Looduslik valik ja liikide tekkimine (1)

Looduslik valik
ja liikide tekkimine
ETTEKANNE
Reimo Kuik
Romet Linnas 
EV10
Ø
Populatsioonis elavad isendid erinevad üksteisest nii 
välimuse,elutegevuse kui ka käitumise poolest 
Ø
Seal on edukad vaid need isendid(loomad, linnud jne), kes on keskkonna 
tingimustega kohastunud
Ø
Isenditel, kellel on alleele, mis määravad omadusi, mis tagavad hea 
kohustus võime on suurem tõonäosus ellu jääda ja saada järglasi
Click to edit Master text styles
Ev
Secon o
d  l
le u
veltsiooni 
liiku
●
m
Thi ap
rd le a
vel nev 
jõu
●
d
Fourth  level
●
Fifth level
Looduslik
valik
Pärilik muutlikkus
Olelus -
võitlus
Charles Robert  Darwin  
Inglise loodusuurija, kes pani aluse mõjukale evolutsiooniteooriale,  esitades  
loodusliku valiku mõiste. 
Ta avaldas selle kontseptsiooni  1859. aastal raamatus 
"The  Origin  of Species".
Tegi koostööd  Alfred Russel Wallace 'iga
Darwin võeti 1839 Londoni Kuningliku Seltsi liikmeks ja 1878 Prantsuse 
Teaduste Akadeemia liikmeks.
Click to edit Master text styles
Second level
●
Third level
●
Fourth level
●
Fifth level
CH. Darvini  evolutsiooniteooria
Esiteks, li kidel on suur viljakus. Neil on järglasi rohkem, kui neid täiskasvanuks 
Ø saab. 
Teiseks, populatsioonide arvukus jääb enam-vähem samaks väikeste 
Ø kõikumistega. 
Kolmandaks, toiduressursid on piiratud, kuid on enamasti suhteliselt konstantse 
Ø suurusega. 
Nendest  kolmest tähelepanekust võib järeldada, et sellises keskkonnas tekib isendite 
Ø vahel olelusvõitlus. (Hiljem on osutunud, et see järeldus pole üldkehtiv.) 
Ø
Neljandaks, suguliselt paljunevatel liikidel on iga  isend  teisest erinev. 
Varieerumine on suur
Ø
Ja viiendaks, suur osa sellest varieerumisest on pärilik - maailmas, kus 
populatsioonid on stabiilsed ja iga isend peab olemasolu eest võitlema, 
jäävad tõenäolisemalt ellu need, kellel on "paremad" tunnused, ja need 
soovitavad tunnused kanduvad edasi nende järglastele. 
Eluslooduse   klassifikatsioon
Ri gid
Loomad
C
Taimed
lick to edit MSaee
st n
e e
r dtex Pr
t stoytisti
lesd
Second level
●
Third level
Hõimkonnad
Lülijalgsed Limused A
● inuõõssed
Fourth level Selgroogsed
.......... ..........
●
Fifth level
Klassid
.......... .......... Kalad
Kahepaiksed
Roomajad
.......... ..........
Seltsid
.......
Ahvenalised Lõhelised ........
Sugukonnad
.......
Ahvenlased
.Ti gerahvenlased.
........
Perekonnad
Ahvenad
Kohad
Kiisad
........
Li gid
Ahven
Koha
Kiisk
........
Kuidas tekivad uued liigid?
Ø
Uute liikide tekkimisel on lisaks geneetilistele kõrvalekalletele vajalik ka osa 
populatsiooni füüsiline eraldatus looduslike tõkete näol
Ø
Loodusliku valiku toimel annavad oma geene järglastele edasi isendid, kes 
on ümbritseva keskkonnaga paremini kohastunud
Ø
Samas ei ole organismide kohastumine ümbritsevaga täiuslik, vaid alati on 
arenguvõimalusi
Ø
Populatsiooni geneetilise koostise mitmekesisuse suurenedes võib algne 
populatsioon jaguneda kaheks või mitmeks alampopulatsiooniks, mille 
vahel ei toimu enam ristumist
Ø
Darwini  õpetuse põhjal on liigid oma  olemuselt  dünaamilised, pidevas 
muutumises
Liigi fenotüübiline e. feeniline 
kontseptsioon  
Ø
Käsitleb liiki organismide fenotüübiliste omaduste kaudu
Ø
Fenotüübilise käsitluse puuduseks on see, et sarnasuse hindamiseks 
valitakse kunstlikult välja teatud omadused
Ø
Mõnede teiste omaduste põhjal grupeeruksid organismid aga teisiti
Liigi bioloogiline kontseptsioon 
Ø
Defineerib  liike kui erinevaid organismide gruppe,  populatsioone , kus 
ristumine toimub ainult nende gruppide siseselt, gruppide vahel esinevad 
aga ristumisbarjäärid
Ø
Geenide edasikandumine järglastele toimub samasse  populatsiooni 
kuuluvate isendite ristumise tulemusena või sama liigi erinevatest 
populatsioonidest pärit isendite ristumise tulemusena
Geenide ülekannet erinevatesse liikidesse kuuluvate populatsioonidesse 
üldjuhul ei toimu
Ø
Presügootilise isolatsiooni mehhanismi teel on takistatud erinevatesse 
liikidesse kuuluvate isendite paaritumine ning seega hübriidsete järglaste 
saamine.  Isolatsioon võib toimida erinevatel viisidel :
1)        ökoloogiline isolatsioon – populatsioonid asustavad erinevaid 
elukeskkondi ega puutu  kokku;
2)        ajaline isolatsioon – loomade paaritumise või taimede õitsemise ajad on 
erinevad;
3)        käitumuslik isolatsioon – erinevatesse liikidesse kuuluvate isendite vahel 
puudub külgetõmme, pulmarituaalid on erinevad
4)        isolatsioon erinevate tolmuterade edasikandjate tõttu – esineb taimedel
5)        isolatsioon sugurakkude sobimatuse tõttu
Ø
Postsügootilise isolatsiooni mehhanismi toimel on hübriidne 
järglaskond vähese eluvõimega või steriilne, takistades sellega hübriidide 
paljunemist
Ø
Tavaliselt  toimivad  liikidevahelises isolatsioonis mõlemad  mehhanismid  
kombineeritult
LIIKIDE TEKKIMIS VIISID 
o
Allopatriline liigiteke
Ø
Populatsioonisisene diferentseerumine leiab aset siis, kui muutuvad 
elukeskkonna füüsikalised või biootilised  faktorid
Ø
Tegemist on astmelise protsessiga
Ø
Populatsiooni alaosades  akumuleeruvad erinevad mutatsioonid , tekivad 
rassid , mis on kohastunud erinevate keskkonnatingimustega
Ø
Igale rassile on iseloomulik kindel alleelide muster
Ø
Kui aga populatsioonidevahelised geneetilised erinevused veelgi 
suurenevad, võib erinevatesse populatsioonidesse kuuluvate isendite 
vahele tekkida ristumisbarjäär ning see  viitab juba uute liikide tekkele
Isegi siis, kui populatsioone varem eraldanud geograafilised barjäärid edaspidi 
kaovad, jäävad need populatsioonid (liigid) paljunemise seisukohalt isoleerituks
Juhul, kui uued liigid satuvad asustama jällegi ühist territooriumi, suureneb 
nendevaheline konkurents ning loodusliku valiku surve tugevneb
o
Sümpatriline liigiteke.
Ø
Sümpatriline liigiteke ei eelda , et uueks liigiks kujunev populatsiooni alaosa 
oleks ülejäänud populatsioonist geograafiliselt eraldatud
Ø
Populatsiooni ühes osas tekkinud  unikaalsed  mutatsioonid levivad teatavat 
ökoloogilist keskkonda asustavate isendite vahel.
Geneetiliste erinevuste akumuleerumisel selles ökoloogilises tsoonis väheneb 
ristumine teisi elupaiku asustavate isenditega, mis soodustab geneetilist 
divergeerumist, kuni moodustub uus liik, mis on paljunemise seisukohalt 
emapopulatsioonist täielikult isoleeritud
o
Parapatriline liigiteke
Ø
Parapatriline liigiteke on kiire protsess ning selles osaleb vähe isendeid, 
sageli on nad populatsiooni äärealadelt
Ø
See liigitekke viis ei eelda geograafilist eraldatust
Ø
Isolatsioon paljunemises tekib tänu kromosoomides toimunud 
struktuursetele ümberkorraldustele, mis takistavad ümberkorraldusi 
sisaldavate kromosoomide paardumist meioosiprotsessis homoloogiliste  
kromosoomidega, mis neid muutusi ei sisalda ning kromosoomide 
lahknemist
Ø
Parapatrilise liigitekke tulemusena on kujunenud neli pimeroti Spalax 
alamliiki, kes asustavad praegu erinevaid piirkondi Iisraelis
Ø
Igale alamliigile on iseloomulik teatav kromosoomide arv
Ø
Kahel põhjas elaval alamliigil on vastavalt 52 ja 54 kromosoomi, Iisraeli 
keskosa asustaval alamliigil 58 kromosoomi ja lõunas elaval alamliigil 60 
kromosoomi
Ø
Laboritingimustes on püütud saada ka hübriidseid järglasi, kuid nende 
eluvõime on väiksem
o
Liigiteke populatsiooni väikeste alaosade eraldumise teel 
Ø
Väike rühm isendeid eraldub algsest populatsioonist, asustades uut 
elukeskkonda
Ø
Kuna nad on emapopulatsioonist isoleeritud, ei toimu populatsioonide vahel 
geneetilise informatsiooni vahetust
Ø
See väike rühm võib eraldatuse tõttu veelgi kokku kuivada ning lõpuks 
jäävad eraldunud gruppi esindama üksikud, populatsioonile ebatüüpilised 
isendid
Ø
Eraldunud populatsiooni taastumisel selekteeruvad loodusliku valiku 
tulemusena välja isendid, kes erinevad oma genotüübilt algsest 
populatsioonist sel määral, et nendevaheline ristumine on takistatud. 
Ø
Sellist liigitekke viisi sobib illustreerima uute Drosophila liikide 
moodustumine üksikute isendite sattumisel  uutele saartele Havai 
saarestikus
Ø
Erinevalt allopatrilisest liigitekkest, mis on järk-järguline ja pikaajaline 
protsess ning kus määravaks on looduslik valik, toimub siinkäsitletud 
protsess väga kiiresti, juba väheste põlvkondade vältel ning olulist rolli 
mängib siin juhus
Kasutatud kirjandus
ü
http://et.wikipedia.org/wiki/Evolutsiooni%C3%B5petus
ü
http://koolielu.ee/waramu/search/sort/created/curriculumSubject/23420616
ü
http://www.sirp.ee/index.php ?
option =com_content&view=article&id=853:kellele-on-kasulikud-
religioossed-eksiarvamused&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3214
ü
http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?artikkel=2688

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Slide 3
• Charles Robert Darwin 
• Slide 5
• CH. Darvini evolutsiooniteooria
• Slide 7
• Eluslooduse  klassifikatsioon
• Kuidas tekivad uued liigid?
• Slide 10
• Liigi fenotüübiline e. feeniline kontseptsioon 
• Liigi bioloogiline kontseptsioon 
• Slide 13
• Slide 14
• Slide 15
• Slide 16
• Slide 17
• LIIKIDE TEKKIMIS VIISID 
• Slide 19
• Slide 20
• Slide 22
• Slide 23
• Slide 24
• Slide 25
• Slide 26
• Slide 27
• Slide 28
• Kasutatud kirjandus
• Slide 30