Laserprinter (0)

Tartu Kutsehariduskeskus
IKT osakond
Liis
LASERPRINTER
Kursusetöö
Juhendaja :
Tartu 2009
Olen koostanud kursuse lõputöö iseseisvalt. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, põhimõttelised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud .
Tartus,
" …. "…………………… 2009 .a.
Liis...........................
Kaitsmisele lubatud:
" …. "…………………… 2009 .a.
Juhendaja:...........................

SISUKORD

SISUKORD 3
SISSEJUHATUS 4
1. LASERPRINTERI AJALUGU 5
1.1 Laserprinteri üldine ajalugu 5
2.1 Laserprinteri tehnoloogia 7
2.2 Laseroptiline skaneerimissüsteem 8
3.1 Värvilisus 9
3.2 Lahutus - ehk eraldusvõime 9
3.3 Töökiirus 9
3.4 Paberi formaat ja söötmine 10
3.5 Printeri eluiga 10
3.6 Tarkvaratoetus 11
4.1 Riistvara seadistamine 12
4.2 Võrguprotokolli konfigureerimine 12
4.3 Tarkvara installeerimine 13
13
5. AUTORI KOKKIPUUDE LASERPRINTERITEGA 14
5.1 Võrguprinteri ühendamine arvutiga 14
KOKKUVÕTE 15
LISAD 17
HP LaserJet M3035 MFP Laser Printer 17
17
HP LaserJet M3035 MFP Toner Cartridge (Tooneri kassett ) 17
17
Esipaneel 17
VÕÕRKEELNE RESÜMEE 18

SISSEJUHATUS

Autor valis oma kursusetöö teemaks "Laserprinterid". Töös on kirjeldatud laserprinteri tehnoloogiat. Kuidas tekib arvutist pilt paberile? Kuidas seadistada printerit (riistvara seadistamine, võrguseadistamine, tarkvara seadistamine)? Millised on printeri parameetrid ?

1. LASERPRINTERI AJALUGU

1.1 Laserprinteri üldine ajalugu

• 1953 aastal arendati Remington-Randi poolt esimene kiirprinter kasutuseks Univac arvutitele. Tekita loetelu täpiga
  
• 1938 leiutas ameeriklane Chester Carlson kiirkopeerimismeetodi kserograafia (kuivpaljundusprotsess, mida sageli kutsuti Xeroxiks).
  
• 1969 aastal Gray Starkweather (Websteris Xeroxi uurimiskeskuses) demonstreeris laserkiire kasutamist koos paljundusaparaadiga, et luua laserprinter.
  
• 1976 leiutati tindiprinter, see võttis aega kuni 1988 aastani, et tindiprinter jõuaks tarbijate kodudesse. Hewlett -Parkardiga kes väljastas DeskJet tindiprinteri.
  
• 1979 aastal IBM tutvustab IBM 3800 laserprinterit, mis on võimeline trükkima 20 000 rida minutis .
  
• Mais 1981 Xerox avalikustab printeri Star 8010, riiklikul arvutikonverentsil. See sisaldab: bittraster graafikat, WYSIWYG (What-You-See-Is-What-You-Get) „saad, mida näed“ tekstitöötlust, hiirt , laserprinterit, kohalikku seltskondlikku keelt, Ethernet (kohtvõrku), tarkvara teksti ja graafika kombineerimist samas dokumendis. Alghinnaks oli 16-17000 dollarit, arvuti ei saavutanud majanduslikku edu. Seda on toodetud 100000 üksust.
  
• 1984 aastal Apple firma annab LaserWriter printeri prototüübi Firmadele Lotus Development , Microsoft ja Aldus , lootes nende arengumaade toetusele.
  
• Aastal 1984 Hewlett- Packard tutvustab LaserJet laserprinterit, toodetud resolutsiooniga 300 punkti tolli kohta, 3600 dollari eest.
  
• 1985 Appel arvutifirma väljastab Appel LaserWriter laserprinteri.
  
• Jaanuaris 1986 Appel arvutifirma tutvustab LaserWriter Plus printerit.
  
• 1990 Hewlwtt-Packkard viib müügile LaserJet IIP ning purustab tänavahinna.
  
• 1992 Hewlett- Packard tutvustab HP LaserJet4 laserprinterit.
  
• 1993 aasta juunis Hewlett-Packard tutvustab LaserJet4Ml laserprinterit.
  

1993 QMS ( Quality Management Systems) Tutvustab ColorScript Laser 1000 värvilist laserprinterit 12499 dollari eest.

• Aprillis 1996 Hewlett-Packard alustab testimist HP LAserJet5 laserprinterit.
  
• Juunis 1995 Apple Computer tutvustab esimest värvilist laserprinterit, Color Laser Printer 12/600PS, resolutsiooniga 600x600 punkti tolli kohta, 12 megabaiti(MB) mälu, kasutab Canonil põhinevat tehnoloogiat ja maksab umbes 7000 dollarit.
  
• Laserprinter nimega EARS arendati Gary Starkweather poolt Xerox Palo Alto uurimiskeskuses (Palo Alto Research Center (PARC)). Aastal 1969. leiutatakse laserprinter, esimene töötav seade aga valmib 1971 . Gary Starkweather kohandas Xeroxi koopiamasin tehnoloogiat, täiendades seda laserkiirega, et luua laserprinter.
  
• Vastavalt Xeroxi, Xerox 9700 Elektrooniline printimissüsteem (Electronic Printing System). Esimene kserokoopia laserprinter toode vabastati 1997. 9700 otsene järeltulija Palo Arto uurimiskeskuse “EARS” printer, mis viis meid laser skanneerimise optikani, oli esimene toode turul, mis on lubatud PARC uurimiskeskuse poolt.
  
• IBM andmetel, esimene IBM 3800 installiti Põhja Ameerika andmete keskuses Milwaukee, aastal 1976. IBM 3800 printimissüsteem oli tööstuse esimene kiir-printer. Laserprinter, mis printis 100 lehte minutis. See oli esimene printer mis kombineeris lasertehnoloogia ja elektrofotograafia IBM andmetel.
  
• 1992 aastal Hewlett-Packard väljastas populaarse LaserJet4 printimisresolutsiooniga 600x600 ( Dots Per Inch ) punkte tolli kohta.
  

Algmaterjal www.laserprinters.org ja www.alummi.media.mit.edu ( http://www.laserprinters.org/article/laser-printers-information/laser-printers-information-the-history-of-laser-printers.html ) ( http://alumni.media.mit.edu/~yarin/laser/laser_printing.html )
2. LASERPRINTER

2.1 Laserprinteri tehnoloogia

Laserprinterite tehnoloogia rajaneb elektrograafilisel protsessil, mis teatavasti algselt töötati välja paljundusmasinate jaoks. Laserprinteri tööpõhimõtet selgitab (joonis 1.).
(1- termilise kinnistuse plokk , 2- trumli pinda valgustav lamp, 3- tooneri puhastusmehhanism, 4- tooneripulbri väljaheitepaik, 5- laadimisseade, 6- koht trükielementide kandmiseks paberile, 7- standardelementide eksponeerimisseade, 8- paberi söötmisseade, 9- paberirull, 10- tooneri pealekandmisseade, 11- skaneeriv laserkiir, 12- laser, 13- modulaator, 14- peegelprisma, 15- arvuti andmesisend).
Joonisel toodud laserprinteril on kujutatud söötmisseade(Joonisel 1 nr 8) rullpaberi jaoks, enamus tänapäeva laserprintereid kasutab A4- või väga harva A3 –formaadis lehtpaberit. Printeri keskmiseks osaks on valgustundliku (tavaliselt seleeni ühenditest koosnev) kihiga kaetud pöörlev trummel (Joonis 1 Nr 6). Laadimisseadme(Joonisel nr 5) abil laetakse fototundlik kiht elektrilaenguga, mille järel salvestatakse prinditav kujutis trumlile. Kõigepealt toimub lehekülje ( kaadri ) standardsete elementide näitamine ja seejärel prinditav info skaneeritakse reakaupa laserseadme abil. Laserkiirt muudetakse täpses vastavuses salvestatava infoga, selle tulemusel trumlile moodustub elektriline jäljend originaalist. Nendelt aladelt , kuhu kiir langeb, elektriline laeng kas täielikult või osaliselt kõrvaldatakse. Nähtamatu kujutis moodustub trumli valgustundlikule pinnale.

2.2 Laseroptiline skaneerimissüsteem

Laserkiire skaneerimine toimub pöörleva peegelprisma abil. Laseroptilise skaneerimissüsteemi realiseerimiseks on mitmeid võimalusi, klassikalises lahenduses (joonis 2)
(1- laser, 2- peegel , 3- kollimaator, 4- akustooptiline kallutusseade, 5- objektiiv , 6- prisma, 7, 8- peeglid , 9- valgustundlik trummel).
Akustoopt kallutussüsteemis kasutatakse laengute muundit, mida juhitakse kõrgsagedusgeneraatori abil. Lasereksponeerimise tagajärjel saadud peidetud kujutise ilmutamine toimub seejärel tooneripulbri abil sõlmes 10 (joonis 1). Tooneripulber, mis sisaldab tahma ja magnetilisi osakesi, kantakse trumli pinnale magnetharjade abil. Tegelik printimine paberile toimub punktis 6. See ülekanne teostatakse elektrostaatilises väljas. Siirdekoroona abil laetakse paber kõrgemale laengule, kui seda on trumli pind ja värvaine osakesed siirduvad paberi vastavatele aladele . Selleks, et tooneripulbrit paberile kinnistada, on vajalik selle termiline töötlus kuumutuselementidega 1, juhikut kuumutatakse kuni 110 ja rulle kuni 140 kraadini. Viimase etapina toimub valgustundliku trumli ettevalmistamine järgmise tsükli läbiviimiseks. Selleks kustutatakse potensiaalireljeef (antud juhul lambi 2 abil) ja trummel puhastatakse pulbri jälgedest mehhanismi 3 abil. Laserprinterite konkreetsetes mudelites on muidugi mõningaid erinevusi, laseroptilises süsteemis ja rakendamisviisis ja paberisöötmisel, kuid üldine põhimõte vastab joonisel 1 kujutatule. Esialgselt kasutati laserprinterites väikest heelium-neoonlaserit, hiljem hakati kasutama mudelites peamiselt lihtsat ja odavat pooljuhtlaserit. Välja arendatud on ka teisi lahendusi, kus laseroptilise süsteemi asemel kasutatakse vedelkristall - või valgusdioodmaatriksit.
Algmaterjal www.arvutiweb.ee ( http://www.arvutiweb.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=67&Itemid=50 )
3. PRINTERI PARAMEETRID

3.1 Värvilisus

Paljud kaasaegsed printerid võimaldavad värviprinti, kuid ka monokroomsed printerid pole kaugeltki oma tähtsust minetanud.
Mustvalgel printimisel tuleb eristada halltoonesitust - musta ja valge vaheliste pidevate üleminekute tekitamist pooltoonide abil, ja värvtoonimist - näiliste pooltoonide tekitamist punktimustri tiheduse ja muude näitajate varieerimise abil.

3.2 Lahutus- ehk eraldusvõime

Printeri põhinäitaja on tema lahutusvõime, iseloomustades prindipunktide eristatuse aset. Arvutustehnikas on kujunenud inglise mõõdusüsteem, siis sealt tulenevalt on mõõtühikuks saanud dpi (Dots Per Inch) - punkte tolli kohta. Paberile tuleb iga töö värvipunktidena. Mida suurem on prindipunktide arv pikkusühikukohta, seda selgemad on kujutise ja tähemärkide piirjooned. Arvesse tuleb võtta lisavahendeid rastripunktide nihutamiseks ja suuruse täpsustamiseks, halltoonide arvu tõstmiseks, värvikontrasti parandamiseks jne.
Kui 12-punktine mustandtekst on loetav eraldusvõimel, mis on alla 100 dpi, siis kvaliteetne töö, nõuab vähemalt 300 dpi eraldusvõimet. Üldiselt on laserprinterite standardseks eraldusvõimeks saanud 600 dpi. Kvaliteetsed, professionaalset kirjastustööd võimaldavad printerite eraldusvõime on aga 1200-2400 dpi.

3.3 Töökiirus

Printeri töökiirust mõõdetakse prinditavate märkide arvuga sekundis või lehekülgede arvuga minutis (ppm- pages per minute ). Töökiirus sõltub nii kasutatavast printeri tööviisist kui ka prinditavast materjalist. Piltidega (graafikaga) leheküljed ja värviprint nõuavad palju rohkem aega kui lihtsalt tekstiga leheküljed.
Printeri maksimaalse töökiiruse näitajad esitatakse mitme tööviisi kohta. Lisatunnuseks teksti printimisel on märkide printimistihedus. Seda iseloomustatakse enamasti märgitiheduste 10, 12 või 15 cpi (märki tolli kohta) korral.
Graafika printimiskiirus on tunduvalt väiksem, siis lisatunnuseks töökiiruse hindamisel on graafikafaili iseloom. Printeri efektiivsus graafika või värviprindi väljastamisel sõltub oluliselt ka sellest kas leheküljel kujutatu on raster- või vektorgraafikas, Excelis või fotol . Printeri kiirus sõltub palju ka mälumahust, kui printeril ei ole piisavalt mälu väljastab printer poolikud lehed. Laserprinteri muutmälu (RAM-i) suurus määrab ära tema graafilise kujutise salvestamise võimalus. Mälu võetakse megabaitide kaupa ja lehekülghaaval.

3.4 Paberi formaat ja söötmine

Igal printeril on ettenähtud oma paber laius, kuid enim kasutatav on siiski A4 (210×297 mm)formaat. Paberi sissepanemiseks tõmmake paberisahtlit ja avage see ning pange paber sisse, trükitav külg ülespoole. Oleneb ka mis paberi sa sisse söödad kindlasti tuleks ka kontrollida printeri sätteid. Sätetest on võimalik paika panna oma söödetud paberi mõõtmed. Laserprinteritel enamasti printer võtab ise paberi, ilma et peaks pabereid ükshaaval ette söötma, kuna lehesööturid kuuluvad tänapäeval printeri lisavarustuse juurde. Oluline on paberi niiskusetase ja kaal tavaliselt 84 g/ m2 kohta. Printida võib lehe mõlemale poolele, kuid võib juhtuda, et leht jääb printerisse kinni või leht võib kuumutamisel rikneda.

3.5 Printeri eluiga

Laserprinterite puhul väljendatakse tööiga aastates (keskmiselt 5 aastat) ja/või prinditavate lehekülgede arvuga. Keskmiselt on see 300 tuhat lehekülge.
Laserprinterite tahmakasseti tööaeg on tavaliselt 3000 lehekülge, tööaeg võib olla ka pikem, kui kasutada ökonoomset tööviisi, mida nüüd kasutab enamik uutest printeritest.

3.6 Tarkvaratoetus

Arvuti ühendatakse printeriga . See arvuti peab sisaldama endas vastavat programmi teisisõnu printeri draiverit. Printereid tootvad firmad kasutavad nende andmevahetuse jaoks erinevaid juhtimiskeeli e. käsustikke. Suuremad Windowsi taolised töökeskkonnad sisaldavad sadade printermudelite draivereid, arvutisse paigaldatakse need installimise käigus. Kuid kui draiver puudub arvutist tuleb kasutada printeriga kaasa antud Cd- plaati ning sealt see arvutisse installeerida. Enamik praegustest printeritest suudab jäljendada tuntumaid printimiskeeli. Laserprinterid kasutavad näiteks populaarset Hewlett-Packardi LaserJet’ide PCL (Printer Command Language ) juhtkeelt siia juurde kuulub ka Printer Job Language (PJL).
Käske printerile saates täidab see erinevaid funktsioone. Saab vahetada fondi suurust, kirjaliiki, paberi nihutamine reavahetusel, printimine teatud leheküljest. Algselt valis iga printeritootja omale juhtkoodi, kuid on välja kujunenud enim kasutatavad ja levinud käsustikud.
PCL peamised käsugrupid :
Tööde juhtkäsud Graafikakäsud
Lehekülje vormindus Prindimudelid
Kursori positsioneerimine Kasutajamääratud kujundid
Fontide valik Makrod
Fondihaldus Programmeerimis juhendid
Algmaterjal www.arvutiweb.ee ( http://www.arvutiweb.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=63&Itemid=50 )
4. LASERPRINTERI (CLP 610ND) SEADISTUSED

4.1 Riistvara seadistamine

Kiires paigaldusjuhendis („ Quick Install Guide ”) näitame ära printeri seadistamise.
1 Valige stabiilne koht, kalle ei tohiks olla suurem kui 2mm. Printeri kõrguse seaded peaks olema samuti paigas vastasel korral võib see mõjutada trükikvaliteeti. Valige koht, kus on piisavalt ruumi õhu ringlemiseks, tuleks jälgida et printer ei saaks liigset niiskust. Jätke ruumi katete ja sahtlite avamiseks.
2 Pakkige masin lahti ja kontrollige kõiki osi mis printeriga kaasas.
3 Eemaldage kleeplint mis masinat kinnitab.
4 Paigaldage kõik toonerikassetid.
5 Võite sisse panna paberid .
6 Olge kindlad et kõik kaablid on ühendatud õigesti.
7 Lülitage seejärel masin sisse.

4.2 Võrguprotokolli konfigureerimine

Võrguprinterina kasutamiseks tuleb masinas seadistada võrguprotokollid. Põhilised võrguseaded saate seadistada masina juhtpaneelil. Saate seadistada TCP/IP võrgu parameetreid, järgige allpool näidatud samme .
Veenduge, et masin on võrku ühendatud RJ-45 Ethernet kaabli abil, et masin oleks sisse lülitaud. Vajutage Menu juhtpaneelil, kuni näete Network ekraani alumises
servas avage menüü. Menüüst otsida ülesse TCP/IP. Sisenege sinna menüüsse ja otsige üles Static. Sisenege sinna, menüüst tuleb valida IP Address. Nüüd tuleks sisestada IP aadress. Vajutades nupule Back , saate liikuda menüü ülemisele tasandile .
Otsige menüüst Subnet Mask . Vajutage OK Sisestage alamvõrgumask(32 bitine number). Nüüd liikuda ülemisele tasandile. Nooleklahvidega liikudes peaks leidma Gateway. Vajutage OK ja sisestage lüüs. Vajutage nuppe, et sisestada number 0 kuni 255. Korrake samme, et lüüs lõpule viia.
Kui seadistamisega probleeme tekib võite pöörduda võrguadministraatori poole.
Printerit on võimlaik seadistada ka võrguadministreerimise programmide kaudu.

4.3 Tarkvara installeerimine

Et trükkida saaks tuleb masinale installida vastav tarkvara.. Tarkvara sisaldab draivereid, rakendusi ja teisi programme .
Järgmine näide põhineb Windows XP operatsioonisüsteemil. Installimine võib erineda sõltuvalt operatsioonisüsteemist, printeri funktsioonidest või kasutatavast liidesest.
Esiteks veenduge et masin on võrgus ja kõik võrguseaded on paigas.
Sisestage printeri tarkvara CD CD-ROMi seadmesse. See toiming peaks automaatselt käivituma ja ette tuleb installimisaken. Juhul, kui installimisaken ei ilmu, klõpsake Start > Run (Start >käivita). Trükkige X:\Setup.exe, asendades "X-i" tähega, mis esindab soovitud seadet , ja klõpsake OK. Installimis aknas saate lugeda kasutusjuhendit, milleks vajate programmi Adobe acrobat reader. Võite avada kasutusjuhendi. Vajutage nupule Next.
Järgmisest aknast valige Typical installation for a network printer, ja seejärel klõpsake Next. Ilmub võrgus olevate printerite nimekiri. Valige sellest nimekirjast printer, mida soovite installida, seejärel Next. Kui te ei ole endas kindel võite alati pöörduda võrguadministraatori poole. Kui installimine on lõpetatud, ilmub aken, mis palub Teil trükkida testlehekülje ja registreeruda samsungi masinate kasutajana. Klõpsake Finish.
Printer peaks olema täiesti valmis printimiseks.
Algmaterjal www. arvutid .ee ja www.gnt.ee ( http://www.arvutid.ee/dokumendid/tolge/0901_CLX3175FN.pdf ) ( http://www.gnt.ee/i/products/files/SAMSUNG/ML-3470D_3471ND_EE_ready.pdf )

5. AUTORI KOKKIPUUDE LASERPRINTERITEGA

Autor viis läbi välisettevõtte praktikad asutuses PRIA, kus puutus kokku erinevate toimingutega laserprinterite vallas. Autori üheks suuremaks ülesandeks oli erinevate laserprinteri tootjate toodangut tarkvaraliselt seadistada. Laserprinterite mudeleid oli erinevaid. Väheseid printerimudeleid ühendas autor kasutades USB liidest otsa raali külge, kuid paljud printerid oli arvutite rohkuse tõttu tarvis ühendada võrguliidese kaudu. USB liides tähendab seda, et antud printerit saab kasutada ainult selle külge kaabliga ühendatud arvuti. Võrguliides aga seda, et võrgus olevat printerit saab kasutada ükskõik olemasolevas kohtvõrgus olev arvuti.

5.1 Võrguprinteri ühendamine arvutiga

Ettevõtte praktikat läbi viies tekkis autoril ülesanne mille kirjeldus oli järgmine: Tuli uus arvuti millele oli vaja printeri installeerida.
Kohapeale jõudes tegi autor esmalt kindlaks millist printerit oli vaja külge võtta. Autor avas Start> Sätted> Printerid ja faksid ning ette tulevast aknast valis Lisa printer. Järgmiseks tuli otsida võrgust sobilik printer. (Ettevõttes olid printerid järjestatud maja korruste järgi, seega ei pidanud otsima printereid IP aadressi järgi.)
Printeri üles leitud , vajutas autor OK , ning seejärel küsis printer draivereid. Sisestasin vastava CD plaadi, arvuti leidis plaadi, installeeris vajalikud draiverid , ning pakkus kas tahan väljastada printerist testlehe või ei. Veendumaks et printer korrektselt töötab ja arvutiga ühenduses on lasi testlehe välja printida.
Kuna masina oli uus , oli algselt määratud default printeriks PDF, see tuli maha võtta ja vaikeprinteriks panna printer mille autor just ühendas. Ülesanne sai sellega lahendatud.

KOKKUVÕTE

Laserprinterid tööpõhimõte on sama nagu koopiamasinad. Terve leheküljetäis infot võetakse arvutist printeri mällu, kantakse laserkiire abil elektrilaengutena metalltrumlile ja sealt elektrograafilisel meetodil tooneriga paberile, värv kinnistatakse kuumutamisega. Kõige populaarsem printerifirma on Hewlett-Packard laserprinterid, neid valmistavad aga ka Panasonic, Epson, Lexmark, QMS ja Xerox.
Laserprinterite eeliseks tuleb pidada parimat võimalikku prindikvaliteeti, prindi head säilivust ja seadme vaikset tööd. Puuduseks on aga printeri suhteliselt kõrge hind. Odavaimate laserprinterite hinnad algavad 6000 kroonist , professionaalsed mudelid võivad aga maksta 30-40 tuhande krooni ringis . Kõrgema klassi värvilaserprinterite hind ulatub juba 100 000 ja võimlaik, et ka veel kalleimateni.
Toonerikassetid maksavad 1000-2000 krooni. Üks kassett peab vastu paar-kolm tuhat keskmist lehekülge, seega lehekülje hind tuleb umbes 20-40 senti.
KASUTATUD KIRJANDUS
1. http://www.laserprinters.org/article/laser-printers-information/laser-printers-information-the-history-of-laser-printers.html 05.06.2009 http://alumni.media.mit.edu/~yarin/laser/laser_printing.html
2. http://www.arvutiweb.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=67&Itemid=50 05.06.2009
3. http://www.arvutiweb.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=63&Itemid=50 05.06.2009
4. http://www.arvutid.ee/dokumendid/tolge/0901_CLX3175FN.pdf http://www.gnt.ee/i/products/files/SAMSUNG/ML-3470D_3471ND_EE_ready.pdf 05.06.2009

LISAD

HP LaserJet M3035 MFP Laser Printer

HP LaserJet M3035 MFP Toner Cartridge (Tooneri kassett)

Esipaneel

VÕÕRKEELNE RESÜMEE

Laser printer works basically like copying machine . One page full of informatsion from computre will put to printer memory, with laser beam its able to transport it to electric charges to the metal drum and from there electricalgraphical method with toner to paper , color fix with stoving. The Helett-Packard is the most popular company that manufactures printers.
The good sides of printer is that the quality of printing is best , and it works quietly. But the need is that the laser printers are quite expensive. The cheapest laser printers price begins from 6000 crown . The professional models can cost 30-40 thousand crown. High class color laser printers can cost 100 000 and may cost more. Printer toner cassette costs about 1000-2000 crown. One cassett lasts about three thousand pages, it takes 20-40 cent from each page.
18