: trilobiidid, käsi- ja peajalgsed, sammalloomad, ilmusid korallid, merisiilikud, graptoliidid ja esimesed selgroogsed; silur: rohkesti mereselgrootuid: käsijalgsed, korallid, trilobiidid, meriliiliad, ostrakoodid, ürgvähid, graptoliidid, algelised kalalaadsed, kellest aegkonna lõpuks arenesid kalad; devon: valdavateks loomadeks kalad: rüükalad, kivi- ja vihtuimsed, kopskalad, esimesed haid; ilmusid kahepaiksed; karbon: ilmuvad roomajad, kiirelt arenevad kahepaiksed

Vee elustik

32

pdf

Geoloogia eksam 2018

Geoloogia​- teadus Maast, selle ainelisest koostisest, ehitusest, muutustest ja arenemisest. 1. Millised on maakoort kujundavad eksogeensed protsessid? ​(välisdünaamilised e energia allikas väljaspool Maad) Eksogeensed protsessid: murenemine, gravitatsiooniline edasikanne, tuule geoloogiline tegevus, pinnavee geoloogiline tegevus, merede geoloogiline tegevus, jää geoloogiline tegevus, kulutus, purustus. ○ Füüsikaline murenemine e rabenemine ○ Keemiline murenemine e porsumine ● Gravitatsiooniline edasikanne-kivimitele, mis on murenenud mõjub gravitatsiooni jõud. Oluline eelkôige seal, kus on kuskilt alla kukkuda, nt mägedes. Materjali transport…. kukkumine, libisemine, veeremine. ● Tuule geoloogiline tegevus-kulutav tegevus-edasikanne, akumulatsioon ● Pinnavee geoloogiline tegevus-vooluveed, alluviaalsed setted, kulutus-transport, akumulatsioon. Transport:veeremina, hõljumi

Geoloogia ja hüdrogeoloogia

Kommentaarid (0)