Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Elektrivälja ja aine vastastikmõju (3)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milles seisneb elektrivälja ja aine vastastikmõju?
  • Milliseid aineid nimetatakse juhtideks milliseid dielektrikuteks?
  • Kuidas mõjutab väline elektriväli juhis olevaid laengukandjaid?
  • Millise suunaga on juhis ümberpaiknenud laengukandjatest põhjustatud väli?
  • Milliseks kujuneb selle ja välise välja summaarne väli?
  • Kus kasutatakse asjaolu et väli juhi sees ja juhtidega ümbritsetud ruumis puudub?
  • Mis on mittepolaarsed ja polaarsed molekulid?
  • Kuidas on dielektriku polarisatsioonist põhjustatud väli suunatud välise välja suhtes?
  • Milliseks kujuneb summaarne väli?
  • Mis suurus on dielektriku suhteline dielektriline läbitavus?
  • Mis suurus on irdjuhi elektrimahtuvus elektrimahtuvuse määratlus?
  • Mis on kondensaator?
  • Kuidas arvutatakse jadamisi ja rööpselt ühendatud kondensaatorpatarei mahtuvust?
  • Kus kasutatakse kondensaatoreid?

Lõik failist

Kordamisküsimused kontrolltööks
Elektrivälja ja aine vastastikmõju”
11 klass
  • Milles seisneb elektrivälja ja aine vastastikmõju?
    Aines kutsub elektriväli laetud osakeste ümberpaiknemise vastavalt
    nende laengule (positiivsed laengud elektrivälja suunas, negatiivsed
    vastassuunaliselt).
  • Milliseid aineid nimetatakse juhtideks , milliseid dielektrikuteks?
    Juht – aine milles vabade laengukandjate arv ei erine oluliselt
    aatomite ( v molekulide) üldarvust ... lühidalt: aine mis omab vabu laengukandjaid. Juhtides saab nende osakeste liikuma panemisel teel
    tekitada elektri voolu.
    elektrolüüdid - osakesteks on ioonid ( soolad , happed ja leelised )
    metallid – vabadeks laengukandjateks on elektronid
    Dielektrikud – vabu laengu kandjaid ei ole ( isolaatorid )
  • Kuidas mõjutab väline elektriväli juhis olevaid laengukandjaid? Mis toimub selle tagajärjel?
    Juhis kutsub elektriväli esile laengukandjate ümberpaiknemise ja
    seega juhi eri osade laadumise.
    Laengud paiknevad ümber seni kuni väline elektriväli (E) on
    tasakaalustatud (jõu suunalt vastupidine) juhi siseelektrivälja
    poolt (Ej). - Ej = E
    Selle tagajärjel puudub juhis elektriväli (varjestamine).
    Moodustuvaid makroskoopilisi laenguid nimetatakse indutseeritud
    laenguteks.
    Indutseeritud laengute elektri väli tasakaalustab väljastpoolt
    mõjuva elektrivälja.
  • Millise suunaga on juhis ümberpaiknenud laengukandjatest põhjustatud väli? Milliseks kujuneb selle ja välise välja summaarne väli?
    Juhis tekkinud elektriväli on vastassuunaline juhile mõjuva
    elektriväljaga. Selle summaarne väli on 0. Elektriväljad
    kompenseeruvad!
  • Kus kasutatakse asjaolu, et väli juhi sees ja juhtidega ümbritsetud ruumis puudub?
    Juhtidega varjestatakse kaableid mille kasutamist võib segada
    elektriväli. Näiteks antennide kaablid .
  • Mis on mittepolaarsed ja polaarsed molekulid?
    Polaarse molekuli puhul on üksteisega seotud laengud asetunud
    sümmeetrilised ümber ühe laengu keskme.
    Elektriväljas nihkuvad erinevad laengud vastavalt jõuväljale ja
    seega muutub molekul mittepolaarseks.
  • Kuidas on polaarsed molekulid paigutunud ilma välise välja mõjuta ja mis toimub välise välja mõjul (mis on dielektriku polarisatsioon)?
    Dielektrikus
  • Elektrivälja ja aine vastastikmõju #1 Elektrivälja ja aine vastastikmõju #2 Elektrivälja ja aine vastastikmõju #3 Elektrivälja ja aine vastastikmõju #4
    Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2007-12-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 239 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Tanel_S Õppematerjali autor
    Kordamisküsimused kontrolltööks

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    5
    doc

    Kordamine elektrivälja kohta

    laengu suurus. Potentsiaal on skalaarne suurus. Kui kahe laengu poolt tekitatud elektriväljade potentsiaalid on vastavalt ja , siis võrdub nende väljade kogupotentsiaal . Pinge ehk elektriline pinge on füüsikas ja elektrotehnikas kasutatav füüsikaline suurus, mis iseloomustab kahe punkti vahelist elektivälja tugevuse erinevust ning määrab ära kui palju tööd tuleb teha laengu ümberpaigutamiseks ühest punktist teise. Elektrivälja kahe punkti vaheliseks pingeks, tähisega U, nimetatakse suhet, , kus q on mingi positiivne punktlaeng ja A on töö, mille elektriväli teeb selle laengu ümberpaigutamiseks ühest elektrivälja punktist teise. Seega on elektriline pinge skalaarsuurus. Pinge ühikuks SI-süsteemis on volt. Üks volt (tähistatakse V) on selline pinge, mille puhul 1 kuloni suuruse laengu ümberpaigutamisel teeb elektriväli tööd 1dzaul. Elektrivälja kahe

    Füüsika
    thumbnail
    2
    doc

    Füüsika kordamine

    Kahe punkti vaheline pinge näitab, kui suurt tööd teeb elektriväli ühikulise positiivse laenguga keha viimisel ühest punktist teise. U = A/q 2. Juhtiva keha pindadele kogunevaid laenguid nimetatakse elektriliseks induktsiooni nähtuseks. Elektriline induktsioon ­ elektriväli kutsub juhis esile laengukandjate ümberpaiknemise ja juhi eri osade laadumise, tekkivad laengud on indutseeritud laengud, nende elektriväli tasakaalustab juhile väljaspool mõjuva elektrivälja, selle tagajärjel summaarne elektrostaatiline väli juhis puudub, Seotud laengukandjate lahknemine on polariseerumine ehk polarisatsiooni nähtus. Polarisatsioon ­ omavahel seotud erimärgiliste laengute lahknemine, selle tulemusel aine nõrgendab talle mõjuvat elektrivälja. Iseloomustav dielektriline läbitavus. 3. Voolutugevus I on esitatav ühe laengukandja laengu q, laengukandjate konsentratsiooni n, triivikiiruse v ja juhtme ristlõikepindala S korrutisena.

    Füüsika
    thumbnail
    1
    rtf

    Elektriväli, kondensaatorid + valemid

    1.Elektrivälja töö arvutusvalemid: A=F × s × cos µ A= E × q × d (ainult homogeenses elektriväljas!) 2.Potentsiaalse välja tunnused: 1)Suurus sõltub nullnivoo valikust 2)Elektrivälja jõudude poolt tehtud töö ei sõltu keha trajektoori kujust vaid laengu alg ja lõppasukohast. Nullnivoo valikud: I elektrotehnikas valitakse tavaliselt maapind II elektroonikas on nullnivooks katoodipind (miinusklemm) III teoreetilises füüsikas on lõpmatus Homogeense elektrivälja mingi punkti energiat arvutatakse valemist: Wp= E × q × d d= anted punkti kaugus nullnivoost 3.Mida näitab elektrivälja punkti potentsiaal? Tema tähis ja ühik (defineerida): Elektrivälja mingi punkti potentsiaal (fii) näitab elektrivälja selles punktis asuva +1C suuruse laengu potentsiaalset energiat. 4.Kuidas arvutatakse punktlaengu elektrivälja potentsiaali? = Wp / q ühik[]=1 J / C = 1 V

    Füüsika
    thumbnail
    8
    pdf

    Elektrimahtuvus

    5 Elektrimahtuvus 5.1 Elektrilaeng ja elektriväli (põhikooli füüsikakursusest) Elektrilaeng on füüsikaline suurus, mis iseloomustab laetud kehade elektrilise vastastikmõju tugevust. Elektrilaengu tähiseks on Q. Keha elektrilaeng on elementaarlaengu täisarvkordne Q = ± ne. Elektrilaengu ühikuks on 1 kulon, lühendatult 1 C. Sellele ühikule on nimi antud prantsuse füüsiku ja inseneri Charles Augustin de Coulombi (1736-- 1806) auks, kes avastas elektriseeritud kehade vastastikmõju seaduse. 1 kulon on elektrihulk, mis läbib juhi ristlõiget 1 sekundi jooksul kui voolu- tugevus on 1 amper ehk 1 kulon = 1 ampersekund

    Füüsika ii
    thumbnail
    16
    pdf

    Elektrimahtuvus

    5 Elektrimahtuvus 5.1 Elektrilaeng ja elektriväli (põhikooli füüsikakursusest) Elektrilaeng on füüsikaline suurus, mis iseloomustab laetud kehade elektrilise vastastikmõju tugevust. Elektrilaengu tähiseks on Q. Keha elektrilaeng on elementaarlaengu täisarvkordne Q = ± ne. Elektrilaengu ühikuks on 1 kulon, lühendatult 1 C. Sellele ühikule on nimi antud prantsuse füüsiku ja inseneri Charles Augustin de Coulombi (1736— 1806) auks, kes avastas elektriseeritud kehade vastastikmõju seaduse. 1 kulon on elektrihulk, mis läbib juhi ristlõiget 1 sekundi jooksul kui voolu- tugevus on 1 amper ehk 1 kulon = 1 ampersekund

    Elektriõpetus
    thumbnail
    43
    ppt

    Elekter ja magnetism

    tühjuse. 22.11.12 15:01 (C) V. Kalling 11 ELEKTRIVÄLI1 · Iga laengu ümber on elektriväli. · Laengu elektriväli on materiaalne objekt, ta on ruumiliselt pidev ja võib mõjutada teisi elektrilaenguid. · Lähimõju teooria kohaselt seisneb elektrilaengute q1ja q2 vastasmõju selles, et laengu q1 väli mõjutab laengut q2 ja laengu q2 väli mõjutab laengut q1 . 22.11.12 15:01 (C) V. Kalling 12 Elektrivälja tugevus · Füüsikalist suurust, mis võrdub antud väljapunkti asetatud punktlaengule q mõjuva jõu F ja selle laengu suhtega, nimetatakse elektrivälja tugevuseks. Elektrivälja tugevus E on vektoriaalne suurus, mille suund ühtib vaadeldavasse väljapunkti asetatud positiivsele punktlaengule mõjuva jõu F suunaga. 22.11.12 15:01 (C) V. Kalling 13 JÕUD ELEKTRIVÄLJAS · Kui on teada elektrivälja tugevus, siis on kerge

    Füüsika
    thumbnail
    28
    pdf

    Füüsika põhivara I I

    Füüsika põhivara II Põhivara on mõeldud üliõpilastele kasutamiseks õppeprotsessis aines FÜÜSIKA II . Koostas õppejõud Karli Klaas Tallinn 2014 1. Elektrivälja olemus ja omadused; laengute vastastikune toime; elektrivälja tugevus.  Elektrilaeng Elektromagnetiline vastasmõju on seotud elektrilaenguga, mida on kahte liiki (+ ja -), mille algebraline summa elektriliselt isoleeritud süsteemis ei muutu ja mis saab olla vaid elementaarlaengu täisarvkordne 1C (1 kulon) on laeng, mis läbib juhi ristlõiget sekundis, kui voolutugevus on 1 A (amper) Prootoni ja elektroni laengud on võrdsed, erinev on mass  Laengute jäävuse seadus

    Füüsika
    thumbnail
    6
    doc

    Elektrilaengud ja elementaarosakesed

    NEG, Neutron-NEUTRAL. Kasutades spets riista – elektroskoopi, mis koosneb metallvardast ja osutist, tehti kidlaks, et elektronlaenguga kehad võivad nii tõmbuda kui tõukuda. Samamrgilised- tõukuvad, erimärgilised- tõmbuvad. Iga elektrilaengu ümber on alati tema elektriväli- materiaalne keskkond, milles toimub ühe laetud keha mõju teisele laetud kehale. Ühele laetud kehale mõjuv jõud on tingitud teist laetud keha ümbritsevast elektrivälja mõjust temale. Elektrivälja olemasolu tehakse kindlaks tema mõju järgi mingile proovilaengule- väikesele laetud kehale või osakesele. Elektriväli on mateeriaekisteerimise vorm ja ta eksisteerib sõltumata meist ja meie teadmistest tema kohta. Väljal on kindlad omadused. Coulombi (kuloon) seadus Füüsika osa, mis tegeleb liikumatute elektrilaengute uurimistega, nim elektrostatikaks, mille põhiseaduseks on kahe liikumatu punktikujulise laetud keha või osa vastastikuse mõju seadus. Selle avastas 1785 a Coulomb.

    Elektriõpetus




    Meedia

    Kommentaarid (3)

    matukas123zxc profiilipilt
    matukas123zxc: Väga hea materjal. Konkreetselt, arusaadavalt asjad lahti kirjutatud. Soovitan!
    22:28 05-11-2017
    Rubi4132 profiilipilt
    Rubi4132: korralikult ja arusaadavalt tehtud
    16:35 03-03-2013
    Kamilla profiilipilt
    Kamilla: Suurepärane
    22:19 11-11-2010



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun