Printerid - referaat (1)

Mart Reiniku Gümnaasium
Printerid
Tiina Orason
10b
8.01.02
Tartu 2002

SISUKORD

SISUKORD 2
JAGUNEMINE 3
PARAMEETRID 3
VÄRVILISUS 3
LAHUTUS- EHK ERALDUSVÕIME 3
TÖÖKIIRUS 4
PABERI FORMAAT 4
PABERI SÖÖTMINE 5
MÄLUMAHT 5
KAAL 5
TARKVARATOETUS (EMULEERINGUD) 6
KIRJAD ( FONDID ) JA KOODITABELID 6
LIIDESED 6
MÕÕTMED 6
PRINTERI RESSURSS 7
MÜRATASE 7
VÕIMSUSTARVE 7
PRINTERITÜÜBID 8
NÕELMAATRIKSPRINTERID 8
TERMOPRINTERID 8
LASER /LED-PRINTERID 9
JUGAPRINTERID 9
KASUTATUD KIRJANDUS 10
Printer on arvuti kirjutav ja ka tähtsaim välisseade, mis trükib teksti või graafilisi kujutisi andmekandjale. Paljudel juhtudel täidab printer ka plotteri süsteemi, st teda kasutatakse kahemõõtmelise pidevatest joontest koostatud graafilise kujutise loomiseks.

JAGUNEMINE

P Ülevaade levinumatest printeritüüpidest
rintereid võib tööpõhimõtte järgi jagada kahte suurde klassi: löök- ja löögita printerid. Kõik nõelmaatriks printerid, samuti õis- ja ridaprinterid kuuluvad löökprinterite hulka. Löögita printerid kasutavad kujutise tekitamiseks mitmesuguseid elektrofüüsilisi ja -keemilisi protsesse.
Nende printeritüüpide seas on enimkasutatavad nõelmaatriksprinterid, termoprinterid, laser/LED-printerid ja jugaprinterid. Õis- ja löögiga ridaprinterid on kasutusest peaaegu kadunud. Sublimatsiooni- ja vahaprinterid kuuluvad aga kallite värviprinterite hulka, mida kasutatakse ainult proffessionaalsete rakenduste puhul.

PARAMEETRID

VÄRVILISUS

Paljud kaasaegsed printerid võimaldavad värviprinti, kuid ka monokroomsed printerid pole kaugeltki oma tähtsust minetanud.
Mustvalgel printimisel tuleb eristada halltoonesitust - musta ja valge vaheliste pidevate üleminekute tekitamist pooltoonide abil, ja virvtoonimist - näiliste pooltoonide tekitamist punktimustri tiheduse ja muude näitajate varieerimise abil.

LAHUTUS- EHK ERALDUSVÕIME

Printeri lahutusvõime on tema põhinäitaja, iseloomustades prindipunktide eristatuse aset. kuna arvutustehnikas on määravaks kujunenud inglise mõõdusüsteem, siis peamiseks mõõtühikuks on saanud dpi - punkte tolli kohta. Mida suurem on prindipunktide arv lineaarse pikkusühikukohta, seda selgemad on kujutise ja tähemärkide piirjooned. Selle parameetri hindamisel tuleb arvesse võtta igasuguseid lisavahendeid rastripunktidenihutamiseksja suuruse täpsustamiseks., teravnurkade silumiseks, halltoonide arvu tõstmiseks, värvikontrasti parandamiseks jne.
Nõelmaatriksprinterite puhul on traditsioonilisteks trükikvaliteedi näitajateks kujunenud järgmised veidi ebamääraselt defineeritud terminid:

• mustandikvaliteet
  
• liht- ehk normaalkvaliteet
  
• tähe- ehk esinduskvaliteet
  

Viimane vastab juhule, kui printeri töö tulemus on võrreldav elektrilise bürookirjutusmasina omaga .
Juga-, laser- ja LED- printerite puhul esitatakse lahutusvõime samuti nii rõht- kui ka püstsuunas väärtuste korrutisena.

TÖÖKIIRUS

Printeri töökiirust mõõdetakse prinditavate märkide arvuga sekundis või lehekülgede arvuga minutis . Töökiirus sõltub nii kasutatavast printeri tööviisist kui ka prinditavast materjalist. Näiteks keeruka graafikaga lehepoognad nõuavad palju rohkem aega kui lihttekstiga leheküljed. Palju aeganõudvam on ka värviprint.
Harilikult esitatakse printeri maksimaalse töökiiruse näitajad mitme tööviisi kohta. Lisaparameetrks teksti printimisel om märkide printimistihedus. Seda iseloomustatakse enamasti märgitiheduste 10, 12 või 15 cpi (märki tolli kohta) korral.
Kuna graafika printimiskiirus on tunduvalt väiksem, siis lisaparameetriks töökiiruse hindamisel on graafikafaili konkreetne iseloom. Printeri efektiivsus graafika väljastamisel sõltub oluliselt ka leheküljel kujutatu iseloomust. Sama kehtib ka värviprindi kohta.

PABERI FORMAAT

Iga printerimudel on ette nähtud ühe kindla maksimaalse paberiformaadi kasutamiseks. Siia kuuluvad nii lehepoognad, ümbrikud, kleebislipikud kui ka muud andmekandjad. Tegelikult määrab andmekandja formaadi maksimaalselt võimalik prindilaius. Lühikese võlliga maatriksprinteritel on selleks harilikult 257mm, pika võlliga printeritel 420 mm. Prinditiheduse 10 cpi korral nastab see kas 80-le või 136-le kirjamärgile (sümbolile) reas.
Kasutatavaimad paberiformaadid on:
A3 - 297×420 mm A5 - 148×210 mm
A4 - 210×297 mm A6 - 105×148 mm

PABERI SÖÖTMINE

Enamik printereid on varustatud mitmesuguste paberisöödu võimalustega - alates ühe poogna käsitsi söötmisest ja lõpetades poognate automaatsööturitega, mis võimaldavad mitmesajast paberilehest koosneva paki kasutamist. Lisaks sellele on võimalik printida ka teistest materjalidest andmekandjatele: lõõts- või rullpaberile, kiledele, ümbrikutele, lipikutele, kleebistele, isekopeeruvatele mitmeosalistele formularidele. Lõõts- ja rullpaber on tänapäeval jäänud kasutusse eeskätt eriotstarbeliste, sealhulgas kassa - ja etiketiprinterite puhul. Paberi valikul (eriti värviprindi korral) on selle sort (sile-, kriit-, läikpaber, kalka jne) eriti oluline, kuna eri tüüpi printerimudeleid on selles suhtes väga tundlikud. Laserprinterite puhul on eriti tähtis paberi niiskussisaldus ja kaal, mis tavaliselt peab olema piirides 60-90 g/m2. See sõltub ka paberisööturi tüübist. Termoprinterid ja enamik jugaprintereid nõuavad üldreeglina eripaberite ja spetsiaalsete kilede kasutamist.
Paberi suhtes on kõige vähenõudlikumad nõelmaatriksprinterid, olles eriti sobivad paksude mitmeosaliste formularide ja kleebitud tagaküljega plankide printimiseks . Enamik nõelmaatriksprintereid on lisaks hõõrdeveokile varustatud ka vedavate ja/või tõukavate traktorseadmetega perforeeritud lint - või lõõtsapaberi kasutamiseks.Vedavat traktorit on vaja paksude plankide söötmiseks printeri põhjast.

MÄLUMAHT

Printeri muutmälu suurus on oluliseks parameetriks peamiselt leheprinterite puhul, määrates tema graafilise kujutise salvestamise võimalusi..See ei kehti küll uute Windowsis töötavate nn GDI-printerite korral, sest need kasutavad rasterkujutise salvestamiseks põhiarvuti enda muutmälu. Printeri residentse muutmälu suuruse puhul tuleb arvesse võtta tema minimaalset ja maksimaalset väärtust, sest harilikult saab selle algmahtu lisamoodulite abil suurendada.
Nõelmaatriksprinterite puhul on oluliseks parameetriks sisekanali puhvermälu suurus. Seda mälu kasutatakse kas kasutajadefineeritud sümbolite salvestamiseks või täiendava prindipuhvrina, mis lubab arvuti printimise ajaks vabastada muude funktsioonide täitmiseks.

KAAL

See printeri näitaja ei kuulu küll tema põhiparameetrite hulka, kuid on siiski küllalt tähtis näiteks kandeprinteri hankimisel. Kui tavalised laserprinterid kaaluvad 5-10 kg ringis, siis proffessionaalseks kasutuseks määratud kvaliteetprinterid on tunduvalt raskemad . Omaette grupi moodustavad veel miniprinterid ja kandeprinterid, mille kaal reeglina ei ületa 1-2 kg.

TARKVARATOETUS (EMULEERINGUD)

Et printer võiks töötada koos arvutiga, peab viimane sisaldama erilisi faile - printeridraivereid, mis ta vajalikuks koostööks häälestavad. Suured Windowsi-taolised töökeskkonnad sisaldavad sadade printerimudelite draivereid, mis viiakse arvutisse nende installeerimise käigus.
Nõelmaatriksprinterite puhul on selleks Epsoni ESC/P ja ESC/P2 (vastavalt 9- ja 24-nõelased printerid).
Laser LED-printerite puhul on universaalseks juhtimiskeeleks saanud Hewlett -Packardi lehekülje kirjelduskeel PCL, mida emuleerivad praktiliselt kõik teisedki leheprinterid.

KIRJAD (FONDID) JA KOODITABELID

Paljude printerite mällu on talletatud rida standardseid kirjatüüpe, samuti nende eri kirjakraade ja -laade. Uuemates laser-, LED- ja jugaprinterites on lisaks bittrasterkirjadele veel rohkesti muudetava suurusega fonte, mida võib juurde lisada täiendavate kassettide abil või neid arvutist enne printimist printeri muutmällu saates.
Prinditavate kirja- ja graafiliste märkide kogumi määravad kindlaks koodimärgistike tabelid , mille arv uuemates printerites võib olla väga suur (kaasa arvatud kooditabelid, mis sisaldavad kõiki 32 eesti tähestiku tähte)

LIIDESED

Klassikalisteks printeriliidesteks on jadaliides ja Centronics-rööpliides. Jadaliides RS-232C, mis on standaliseeritud Ameerika EIA poolt, toetab kas 9- või 25-viiguga D-tüüpi konnektorit. Printeri jadaliidest kasutatakse IBM-tüüpi arvutite COM-järjestikpordiga ühendamiseks suhteliselt harva ja tema installeerimine nõuab hulga parameetrite täpset paikapanekut. Mõnedes printerites kasutatakse selle asemel jadaliidest RS-422, mida iseloomustab töövõimelisus palju pikema ühendusliiniga. Peamiselt kantavates ja kõrgklassi printerites on viimasel ajal kasutusele võetud ka infrapunaliides, mis võimaldab tööd ilma ühenduskaablit kasutamata.
Põhiliseks printeriliigeseks on siiski kujunenud Certonics, mille nimi pärineb kunagi maatriksprintereid valmistanud firmalt, kus töötati välja praeguse röpliidese eelkäija. Certonics-liides on arvuti poolel 25-, printeri poolel 36-viiguline.

MÕÕTMED

Printeri mõõtmed ei kuulu samuti tema põhinäitajate hulka, kuid mõnel juhul võivad osutuda üsnagi oluliseks. Mitmed uuemad personaalprinterid on konstrueeritud selliselt , et nende aluse poolt hõivatud pindala on minimaalne - ligilähedane populaarse leheformaadi A4 mõõtmetele.

PRINTERI RESSURSS

Printeritööea, koormatavuse ja värvaineressursi kohta täpsemaid andmeid üldiselt napib ja tihti on nad üsnagi vasturääkivad.
Algselt tuntuks saanud Epsoni printer MX-prindipea tööiga oli 50 miljonit märki, hilisemates löökprinterites on seda suudetud tõsta 100-200 miljoni märgini. Laserprinterite puhul väljendatakse tööiga aastates (keskmiselt 5 aastat) või/ja prinditavate lehepoognate arvuna. Keskmiselt on see 300 tuhat lehekülge, kuid on esitatud ka palju suuremaid väärtusi.
Nõelmaatriksprinterite värvilindi ressurss ulatub tavaliselt vaid 200-400 poognani, kuid seda saab tunduvalt tõsta erilise värvitaastamismenetlusega. Laserprinterite tahmaklassi ressurss on tüüpiliselt 3000 poognat, kuid seda võib isegi 50% võrra tõsta nn ökonoomse tööviisi rakendamisega, mida võimaldavad peaaegu kõik uuemad printerimudelid.
Jugaprinterite tindikasseti või tindimahuti ressurss sõltub konstruktsioonist ja tüübist, ulatades musta kasseti puhul tavaliselt 700-1000 tekstipoognani. Värviprinterite vastavad ressursid on tunduvalt väiksemad.

MÜRATASE

Löökprinterite suureks puuduseks on väga kõrge müratase, mida mõõdetakse helisurve ühikutes ja mis ulatub 60-70 akustilise detsibellini. Uuemates printerimudelites on seda küll tunduvalt vähendatud, kuid ikkagi ületab see laser- ja jugaprinterite oma. Parimatel kaasaegsetel nõelmaatriksprinteritel ulatub müratase 50 db piirimaile. Vahel lisatakse mürataseme iseloomustamiseks ka heli võimsust, mille tüüpiline väärtus on 4-6 belli.

VÕIMSUSTARVE

Kui varasemate printerite võimsustarve ulatus sadade vattideni, siis uuemates mudelites on suudetud seda tunduvalt vähendada. Eriti kehtib see uute GDI-printerite kohta, mille elektroonikaskeem on suhteliselt lihtne ja võimsustarve minimaalne, nii et isegi jahutusventilaatorit ei vajata.
Eriti oluline on võimsustarbe miniseerimine patarei-toitega kandeprinterite puhul.
Printeritüübi iseloomustamiseks võidakse kasutada ka spetsiifilisi näitajaid. Laserprinterite puhul on sellisteks osoonieralduse suurus või esimeseks väljaprindiks kuluv aeg.
Lõpuks iseloomustab konkreetset printerimudelit veel nn rahvusliku pakendi olemasolu. See tähendab, et printeri juhtpaneel , tablood, draiverid , vähemalt üks sisemine kooditabel jne on rahvuskeelsed. Peamised printeritootjad valmistavad selliseid mudeleid mitte ainult inglis -, prantsus-, saksa-, vene-, hispaaniakeelsena jne, vaid ka soome, rootsi, taani, kreeka ja paljudele teistele keeltele kohandatud kujul.

PRINTERITÜÜBID

NÕELMAATRIKSPRINTERID

Ajalooliselt kõige vanemaks ja aastakümneid kõige levinumaks prinditehnoloogiaks oli elektromehaaniline löökprintimine, mida väheneval määral kasutatakse veel tänapäevalgi.
Nõelmaatriksprinteri tööpõhimõte on ülimalt lihtne: kirjutuspeas paiknevad nõelad löövad läbivärvilindi vastu paberit, tekitades sellega punktidest moodustatud kirjamärke.
Lihtsamatel ja odavamatel nõelprinteritel on 9 nõela, kallimatel ja kvaliteetsematel 18, 24 või isegi 48 nõela. Tavaliste 9- ja 24-nõelaste printerite väljastuskiirus on 200-300 märki/s, parematel isegi kuni 1000 märki/s. Graafika printimisel on töökiirus siiski madal ja ka kvaliteet pole eriti kõrge.
Neil on siiski ka mitmeid eeliseid. Trükijälg on arhiveerimiskindel ja nad sobivad hästi mitmeosaliste ja isekopeeruvate plankide printimiseks, kusjuures lisakoopiate arv võib mõnel mudelil ulatuda kuni 6-7-ni. Selles suhtes pole neil vastast üheski teises printerigrupis. Printida saab ka ümbrikke, lipikuid, kleebiseid, etikette ja kasutada lõõts- ja rullpaberit.
Siiski nõelmaatriksprinterite kasutus kahaneb pidevalt, sest nad ei ole suutelised tagama eriti kõrget prindikvaliteeti ega sobi värviprindiks, on graafika printimisel väga aeglased ja tekitavad töötades palju müra. Nende peamiseks rakenduseks on jäänud büroo-, panga- ja raamatupidamisandmete väljastus, kuna nad on asendamatud paljuosaliste plankide ja isekopeeruvate dokumentide printimisel.

TERMOPRINTERID

Tavalises termoprinteris tekitatakse kirjamärke kuumutuselementide rakendamisel vastu termotundlikku eripaberit. See eripaber värvub kuumutamisel keemilise reaktsiooni tulemusel mustaks. Hooldus on odav, kuid vähese lahutusvõimega ja aeglane ning on tänapäeval ainult sobiv erirakenduste jaoks.. Nendeks on peamiselt faksi ja kassa printerid.
Uuemates termosiiderprinterites eripaberit ei vajata, sest trükivärv sulatatakse andmekandjale mitte vahetu kontakti teel, vaid vahepealse värvilindi või kile kuumutamisega. Sellised värviprinterid võimaldavad saada eriti kõrget ja püsivat pildikvaliteeti, seega ka üsna kalli hinna juures. Lihtsamat tüüpi ja odavamaid termosiiderprintereid kasutatakse väikestes kandeprinterites, kus vajatakse suhteliselt väikeseid ja väheste liikuvate osadega prindiseadmeid.
Veelgi parema värviprindi kvaliteedi tagavad nn sublimatsiooniprintereid. Need on eelmistega sarnased, kuid nendes ei põletata värvainet värvkilelt otse paberile, vaid aurustatakse gaasilisele kujule , mis seejärel imendub eripaberi pinnale.

LASER/LED-PRINTERID

Laserprinteri tehnoloogia rajaneb elektrograafilisel protsessil mis algselt töötati välja paljundusmasinate jaoks.
Printeri peamiseks osaks on valgustundliku kihiga kaetud pöörlev trummel, millele punkthaaval kantakse laserkiire abiga prinditav kujutis.
Laserkiire skanneerimine toimub pöörleva peegelprisma abil. Laserkiirt moduleeritakse täpses vastavuses salvestava infoga , mille tulemusel trumlile moodustub nähtamatu elektriline jäljend originaalist. Nendelt aladelt , kuhu laserkiir langeb, elektrilinelaeng kas täielikult või osaliselt kõrvaldatakse.
Laserprinteri kõige keerukam osa ongi laserkiire skanneeimis- ja moduleerimissüsteem, mis sisaldab hulga peegleid ja läätsi. Seetõttu on välja arendatud teisi lahendusi, kus laseroptilise süsteemi asemel kasutatakse vedelkristall - või valgusdioodmaatriksit.
Eriti suure populaarsuse on omandanud valgusdioode kasutavad LED-printerid, mille põhiosaks on valgusdioodmaatriksiga paberialune liistak. Kui laserprinteris toimublaotamine piki trumlit pöörleva peegelprisma abil ja valgusallikaid on vaid üks, siis LED- printeris on valgusallikaid tuhandeid. Igale punktile trumli pinnal vastab oma valgusdiood , mis lülitatakse sisse või välja vastavalt prinditava kujutise iseloomule . Muus osas on LED-printer t' iesti sarnane tavalise laserprinteriga, kuid keerukate liikuvate osade puudumise tõttu on tema hind madalam laserprinteri omast.

JUGAPRINTERID

Juga- ehk tindiprinteri tehnoloogia rajaneb prindipeale, mis sisaldab palju ülipeenikesi düüse, mille kaudu paberile juhitakse vedelat värvi (tinti). Jugaprinteri prindipeas paikneb tavaliselt 48-128 tindiotsikut, mis on paigutatud rivisse teatud vahekaugusega.
P Jugaprinteri põhisõlmed
rindipea koosneb pie­so­elekt­ri­li­se­st ma­ter­­­jalist torukestest, ­mis täi­de­­takse tindi­hoid­la kaudu. Juhtimispinge raken­damisel soovi­­tud torukesele toimubselle läbi­mõõ­du ­järsk vähenemine ja tilgakeste düüsist väljapritsimine paberile. Sellele järgneb torukese uuestitäitumine tindiga hõrenemise toimel tindihoidla kaudu. Värviprinterite puhul kasutatakse samas prindipeas nelja eri värvi tindiga täidetud düüsikesi. Jugaprinterite peamisteks eelisteks on nende odavus ja võimalus kergesti saada kvaliteetseid värvikoopiaid.
Jugaprinterite teatavaks eriliigiks võib lugeda vahaprintereid, kus vedela trükivärvi asemel kasutatakse tahket tinti ehk vaha.

KASUTATUD KIRJANDUS

"Printerid" Jaak Pihlau
" Infotehnoloogia käsiraamat koolidele ja iseõppijatele" Jaak Pihlau
3