· Fenotüüp- organismi välis- ja sisetunnuste kogum. Fenotüüp areneb genotüübi ja väliskeskkonna tingimuste koostoimel. Fenotüüp sisaldab näiteks füüsilisi tunnuseid · Heterosügoot-geenipaari seisund, mille puhul homoloogilistes kromosoomides paiknevad vaadeldava tunnuse suhtes erinevad alleelid. Isend, kelle järglaskonnas esineb lahknemine teatud tunnuste osas · Homosügoot- isend, kelle järglaskonnas ei esine teatud tunnuste osas lahknemist ja kes säilitab oma tunnused puhtal kujul. · Alleel- paariline geen. Kõiki geene on kaks eksemplari üks (alleel) on pärit emalt, teine (alleel) isalt. · Retsessiivne alleel- aleel, mille poolt määratud tunnus avaldub üksnes vastava aleeli homosügootses olekus. · Meioos-päristuumse raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. Meiosi käigus homoloogilised kromosoomid lahknevad
LAAMTEKTOONIKA Litosfäär liigendub plaatideks ehk laamadeks, mis triivivad astenosfääril erineva kiirusega. Ookeanilaamade külgsuunalist lahknemist nim spreedinguks. Laamade liikumise põhjus on lihtne-soojusenergia voog Maa sisemusest pinnale, mis paneb vahevöö konvektiivselt liikuma, mis omakorda purustab hapra litosfääri üksikuteks tükkideks ehk laamadeks, mis edaspidi üksteise suhtes liikuma hakkavad Ehkki vahevöö on valdavalt tahke, liigub ta siiski konvektiivselt , ehkki liikumiskiirus jab reeglina vahemikku mõnest mm, kuni mõne cm-ni aastas.
Mitmekeelsus - nuhtlus või ei? Mitmekeelsus tähendab seda, kui inimesed kasutavad ühes piirkonnas mitut keelt. Aastate jooksul on tekkinud palju vaidluseid selle üle, kas mitmekeelsus on maailmale nuhtlus või ei ole ning arvamuste lahknemist on tekkinud päris palju. Selle pooldajad leiavad, et see aitab kaasa erineva kultuuride ja rahvuste säilitamisele ning, et mitmekeelsuse kadumisel ei oleks riigipiiridel enam suurt mõtet. Mitmekeelsust mitte toetavate inimeste argumentideks on aga mugavus, inimeste ühtsustamine ja kommunikatsiooni parandamine. Samas võib mitmekeelsust mõista ka inimese enda mitme keele kasutusena. Näiteks kui lapse üks vanem on venelane ja teine eestlane. Eestis on see ju üsnagi levinud
Mida sarnasem on võrreldavate organismide üldine ehitus ja eluviis, seda suurem on enamasti ka nende sarnasus molekulaartasemel. Sarnaste geenide ja valkude olemasolu erisugustel organismidel on järjekordseks tõendiks nende organismide sugulusest ning ühisest eellastest. Harvardi ülikooli teadlaste kinnitusel ristusid meie eellased simpansiga pikka aega pärast seda, kui inimese liin oli simpansi liinist lahknenud. Nad võisid isegi miljon aastat pärast lahknemist simpansiga hübridiseeruda. Igatahes väidab nõnda Harvardi ülikooli Boad´i instituudi geneetik David Reich ja tema kolleegid. Teadlased võrdlesid inimese, simpansi ja gorilla genoome, et leida, kui ammu need lahknesid. Mida kaugem olnuks lahknemise aeg, seda enam oleks genoomides erinevusi. Leiti, et inimene ja simpans lahknesid mitte hiljem kui 6,4 miljoni aasta eest ja tõenäoliselt vähem kui 5,4 miljoni aasta eest.
suurtähega) Retsessiivne alleel alleel, mille poolt määratud ttunnus avaldub vaid dominantse alleeli puudumisel(mõlemad alleelid peavad olema retsessiivsed)(tähistatakse väiketähega). Homosügootsus homosügootsuse korral on homoloogiliste kromosoomide samades piirkondades ühe geeni ühesugused alleelid. a) antud alleelide suhtes toodab homosügoot ühesuguseid sugurakke. b) Homosügootide ristamisel antud alleelide suhtes järglaspõlvkonna lahknemist ei toimu. Heterosügoot homoloogiliste kromosoomide samas piirkonnas on ühe geeni erinevad alleelid(üks dominantne teine retsessiivne). a) heterosügoot toodab selle alleelipaari suhtes erinevaid sugurakke. Pooltes on dominantne, pooltes retsessiivne alleel. b) Heterosügootide omavahelisel ristamisel toimub järgnevas põlvkonnas lahknemine. Genotüüp organismi kõik pärilikkustegurid. (võib kasutada ka raku puhul)
QTLs): QTL see tähendab genoomi segmenti, mis koprreleerub kvantitatiivse tunnuse ja selle varieerumisega 1. Esmalt ristame inbriidseid liine erinevate fenotüüpidega isenditega ehk homosügoote erinevate alleelidega mitmik lookustes ja sellega luuakse erinevaid heterosügoote 2. Ristate seejärel F1 põlvkondasid või vanemliine, et suurendada fenotüübilist varieerumist ja nende lahknemist 3. Analüüsime F2 genoomsete markeritega (mikrosatelliidid, SNP), mis siis peaks korreleeruma fenotüüpilise tunnusega 4. Selle tulemusena saame luua aheldatuse kaardi. 5. Arvuatme välja fenotüübilise varieerumise (P), mis on sõltuvuses geneetilisest toimest (G) ja keskkonna toimest (E). VP = VG + VE + 2COVG,E + VG x E Kvantitatiivsete tunnuste varieerumine: 1. Aditiivne gen. varieerumine (VA): kahe või rohkema lookustega alleelide toime
lapsed vanematele ja omandatud tunnused päritakse. William Harvey - pärandumine tänu magneetilistele jõududele. Loote tekkeks vaja spermi ja munaraku ühinemist! Joseph Adams - Traktaat haiguste oletatavate pärilike omaduste kohta jaotas haigused retsessiivseteks ja dominantseteks, leidis, et pärilikud haigused võivad avalduda hilises elueas, teatavate fenotüüpide avaldumine nõuab kindlaid keskkonnatingimusi. Kölreuter - ristas tubakaliike. Täheldas tunnuste domineerimist ja lahknemist, seletus ekslik. Eksijärelduseks ka arvamus, et hübriidide tunnuseid mõjutas kasutatud tolmuterade hulk. Thomas A.Knight - Katsed herne sortide ristamisega.Nägi, et hübriidide tunnused on tavaliselt sarnasemad ühele vanemvormile, ei mõistnud seda tunnuste domineerimisena, vaid ristandite päriliku ebavõrdsusega, hübriidid sarnanevad tugevamale vormile. Augustin Sageret - ristamiskatsed kõrvitsaliikidega. Esimene, kes jälgis üksikute tunnuste
Elektriväli kutsub juhis esile laengukandjate ümberpaiknemise ja juhi eri osade laadumise. Seda nim elektrilise induktsiooni nähtuseks. Tekkivaid laenguid nim indutseeritud laenguteks. Indut laengute elektrivli tasakaalustab juhile väljaspoolt mõjuva elektrivälja. Selle tagajärjel summaarne elektrostaatiline väli juhis puudub.| Dielektrik-aine, milles elektrivälja mõjul toimub seotud laengukandjate nihkumine oma tasakaaluasendi suhtes. Pol nähtus-omavahel seotud erinimeliste laengute lahknemist ruumis. Pol tulemusena aine nõrgendab talle mõjuvat elektrivälja. Aine polariseerumise mõõduks on tema dielektriline läbitavus . Aine dielektriline läbitavus näitab, kui mitu korda on elekt jõud vaakumis suurem jõust selles aines.|Mahtuvus iseloomustab kehade laadumisvõimet. Kahe keha omavaheline mahtuvus näitab,kui suure laengu viimisel ühelt kehalt teisele tekib kehade vahel ühikuline pinge. Ühe keha mahtuvus näitab, kui suure
ümbritsevaid objekte (asju ja sündmusi), mis kokku moodustavad reaalsuse, ja nende objektide vahelt jooksevad piirid, mis eraldavad nad üksteisest. Seejärel mõistab, et tema ise on see, kes registreerib objektide toimet ta märkab iseennast, subjekti. Seejärel märkab, et tema ja maailma vahelt jookseb samuti läbi piir ja see oli üldse esimene eraldusjoon ning tõmmati sündides. Alles pärast psüühika emantsipeerumist reaalsusest, pärast subjekti ja objekti lahknemist sai võimalikuks reaalsuse märkamine mitmekesisena. Seejärel mõistab, et algupäraselt on vastamisi vaid tema psüühika ja reaalsus, tema kui subjekt, reaalsus kui objekt, ei muud. Selles tõdemuses avaldub mõtte kujul eksistentsiaalne moment. Seejärel mõistab ta, et psüühika ja reaalsuse koosolu ja vastasseis on funktsionaalne, ning märkab, et leidub ka vahendav seos: taju. Kõik kokku moodustab tajukujundi, mis on rohkem või
Kordamisküsimused geneetikas loeng 6 kohta: 1. Selgita geenide füüsilise ja geneetilise aheldumise vahet? Võib joonisena. Aheldatus piirab geenide sõltumatut lahknemist ja vaba rekombineerumist meioosis. Esineb lähestikku asuvate geenide vahel. Geenid võivad olla füüsiliselt aheldunud (samas DNA niidis), kuid ei pruugi olla geneetiliselt aheldunud (ja lahknevad teineteisest sõltumatult). 2. Mida tähendab mõiste LodSc? Milleks ja kus seda arvutust kasutatakse? Mis on LodSc läviväärtus ja ka teised tähenduslikud väärtused? LodSc on kümnendlogaritm rekombinatsioonisagedusest. LodSc võrdleb
Parapatriline liigiteke. Parapatriline liigiteke on kiire protsess ning selles osaleb vähe isendeid, sageli on nad populatsiooni äärealadelt. See liigitekke viis ei eelda geograafilist eraldatust. Isolatsioon paljunemises tekib tänu kromosoomides toimunud struktuursetele ümberkorraldustele, mis takistavad ümberkorraldusi sisaldavate kromosoomide paardumist meioosiprotsessis homoloogiliste kromosoomidega, mis neid muutusi ei sisalda ning kromosoomide lahknemist. Parapatrilise liigitekke tulemusena on kujunenud neli pimeroti Spalax alamliiki, kes asustavad praegu erinevaid piirkondi Iisraelis. Pimerotid on väheliikuvad ja jäävad oma uru lähedale ka öösel toitu otsides. Igale alamliigile on iseloomulik teatav kromosoomide arv. Kahel põhjas elaval alamliigil on vastavalt 52 ja 54 kromosoomi, Iisraeli keskosa asustaval alamliigil 58 kromosoomi ja lõunas elaval alamliigil 60 kromosoomi.
Hübriidid olid kõik nudid. Neid ristati omavahel ja teises hübriidpõlvkonnas saadi 52 vasikat. Milline on oodatav arvuline lahknemine nende hulgas genotüüpide ja fenotüüpide järgi? 3. Punaseviljalise aedmaasika ristamisel valgeviljalise sordiga on F1 hübriidid roosaviljalised. Hübriidtaimede omavahelisel ristamisel saadakse F2 põlvkonnas lahknemine punase-, roosa- ja valgeviljalisteks taimedeks sagedussuhetes 1:2:1. Koostage ristamise genotüübiline skeem. Missugust lahknemist on oodata roosaviljaliste hübriidmaasikate taandristamisel kummagi lähtesordiga? 4. Kahe lõvilõuasordi ristamisel saadi F2 põlvkonnas 42 punaseõelist, 76 roosaõielist ja 38 valgeõielist taime. Missugused olid F1 ja P-põlvkonna taimed? Koostage ristamise genotüübiline skeem. 5. Ristati halli hiireliini pruuni hiireliiniga. F1 põlvkonnas olid kõik järglaseed hallid. F1 põlvkonna korduval omavahelisel ristamisel saadi 35 halli, 11 musta,14 helepruuni ja 4 pruuni hiirt
· ALATI DOMINANTNE GEEN EES! · Kollaste suhe on 12:4 e. 3:1 · Siledate suhe on 12:4 e. 3:1 9:3:3:1 = fenotüübiline lahknemissuhe 9 tk. kollased siledad 3 tk. kollased krobelised 3 tk. rohelised siledad 1 tk. rohelised krobelised Mendeli kolmas seadus di(polü)hübriidsel ristamisel moodustuvad F2 põlvkonnas vanemate tunnuste kõikvõimalikud kombinatsioonid. Kusjuures ühe alleelipaari lahknemine ei mõjuta teise alleelipaari lahknemist. NB! Geenid peavad asuma eri kromosoomides. Vererühmade geneetika: · inimesel on üle paarikümne vererühma süsteemi. · Tuntuim on AB0 süsteem. · Tuntud on veel Reesussüsteem. · Olemas on veel MN süsteem. Fenotüüp Genotüüp 0 ii A IaIa / Iai B IbIb / Ibi
Abielu või kooselu Kas abielluda või niisama koos elada? See küsimus on muutunud tähtsaks viimastel aastatel. Vanema generatsiooni inimesed valisid ikka esimese variandi, aga nüüd, mil ühiskond on niivõrd erinev endisest, tekkitab see küsimus aina rohkem meelte lahknemist. Miks vanasti abielluti? Nii oli ettenähtud. Nii tegid meie vanavanemad, nii tegid nende vanavanemad. Oli absoluutselt võimatu ettekujutada, seda asja kuidagi teistmoodi ette. Iga hästi kasvatatud ning endast lugupeav neiu pidi enne mehele minema ja alles siis võis ta juba last saada. See, et naine elab mehega niisama, tegi ta teiste silmis kahtlaseks. Keegi ei tahtnud au kaotada seepärast tehti nagu ühiskond nõudis. Mindi
Joseph Gotlieb Kölreuter katsed tubakaga, nägi, et hübriidid on lähteliikide vahepealsed, vanemtunnused on kas liitunud või segunenud. Hübriidide järglaste juures ilmnes ülekaalukalt ühe lähteliigi tunnuseid. Thomas A. Knight katsed hernestega. Nägi, et hübriidide tunnused on tavaliselt sarnasemad ühele vanemvormile. Esinevad minimaalsed tunnused, mis ei lahkne lihtsamateks tunnusteks. Augustin Sageret katsed kõrvitsaga. Jälgis üksikute tunnuste lahknemist hübriididel ja nende järglastel. Kirjeldas tunnuste domineerimist hübriidide I põlvkonnas ja lahknemist järgmistes põlvkondades. Charles Naudin katsed ogaõuntega. Formuleeris selgelt hübriidide I põlvkonna ühetaolisuse reegli. Greogor Mendel katsed hernestega. Sõnastas ühetaolisuse ja lahknemisseaduse. Analüütilise hübridoloogilise meetodi loomine. Täheliste sümbolite ja arvsuhete kasutusele võtt. Diskreetsete ja püsivate pärilikkustegurite avastamine.
mittepolaarseks. Polaarne Mittepolaarne 7. Kuidas on polaarsed molekulid paigutunud ilma välise välja mõjuta ja mis toimub välise välja mõjul (mis on dielektriku polarisatsioon)? Dielektrikus toimub elektrivälja mõjul polariseerumine. Polariastsiooni nähtuseks nimetatakse omavahel seotud erimärgiliste laengukandjate lahknemist (positiivsed laengu kandjad nihkuvad elektrivälja suunas, negatiivsed vastassuunas). 8. Kuidas on dielektriku polarisatsioonist põhjustatud väli suunatud välise välja suhtes? Milliseks kujuneb summaarne väli? Dielektrikus tekkib sama suunaline väli, mis on väiksem kui väline elektriväli. Seega summaarne väli on väiksem kui väline elektriväli. E E E j 0 9
d ümber uuteks kivimiteks moondekivimiteks. Gneiss, migmatiit. Settekivimid Teke algab maapinnal murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi jt setete kuhjumisega. Kivim tekib hiljem, kivistudes. Liivakivi, lubjakivi. Laamatektoonika Joonised TV lk 20, 21. Laamade lahknemisega kaasneb : · Maakoore teke · Maavärinad · Vulkaanipursked · Kurdmäestike teke · Vulkaaniliste saarte teke *Lahknemist esineb nt Vaikse- ja India ookeani keskahelikes Mandriliste laamade lõhkumine ja uute teke : Vahevöös on kuumad täpis, mida mida mööda magma tahab maapinnale tundiga. Õhukese maakoore puhul sulatab kuum täpp kivimid, magma paiskub maapinnale. Paksu koore puhul tekivad kerked, magma maapinnale ei saa. Vulkanism Joonised TV lk 22. Laamde kokkupuude Üks sukeldub teise alla, vahevöösse. Magma surutakse maapinnale
täiendusena. Ka Fichte oli natuurfilosoofiat oma süsteemi raames võimalikuks pidanud, kuigi teda ennast huvitasid enam teadmise põhjendamise ja praktilise filosoofia küsimused. Nii olid Schellingi natuurfilosoofiale pühendatud teosed esialgu mõistetavad Fichte teadusfilosoofia süsteemi täiendamisena sellesse jäänud lünkade läbitöötamise kaudu. Seetõttu ei oleks Schellingi natuurfilosoofia iseendast pidanud kahe mõtleja vahel arusaamade lahknemist põhjustama. Probleemiks sai natuurfilosoofia ja transtsendentaalfilosoofia vahekord. Schellingi natuurfilosoofiliste vaadete arengus rohkenevad aja möödudes üha enam väljendid, mis seadsid natuurfilosoofia sõltumatuna transtsendentaalfilosoofia kõrvale. Tema antud vaadete arengu teises faasis omandabki natuurfilosoofia transtsendentaalfilosoofia suhtes iseseisva staatuse. Kolmandas, n.n. identiteedifilosoofia
Ø Parapatriline liigiteke on kiire protsess ning selles osaleb vähe isendeid, sageli on nad populatsiooni äärealadelt Ø See liigitekke viis ei eelda geograafilist eraldatust Ø Isolatsioon paljunemises tekib tänu kromosoomides toimunud struktuursetele ümberkorraldustele, mis takistavad ümberkorraldusi sisaldavate kromosoomide paardumist meioosiprotsessis homoloogiliste kromosoomidega, mis neid muutusi ei sisalda ning kromosoomide lahknemist Ø Parapatrilise liigitekke tulemusena on kujunenud neli pimeroti Spalax alamliiki, kes asustavad praegu erinevaid piirkondi Iisraelis Ø Igale alamliigile on iseloomulik teatav kromosoomide arv Ø Kahel põhjas elaval alamliigil on vastavalt 52 ja 54 kromosoomi, Iisraeli keskosa asustaval alamliigil 58 kromosoomi ja lõunas elaval alamliigil 60 kromosoomi Ø Laboritingimustes on püütud saada ka hübriidseid järglasi, kuid nende eluvõime on väiksem o
25. Hii ruut test. Tunnuste lahknemisel on statistilise iseloomuga, sest selles osaleb juhusliku iseloomuga tegur- gameetide paardumise juhuslikkus neis sisalduvate alleelide suhtes. Hii-ruut testi kasutatakse selleks et kontrollida kas faktiliselt saadud lahknemissuhe erineb teoreetiliselt oodatavast lahknemissuhtest statistiliselt usaldusväärselt v on erinevused juhuslikku laadi ja lahknemist võib lugeda vastavaks ootuspärasele. Kõrvalekalded teoreetiliselt oodatavatest lahknemissuhetest ilmnevad sagedamini väikese arvu vaatluste puhul. Tingitud on see juhuslike hälvete suuremast mõjust. 26.Suguliiteline pärilikkus. Sugupoolega piiratud tunnused. Tunnuseid, määravad geenid asuvad sugukromosoomides ja need päranduvad edasi kas X või Y kromosoomiga. nim.suguliitelisteks.Sellised geenid asuvad peamiselt X-kromosoomis. Seepärast avaldub
(1938), mis sai 1939. aastal Eesti Vabariigi presidendi auhinna. Gailiti viimane Eestis ilmunud teos oli samuti hulkuriromaan "Ekke Moor" (1941), mis kunstiliselt jääb küll "Toomas Nipernaadile" alla, kuid mille ilmumise Aeg tegi väga populaarseks. "Ekke Moor" oli esimene romaan, mis ilmus Eestis pärast 1940 1941 aasta vapustusi, pärast rinde esmakordset üleminekut ja pärast kirjanikkonna esimest lahknemist 1941. aasta suvel, kui osa kirjanikke lahkus Nõukogude Liitu. Rahvas oli sokis kommunistide diktatuurist ja sõjast ning ootas kultuurielu virgumist endisel, vabariigiaegsel tasemel, kuigi see oli võimatu. Sellisel ajal ilmunud romaan võeti erakordse tähelepanuga vastu ning rahvas ei pidanud pettuma. Tõdemus, et Gailit oli jäänud endiselt huvitavaks kirjanikuks, sisendas usku eesti kultuurielu uude tõusmisesse.
(tähistatakse suurtähega) Retsessiivne alleel alleel, mille poolt määratud ttunnus avaldub vaid dominantse alleeli puudumisel(mõlemad alleelid peavad olema retsessiivsed)(tähistatakse väiketähega). Homosügootsus homosügootsuse korral on homoloogiliste kromosoomide samades piirkondades ühe geeni ühesugused alleelid. a) antud alleelide suhtes toodab homosügoot ühesuguseid sugurakke. b) Homosügootide ristamisel antud alleelide suhtes järglaspõlvkonna lahknemist ei toimu. Heterosügoot homoloogiliste kromosoomide samas piirkonnas on ühe geeni erinevad alleelid(üks dominantne teine retsessiivne). a) heterosügoot toodab selle alleelipaari suhtes erinevaid sugurakke. Pooltes on dominantne, pooltes retsessiivne alleel. b) Heterosügootide omavahelisel ristamisel toimub järgnevas põlvkonnas lahknemine. Genotüüp organismi kõik pärilikkustegurid. (võib kasutada ka raku puhul) Fenotüüp organismi kõik tunnused. (genotüüp + käitumine)
s) aabb (r.k) Rohelised : kollased = 4/12 = 1:3 Krobelised : siledad = 4/12 = 1:3 Dihübriidne ristamine on nagu 2 monohübriidset ristamist 3:1 x 3:1 = 9:3:3:1 = 16 (klapib tabeliga) 9 - k.s 3 - k.k 3 - r.s 1 - r.k 1:2:1 x 1:2:1 = 9 genotüübi klassi Mendeli III seaduse sõnastus Polüheterosügootide omavahelisel ristamisel kujunevad järglaspõlvkonnas nende tunnuste kõikvõimalikud kombinatsioonid, kusjuures ühe alleelipaari lahknemine ei mõhjuta teise alleelipaari lahknemist. Mendeli III seadus on piiratud kehtivusega - iga vaadeldav geen peab olema erinevas kromosoomis. Geenide koostoime 1. Komplementaarsus - kahe või enama geeni koostoimes (dominantsed) tekib täiesti uus tunnus 2. Epistaas - kahe geeni koostoimes kaob ühe geeni poolt määratud tunnus 3. Duplikaatsus - kaks geeni mõjuvad ühele tunnusele samamoodi 4. Polümeersus - mitu geeni määravad ühte ja sama tunnust samasuunaliselt, tunnuse
1. Karüotüüp liigispetsiifiline kromosoomistik 2. Sügoot viljastatud munarakk 3. Lookus koht kromosoomis, mis määrab liigispetsiifilise tunnuse 4. Geneetiline aheldus geneetiliste markerite seostatus pärandumisel, mis piirab nende vaba kombineerumist e. sõltumatut lahknemist. (st. nad päranduvad valdavalt vanematele omastes alleelsetes kombinatsioonides). 5. Haplotüüp genoomis lähestikku paiknevad ja aheldunud alleelid; alleelide kogum, mis pärandub ühekorraga. 6. Penetrantsus millisel hulgal isenditest geen või alleel avaldub kõigi alleelikandjate hulgast (penetrance) -- sagedus (%), millega mingi konkreetne genotüüp avaldub selle kandjate fenotüübis. 7
isendi raames, populatsioon; AB0vererühm geeni tähistatakse tähega I Genealoogiline meetod sugupuu koostamine, kus märgitakse ära haiguse esinemine või mitteesinemine Analüüsiv ristamine vanemorganismi genotüübi kindlaks tegemiseks. Huvitavat organismi ristatakse retsessiivse isendiga. Kui järglaspõlves lahknemine vanemorganism genotüübilt heterosügoot, lahknemist ei toimu vanemorganism homosügoot. 10
!!! Isiksus ja stressihinnangud: isiksusejooned määravad, millele inimene reageerib ja kui tugevalt. Samuti milliseid hinnanguid ta olukordadele annab. Dispositsiooniline optimism ja pessimism: inimese üldiste ootuste laad tuleviku suhtes. A-tüüpi käitumine: (eduka juhina töötava valge mehe kohanemisviis) omadusteks on: võistluslikkus, kärsitus, ajapuudusetunne, tigedus... Täiuslikkuseiha: eesmärke ei viida vastavusse oma võimete ja tingimustega. Lahknemist oma standardist tajutakse ebaõnnestumisena. ollakse rohkem häiritud ja stressis (hinnangud on pidevalt negatiivsed) I. Baastendentsid- (bioloogilise alusega kalduvused) *isiksuse baasomadused (ekstr, neur,..) *spets iseloomujooned (soojus, seltsivus, aktiivsus..) II. Iseloomulikud kohastumused- (baastendentsid+keskkond!) Harjumused, hoiakud, püüdlused, uskumused, eelistused III. Reaktsioonid- käitumised, emots reaktsioonid, mõtted
tunnuseid määravad geenid paiknevad erinevates kromosoomipaarides; tunnuseid määravad geenid paiknevad samas kromosoomis. KÜSIMUS Geneetika 22 Otsustage, kas on alust oletada, et mingi fenotüübilist tunnust määrav geen paikneb X-kromosoomis, kui on teada, et perekonnas esineb vastav tunnus ainult emal ja isal ning pojal see puudub! KÜSIMUS Geneetika 23 Mendeli III seadus ei ole universaalne. Organismide dihübriidsel ristamisel ei saada alati fenotüübilist lahknemist 9:3:3:1. Leidke näiteid, mis tõendavad esitatud väidet! KÜSIMUS Geneetika 24 Kasutades õpikus esitatud mõisteid, andke allpool toodud lõigule tänapäevane sõnastus! 3 Oma katsetulemusi analüüsides kirjutas J.G. Mendel järgmist: Hübriidses organismis toimivad sama tunnust määravad isa- ja emapoolsed faktorid segunemata üks neist surub alla teise faktori toime
(tähistatakse suurtähega) Retsessiivne alleel alleel, mille poolt määratud ttunnus avaldub vaid dominantse alleeli puudumisel(mõlemad alleelid peavad olema retsessiivsed)(tähistatakse väiketähega). Homosügootsus homosügootsuse korral on homoloogiliste kromosoomide samades piirkondades ühe geeni ühesugused alleelid. a) antud alleelide suhtes toodab homosügoot ühesuguseid sugurakke. b) Homosügootide ristamisel antud alleelide suhtes järglaspõlvkonna lahknemist ei toimu. Heterosügoot homoloogiliste kromosoomide samas piirkonnas on ühe geeni erinevad alleelid(üks dominantne teine retsessiivne). a) heterosügoot toodab selle alleelipaari suhtes erinevaid sugurakke. Pooltes on dominantne, pooltes retsessiivne alleel. b) Heterosügootide omavahelisel ristamisel toimub järgnevas põlvkonnas lahknemine. Genotüüp organismi kõik pärilikkustegurid. (võib kasutada ka raku puhul)
lahknemine (1:2:1) ja fenotüüpide lahknemine (3:1) seaduspärastes suhetes. Lahknemissuhe sõltub alleelide koostoimest. P: Aa x Aa sugurakud A a A AA Aa a Aa aa F1: AA/Aa/Aa/aa LAHKNEMISSEADUSE RAKENDAMISVÕIMALUSED lk 152-158 1.Analüüsiv ristamine kasutatakse katseloomade või taimede homosügootsuse või heterosügootsuse kindlaksmääramisel. D x r kui tunnuste lahknemist ei esine on D organism homosügootne. P: AA x aa F1: Aa Aa Aa Aa 2.Genealoogiline meetod indiviidi genotüübi väljaselgitamine tema sugupuu abil. Kasutatakse inimeste puhul, et selgitada homosügootsust või heterosügootsust mingi tunnuse suhtes. Vt. tabel lk 152 Alleelidevahelise koostoime erijuhtumid: 1. Intermediaarsus: domineerimisnähtuse puudumine. Tekib vahepealne tunnus. Retsessiivne alleel mõjutab dominantse alleeli avaldumist. N: I: ÃÃ x aa lokkis juuksed x sirged juuksed
a) Kõik matriitssünteesid toimuvad spetsiifiliste fermentide katalüüsival toimel. Nende fermentide primaarstruktuur on kodeeritud nukleiinhapete geneetilise infoga, mille ülekanne toimub neis matriitsprotsessides. Seega on geneetilise info kasutamine võimalik ainult valgulise sünteesiaparaadi pideva olemasolu korral. Replikatsioon - DNA kahendumine e kopeerumine DNA replikatsiooni, kus mõlemad ahelad pärast lahknemist vesiniksidemete katkemise tagajärjel despiraliseeruvad ning moodustavad enda kõrvale üksikutest nukleotiididest uue ahela, nimetatakse poolkonservatiivseks. Sellise replikatsiooni puhul säilivad lähte-DNA mõlemad ahelad kõrvuti uute polünukleotiidahelatega. DNA replikatsioon algab molekuli kindlast punktist (replikaatorilt). Kõrgemate organismide kromosoomi-DNA ülipikkades molekulides on selliseid alguspunkte mitu, prokarüootidel üks.
Nimetage veel neli laamade liikumisest tulenevat geoloogilist protsessi, mis selles piirkonnas aset leiavad. 1) kahe laama põrkumis kohal tekib ookeanilisse laama süvik 2) mandrilisele laamale tekib kurdmäestik 3) võivad tekkida maavärinad 4) Kaardil on laamade erinevad servaalad tähistatud A, B, C ja D-ga. Millise tähega tähistatud piirkonda iseloomustab kaardi kõrval olev joonis? Joonis iseloomustab piirkonda- ookeaniliste laamade lahknemist ehk C Mandrilaamade põrkumine. Selgita lühidalt, millised geoloogilised protsessid joonisel kujutatud piirkonnas tõenäoliselt toimuvad? 1. tekib kurdmäestik 2. vulkaanilist tegevust põrkumis kohas ei toimu kuna maakoor on liiga paks, küll aga võib see äärealadel toimuda 3. maavärinad 4. kivimite moondumine 5. teab vulkaanide tekkepõhjusi, levikut ning liigitamist kuju (kiht- ja
majapidamises paljusid ja hästi mitmesuguseid kohti ning seeläbi ka oma arvukust tõsta. Mina tooksin siia hobuse näite, kus ameerika preeriatest pärinev vabalt ringikappav algmaterjal on tänaseks lahknenud nii võistlus- kui raskeveo hobusteks, seda muidugi ka inimese abiga.Erinevate keskkonnatingimuste mõjul toimub ühe algtüübi lahknemine teisteks tüüpideks ehk seda protsessi kui organismide evolutsioonilist mitmekesisust nimetatakse divergentsiks ehk liikide lahknemist ühisest eellasvormist. Loodusuurija Charles Robert Darwini teosest ,,Liikide tekkimine". Saame teada kuidas Darwin oma seisukohtadeni jõudis, miks sellest raamatu kirjutas, mis on Darwinism, Aimu kes on Darwin ja millel tugineb evolutsioonibioloogia. Darwin ukus sellesse mida oli avastanud vaatamata sellele, et see läks vastuollu kõigega mida oli uskunud enne ja selle tulemusel kirjutas raamatu ja sõnastas teooria mis on muutnud evolutsioonibioloogiat ja
b) erinevate alleelidega Homosügootsus olukord, kus homoloogiliste kromosoomide samades lookustes paiknevad ühe geeni samad alleelid (mõlemad retsessiivsed või dominantsed) antud alleelipaaride suhtes homosügootne isend toodab ühte tüüpi sugurakke antud alleelipaaride suhtes homosügootsete isendite ristamisel järglaskonnas selle suhtes lahknemist ei toimu. Heterosügootsus - olukord, kus homoloogiliste kromosoomide samades lookustes paiknevad ühe geeni erinevad alleelid - üks retsessiivne teine dominantne (alleelide paiknemine on vaba) antud alleelipaaride suhtes heterosügootne isend toodab võrdse tõenäosusega erinevaid sugurakke (50% retsesiivseid ja 50% dominantseid alleele)
b) erinevate alleelidega Homosügootsus – olukord, kus homoloogiliste kromosoomide samades lookustes paiknevad ühe geeni samad alleelid (mõlemad retsessiivsed või dominantsed) antud alleelipaaride suhtes homosügootne isend toodab ühte tüüpi sugurakke antud alleelipaaride suhtes homosügootsete isendite ristamisel järglaskonnas selle suhtes lahknemist ei toimu. Heterosügootsus - olukord, kus homoloogiliste kromosoomide samades lookustes paiknevad ühe geeni erinevad alleelid - üks retsessiivne teine dominantne (alleelide paiknemine on vaba) antud alleelipaaride suhtes heterosügootne isend toodab võrdse tõenäosusega erinevaid sugurakke (50% retsesiivseid ja 50% dominantseid alleele)
(tähistatakse suurtähega) Retsessiivne alleel alleel, mille poolt määratud ttunnus avaldub vaid dominantse alleeli puudumisel(mõlemad alleelid peavad olema retsessiivsed)(tähistatakse väiketähega). Homosügootsus homosügootsuse korral on homoloogiliste kromosoomide samades piirkondades ühe geeni ühesugused alleelid. a) antud alleelide suhtes toodab homosügoot ühesuguseid sugurakke. b) Homosügootide ristamisel antud alleelide suhtes järglaspõlvkonna lahknemist ei toimu. Heterosügoot homoloogiliste kromosoomide samas piirkonnas on ühe geeni erinevad alleelid(üks dominantne teine retsessiivne). a) heterosügoot toodab selle alleelipaari suhtes erinevaid sugurakke. Pooltes on dominantne, pooltes retsessiivne alleel. b) Heterosügootide omavahelisel ristamisel toimub järgnevas põlvkonnas lahknemine. Genotüüp organismi kõik pärilikkustegurid. (võib kasutada ka raku puhul) Fenotüüp organismi kõik tunnused
Kahe mündiga (üks "ema", teine "isa") võime saada neli kombinatsiooni (nagu heterosügootide ristamisel): Kombinatsiooni nr. Kirja ja kulli tõenäosused 1. münt 2. münt 1. ½ kiri ½ kiri 2. ½ kiri ½ kull 3. ½ kull ½ kiri 4. ½ kull ½ kull isest: ½ x ½ = ¼). Selleks, et kontrollida, kas faktiliselt saadud (vaadeldav, empiiriline) lahknemissuhe erineb teoreetiliselt oodatavast lahknemissuhtest statistiliselt usaldusväärselt, või on erinevused juhuslikku laadi ja lahknemist võib lugeda vastavaks ootuspärasele, kasutatakse 2-testi (hii-ruut). Tõenäosusteooria seaduspärasuste alusel võib väita, et kõrvalekalded teoreetiliselt oodatavatest lahknemissuhetest ilmnevad sagedamini väikese arvu vaatluste puhul. See on tingitud juhuslike hälvete suuremast mõjust (osatähtsusest). 2 väärtus arvutatakse faktilise ja teoreetilise lahknemise võrdlusest, kasutades valemit: () - = t ft2 2 kus f - faktiline isendite arv fenotüübiklassis;
on komplementaarne kindla aminohappe koodoniga mRNA-s. Geneetilise informatsiooni liikumine rakus Matriitssuntees geneetilise informatsiooni ulekanne Kuidas toimub geneetilise info ulekanne rakus? DNA paikneb rakutuumas ja on seotud kromosoomidega, RNA aga tsutoplasmas. Geen -funktsionaalselt piiritletud loik DNA -molekulis, mis asub kromosoomis kindlas kohas e lookuses. Replikatsioon -DNA kahendumine e kopeerumine DNA replikatsiooni, kus molemad ahelad parast lahknemist H-sidemete katkemise tagajarjel despiraliseeruvad ning moodustavad enda korvale uksikutest nukleotiididest uue ahela, nimetatakse poolkonservatiivseks. Sellise replikatsiooni puhul sailivad lahte-DNA molemad ahelad korvuti uute polunukleotiidahelatega. DNA replikatsioon algab molekuli kindlast punktist (replikaatorilt). Korgemate organismide kromosoomi-DNA ulipikkades molekulides on selliseid alguspunkte mitu, prokaruootidel uks. DNA sunteesi kataluusib ferment DNA-polumeraas
kohaselt tuntakse kui arhantropusi, paleoantropusi ja neoantropusi. Bunaki arvates tekkisid need iseseisvate arenguliinidena mingisugusest varasest protantropusest (Australopithecus) ja jätkasid paralleelset arengut pika aja kestel, kuni kõik liinid peale neoantropuste (H. s. sapiens) välja surid. Selletaolist seisukohta oli varem juba väljendanud ka L. Leakey. Ja lõpuks on olemas ka seisukoht, mille järgi kõik inimvormid, mis eksisteerisid pärast lahknemist australopiteekustest, moodustavad ühe ainsa polütüüpse liigi -- Homo sapiens (J. T. Robinson, 1965; R. E. Leakey ja A. C. Walker, 1976; K. Simon, 1976). Väidetakse, et selline käsitus aitaks kergemini lahendada mõningaid raskusi inimese evolutsiooni seletamisel, sh. ka rassitekke probleeme. 5. Inimese evolutsiooni geneetilised iseärasused Kõige hämmastavam asjaolu, mis on selgunud inimese molekulaargeneetilisel võrdlemisel inimahvidega, on erakordselt väikesed
vastu vtta. 2. Kalifaadid ja esimesed islami dnastiad Peale esimese ja ainuige prohveti surma 632. aastal olid uue usu vljavaated veel ebakindlad. Usk oli kll tugev Muhamedi lhiringkonnas, kuid kaugemal mitte. Muhamedi sbrad otsustasid endile vlja valida liidri -kaliifi, kes siis peaks uut usku levitama. Peale Muhamedi oli kokku 4 valitud kaliifi, enne kui islami riik stabiliseerus Umayyad-i dnastiaga. 2.1 Abu Bakr -esimene kaliif Prast kaliifide valimist tekkisid ka esimesed usuvoolud, kuid lahknemist veel ei toimunud. hed leidsid, et Muhamedi tahe oli, et kaliifiks peab olema keegi tema perekonnast, et Ali (Muhamedi ttrepoeg) peaks olema ainuige jrgija ja islami juht. Ali jeti valimata, sest mees oli liiga noor. Selle arvamuse uskujatest ja jrgijatest kujunesid vlja iiidid (snast Shi'Ali -Ali jrgijad, tema partisanid). Valdav enamik hakkas siiski toetama valitud esimest kaliifi, kelleks sai Abu Bakr. Tema toetajad, kes uskusid lihtsalt Sunnasse, olid sunniidid, s.t Sunna jrgijad
vastupidavus antibiootikumidele, võime lagundada piimasuhkrut elu lõpuni. 6) Jaotus lähtuvalt mõjust tunnusele: a) tunnus tugevneb c) tunnus kaob b) tunnus nõrgeneb d) tekib uus tunnus. Kromosoommutatsioonid: 1) mis muudavad geneetilise materjali hulka. a) deletsioon lõik kromosoomist langeb välja ja lagundatakse. b) duplikatsioon lõik kromosoomist mitmekordistub - tavaliselt kahekordistub häirib kromosoomide lahknemist mitoosis ja meioosis. c) fragmentatsioon enamus kromosoomist lagundatakse aga alles jääb tsentromeerne osa tsentromeerne osa seostub teise kromosoomiga. d) rõngaskromosoomide teke rõngaskromosoomid on geneetiliselt mitteaktiivsed. 2) Mutatsioonid, mis muudavad geneetilise materjali paigutust. a) inversioon lõik kromosoomist eraldub pöördub 180 kraadi ja paigutub tagasi muutub
e testristamist. Esinevad nn letaalsed geenid (letaalsed mutantsed alleelid), mis on isendile surmavad embrüonaalses arengus või postnataalse, s.o sünnijärgse perioodi algul. (Kollased hiired) 19. 2- test. Selleks, et kontrollida, kas faktiliselt saadud (vaadeldav, empiiriline) lahknemissuhe erineb teoreetiliselt oodatavast lahknemissuhtest statistiliselt usaldusväärselt, või on erinevused juhuslikku laadi ja lahknemist võib lugeda vastavaks ootuspärasele, kasutatakse 2-testi (hii- ruut). Väärtus arvutatakse faktilise ja teoreetilise lahknemise võrdlusest, kasutades valemit: ... 20. Suguliiteline pärilikkus. Sugupoolega piiratud tunnused. Suguliiteline pärilikkus: vt äädikakärbsed, daltonism, hemofiilia Tunnuseid, mida määravad geenid asuvad sugukromosoomides ehk gonosoomides, nimetatakse suguliitelisteks ehk gonosoomseteks.
tüüpi antikeha, mis on ülimalt spetsiifiline mingi kindla aine suhtes ja mis seondub vaid ühe epitoobiga – sellega, mille vastu ta on saadud. Seda osa, mis antigeeni molekulist on oluline antikeha seondumiseks, nimetatakse epitoobiks. 55. Mis on backcrossing? Analüüsiv ristamine - analüüsitava dominants(et)e tunnus(t)ega isendi tagasiristamine retsessiivse vanemaga. Kui analüüsitav organism on homosügootne, siis lahknemist ei toimu, kui heterosügootne, siis saame ühesugused geno- kui ka fenotüübiilised lahknemissuhted (1:1). 56. Mis on hübridoomi meetod ning milleks seda kasutatakse? Detailsed kirjeldused. Töötati välja 1975. Selleks liitsid teadlased hiire kasvajalised müeloomirakud (B rakuline kasvaja), millel on võime piiramatult jaguneda, immuniseeritud hiire põrnarakkudega, mille hulgas on immuniseerimisel kasutatud antigeeni vastaseid antikehi tootvad B rakud. Ainult tekkinud hübriidsed rakud e
või RNA-le. Sellest järeldus, et geneetilised põhiprotsessid rakus seisnevad spetsiifiliste biopolümeeride järjestusstruktuuri täpses reprodutseerimises uute molekulide sünteesil. Informatsiooniülekanded matriitssünteesidel võivad olla järgmised: 1. _____ tõenäoliselt toimuvad ülekanded 2. ------- põhimõtteliselt võimalikud (spetsiifilised ülekanded) 6.DNA replikatsioon. DNA replikatsiooni, kus mõlemad ahelad pärast lahknemist vesiniksidemete katkemise tagajärjel despiraliseeruvad ning moodustavad enda kõrvale üksikutest nukleotiididest uue ahela,nimetatakse poolkonservatiivseks. Sellise replikatsiooni puhul säilivad lähte- DNA mõlemad ahelad kõrvuti uute polünukleotiidahelatega. DNA replikatsioon algab molekuli kindlast punktist (replikaatorilt). Kõrgemate organismide kromosoomi-DNA ülipikkades molekulides on selliseid alguspunkte mitu, prokarüootidel üks
Ta on vastasasuvast laugkaldast tunduvalt järsem. Jõe lang- jõe lähte abs. kõrgus(m) - suudme abs. kõrgus(m)/(jagatud)/jõe pikkus(km) Jõe langus Absoluutseks languseks nim. jõe lähte ja suudme kõrguste vahet. Jõestik- on peajõgi koos lisajõgede ja harujõgedega. Lisajõgi- Mingi jõe lisajõgi on sellesse jõkke suubuv jõgi. Harujõgi- on peajõe kesk- või alamjooksul, tavaliselt suure settimisega alal (tavaliselt deltas) eraldunud haru. Harujõgi võib pärast lahknemist peajõega uuesti ühineda või suubub eraldi. Veelahe- on piir või piirivöönd valglate, vesikondade või jõgikondade vahel. Jõgikond- ehk jõe valgala on ala, kust jõgi saab oma vee. Jõetaimestik. Iseärasused:mitmed ökoloogilised vormid,välispind kaetud limaga kaitsekohastumus. Taimed jõe kaldal(päideroog,luigelill,hundinui), kaldalähedases ribas(rooghein, jõgiputk,murkputk) ja vees(ujuv penikael,räni-kardhein)
muutunud madalaks laheks looklevate mittekõrgete kallastega. Limaan tekib ranniku vajumisel. Limaanid on suuremal või vähemal määral eraldatud maasäärega. Estuaar e lahtersuue jõe suudmeosa, mis on mere poolt üleujutatud. Delta e suudmemaa jõesetete kuhjumise tagajärjel tekkinud mitmeharuline jõesuu. Harujõgi peajõe kesk- või alamjooksul, tavaliselt suure settimisega alal (tavaliselt deltas) eraldunud haru. Harujõgi võib pärast lahknemist peajõega uuesti ühineda või suubub eraldi. Fjord e lõhang pikk ja kitsas liustikutekkeline merelaht või väin. Tüüpiline fjord on kitsas, sügav ja kõrgete järskude kallastega ning ulatub sügavale sisemaale. Maasäär ühe otsaga maismaa külge kinnitunud ja teise otsaga avaveekokku (enamasti merre) ulatuv kitsas ning madal peamiselt liivast ja kruusast koosnev pinnavorm.
Vanuselt järgmise laenukihi moodustavad indoiraani laenud. Need pärinevad ajajärgust, mil nii indoeuroopa keelkond kui ka uurali keelkond olid juba harunema hakanud. Laenud on saadud keelekujust, mis on olnud tänapäeva india (nt hindi, bengali, singali), iraani (nt pärsia, osseedi, puštu) ja Nuristani keelte ühine eelkäija. Üksikuid tüvesid on peetud hilisemateks, algiraani laenudeks, st need on saadud pärast indoiraani keelte edasist lahknemist, laenuallikaks on olnud keelekuju, mis on olnud iraani keelte ühine eelkäija. Indoiraani tüvedel on enamasti vasteid kõigis soome-ugri keelte rühmades, kuid samojeedi keeltes vasted puuduvad. Võimalikeks indoiraani laenudeks on siiski peetud ka mõnda ainult läänemeresoome või läänemeresoome ja volga keeltes levinud tüve. Indoiraani laentüved on tähenduselt seotud peamiselt põllumajanduse ja loomakasvatusega
alternatiivsest geenivariandist, mis asuvad populatsiooni isendite homoloogiliste kromosoomide samas lookuses ja toimivad sama tunnuse kujunemisele, tekitades selle eri vorme või avaldumisastmeid. Homosügootsus – homosügootsuse korral on homoloogiliste kromosoomide samades piirkondades ühe geeni ühesugused alleelid. a) antud alleelide suhtes toodab homosügoot ühesuguseid sugurakke. b) Homosügootide ristamisel antud alleelide suhtes järglaspõlvkonna lahknemist ei toimu. Diploidse või polüploidse indiviidi genotüübi seisund, kus homoloogiliste kromosoomide samas lookuses asuvad ühe geeni ühesugused alleelid; näiteks dominantsed alleelid AA või retsessiivsed alleelid aa. Heterosügootsus – homoloogiliste kromosoomide samas piirkonnas on ühe geeni erinevad alleelid(üks dominantne teine retsessiivne). a) heterosügoot toodab selle alleelipaari suhtes erinevaid sugurakke. Pooltes on dominantne, pooltes retsessiivne alleel.
V. Mis tagab uue liigi püsimajäämise? • Arvukuse tõus ja levila laienemine, uutele tingimustele vastavad kohastumused, ristumisbarjääri teke (tagab geenifondi püsimise) e) Makroevolutsioon • Makroevolutsiooniks nimetatakse liigist kõrgemate organismiüksuste teket ja arengut I. Divergents ja konvergents • Divergentsiks ehk evolutsiooniliseks mitmekesistumiseks nimetatakse erisuguste tingimustega kohastumisel algtüüpide lahknemist uuteks liikideks • Konvergentsiks nimetatakse erineva päritoluga organismide sarnastumine samasugustes elutingimustes. 30. Osata panna õigesse järjekorda: australopiteek, osav inimene e. Homo habilis , püstine inimene e. Homo erectus ja pärisinimene e. tark inimene e. Homo sapiens .
Bioregulatoorne funktsioon - Hormoonid 2. Dihübriidne ristamine. Mendeli III seadus vaadeldakse 2 tunnuse kujunemist järglastel dihübriidne ristamine on võrreldav kahe sõltumatu monohübriidse ristamisena Mendeli kolmas seadus dihübriidsel ristamisel moodustuvad F2 põlvkonnas vanemate tunnuste kõikvõimalikud kombinatsioonid. Kusjuures ühe alleelipaari lahknemine ei mõjuta teise alleelipaari lahknemist. NB! Geenid peavad asuma eri kromosoomides 3. Ülesanne suguliiteliste puuete kohta Nr 6 1. Valgud organismis. Valkude koostis ja struktuurid · Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohapped (17,6 kJ/g) Aminohapete vahel on tugev peptiidside. I Primaarstruktuur valgu aminohappeline järjestus II Sekundaarstruktuur polüpetiidide keerdumisel heeliksiks või kõrvuti asetsevate ahelate voltumisel (nt
kromatiidilised struktuurid. * toimub vastastikune osade vahetus e. ristsiire. Esimene metafaas : * 4 kromatiidilised struktuurid paigutuvad raku keskossa e. ekvatoriaalsele tasandile. Esimene anafaas : * toimub homoloogiliste kromosoomide lahknemine poolustele.(poolustele liiguvad 2 kromatiidilised kromosoomid). * lahknemine on sõltumatu - ühe kromosoomide paari lahknemine ei määra teise kromosoomide paari lahknemist. Esimene telofaas : * Rakk jaguneb kaheks ja moodustub 2 rakku (2n) 2. Teine profaas : * Rakkudes on 2 kromatiidilised kromosoomid. Teine metafaas : * 2 kromatiidilised kromosoomid paigutuvad raku keskossa. Teine anafaas : * toimub 2 kromatiidiliste kromosoomide lahknemine. poolustele jõuavad ühekromatiidilised kromosoomid. Teine telofaas : * rakud jagunevad, ja tulemuseks 4 haploidset rakku. Meioosi bioloogiline tähtsus :
annaabi.ee 
