Keemiarelvad (0)

KEEMIARELVAD
Referaat
Tartu 2013

SISUKORD
1. KEEMIARELVADE LÜHIAJALUGU......................................................................3
2. POPULAARSEMATE KEEMIARELVADE MÕJU INIMESELE........................4
3. OPERATION RANCH HAND .....................................................................................5
3.1 MONSANTO.............................................................................................................5-6
KOKKUVÕTE...................................................................................................................7
KASUTATUD KIRJANDUS.........................................................................................8-9
1. KEEMIARELVADE LÜHIAJALUGU
Keemiarelvi on tuntud juba väga varajastest aegadest. Juba 5. sajandil eKr mainitakse Vana-Kreeka näidendis mürginooli ( Johnson ). Kirjalikest allikatest varem võisid inimesed kasutada organismidele survamaid mürke küttimiseks. Inimesed said jälile sellele, et osade loomade mürk on surmav ja hakkasid kasutama seda enda huvides. Seda võib pidada keemiarelvade eelkäijaks.
Lihtsate mürkide kasutamisega ei piirdutud, vaid selles valdkonnas areneneti veelgi ja lihtsatest mürkidest said gaasid. Gaasiga võitlesid spartalased Peloponnosese sõdades, kus nad kasutasid vaenlaste vastu puidu, väävli ja pigi põletamisel saadavat suitsu (Kaup, 2003). Peale selle puhkes Ateenas epideemia , mis tappis tuhendeid inimesi. Arvatakse, et sellega olid seotud ka spartalased, kes mürgitasid ateenalaste kaevud (Johnson). Võib öelda, et mitmekülgsete keemiliste relvade kasutamine on täpselt sama vana kui süstematiseeritud sõjategevus ise.
Inimesed, kellel puudusid algteadmised nii keemiast kui bioloogiast , suutsid oma kavalusega tagada selle, et keemiarelvad on ühed kõige populaarsemad relvad tänapäevani. Teadusalased saavutused on olnud ühiskonnale nii kasuks, kui kahjuks. Keemiarelvad on nii palju kasutatud just sellepärast, et nad on väga efektiivsed ja üpris odavad (Nõmm, 2008). Mürkide laastav toime võib kesta aastakümneid ( Williams , 2013), rääkimata otsestest tagajärgedest, kus suurel hulgal inimesi sureb silmapilkselt (Nõmm,2008).
Keemiarelva, kui massihävitusrelv, sai oma alguse I maailmasõja ajal. Sünnipäevaks loetakse 22. aprilli, kui sakslased Belgia lähistel olid oodanud umbes kuu aega, et tuleks neile sobiv tuul ja nad saaksid valla päästa oma kloorigaasi. Vaatepilt oli kohutav, 20 000 gaasirünnakuks ettevalmistamata sõdurit said kõik tõsised mürgitused ja 5000 neist suri kohe. Sealt edasi hakati kasutama keeimarelvi osana sõjatööst. Arenesid ka kaitsevahendid, nagu gaasimaskid ja riietus, aga keemiarelvade laastustööd olid õudsad. (Nõmm, 2008)
Kuigi on kehtestatud nii mõnigi kokkulepe keemiarelvade kasutamise kohta (Kaup, 2003), on ajalugu näidanud, et neid ei järgita ja kui vaja, siis kehtib ikka vanasõna, et armastuses ja sõjas on kõik lubatud.
2.POPULAARSEMATE KEEMIARELVADE MÕJU INIMESELE
Keemiarelvi saab omandada iga riik, kellel on vähegi korralikum labor ja mõni targem keemik . Gaase ja muus olekus neuroparalüütilisi mürke saab toota üpris kergelt (Robbins,2013). Võib öelda, et see on nii tavaline, et sellega võib kokkupuutuda ka tavaelus. Lihtsast klubiõhtust võib saada väga valuline hommik, kui õhtul on mindud oma piiridega kaugele ja turvamehed on pidanud kasutama korralekutsumiseks pipragaasi. Pipragaas sunnib silmad sulgema ja tekib valulik köha, võib ette tulla ka krampe ja kordinatsioonihäireid ( Tosso , 2004). Seda kasutatakse ka suuremate rahvahulkade korralekutsumiseks.
Esimese massihävitusrelvana kasutatud kloor (Cl) mõjub halvasti nii silmadele, kui kopsudele, kus ta reageerib ja tekitab hapet (Robbins, 2013). Kloori vastu oli aga lihtsaks kaitseks gaasimask ja see kaotas oma efektiivsuse üpris kiirelt. Peale seda muutus see kasutuks relvaks ja sellega enam ei tegeletud.(Kaup, 2003)
Parimaks keemiarelvaks loetakse ipriidi ehk sinepigaasi (inglise keeles ka mustard gas). Peale selle, et kokkupuutel saavad vigastada silmad ja kopsud , tungib see vedelik läbi riiete ja naha, seega lihtsalt gaasimaskist ja tavalisest mundrist kasu pole. Sinepigaas on väga püsiv, tekitav pinnareostus ei lase inimestel seal pinnal midagi kasvatada ja see pinnas ei pruugi olla isegi läbitav (Nõmm, 2008).
Lisaks kasutatakse neuroparalüütilisi mürke (aine märgistused – GB, GD, GA, VX). Tavaliselt looduses neid ei eksisteeri, aga kui keegi on need sünteesinud, siis kokkupuutel võivad tekkida liigne erituse teke, peavalu, põiekontrolli puudulikkus, krambihood, kooma või isegi surm. Tavaolukorras nendega kokkupuutumine on väga ebatõenäoline ( Dept . of Health, 2004)
Põhimõtteliselt võib kokku panna kõiki aineid, millel on tõestatud, kas loomset- või taimsetorganismi hävitav toime. Reaalselt on seda varianti kasutanud USA, kes 1962. aastal pani operatsioon Ranch Handi raames kokku 7 mürki, mida visati Vietnami peale umbes kümme aastat. Mürkide nimetused olid näiteks Agent Orange, mis tuli herbitsiidide tünnide peale eristamiseks tõmmatud värvist, selle puhul oranz (Stellman, 2003). Mürkide eesmärk oli tappa kõik, mis asus Lõuna-Vietnamis. Tulemus oli see, et kalkuleerimata maapind on siiani kasutuskõlbmatu, koheselt suri 400 000 inimest, kokkupuutes olnud inimestel esines vähki, vaimuhaiguseid, lisaks Vietnamis on sündinud 500 000 väärarenguga last ja 50 aastat hiljem sünnib neid ikka veel (Williams, 2013).
3. OPERATION RANCH HAND
Praegusel ajal maailma silmes üks suurimaid keemiarelvade vastu võitlejaid – USA on ise olnud üks suurimaid patustajaid maailma ajaloos keemiarelvade kasutamise poolelt. Peale selle, et Ameerika viskas Jaapanisse kaks tuumapommi II maailmasõja lõpuks, on see riik korda saatnud ka ühe vähem tuntuma sõjakuriteo 1962. aastal – Ranch Hand. (Williams, 2013)
Operatsiooni eesmärk oli lõpetada vietnamlaste vastupanu metsade hävitamisega, kus nad võisid end varjata või, mis võis neile sööki pakkuda. Madalalt lendavate õhusõidukitega sõideti üle Vietnami lõunaosa mitmeid tuhandeid kordi , visates kogu aeg alla erinevaid herbitsiide. (Williams, 2013)
Selle juures on kõige õõvastavam fakt aga see, et selle sünteesimisel aitas kaasa USA firma Monsanto, kes praeguseks valitseb suuremosa geeniliselt muundatud seemnete ja nende taimede hooldusvahendite turgu. (Stellman, 2003)
3.1 Monsanto
Monsanto reklaamib ennast oma kodulehel, kui jätkusuutliku põllumajaduse firmat . See firma aitab põllumeestel üle maailma toota võimalikult palju, võimalikult lihtsalt ja odavalt. Monsato seemnete alla kuuluvad näiteks mais, erinevad köögiviljad ja puuviljad . Kuna nende toodang on efektiivne, siis firma teenused levivad kulutulena üle maailma (Monsanto koduleht ).. Eesmärk on üllas ja hea, aga seotust Operation Ranch Handiga peab otsima ja paljud põllumehed pole sellest teadlikud või lähevad lihtsalt kergemat teed.
Monsanto firma on leidnud endale toetavate farmerite seast ka palju vastaseid. Need vastased elavad geeniliselt muundatud maailma hirmus . GMO toite peetakse paljude tervisehädade alates depressionist, lõpetades vähi ja Alzheimeriga, põhjustajaks. Monsanto teeb maailma üheks vihatumaks firmaks just see, et nende tooteid ei ole piisavalt pika aja jooksul kontrollitud ja mindud on suurte rahade järele. Selle põllumajandusfirma käibed on iga aasta suuremad, samas kui nende toitude mõju inimesele pole ikka päris selge. (Germanos, 2013)
Ühelt poolt on firma, kes tahab toota jätkusuutliku põllumajandust, et maailmas ei peaks olema nälga. Teiselt poolt on see sama firma laastanud terve Lõuna-Vietnami oma kemikaalidega. Tagajärjed, mis kestavad siiani, nii inimese fenotüübis, kui laastatud taimestikuga. Siit kohalt jääb õhku rippuma ainult üks küsimus – kas tõesti on kolinud sõjategevus lennukitest ja laevadest kaugemale ja sõdima on hakatud meie toidulaual?
KOKKUVÕTE
Keemiarelvad on olnud arvatavasti inimeste kasutuses juba sellest ajast, kui keegi avastas loomamürgi ja hakkas seda kasutama enda huvides. Nooled, lihtsamad gaasid ja vedelikud olid juba kasutuses enne meie ajaarvamist. Mida rohkem arenes inimkond , seda paremini saadi aru ka nende relvade toimest.
Hiilgeaja saavutasid keemiarelvad I maailmasõja ajal, kui need näitasid üles erilist efektiivsust. Sealt peale hakkasid nad saama osaks sõjategevusest, kui massihävitus relvad ja kõik sõdijad tahtsid kiiremas korras endale varu tekitada. Peale I maailmasõda nähti, mis kahju need teevad inimkonnale ja planeedile. Erinevate kokkulepetega need keelati.
Kokkulepetest oldakse küll üldiselt kinnipeetud, kuid on ka üleastumisi olnud. Keemiarelvade vabast maailmast veel rääkida ei saa. Peale selle, et rünnakute tagajärgede alla kannatavad paljud riigid siiani, on siiani riike, kes kasutavad oma rahva kontrollimiseks tugevaid keemiarelvi.
Elamine maailmasõdade järgses maailmas on raske. Sellest ajast on jäänud palju keemilist ja ohtliku prügi, mille koristamine on raske või võimatu. Kunagi ei või teada, millal tuleb see aeg, kui kuskilt hakkab midagi lekkima. Ka eestlasetel on probleeme Läänemere reostusega, mis on meile oluliseks mereteeks ja kalade püügi kohaks.
Kui vaadata vähi, kui haiguse, viimase aja puhanguid ja surmi, siis ei ole mõtet otsida seda toitumisest, stressist või lihtsalt kiirest elutempost. Elu toimub suuresti reostatud aladel ja toidulauale satuvad samade firmade toidud, kes aitasid seda korralda. Raske on elada teadmisega , et keemiarelvad on juba oma töö teinud ja selle vastu ennast kaitsta on raske.
KASUTATUD KIRJANDUS
Jüri Kaup. 2003. http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel29_15.html (4.12.2013)
Thomas J. Johnson. A History of Biological Warfare from 300 B.C.E. to the Present http://www.aarc.org/resources/biological/history.asp (4.12.2013)
Toe Nõmm. 2008. Keemiarelvane Eesti http://www.horisont.ee/node/743 (4.12.2013)
Alex Williams. 2013. Children of the Apocalypse: Agent Orange still affects people in Vietnam . http://investvine.com/children-of-the-apocalypse-agent-orange-still-affects-people-in-vietnam/ (4.12.2013)
Barry R. Schneider. 2012. Weapons of mass destruction. http://www.britannica.com/EBchecked/topic/108951/chemical-weapon/274179/Weapons-of-mass-destruction (4.12.2013)
Martin Robbins. 2013. Are Chemical Weapons Actually Useful In A War? http://www.vice.com/read/are-chemical-weapons-actually-useful-in-war (5.12.2013)

Department of Health. 2004. Facts About Nerve Agents. http://www.health.ny.gov/environmental/emergency/chemical_terrorism/nerve_agents_general.ht m (5.12.2013)

Enn Tosso. 2004. Pipragaas tõrjub ka narkojoobes kurjategija rünnaku. http://www.aripaev.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&code=100822 (5.12.2013)

Jeanne Mager Stellman, Steven D. Stellman, Richard Christian , Tracy Weber & Carrie Tomasallo. 2003. The extent and patterns of usage of Agent Orange and other herbicides in Vietnam. http://stellman.com/jms/Stellman1537.pdf (5.12.2013)

Britannica . Agent Orange http://www.britannica.com/EBchecked/topic/8993/Agent-Orange (5.12.2013)

Monsanto koduleht http://www.monsanto.com/ (5.12.2013)

Andrea Germanos. 2013. Study : Monsanto's Roundup Herbicide Linked to Cancer, Autism , Parkinson's https://www.commondreams.org/headline/2013/04/26-3 (5.12.2013)