Leegitsev süda August Gailit Tegelased: Anu Maarva, Taavet Rabaraud, Kanuska-Eit, Joosep Maarva(Anu poeg), Kaie Skalle, Martin Vaar, Ane ja Madis jt. Sisukokkuvõte: Anu Maarva lapsepõlv oli raske, ta oli jäänud orvuks ning oli põlatud laps. Ta töötas siin ja seal, kuid igalt poolt aeti ta minema. Anu parimad aastad jäid Roniveresse, kus peremeheks oli Taavet Rabaraud. Anu täitis Roniveres isegi perenaise rolli. Taavet Rabaraud oli karm ja julm mees, kuid süda oli tal siiski hell. Anuga ei suutnud Taavet halvasti käituda, kuna Anu oli alandlik ega kaevanud millegi üle. Anu jäi Rabarauast rasedaks ning Rabaraud palus tal lahkuda, kuna kavatses abielluda rikka peretütre Kai- Kadriga.(Varem olid ikka tüdrukud Roniverest nutuga lahkunud). Anu viivitas kaua, kuid lõpuks, Rabaraua pulmapäeval, pidi ta siiski lahkuma. Anu jõudis vaid niidule kui laps tulema hakkas, ta karjus küll appi, kuid Rabaraud ei teinud välja
Kui Joosep Verilaidu jõudis, oli sinna paar päeva ennem jõudnud ka Kaie. Nad hakkasid rohkem suhtlema ja kokku saama. Kuid ühel päeval kui Verilaius toimusid pulmad, siis kutsuti sinna viiulit mängima Joosep. Joosep alguses keeldus, sest ta polnud ammu viiulit mänginud ja esinenud. Aga tal oli üks looming Kaiest ja ta otsustaski seda seal esitada. Isegi Rabaraud tantsis tema viiuli mängu saatel. Ja võib öelda, et sellest hetkest leebus Rabaraua süda natukene Joosepi suhtes. Kaie aga oli sellest loost nii lummatud, et ta tahtis selle järgi tantsida. Ning Kaie ütles Joosepile, et nad võiksid koos kunsti luua, nii, et Joosep mängib viiulit ja Kaie tantsib. Joosep oli üllatunud, kuid siiski nõus, ning nad hakkasidki koos esinemas käima, olles igalpool koos.
Leegitsev Süda Romaanis on sõlmküsimuseks elu ja kunsti vahekord. Rahva elu ja saatuse seos kunstiloomingu sügavamate juurtega avaldub Anu ja Joosep Maarva, Taavet Rabaraua ja Kaie Skalle kaudu. "Jumal ja kunst oli logejaile ja täissöönuile, kes oma igavuses ei teadnud, kuhu end lõpuks toppida. Siis kujutlesid nad, et leiavad jumalas lunastust ja kunstis sügavaid elamusi. Sellega rahustasid nad oma kõverat südametunnistust ning suigutasid hinge kas järgmiseks pühapäevaks või
samuti ei tunnistanud Taavet Joosepit oma pojaks, sest ta oli teenija laps, kes sündis abieluväliselt. Taavet ja Anu olid üksteisesse armunud, kuid kumbki ei saanud või ei tahtnud seda tunnistada, sest tolajal oli häbiväärne tegu peremehel naituda teenijaga. Alatihti tahtis peremees Anule soolatatud piitsaga peksa anda, aga ei suutnud seda teha ning alati ta külastas ja mõtles tütarlapse peale, sest viimane oli talle kummalisel kombel südame võitnud. Samuti leegitses Anu süda mõeldes Rabarauale. Ta oli tänulik mehele, sest too kinkis talle lapse ning ta ei pidanud olema üksi ega tundma elu lõpuni piinavat üksindust. Kui Anu elas Tuulemäel, poja ehitatud majakeses, siis igal õhtul põles tal tuli, mis paistis Ronivere tallu ning see ajas Rabaraua marru, aga kui Anu suri, siis igatses ta tagasi seda tulukest, mis pani meest tundma, et ta ei ole üksi. Kui pisut rääkida Kai-Kadrist, Rabaraua abikaasast, siis mees tegelikult pole
Keerulised armastuslood August Gailiti teosest ,,Leegitsev süda" (1945) Novell algas kurva looga tütarlapsest, Anu Maarvast, kes jäi orvuks, sest tema ema suri haiguse tõttu. Terve tema lapsepõlv kulus rändamisele perest perre, teenides sandikopikaid. Ükski pere teda oma kasvatada ei tahtnud, sest ta oli vanemateta vallaslaps, kes armastas laulda ja lõõritada, viibida metsas või nurmel ja teha kõike, mis pani teda tundma vaba ning õnnelikuna, kuid samas oli ta väga alandlik, töökas ning truu. Täiskasvanud neiuna läks ta,
,,Leegitsev süda" August Gailit 1. Meespeategelase elu jooksul tehtud rängad vead, mis ei lasknud tal elu nautida. 2. Miks ta süda koguaeg valutas nähtamatult, isegi elu lõpul. Tõesta näidetega. 3. Kuidas naispeategelane kannatustele vastu suudab seista. 4. Kuidas õnnestus peategelaste laste kasvatamine. Võrdle! Kes kummagi lastest said? 5. Meeida roll kunstniku ,,loomisel" 6. Kultuurivaatlused, mõtted... Mis on aegunud? Mis tänapäevani? 1. Meespeategelasi oli samas kaks, Joosep Maarva ja Taavet Rabaraud. Kuid Taavet Rabaraud tegi elus päris mitmed vigu
Liisi ja Joosep käivad õpetaja juures ning toimuvad kosjad saunas. Ka vana Andres saab sellest oma moodi osa, kuuldes kosjahobuse ehk Karla kelli. Liisi ja Joosepi pulmad on tagasihoidlikud. Vana Andres läheb ära selleks ajaks kodust. Pearu ja Rava Kustas seovad koosmagavatel noorukitel jalad kokku. Karla jalad seotakse posti külge, kuigi alguses oli Maret tema kõrval. Pearu üritab Liisiga juttu ajada. Kui Andres näeb, et Pearu annab Joosepile kaasavara kaasa, läheb ka tema süda heldeks. Annab ka Liisile kaasavara. Enne seda sündis Joosepil ja Liisil laps. Maret tahtis minna sandile Sassile tislerile. Isa oli nõus. Indrek käis noore köstri juures õppimas. Julius andis Indrekule uue raamatu, millest Indrek midagi ei mõistnud midagi. Indrek luges ka õdede saladuslikke raamatuid ning mõistis, et loomade teatud käitumine, Liisi äraminek ja tüli isaga on omavahel kuidagi seotud. Indrek ööbis köstrihärra juures, kus oli ka Milli
Jumal lubas Taaveti sugu igavesti õnnistada. Taavet armastas kannelt mängida ja enda poolt loodud vaimulikke laule (psalme) laulda. Psalme lauldi Jumala ülistuseks Jumala laeka ja rahvahulkade ees. Psalmideks kantakse Jumalale ette kõike, mida uskliku inimese südant puudutab. Taavet abiellus Batsebaga. Prohvet Naatan rääkis Taavetile ta patust, kui ta lasi tappa Batseba mehe Uurija, et ise naisega abielluda. Absalom oli Taaveti poeg. Ta oli ilusa välimusega, kuid ta süda oli valelik, kuri ja ülbe. Mees tahtis ise isa asemel kuningaks saada. Absalom ründas isa. Ta takerdus juukseidpidi puuokstesse ja jäi puu külge rippuma. Saalomon sai kuningaks peale isa Taaveti surma. Kaks naist vaidlesid lapse üle. Saalomon ütles, et raiume lapse pea pooleks, siis saavad mõlemad võrdse osa. Üks naine oli päri ja teine pistis karjuma, et pigem antagu laps võõrale, kui et surmatakse. Nii sai Saalomon teada, kellele laps kuulus. Saalomon ehitas Jumalale templi
Kõik kommentaarid