Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Hüppeliiges (9)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas võib vigastada hüppeliigest?
  • Kuidas diagnoositakse vigastust?
  • Kuidas toimida peale vigastust?

Lõik failist

Referaat
HÜPPELIIGES
Kool
Koostaja
Klass
Aasta
Hüppeliiges
Ülemine
hüppeliiges

*
Sarniirliiges: kahvel , harud on pindluu ja sääreluu ja koos hoiab
sündesmoos
*
Kontsluu liigestuv osa tagaosas kitsam kitsam
*
Tagumine liigesserv allpool eesmist 4 -6 mm 6
mm
Alumine
hüppeliiges

*
Kera + ratasliiges , mille telg tagant alt lateraalselt

ette üles mediaalsele
Hüppeliiges
on koht, mida sageli vigastatakse. Luumurru korral pannakse jalg
kipsi, mõnikord on ka operatsioon vajalik. Hüppeliigese sidemete
vigastuse korral on olukord keerulisem. Hüppeliigese sidemete
vigastused moodustavad tervelt veerandi kõigist luude ja lihaste

Hüppeliiges #1 Hüppeliiges #2 Hüppeliiges #3 Hüppeliiges #4 Hüppeliiges #5
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-09-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 81 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 9 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mirrrr Õppematerjali autor
Tehtud referaat hüppeliigese kohta, vigastused jne.. On olemas kasutatud materjalid jne..

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
7
doc

asd

Sagedamini vigastuvad hüppeliigese välimisel küljel olevad sidemed Pöia liigse dorsaalfleksiooni (liigne paindumine ülespoole) ja eversiooni (liigne paindumine kehast väljapoole) korral rebeneb deltaside, mis asub hüppeliigese sisemisel küljel, sagedamini vigastuvad hüppeliigese välimisel küljel olevad sidemed. Vigastuse põhjuseks on pöiaplantaarfleksioon (tüüpiline nikastus, keha poole) koos inversiooniga, millele kaasub supinatsioon. Peale traumat on hüppeliiges valulik, tekkib turse ja nahk muutub sinakaks. Põhjuseks on rebenenud veresoontest kudede vahele sattuv veri. Hiljem tekkiva paistetuse põhjuseks on lisanduv koevedelik. Hüppeliigese traumade ravi Kui hüppeliigese trauma tekib, siis kõige olulisem on võtta aeg maha ja anda jalale rahu, et see korralikult terveks saada. Kui hüppeliigese trauma on kord läbi tehtud, siis mitte mingil juhul ei tohi lapsed kandma hakata n.ö. igaks juhuks hüppeliigese

Ainetöö
thumbnail
102
pdf

Luumurdude, pehmete kudede ja liigesvigastuste füsioteraapia

randmele ja labakäele. Liigese liikuvus Et suurendada liigese liikuvust ning tagada patsiendile kindlustunne, on igasuguse murru korral vigastuse akuutses faasis lihtsam sooritada juhendatud (assisteeritud) aktiivseid või passiivseid liigutusi kui aktiivseid harjutusi. Luusisese fiksatsiooni korral tuleb suurendada nii palju kui võimalik liikuvust ka nendes liigestes, mis olid esmalt kipsiga immobiliseeritud. Näiteks hüppeliigese murru korral, fikseeritakse hüppeliiges luusisese vardaga ning asetatakse elevatsioonasendisse ilma kipsita kuniks hüppeliigese ja labajala turse alaneb ning dorsaalfleksioon saavutab neutraalasendi (hüppeliigese null-asend). Kerged liigutused ja ajastatud surve vigastuspiirkonnas vähendab turset ning võimaldab suuremaid liigutusi. Võimalusel võib kasutada passiivse liikuvuse (continuous passive motion- CPM) aparaati, et parandada liigeste liikuvust teraapiasessioonide vahel.

Füsioterapeut
thumbnail
139
pdf

Spordi üldained 1.tase

TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.­3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu ­ Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna rajaja ja

Inimeseõpetus
thumbnail
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi



Meedia

Kommentaarid (9)

kirsipunane profiilipilt
kirsipunane: huvitav, õpetlik
16:23 11-12-2010
mr profiilipilt
mr: Aitäh, oli abi
19:20 24-03-2009
mr profiilipilt
mr: Aitäh, oli abi
19:20 24-03-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun