Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi

Printerid - referaat (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vasakule Paremale
Printerid - referaat #1 Printerid - referaat #2 Printerid - referaat #3 Printerid - referaat #4 Printerid - referaat #5 Printerid - referaat #6 Printerid - referaat #7 Printerid - referaat #8 Printerid - referaat #9 Printerid - referaat #10 Printerid - referaat #11
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 66 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor suslu Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
22
odt

Printerid

Sindi Gümnaasium Madli Lillo 10a Printerid Referaat Sindi2009 SISUKORD 1.PRINTERI EELLUGU .....................................................................................................................2 2. PRINTERI EELKÄIJA - KIRJUTUSMASIN ................................................................................3 3. PRINTERITE LIIGITUS ................................................................................................................4 4

Informaatika
thumbnail
6
odt

Printerid

Printerid Sissejuhatus: Printer on seade, mis loob elektrooniliselt salvestatud dokumendist, olgu selleks tekst või pilt, füüsilise koopia meediakandjale, milleks võib olla paber, kile ja nii edasi. Tänapäeval kaks kõige levinumat tüüpi printerit on laserprinter ja tindiprinter. Tänapäeval mõeldakse printeri all tavaliselt teda arvuti lisaseadmena (Peripheral-Arvuti lisaseade). Maailma esimene printer võeti kasutusele juba 19. sajandil Charlse Babbage differentsiaalmasina puhul, mis kasutas metallist silindreid, mille peal olid tähed, et printida teksti paberile. Printerid muutusid populaarseks 1984-dast aastast HP LaserJet ja PostScript kasutusele võtuga Apple LaserWrite-i poolt. Kõige uuem printimistehnoloogia on 3D printimine, mille juured on aastas 2010. Sai võimalikuks füüsiliste objektide printimine, mis oli sama lihtne, nagu printerite puhul tekstidokumendi paberile saamine.

Informaatika
thumbnail
12
docx

GIS 2 referaat

Et kaarte kasutada, peab oskama kaarte lugeda ja nendest aru saada. Kaardi lugemine on oskus, mida on võimalik igal ühel õppida. Võrreldes gloobusega on kaarte lihtsam kasutada ja nad on täpsemad. Tänapäeval on peamiselt kasutusel digitaalsed kaardid. Digitaalsed andmed koondatakse geoinfosüsteemi ja mitmed programmid nende andmete töötlemiseks annavad eeldused kvaliteetse kaardi koostamiseks. Kvaliteetsed printerid ja trükimasinad võimaldavad korralikud kaardid ka paberkandjana vormistada. Käesolev referaat annab ülevaate kaardi kujundusest ja seda mõjutavatest teguritest. Samuti on ära toodud kaardi kvaliteeti määravad tegurid. Käsitletud on kaardi esteetilisust, sisu korrektsust ning kasutusmugavust. 1. Kaardi kujundus ja elemendid Kaart on universaalne infokandja, mis on lihtsalt ja üheselt mõistatav olenemata

Geoinformaatika
thumbnail
16
ppt

Printerid

Printerid Elise Kasak Mis on printer? Arvuti kirjutav välisseade, s.o. seade, mis trükib arvutis oleva teksti või graafilise kujutise paberile, kilele vms. andmekandjale. Ajaloost... Esimesed arvutiprinterid võeti kasutusele juba elektronarvutustehnika algusaastatel. Täielik süsteem koosnes 5200-st vaakumlambist, kaalus 29 000 naela ehk 13154,4 kilogrammi ja tarbis 125 kW elektrienergiat. Tööpõhimõtte järgi jaotatakse printerid: Löökprinterid: (odav, vähenõudlik, aeglane) Nõelmaatriksprinter Õisprinter Ridaprinter Löögita printerid: Termoprinterid (termokontaktprinter , termosiirdeprinter , sublimatsiooniprinter ). Fotoelektriline printer (LED-printer, laserprinter) Jugaprinter (vahaprinter, tindiprinter) Nõelmaatriksprinter Kirjutuspeas paiknevad nõelad löövad läbi värvilindi vastu paberit, tekitades sellega punktidest moodustatud kirjamärke

Informaatika
thumbnail
34
docx

PRINTERID

PÄRNU SAKSA TEHNOLOOGIAKOOL Tarkvara arendus TAK REFERAAT „PRINTERID“ Pärnu 2012 2 Sisukord 1.Mis on printer?..................................................................................................... 3 2.Printerite tüübid................................................................................................... 5 2.1Löökprinterid.................................................................................................. 5 2.1.1 Maatriksprinter e. Nõelprinter.................................................................5 2.1.2 Õisprinter (Daisy-wheel).......

Arvutite lisaseadmed
thumbnail
9
doc

Printerid

ja laserprinter. Printerite liigid Printereid võid jagada kategooriate vahel mitme eri teguri järgi: - tava- ja võrguprinterid; - personaalne-, töögrupi-, suure töögrupi- (ka terve kontori), tööstuslik jne. printer; - väljaprindi formaadi järgi (foto 10x15cm, A4, A3, A2, A1, A0); - printtehnoloogia - termo-, sublimatsioon-, tindi-, vaha-, laser- ja nõelprinter; - mustvalget või värvilist trükki võimaldav printer. Sagedane küsimus on printeri ostul - kas soetada laser- või tindiprinter? Siinkohal tuleks selgeks teha endale, mille jaoks on Teil printerit vaja (laias laastus): - fotode printimiseks; - dokumentide printimiseks, kuid vahel oleks vaja ka fotot printida; - ainult mustvalgete dokumentide printimiseks; jne. Printerid Laser- ja LED printerid Laserprinterite tehnoloogia rajaneb elektrograafilisel protsessil, mis teatavasti algselt töötati välja paljundusmasinate jaoks.

Arvutiõpetus
thumbnail
7
docx

Draiverid - referaat

See mudel on paindlik, pikendatav, skaleeritav, võimaldab lisanduvaid arenguid, vähendab õppeaega ning lubab draiveri kirjutajal keskendudaoperatsioonisüsteemi asemel seadme riistvarale. versioonis. Iga raamistik saab jälgida draiveri hetkeseisu, operatsioonisüsteemi ning seadet, seega eemaldades palju keerulist loogikat, mida on draiverites vaja . Kus rakendatakse? Draivereid kasutatakse mitmes valdkonnas: · videokaart,helikaart · printer · võrgukaart · siinid · andmesalvestusseadmed, nt kõvaketas ja CD-ROM · videokaamera · skänner · veebikaamera · hiired · klaviatuur · kuvar Virtuaalsed seadmedraiverid Virutaalsed seadmedraiverid esindavad uut seadmedraiverite varianti. Neid kasutatakse, et emuleerida mingit riistvara seadet, enamasti virtualiseerimis keskkonnas. Näiteks kui DOS

Arvuti
thumbnail
51
ppt

Printerid

Arvutite lisaseadmed Kaasaegses ühiskonnas on eesmärgiks "paberivaba" kontor. Vaatamata sellele, kasutame me endiselt paberkandjat, mida on siiski mugavam lugeda või väiksemate mahtude korral endaga kaasas kanda. Seega varem või hiljem tekib vajadus soetada endale printer kontorisse, koju. Arvuti lisa-/välisseade, mis trükib teksti või graafilisi kujutisi andmekandjale. Löökprinterid: odav, vähenõudlik, aeglane. Nõelmaatriksprinter Õisprinter Ridaprinter Löögita printerid: Termoprinterid (termokontaktprinter , termosiirdeprinter , sublimatsiooniprinter ). Fotoelektriline printer (LED-printer, laserprinter) Jugaprinter (vahaprinter, tindiprinter) Löökprinterid töötavad tehnoloogial, kus

Arvutite lisaseadmed



Lisainfo

Printerite jaotus
Parameetrid
Printeritüübid ja nende kirjeldus

Märksõnad

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (1)

hannu111 profiilipilt
hannu111: < z
19:46 15-03-2010





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun