10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-10-06
Kuupäev, millal dokument üles laeti
213 laadimist
Kokku alla laetud
5 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
PeeterEeter
Õppematerjali autor
A A a a (gameedid ehk sugurakud) F1 Aa Aa Aa Aa (heterosügoodid) Mendeli esimene seadus ehk ühetaolisuse seadus Homosügootide omavahelisel ristamisel moodustunud esimene järglaspõlvkond on genotüübilt sama, (heterosügootsed) ja fenotüübiliselt sarnased. Fenotüüp: sile krobeline P: genotüüp F1 : genotüüp Fenotüüp: siledad Kodus õppida! • Õp lk 149 – 150 • Mendeli I seadus ja selle sõnastus Heterosügootsete vanemate järglased • F1 kollaseseemnelised hernetaimed Aa • Vanemad F1 Aa x Aa • Gameedid: A a A a • Järglased F2 AA Aa Aa aa • Genotüüp 1 : 2 : 1 • Fenotüüp 3 : 1 Mendeli teine ehk lahknemisseadus Homosügootide omavahelisel ristamisel toimub järglaspõlvkonnas F2 tunnuste lahknemine seaduspäraselt (genotüübilises suhtes 1:2:1, fenotüübilt 1:2:1 või domineerimise korral 3:1 )
A A a a (gameedid ehk sugurakud) F1 Aa Aa Aa Aa (heterosügoodid) Mendeli esimene seadus ehk ühetaolisuse seadus Homosügootide omavahelisel ristamisel moodustunud esimene järglaspõlvkond on genotüübilt sama, (heterosügootsed) ja fenotüübiliselt sarnased. Fenotüüp: sile krobeline P: genotüüp F1 : genotüüp Fenotüüp: siledad Kodus õppida! • Õp lk 149 – 150 • Mendeli I seadus ja selle sõnastus Heterosügootsete vanemate järglased • F1 kollaseseemnelised hernetaimed Aa • Vanemad F1 Aa x Aa • Gameedid: A a A a • Järglased F2 AA Aa Aa aa • Genotüüp 1 : 2 : 1 • Fenotüüp 3 : 1 Mendeli teine ehk lahknemisseadus Homosügootide omavahelisel ristamisel toimub järglaspõlvkonnas F2 tunnuste lahknemine seaduspäraselt (genotüübilises suhtes 1:2:1, fenotüübilt 1:2:1 või domineerimise korral 3:1 )
A A a a (gameedid ehk sugurakud) F1 Aa Aa Aa Aa (heterosügoodid) Mendeli esimene seadus ehk ühetaolisuse seadus Homosügootide omavahelisel ristamisel moodustunud esimene järglaspõlvkond on genotüübilt sama, (heterosügootsed) ja fenotüübiliselt sarnased. Fenotüüp: sile krobeline P: genotüüp F1 : genotüüp Fenotüüp: siledad Kodus õppida! • Õp lk 149 – 150 • Mendeli I seadus ja selle sõnastus Heterosügootsete vanemate järglased • F1 kollaseseemnelised hernetaimed Aa • Vanemad F1 Aa x Aa • Gameedid: A a A a • Järglased F2 AA Aa Aa aa • Genotüüp 1 : 2 : 1 • Fenotüüp 3 : 1 Mendeli teine ehk lahknemisseadus Homosügootide omavahelisel ristamisel toimub järglaspõlvkonnas F2 tunnuste lahknemine seaduspäraselt (genotüübilises suhtes 1:2:1, fenotüübilt 1:2:1 või domineerimise korral 3:1 )
A A a a (gameedid ehk sugurakud) F1 Aa Aa Aa Aa (heterosügoodid) Mendeli esimene seadus ehk ühetaolisuse seadus Homosügootide omavahelisel ristamisel moodustunud esimene järglaspõlvkond on genotüübilt sama, (heterosügootsed) ja fenotüübiliselt sarnased. Fenotüüp: sile krobeline P: genotüüp F1 : genotüüp Fenotüüp: siledad Kodus õppida! • Õp lk 149 – 150 • Mendeli I seadus ja selle sõnastus Heterosügootsete vanemate järglased • F1 kollaseseemnelised hernetaimed Aa • Vanemad F1 Aa x Aa • Gameedid: A a A a • Järglased F2 AA Aa Aa aa • Genotüüp 1 : 2 : 1 • Fenotüüp 3 : 1 Mendeli teine ehk lahknemisseadus Homosügootide omavahelisel ristamisel toimub järglaspõlvkonnas F2 tunnuste lahknemine seaduspäraselt (genotüübilises suhtes 1:2:1, fenotüübilt 1:2:1 või domineerimise korral 3:1 )
A A a a (gameedid ehk sugurakud) F1 Aa Aa Aa Aa (heterosügoodid) Mendeli esimene seadus ehk ühetaolisuse seadus Homosügootide omavahelisel ristamisel moodustunud esimene järglaspõlvkond on genotüübilt sama, (heterosügootsed) ja fenotüübiliselt sarnased. Fenotüüp: sile krobeline P: genotüüp F1 : genotüüp Fenotüüp: siledad Kodus õppida! • Õp lk 149 – 150 • Mendeli I seadus ja selle sõnastus Heterosügootsete vanemate järglased • F1 kollaseseemnelised hernetaimed Aa • Vanemad F1 Aa x Aa • Gameedid: A a A a • Järglased F2 AA Aa Aa aa • Genotüüp 1 : 2 : 1 • Fenotüüp 3 : 1 Mendeli teine ehk lahknemisseadus Homosügootide omavahelisel ristamisel toimub järglaspõlvkonnas F2 tunnuste lahknemine seaduspäraselt (genotüübilises suhtes 1:2:1, fenotüübilt 1:2:1 või domineerimise korral 3:1 )
Geen DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi Intermediaarsus on geenipaari seisund, mille puhul kumbki alleel ei domineeri ja heterosügootse genotüübiga isendil avaldub vahepealne tunnus. Hübriid on ristumise või ristamise tagajärjel geneetiliselt (genotüübilt) suhteliselt erinevatest vanemorganismidest alguse saanud järglane. Monohübriidne ristamine ristamine, mille korral uuritakse ühe geenipaari poolt määratud ühe tunnusepaari pärandumist. Polüalleelsus on geenifondi omadus, mille koral ühe fenotüübilise tunnuse määramisel osaleb populatsioonis rohkem kui kaks alleeli(ilmneb AB0-süsteemi vererühmade määramisel) Polügeensus üks tunnus määratakse paljude geenide poolt(seda loetakse suurimaks bioloogiliseks saavutuseks organismidel). Polügeensed tunnused on tavaliselt väga elutähtsad(kasv, kaal, vaimsed võimed). Homosügootne organism organism, kelle kõik sugurakud sisaldavad samu kromosoome. Alleel ühe geeni erivo
Homosügootne organism- organsim, kelle kõik sugurakud sisaldavad samu kromosoome. /Heterosügootne organism-organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Moodustab sugurakke erinevate alleelidega./Dominantne alleel- alleel, mille poolt määratud tunnus avaldub heterosügootses olekus/ Retsessiivne alleel alleel, mille poolt määratud ttunnus avaldub vaid dominantse alleeli puudumisel(mõlemad alleelid peavad olema retsessiivsed)(tähistatakse väiketähega)./ Analüüsiv ristamine on ristamine, millega uuritakse katseloomade või taimede genotüüpide homo- ja heterosügootsust./ Intermediaarsus on geenipaari seisund, mille puhul kumbki alleel ei domineeri ja heterosügootse genotüübiga isendil avaldub vahepealne tunnus./ Polüalleelsus on geenifondi omadus, mille koral ühe fenotüübilise tunnuse määramisel osaleb populatsioonis rohkem kui kaks alleeli(ilmneb AB0-süsteemi vererühmade määramisel)/ Sug
Lahknemisseaduste rakendusvõimalused 1. Mendeli esimene (ühetaolisuse) seadus- homosügootsete vanemate ristamisel saadakse esimeses põlvkonnas genotüübilt identsed ja fenotüübilt sarnased järglased. Mendeli teine (lahnemisseadus)- homosügootsete vanemate monohübriidsel ristamisel toimub teises hübriidpõlvkonnas genotüüpide ja fenotüüpide lahknemine seaduspärastes suhetes. 2. Alleel- ühe geeni erivorm. Dominantne tunnus- tunnuse dominantsuse korral avaldub heterosügootne genotüüp alleelidega (Aa) samamoodi dominantse homosügootse genotüübiga (AA). Retsessiivne tunnus- avaldub ainult homosügootsuse (alleelipaari- aa) korral. Pärilik tunnus- tunnus, mis kandub
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid