Eesti merevägi (0)

1 Hindamata

Eesti merevägi
Mis see on?
Eesti merevägi on Eesti kaitseväe põhiväeliik, mis
vastutab mereoperatsioonide eest. Mereväe peamine
eesmärk on kaitsta Eesti territoriaalvett ja põhiülesanne
teha miinitõrjet ning arendada miinisõjavõimet.
Ülesanne
● Mereväe peamine eesmärk on kaitsta Eesti
territoriaalvett ja põhiülesanne teha
miinitõrjet ning arendada miinisõjavõimet.
● Mereväe laevastik koosneb peamiselt miinijahtijaist
ja miinitõrjeoperatsioonide toetuseks
kasutatavaist laevadest .
● Mereväel on nüüdisaegsed miinijahtijad, spetsiaalse
väljaõppe saanud miinituukrite grupp ja
miiniinfokeskus, mille ülesanne on hallata ja
täiendada Eesti vete miinisõjaga seonduvaid
andmebaase.
Mereväebaasi, mille tegevust juhib väeosa staap ,
koosseisu kuuluvad veel alljärgnevad
struktuuriüksused:
●
Transporditeenistus
●
Materjaliteenistus
●
Remondi - ja hooldusteenustus
●
Haldusteenistus
●
Meditisiiniteenistus
●
Mereväekool, mille ülesandeks on mereväe väljaõppe planeerimine ja
korraldamine
●
Baasikaitsekompanii
Koosseis
Merevägi koosneb Mereväe Staabist ja järgnevatest

üksustest:
Laevastik Tallinnas.

●
Laevad
●
EOD tuukrigrupp
   Mereväebaas Tallinnas.
●
Kaldateenistused
●
Mereväekool
●
Baasikaitsekompanii
Tegevus
Taasloomisest  alates  on  merevägi  olnud  mitme  eduka  rahvusvahelise
koostööprojekti elluviija. Eesti oli esimene Balti riik, kes andis oma sõjalaeva
NATO reageerimisjõudude NATO Response Force (NRF) koosseisu.
Samuti oli staabi- ja varustuslaev   Admiral Pitka esimene Eesti kaitseväe
üksus, mis osales NRF-i tegevuses. 2006. aasta sügisel kuulus eskaadrisse ka
esimene Balti riikide miinitõrjelaev – Eesti miinijahtija Sulev.
Miinitõrje
Eesti merevägi on koostöös Euroopa
riikidega viinud läbi mitu
miinitõrjeoperatsiooni ja -õppust.
Nende eesmärgiks on puhastada Eesti
territoriaalvett peamiselt maailmasõdade
ajal veesatud meremiinidest ja muudest
veealustest lõhkekehadest.
BALTRON projekt
BALTRON on Eesti, Läti ja Leedu ühine miinilaevade
eskaader, mille eesmärk on vähendada kahest
maailmasõjast Läänemerre veesatud meremiinidest ja
teistest veealustest lõhkekehadest tulenevaid ohte.
BALTRON koosneb Balti riikide ühendstaabist ning Eesti,
Läti ja Leedu mereväe laevadest. Iga riik annab BALTRON-
i käsutusse kindlaks perioodiks üks-kaks miinitõrjelaeva.
Lisaks täidab üks laev staabi- ja toetuslaeva ülesandeid.
Mereväe lipud
Laevalipud
Mereväe sõjalaeva lipp
Güüs
Sõjalaeva mastivimpel
Juhtkonna lipud
Kaitseminister
Kaitseväe
Kindralmajor
Mereväe ülem
Kontradmiral
Divisjoni ülem
Reidi vanem
juhataja
Aleksandra Gergeljuk 10A
Äitah tähelepanu eest!

.PDF Laadi alla originaalfail 11 lk · .pdf · 3 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-01-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti

3 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

ChRTY Õppematerjali autor

mereväe merevägi merevägi eesti merevägi miinijahtija Eesti merevägi

Sarnased õppematerjalid

docx

Referaat Eesti merevägi

XXX Eesti merevägi Referaat Õpilane:R.I Juhendaja:A.P Tallinn 2013 Eesti merevägi Eesti merevägi on Eesti kaitseväe põhiväeliik, mis vastutab mereoperatsioonide eest. Mereväe põhiülesanne on Eesti territoriaalvete kaitse ja põhiline tegevus miinitõrje. Merevägi loodi 1918. aastal 28. veebruaril ning esimesed mereväe üksused olid Eesti Sõjavägede Staabi Mereväe Jaoskond ja Mereväe Pataljon. Kuid Saksa okupatsiooni ajal olid need sunnitud oma tegevuse lõpetama (märtsist kuni novembrini). Novembris 1918 hakkas Kaitseliit korraldama merekaitset. 13. novembril 1918 võeti Saksa sõjaväelt üle esimene relvastatud vahilaev Laine. Esimene mereväe lahinglaev oli Lembit (1937). Merejõud asutas sõjaminister 21. novembril 1918. Mereväe laevastik

Riigikaitse

doc

Mereväebaas

allüksuste teenindamine ning varustamine teenistuseks vajalike vahenditega. Mereväebaasi, mille tegevust juhib väeosa staap, koosseisu kuuluvad veel alljärgnevad struktuuriüksused: transporditeenistus; materjaliteenistus; remondi- ja hooldusteenustus; haldusteenistus: meditisiiniteenistus; mereväekool, mille ülesandeks on mereväe väljaõppe planeerimine ja korraldamine; baasikaitsekompanii. Mereväebaasi organiseerida on ka igakülgne vastuvõtva riigi toetus Eesti vetes regulaarselt korraldatavatele rahvusvahelistele miinitõrjeoperatsioonidele. Mereväebaasi ülesandeks on siis korraldada laevade peatumine erinevates sadamates, nende kütuse- ja veega varustamine ning kogu ülejäänud logistiline toetus. Lisaks seatakse selliste operatsioonide ja õppuste raames üles ka kaldatoetusüksus mõnes Eesti väikesadamas, mille käigus harjutatakse kaldatoetuse korraldamist sõjaaja tingimustes. 15.augustil 2007 avati Miinisadamas rekonstrueeritud 5. ja 6

Riigikaitse

docx

Ajateenistus Eesti kaitseväes

Kool xxx AJATEENISTUS EESTI KAITSEVÄES Referaat Autor: xxx Türi 2017 SISUKORD 1. AJATEENISTUS EESTI RIIGIKAITSES LÄBI AJA.......................................................3 2. AJATEENISTUSE EESMÄRK JA VÕIMALUSED.........................................................4 Ajateenistus naistele........................................................................................... 5 Ajateenistustuse võimalused............................................................................... 5 3. VÄEOSAD JA NENDE EMBLEEMID.............................................................

Ühiskond

192

pdf

Riigikaitse õpik

ptk) Teet Lainevee (9. ptk), Hellar Lill (3. ptk), Andres Lumi (6. ptk), Holger Mölder (2. ptk), Taimar Peterkop (3. ptk), Kaja Peterson (11. ptk), Andres Rekker (4. ja 10. ptk), Andris Sprivul (8. ptk), Meelis Säre (4. ja 7. ptk), Peep Tambets (5. ptk), Tõnu Tannberg (1. ptk) Konsulteerinud Margus Kolga Keeletoimetanud Ene Sepp Illustreerinud Toomu Lutter Fotod: Ardi Hallismaa, Boris Mäemets, Andres Lumi, Andres Rekker, Avo Saluste Kaane kujundanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Küljendanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda Kolmas, parandatud trükk Üleriigilise ajaloo, ühiskonnaõpetuse ja kehalise kasvatuse ainenõukogu ühiskomisjon soovitab kasutada õpikut riigikaitse valikaine õpetamisel. Riigikaitse valikainekava asub Kaitseministeeriumi koduleheküljel www.kmin.ee © Kaitseministeerium ISBN 9985-9339-9-0 Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus

Riigiõpetus

doc

Eesti uusima aja ajalugu

poliitilised ideed kõige laiematesse rahvamassidesse, väga kiiresti, järsult, jõuliselt. Demokraatia, vabariikliku riigikorra ja autonoomia soovimise juured olid jõudnud tänu sellele rahva teadvusse. Poliitilise ärkamise aeg lõppes tõenäoliselt 1917. a veebruarirevolutsooniga. I üleminekuperiood 1917-1920-21 omariikluse rajamise aastad 1917 varakevad eestlaste peamised asualad ühendati rahvuskubermanguks, sellele anti laialdased omavalitsuslikud õigused. Kuni sügiseni jäi Eesti Kubermang siiski Vene impeeriumi koosseisu. 15.11.1917 vana kalendri järgi teoreetiline murrang veebruar 1918 23.02 Iseseisvusmanifesti I avalik ettelugemine. Tegelik võim hakkas Saksa sõjaväelastele kuuluma Nov 1918 Saksa okupatsiooni lõpp, Eesti riikluse tegelik, faktiline rajamine kuni 1920. aastani. Tartu rahu lõpetas Vabadussõja. 15.06.1920 põhiseaduse vastuvõtmine, kinnistunud omariikluse alguspunkt Eesti riigi avalik tunnustamine

Eesti uusima aja ajalugu