Eesti kalleimad oksjoniostud Allikas: Galeriide koduleheküljed Eesti Ekspress 2004 · Konrad Mägi. "Capri". Hind 1 006 000 (Haus) · Konrad Mägi. "Pargimotiiv fontääniga". Rooma. Hind 965 000 (Allee) · Konrad Mägi. "Rannamaastik". Hind 615 000 (Haus) · Konrad Mägi. "Maastik kellatorniga". Hind 341 500 (Haus) · Herbert Lukk. "Linnavaade". Hind 315 000 (Haus) · Konrad Mägi. "Alvine Käppa portree". Hind 286 000 (Haus) · Villem Ormisson. "Mehe portree. Karl Ormisson". Hind 245 000 (Allee) · Villem Ormisson. "Talvemaastik. Linn tehasega". Hind 209 000 (Vaal) · Eduard Wiiralt. "Põrgu". Hind 201 000 (Vaal) · Eerik Haamer. "Suusataja". Hind 206 500 (E-kunstisalong) · Evald Okas. "Vana kalur". Hind 173 000 (Haus) · Richard Uutmaa. "Võrguparandajad". Hind 162 000 (Haus) · Aleksander Bergman-Vardi. "Pariisi vaade". Hind 161 000 (Vaal) · Richard Uutmaa. "Kõrvetalu". Hind 150 000 (Allee) · Eduard von Gebhardt
männiga". Mäe Saaremaa-ainelised teosed on esimesed moodsad eesti loodusmaalid. Aastast 1918 võib märgata ekspressionismi mõju, mille vastuvõttu soodustas Mäe ülitundlikkus ja emotsionaalne reageering ärevatele aegadele: "Pühajärv", "Otepää maastik". Ekspressionismist mõjutatud on ka suured figuraalkompositsioonid Pietà, "Kolgata". Itaalia-reisiga alanud uus loomejärk tõi rahunemise: "Varemed Capril". Sel ajal tegutses ka väga aktiivselt Villem Ormisson mille loomingu algusaastate teostes on märgata impressionismi ja Konrad Mäe loomingu mõjutusi. Ta oli asjatundjate sõnul üks silmapaistvamaid koloriste Eesti kunstiajaloos. Kahjuks on tema loomingust säilinud vaid väga väike osa ning seetõttu on iga tema maal sündmus. Viljandist pärit Ormisson töötas reeglina nn klassikalistes žanrites, kujutades maastikke, natüürmorte või agulimotiive ning maalides vahel ka portreesid. Tema teostele
tagasi kodumaale (paraadilikkus. Realistlik laad). tagasi kodumaale (paraadilikkus. Realistlik laad). Jug+rahvusromant- oskar Kallis"kalevipoja" ilustr. Jug+rahvusromant- oskar Kallis"kalevipoja" ilustr. Jug+rahvusromant- oskar Kallis"kalevipoja" ilustr. Jug+rahvusromant- oskar Kallis"kalevipoja" ilustr. Jug+rahvusromant- oskar Kallis"kalevipoja" ilustr. Jug+rahvusromant- oskar Kallis"kalevipoja" ilustr. Impr+neoimpr- Villem Ormisson, Paul Burman, Impr+neoimpr- Villem Ormisson, Paul Burman, Impr+neoimpr- Villem Ormisson, Paul Burman, Impr+neoimpr- Villem Ormisson, Paul Burman, Impr+neoimpr- Villem Ormisson, Paul Burman, Impr+neoimpr- Villem Ormisson, Paul Burman,
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õenduse õppetool Õ15 KEHATEMPERATUURI KONTROLL LASTEL Referaat aines uurimis- ja arendustöö metoodika I Juhendaja: Tallinn 2016 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Töö autor on 1. kursuse õenduse õppetooli üliõpilane. Õenduse õppekavas on õppeaine inimese elamistoimingud. Referaadi teemaks on kehatemperatuuri kontroll lastel, teema on vajalik kõigile, et teada saada täpsemalt kehatemperatuuri ja selle kontrollimise kohta. Esimene peatükk annab ülevaate kehatemperatuuri kohta, seda kui elamistoiming ja miks tekib inimesel kõrgendatud temperatuur. Teises peatükis tuuakse välja, mis on palavik ja millised on erinevad võimalused kehatemperatuuri kontrollimiseks. Referaadis on kasutatud kolme kirjandusallikat ja ühte inglise keelset teadusartiklit. ...
Tuleb vältida kindlasti rangeid dieete ning tuleb toituda mitmekesiselt. Ei tohi keelduda toidust. Tuleb süüa sageli, vähe korraga. Kui oled tõesti ülekaaluline, siis piisa magusa ja rasvase söömist, mitte ära näljuta ennast. Tuleb minna koheselt arsti juurde, kui noorukil tekivad buliimia süptomid. · http://fitness.ee/main.php?main=artikkel&com_view=1&textID=1434 · Raamat: SÜNNIST PUBERTEEDINI LAPSED JA NENDE TERVISEHÄIRED Anne Ormisson, Eberhard Schmidt Ravi: Kõige tähtsam ravis on muidugi kogu perekonna toetus. Buliimia all kannatav inimene on tavaliselt raviks paremini motiveeritud kui anoreksia häirega. Seetõttu buliimia korral ei ole haiglaravi enamasti vajalik. Raviks on tavaliselt arsti poolt määratud kalorivaene dieet.Arst õpetab, kuidas tervislikult süüa. Raviks on ka kognitiiv-käitumuslik raviprogramm. Mis on hetkel kõige tõhusam ravi
Leda. 1930. Tamm. Konstruktivism Seda viljeles Eesti Kunstnikkude Rühm (Eduard Ole, Arnold Akberg, Märt Laarman). 1920. aastaid võib pidada avangardi levimise aastakümneks. 19. ja 20. sajandi mind Vaade vabrikule. üle postimpressionismi ja Arnold Akberg. rahvusromantikasse. Õli. 1924. Impressionism Ado Vabbe, Paul Jaab Koort. Burman, Villlem Metskits. Ormisson Pronks. 1929 Realism Eduard Ole, Aleksander Vardi, Johannes Greenberg, skulptuurikunstis Jaan Koort, Ferdi Sannamees, Herman Halliste, August Vomm Tartu vaade.Villem Ormisson. 1937 Eduard Viiralt (Wiiralt) Õppis Tallinna Tööstuskunsti Koolis (1915 1919) Nikolai Triigi juhtimisel ja Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallasses (1919 1922 ja 1923 1924)
Referaat Friedebert Tuglas Koostas: Klass: Juhendaja: Tallinn 2014 1 Sisukord Sissejuhatus…………………………………………………………… …………………………… 3 1. Friedebert Tuglas 1.1 Elukäik………………………. ………………………………………………………….4 2. Looming 2.1 Proosa…………………………………………………………………… ……………..5 2.2 Tõlkija…………………………………………………………………… ………………6 2.3 Kriitik ja kirjandusteadlane…………….. …………………………..………..6 3. Kokkuvõte …………………………………………………………………………… ……..7 4. Kasutatud allikad ………………………………………………………………………..8 2 Sissejuhatus Oma referaadi teemaks valisin Friedebert Tuglase, sest ma ei ole tema elust ja loomingust varem eriti kuulnud. Ma olen näinud paari teatrietendust, kus Friedebert Tuglas on olnud üks tegelastest, aga tema teostest ei ole ma palju kuulnud. Esimeses sisupeatükis kirjutan ma t...
NAISED SILINDRITEGA (1927) PÕRGU (1930-1932) 1930 RADIKAALSUS VÄHENEB VÕETI OMAKS RAHVUSVAHELISE KUNSTIPEALINNA ARENGURÜTMI 19. ja 18. sajandi vahetus POSTIMPRESSIONISM JA RAHVUSROMANTIKA AVANGARDI TAANDUMINE EI HOOLITUD PARIISI SÜRREALISMIST JA ABSTRAKTSIONISMIST PILVINE PÄEV (PAUL BURMAN, 1928) TARTU VAADE (VILLEM ORMISSON, 1937) JAAN KOOORT (METSKITS ,1929) LAUD (EDUARD OLE, 1924) 3 KUNSTNIKKU TÜÜPI ESIMEST TÜÜPI KUNSTNIKUD SILMARÕÕMU-MAALIJAD (KARIN LUTS, KARL PÄRSIMÄGI, JAAN GRÜNBERG, KRISTJA TEDER) SEOTUD PARIISI KUSTI JA SEALSE VÄRVIMAITSEGA TALUTUBA SOEMÜÜRIGA (KARL PÄRSIMÄGI, 1935)) TEIST TÜÜPI KUNSTNIKUD MOTIIVIKS VAESEMA RAHVA ELU
Aastatel 19211924 korraldati õppetöö ümber. Avati ettevalmistusklass ja üldklass, alles nende läbimise järel sai liituda ateljeega. Lisandus ka graafikaateljee. Töötanud kolm aastat ateljees, jõudis õpilane edukuse korral meistriateljeesse, mis lõpetas koolikursuse. 1921. aastal alustas kooli juures tööd joonistusõpetajate ettevalmistuskursus, mida hakkas rahaliselt toetama ka Haridusministeerium. Õpetajaskonnaga liitusid tuntud kunstnikud Nikolai Triik, Villem Ormisson, Jaan Vahtra ning hiljem ka Peet Aren ning Rudolf Paris. Kunstiajaloo loenguid hakkas pidama Voldemar Vaga. 16. jaanuaril 1923 kinnitatud põhikirja järgi oli kunstikool Pallas kõrgem kool, kooli sisseastujatelt nõuti keskkooliharidust. 3. novembril 1924 registreeriti Pallas kõrgemaks õppeasutuseks. Seega tekkis Eestis esimest korda kõrgema kunstihariduse saamise võimalus. Põhikiri võimaldas kooli pääseda vabakuulajatena ka isikutel, kellel
heledad. ,,Keiser Maximilani hukkamine". Glaude Monet: 1874 ,,Impressioon. Tõusev päike" siit nimetus. Maalis vaateid mitmeid kordi, kuid erinevatel kellaaegadel. Edgar Degas: pastellmaalid, sest talle imponeeris joon. Teemad: ballett, hobused. Tegi ka skulptuure. Pierre-Auguste Renoir: figuur maastikus: päikeselaigud läbi puuvõra, akt. Camille Pissarro tänavad. Alfred Sisley eeslinnas. Sklp: hetke püüdmine. Rodin ,,Mõtleja". Eestis Konrad Mägi, Villem Ormisson, Ants Laikmaa, Paul Burman. Neoimpressionism: vikerkaarevärvilised värvid, väiksed erivärvi punktid (puantilism), veel enam valgusküllasemad kui impressionismis. Georges Seurat täpptehnika. Paul Signac täpptehnika, piklikum. Postimpressionism: stiiliks nimetatakse tinglikult, sest puudusid ühised eesmärgid, vaid seepärast, et töötasid pärast impr-te. (post=pärast). Ühine: 1. kõik teevad läbi impr-i ja pestuvad selles?? 2. tahavad midagi vastandada impr-le. 3.
· maalikunstnik, iseõppinud · M. Laarman · iseõppinud, radikaalsema suuna esindaja · tuntud graafikuna must-valge puulõiketehnika · raamatukujundaja Tuglase raamatud · ''Oleviste ja Niguliste'' · avangard 1920, 1930 väheneb radikaalsus · sajandivahetusel postimpressionism ja rahvusromantism · impressionistid · Paul Burman · tohutu looming, osa hävis II MSjas · Villem Ormisson · lähtunud lätlaste eeskujust · 1930ndatel ''Pallase'' õppejõud · enamus loomingust hävis II MS ajal · ''Õunad vaibal'' · realistlikud uuendajad · Eduard Ole · Aleksander Vardi ''Montmartre'' · Johannes Greenberg · võib näha realistlikku motiivi · Tallinna kunstnik, põnevaim periood art deco · maalinud ka Estonia teatri näitlejannasid · 1930ndatel läheb impressionismi, jääb truuks
mõjutusi 1920. aastatel? 1920. aastate alguses oli tunda saksa sõjajärgse eksperssionismi mõjusid, lisaks oli esindatud ka kubismist lähtunud konstruktivism. 5. Milline oli eesti maalikunstnike suhe impressionismiga? Too näited. Juba 1920. aastate keskpaiku oli näha Ado Vabbe loomingus impressionismilähedast loodusvaatlust. Kõige järjekindlamalt esindasid impressionismi PAUL BURMAN ja VILLEM ORMISSON. 6. Kes oli käsitletaval perioodil silmapaistvam eesti grafiik? Milline oli tema mõju eesti kunstile? Eesti silmapaistvam graafik 20. sajandil oli EDUARD VIIRALT. Viiralti mõju oli suur selles, et realistik graafika leidis uusi viljelejaid ja selles, et vabagraafika üldse muutus populaarseks kunstiks Eestis. 7. Ehk tead, kelle skluptuur on Tallina vanalinnas asuv „Metskits“. Tallina vanalinnas asuv „Metskits“ on JAAN KOORTI teos. 8
Too näiteid. 19. ja 20.sajandi vahetusel oli impressionismi kogemus eesti kunstis väga väike, enamasti mindi värvivaeselt realismilt otse üle postimpressionismi ja rahvusromantikasse. Kuid kui eesti kunstnikud nägid, et Pariisis tugevneb impressionismilähedane kunst, oli neil meeldiv sellega kaasa minna. Ado Vabbe loomingus asendus avangardism hoopis taltsama impressionismilähedase loodusvaatega. Kõige järjekindlamalt esindasid impressionismi Paul Burman ja Villem Ormisson. 20. Nimeta 1918-1940 a. silmapaistvaim eesti graaafik. Nimeta kuulsamad tööd? Eduard Wiiralt, kelle looming sisaldas virtuooslikkust kõigis graafika tehnikates ja sisulist mitmekesisust. Skulptuur "Vanamehe pea"; raamatugraafika Juhan Jaigi "Võrumaa jutud" ja Jakob Kõrvi "Muinasjutud" 21. Kelle skulptuur on Tallinna vanalinnas asuv ,,Metskits"? Metskits on Jaan Koorti 1929. aastal valminud pronksist skulptuur Tallinnas Nunne tänava haljasalal.
jõe kaldal tundus väga võõras. Maali vaadates tundus, et seal võib veel midagi varjatut olla, kuna see oli lihtsalt nii sügav, kuid siiani ei ole ma suutnud välja mõelda, mis see võis olla. Suurest uudishimust vaatasin jällegi nimesilti, kus mu arvamus ümberlükati. Sellel maalil oli kujutatud Tartu linna Emajõe kaldal, nagu teose nimigi reetis ,,Tartu vaade". Maali oli 1937. aastal maalinud Villem Ormisson. Edasi kõndides nägin mitut tuba, kus oli arvatavasti renessanssi stiilis autoportreesi. Iga ruumi keskel oli mitu kuju. Kuna mulle aga seal ruumis olevad maalid ei meeldinud, kõndisin edasi järgmistesse ruumidesse. Eelviimases ruumis nägin jällegi ühte väga tõetruud maali. Maalil oli kujutatud ühte suurt jämedat puud, mille liigiks ma alguses pakkusin tamme. Nimesilti vaadates sain aru, et olen taaskonrd eksinud maalil olid hoopiski pärnad. Õlimaali ,,Vanad
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õenduse õppetool Õ26-1 EELKOOLIIGA Referaat Terve lapse õenduses Kohtla-Järve 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Elukaar on inimese terve elukäik ehk elutee sünnist surmani. Igal etapil on oma arengu ülesanded, mis tuleb täita, et jõuda edukalt järgmise etappini. Aga me tahame jutustada põhjalikult eelkoolieast. See algab 4 aastast kuni 6-7 aastani. See on tähtis periood laste elus, sest selles perioodist toimub suur areng. Laps õpib iseseisvalt ja tema suhtlemise oskus ka areneb paremaks. Lapsed käivad lasteaias, kus nad õpivad suhelda teiste lastega omavahel. See tegevus toob neile uusi tutvusi, kohustusi ja harrastusi. Perioodi lõpul lapsed küpsevad kooli minekuks, ja käivad ettevalmistus klassides. 1 12 ELAMISTOIMINGUD 1.1 Turvalisus Laste igapäevased toimingud on seotud turvalise keskkonna säilitamisega kodus, lasteaias, mängimisel või reisimisel. Eelkoolieas...
Osnovõ sestrinskovo dela. Rostov- na-Donu: Feniks. Basak, T., Aciksoz, S., Tosun, B., Akyuz, A., Acikel, C. (2013). Comparison of three different thermometers in evaluating the body temperature of healthy young adult individuals. International Journal of Nursing Practice, 19: 471–478. http://web.a.ebscohost.com/ehost/detail/detail?sid=9877312a-7c31-4fed-9923- 9f1b356dcdb2%40sessionmgr4002&vid=0&hid=4206&bdata=JnNpdGU9ZWhvc3QtbGl2 ZQ%3d%3d#db=a9h&AN=90562586 (21.10.2014) Varendi, H., Ormisson, A. (2006). Väikelapse tervisehäired ja kuidas nendega toime tulla: juhised lapsevanematele. http://www.haigekassa.ee/uploads/userfiles/VaikelapseTervisehairedLOW.pdf (18.11.2014) 9
1992. Spordieetika koodeks. http://www.eok.ee/organisatsioon/eesti_spordi_kongress/eesti_spordi_harta http://seapeettriim.blogspot.com/2007/07/kas-orienteerumine-on-sport-motosport.html http://et.wikipedia.org/wiki/Sport http://www.opleht.ee/Arhiiv/2002/22.03.02/aine/2.shtml http://www.trenn.ee/index.php/contact/company/view/235 Palta, E., Kultuuriministeeriumi osast laste ja noorte vaba-aja sportlikul sisustamisel Proosa, H., Vaade, V., Ormisson, T. 2005. Vanemate suhtumine laste ja noorte huvialaharidusse. Tallinn Unger. J., 1997. Sportimisel on reeglid. Kehaline kasvatus IX-XII klassile.2., täiendatud trükk Tallinn: Koolibri
LAPS JA TOIT Referaat Tartu 2008 SISUKORD SISUKORD.......................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS.................................................................................................................................. 3 1. IMIKU TOITUMINE.......................................................................................................................4 1.2. Lisatoit.......................................................................................................................................4 2. VARAJANE LAPSEIGA JA TOIT ................................................................................................. 5 2.2 Mida lapsele anda.......................................................................................................................5 2.3 Mille poolest on koolieelse lap...
aastatel evakueeritavad" ning Nõmmik. 2) valisid motiiviks vaesema rahva elu, kujutasid seda äärmiselt realistlikult, nt Johani ,,Köögis", ,,21. juuni rongkäik Tartus" ning Liimand ,,Debora Vaarandi portree" ning Kummits ,,Karjalaut", ,,Lugemas". 3) Silmailu maalijad, ilusate piltide tegijad, lemmikmotiiviks maastik. Need olid nt Adamson Eric, Karin Luts, Karl Pärsimägi, Aleksander Vardi ,,Pariisi vaated", Jaan Grünberg, Kristjan Teder, Villem Ormisson ,,Taevaskoda", ,,Tartu vaade". 30ndate lõpul vahetult enne riigipööret lõpetasid Pallase Elmar Kits, Endel Kõks ja Alfred Kongo, nende loomingu raskuspunkt langeb järgmisesse kümnendisse. Skulptorina tuntuim Jaan Koort, Vabariigi ajal tegeles vaid skulptuuriga, tegi hulgaliselt portreid oma pereliikmetest. Ta oli vasakpoolsete vaadetega, 30ndate keskpaigas pakuti talle tööd Moskvas, kus ta juhatas suurt keraamikatehast, ootamatu kiire haigus lõpetas ta elutee
TARTU ÜLIKOOL AJALOO JA ARHEOLOOGIA INSTITUUT KUNSTIAJALOO ÕPPETOOL JACQUES LOUIS DAVID Referaat Juhendaja: Anu-Ormisson Lahe Tartu 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.J.L. DAVIDI ELU....................................................................................................................3 1.1. DAVIDI NOORUS...............................................................................................................3 1.2.ROOMA PREEMIA.............................................................................................................4 1.3.TAGASITULEK PARIISI.......................................................................................
TURVALISUS Imiku areng on intensiivne ning aktiivsuse suurenemisega suureneb ka õnnetusjuhtumite oht. Seepärast vajab imik pidevalt hoolt ja järelvalvet. On vähe, kui lapsevanem püüab ohutusmeetmete rakendamisel olla lapse arengust ühe sammu võrra ees. Mitmed turvalisuseelemendid nagu käitumistavad ja turvavahendite harjumuslik kasutamine peavad olema lastega perede igapäevaelu normaalseks koostisosaks. Imikute õnnetustel on oma kindlad põhjused, neid peab teadma ja nendest saab hoiduda. Tänapäevaks on tõestatud, et enamik õnnetusi on välditavad. Esimese elupoolaasta peamised ohud on põletused, kukkumine, kägistus, mürgitused ja aspiratsioon-millegi sissetõmbamine hingamisteedesse. Põletuste põhjuseks saavad olla kuum toit ja joogid, pliit ja praeahi, küttekehad ja lahtine tuli, kuum kraanivesi ja elekter. Seepärast on vajalik alati kontrollida lapsele antava toidu ja joogi temperatuuri, kaitsta kuuma pliidi ja praeahju eest, lapsi e...
K. Mägi, N. Triik ja A. Vabbe. Tänu neile oli koos avangardilembeline ja vabameelne. 4.Millistest avangardlikest kunstivooludest said eesti kunstnikud mõjutusi 1920. aastatel? Postimpressionism ja rahvusromantism 5.Milline oli eesti maalikunstnike suhe impressionismiga? Too näiteid. Kui eesti kunstnikud nägid, et Pariisis tugevneb impressionismilähedane kunst, mindi sellega kohe kaasa. Kõige järjekindlamalt esindasid impressionismi Paul Burman ja Villem Ormisson. 6.Kes oli käsitletaval perioodil silmapaistvaim eesti graafik? Milline oli tema mõju eesti kunstile? E. Viiralt 7.Ehk tead, kelle skulptuur on Tallinna vanalinnas asuv „metskits“? J.Koort 8.Millisesse 3 tüüpi võiks jagada eesti maalikunstnikud 1930. aastail? 1)nn. Silmarõõmu-maalijad 2)realistlik vaesema rahva elu kujutamine 3)rõhutatult eestilikud motiivid 9.Nim. Kaks põhilist stiili 1930. aastate eesti arhitektuuris. Kumba stiili eeslistad sina?
rafineeritud värvi- ja faktuuriefektide vastu. Eesti Kunstnike Rühma üks asutajaid Eduard Ole (1898-1995) hakkas 1920. aastate teisel poolel maalima jaapani päritoluga Pariisi kunstniku Tsuguharu Foujita laadis piimja koloriiiga figuraalkompositsioone. Pariisi uusrealism ja hilisimpressionism avaldasid mõju ka mitmete vanemate kunstnike 1930. aastate loomingule. Triik maalis rahulikke, üldistavaid maastikupilte. V. Ormisson rakendas dekoratiivseks stiliseeritud impressionistlikku tehnikat suuremõõtmelistes maastikumaalides. Noorematest olid kõige selgemalt Pariisi koolkonnale orienteeritud kuus maalijat, kelle esteetilise programmi lähedust kinnitas grupinäitus 1939.aastal: Adamson-Eric (šedöövriteks õhulised virtuooslikud Kreeka-reisi pildid), Aleksander Vardi (annab edasi Pariisi bulvarite
Daguerre arendas edasi Niepce meetodit. Selliseid fotosid (dagerrotüüpiaid) ei saanud paljundada. Talbot leiutas kaheastmeliste fototehnika, kus kõigepealt saadud negatiivist võib kopeerida paberile piiramatu arvu positiive. Fototehnoloogia jätkuv täiustumine üheks põhjuseks, miks osa maalikunstnikke hakkas loobuma nähtava maailma jäljendamisest ja otsima maalikunstile uusi ülesandeid. Impressionism Impressionism saab Lätis kiiresti leviku. Purvits. Ka Ormisson & Burmann olid tema õpilased. Eestisse jõuab hiljem, massiliselt alles 1920.aastatel. Kaovad ära ühtsed värvipinnad & tugevad kontuurjooned. Sellist asja looduses ei esine, see on kunstnike kokkulepe, et kergemini edasi anda. Kasutatakse mitut värvi korraga. Lühikesed & kiired pintslitõmbed, komalaadsed. Värviküllane maalipind. Tasapinnaline, perspektiivideta maalipind. Maastikumaal, linnamaastik, vabaõhumaal. Vabaõhumaal on impressionismi tekkimise eelduseks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
