Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

A.Gailit ''Leegitsev süda'' (4)

5 VÄGA HEA
Punktid
A. Gailit ’’Leegitsev süda’’ kokkuvõte.
Esimene osa:
1.Vana Anu Maarva elas Tuulemäel, vanas hütis. Teda käis vaatamas vaid vana Kanuska -eit, kes ta eest hoolitses.Anu oli valmis surema, ta käis pesemas ära ja pani ühked riided selga .
Tal oli poeg Joosep , kes oli linnas tuntud viiuldaja . Ta käis vahest ema vaatamas.
Koos kõpitseti ka Tuulemäe maja.
Kui Anu ema oli kunagi surnud, jäi tema saatuse hooleks. Ta käis talust talusse ja keegi õieti ei tahtnud teda. Tema elu õnnelikumad aastad möödusid Taavet Rabaraua talus. Ta jäi Taavetist rasedaks. Taavet aga võttis naiseks Kai- Kadri . Anu ajas ta aga talust minema,et inimesed imelikke jutte ei hakkaks rääkima. Anul hakkas sünnitus pihta keset karjamaad ning talle tõttas õnneks appi Ann Anderva. Anu jäi tema juurde teenima . Korra käis Taavet teda vaatamas.
2. Anu nägi Kanuska-eite tulemas ja rääkis sellele , et tema hakkab nüüd surema. Kanuska-eit tahtis, et ka temale midagi jäetaks. Anu oli Joosepiga kunagi kirikusse läinud ja kirkikuhärra ütles, et sellest poisist väärt puitu ei tule. Joosep oli olnud vaikne, ei mänginud ega teinud pahandust ning see tegi Anule muret. Kord sõitis Taavet Anust mööda kui ta karjaga maantee ääres oli ning nad vestlesid.
Anu viis poisi kooli ning igatsus lämmatas ta hinge. Paar korda Anu vihastas Joosepi peale, kuid palus siis kohe vabandust .
Varsti tuli ka Taavet Anule Tuulemäele külla. Ta ütles, et Anu on talle terve elu pinnuks silmas olnud ning et ta peab koguaeg vaatamas, kuidas Anu tuled õhtuti põlevad. Taavet oli väga vanaks jäänud. Ta tahtis, et Anu müüks Tuulemäe maha. Kuid Anu polnud nõus ja siis Taavet läks lihtsalt minema.
Anu jäi poega ootama.
3.Joosep läks koju ning leidis eest Kanuska- Eide , kes teatas, et Anu hakkab surema. Joosep ütles, et peab siis kohale minema. Kanuska-Eit ütles aga, et tema ei suuda Joosepiga sammu pidada ning ruttas minema.
Kunagi, kui Joosep oli noor olnud, tutvus ta Kapten Skalle tütre Kaie Skallega. Kaie teadis kõike merendusest ja laevadest. Kord mängis Joosep talle viiulit ning Kaie hakkas selle järgi tantsima.
Ja hiljem saigi temast linnas tantsija.
Kord käisid Joosep ja Anu surnuaias. Anu käskis Joosepil suvalise haua juures palvetada.
Kord läks Joosep uisutama, ta tähelepanu oli pöörtud töötavale Taavetile. Äkki aga kukkus ta vette ning Taavet aitas ta välja, kuigi oli ise väga pahane.
Ühte Joosepi kontserti oli tulnud vaatama ka Taavet, kes mõne aja pärast tüdines ning läks kõrtsi, kus ta pärast päris hullusti laamendas. Ta ei pidanud Joosepi andest lugu.
Joosep läks aga koju, nägi eemalt memme hüti ees istumas, kuid kohale jõudes avastas, et too on surnud.
4.Rabaraud ei saanud enam magada . Kõik ta ümber tundus talle vana ja vastik. Ta tõusis ning läks pesuväel välja. Äkki kuulis ta viiuli häält ning läks sellepeale Tuulemäele. Eest leidis surnud Anu ja Joosepi , kes talle mängis. Seal pidas ta pika jutu maha sellest, et tema Joosepist lugu ei pea. Edasi läks ta randa, kus kohtas kapten Skallet. Ka temale kurtis ta oma elu üle. Rääkis, kuidas tema poegadest sulid said. Siis Rabaraud ehmatas ja hüppas kivilt püsti. Ta oli liiga kauaks kodust ära jäänud. Ta krahmas rannalt adru sülle ning hakkas kodu poole minema. Ta nägi välja koomiline . Jalas suured saapad ja seljas valge pesu.
5.Kanuska-eidel oli palju tegemist, ta sorteeris asju, mis peaksid minema temale ja asju, mis Joosepile. Esimesi oli muidugi rohkem. Inimesi tuli palju kokku, sest kõik lootsid midagi saada, kuid Kanuska-eit ajas nad kõik ära.
Joosep mõtles Kaie peale.
Varsti hakkasid kogunema peielised. Need olid Anu vanad töökaaslased, inimesed ümberkaudsetest taludest. Tuli ka kapten Skalle. Siis viidi Anu matmispaika. Seal märkas Joosep Rabarauda, kuid too ei vaadanud nende poolegi. Joosep läks temaga juttu rääkima, Rabaraud oli üllatavalt lahke . Ta oleks läinud Anule peotäit mulda viskama hauda, kuid oli selleks endasõnul ebasobivalt riides.
Pärast istuti lauda, joodi ja söödi. Kapten Skalle, Joosep, praost ja Rabaraud aga läksid Skalle majja, kus võeti Anu terviseks ja räägiti muud juttu. Rabaraud tahtis Joosepilt Tuulemäge ära osta. Skalle võttis raha tema eest, andis talle pärast välisvaluutat ning Joosep läks laevaga välismaale.
A Gailit- Leegitsev süda- #1 A Gailit- Leegitsev süda- #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-01-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 117 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor vutineiu Õppematerjali autor
Esimese osa kokkuvõte

Sarnased õppematerjalid

Leegitsev süda-August Gailit
2
doc

"Leegitsev süda" August Gailit

Leegitsev süda August Gailit Tegelased: Anu Maarva, Taavet Rabaraud, Kanuska-Eit, Joosep Maarva(Anu poeg), Kaie Skalle, Martin Vaar, Ane ja Madis jt. Sisukokkuvõte: Anu Maarva lapsepõlv oli raske, ta oli jäänud orvuks ning oli põlatud laps. Ta töötas siin ja seal, kuid igalt poolt aeti ta minema. Anu parimad aastad jäid Roniveresse, kus peremeheks oli Taavet Rabaraud. Anu täitis Roniveres isegi perenaise rolli. Taavet Rabaraud oli karm ja julm mees, kuid süda oli tal siiski hell. Anuga ei suutnud Taavet halvasti käituda, kuna Anu oli alandlik ega kaevanud millegi üle. Anu jäi Rabarauast rasedaks ning Rabaraud palus tal lahkuda, kuna kavatses abielluda rikka peretütre Kai- Kadriga.(Varem olid ikka tüdrukud Roniverest nutuga lahkunud). Anu viivitas kaua, kuid lõpuks, Rabaraua pulmapäeval, pidi ta siiski lahkuma. Anu jõudis vaid niidule kui laps tulema hakkas, ta karjus küll appi, kuid Rabaraud ei teinud välja

Kirjandus
Leegitsev süda-A Gailit
2
doc

"Leegitsev süda" A.Gailit

Kui Joosep Verilaidu jõudis, oli sinna paar päeva ennem jõudnud ka Kaie. Nad hakkasid rohkem suhtlema ja kokku saama. Kuid ühel päeval kui Verilaius toimusid pulmad, siis kutsuti sinna viiulit mängima Joosep. Joosep alguses keeldus, sest ta polnud ammu viiulit mänginud ja esinenud. Aga tal oli üks looming Kaiest ja ta otsustaski seda seal esitada. Isegi Rabaraud tantsis tema viiuli mängu saatel. Ja võib öelda, et sellest hetkest leebus Rabaraua süda natukene Joosepi suhtes. Kaie aga oli sellest loost nii lummatud, et ta tahtis selle järgi tantsida. Ning Kaie ütles Joosepile, et nad võiksid koos kunsti luua, nii, et Joosep mängib viiulit ja Kaie tantsib. Joosep oli üllatunud, kuid siiski nõus, ning nad hakkasidki koos esinemas käima, olles igalpool koos.

Kirjandus
A-Gailit Leegitsev Süda-Nipernaadi kokkuvõte
2
doc

A. Gailit Leegitsev Süda, Nipernaadi kokkuvõte

Leegitsev Süda Romaanis on sõlmküsimuseks elu ja kunsti vahekord. Rahva elu ja saatuse seos kunstiloomingu sügavamate juurtega avaldub Anu ja Joosep Maarva, Taavet Rabaraua ja Kaie Skalle kaudu. "Jumal ja kunst oli logejaile ja täissöönuile, kes oma igavuses ei teadnud, kuhu end lõpuks toppida. Siis kujutlesid nad, et leiavad jumalas lunastust ja kunstis sügavaid elamusi. Sellega rahustasid nad oma kõverat südametunnistust ning suigutasid hinge kas järgmiseks pühapäevaks või

Kirjandus
August Gailit-Leegitsev Süda-kokkuvõte
2
pdf

August Gailit "Leegitsev Süda" kokkuvõte

samuti ei tunnistanud Taavet Joosepit oma pojaks, sest ta oli teenija laps, kes sündis abieluväliselt. Taavet ja Anu olid üksteisesse armunud, kuid kumbki ei saanud või ei tahtnud seda tunnistada, sest tolajal oli häbiväärne tegu peremehel naituda teenijaga. Alatihti tahtis peremees Anule soolatatud piitsaga peksa anda, aga ei suutnud seda teha ning alati ta külastas ja mõtles tütarlapse peale, sest viimane oli talle kummalisel kombel südame võitnud. Samuti leegitses Anu süda mõeldes Rabarauale. Ta oli tänulik mehele, sest too kinkis talle lapse ning ta ei pidanud olema üksi ega tundma elu lõpuni piinavat üksindust. Kui Anu elas Tuulemäel, poja ehitatud majakeses, siis igal õhtul põles tal tuli, mis paistis Ronivere tallu ning see ajas Rabaraua marru, aga kui Anu suri, siis igatses ta tagasi seda tulukest, mis pani meest tundma, et ta ei ole üksi. Kui pisut rääkida Kai-Kadrist, Rabaraua abikaasast, siis mees tegelikult pole

Kirjandus
A Gailit- Leegitsev süda- keerulised armastuslood
2
doc

A.Gailit " Leegitsev süda" keerulised armastuslood

Keerulised armastuslood August Gailiti teosest ,,Leegitsev süda" (1945) Novell algas kurva looga tütarlapsest, Anu Maarvast, kes jäi orvuks, sest tema ema suri haiguse tõttu. Terve tema lapsepõlv kulus rändamisele perest perre, teenides sandikopikaid. Ükski pere teda oma kasvatada ei tahtnud, sest ta oli vanemateta vallaslaps, kes armastas laulda ja lõõritada, viibida metsas või nurmel ja teha kõike, mis pani teda tundma vaba ning õnnelikuna, kuid samas oli ta väga alandlik, töökas ning truu. Täiskasvanud neiuna läks ta,

Kirjandus
Leegitsev süda-August Gailit
2
odt

„Leegitsev süda“ August Gailit

,,Leegitsev süda" August Gailit 1. Meespeategelase elu jooksul tehtud rängad vead, mis ei lasknud tal elu nautida. 2. Miks ta süda koguaeg valutas nähtamatult, isegi elu lõpul. Tõesta näidetega. 3. Kuidas naispeategelane kannatustele vastu suudab seista. 4. Kuidas õnnestus peategelaste laste kasvatamine. Võrdle! Kes kummagi lastest said? 5. Meeida roll kunstniku ,,loomisel" 6. Kultuurivaatlused, mõtted... Mis on aegunud? Mis tänapäevani? 1. Meespeategelasi oli samas kaks, Joosep Maarva ja Taavet Rabaraud. Kuid Taavet Rabaraud tegi elus päris mitmed vigu

Eesti keel
Tammsaare-Tõde ja õigus-ülevaatlik kokkuvõte
3
doc

Tammsaare "Tõde ja õigus" ülevaatlik kokkuvõte

Liisi ja Joosep käivad õpetaja juures ning toimuvad kosjad saunas. Ka vana Andres saab sellest oma moodi osa, kuuldes kosjahobuse ehk Karla kelli. Liisi ja Joosepi pulmad on tagasihoidlikud. Vana Andres läheb ära selleks ajaks kodust. Pearu ja Rava Kustas seovad koosmagavatel noorukitel jalad kokku. Karla jalad seotakse posti külge, kuigi alguses oli Maret tema kõrval. Pearu üritab Liisiga juttu ajada. Kui Andres näeb, et Pearu annab Joosepile kaasavara kaasa, läheb ka tema süda heldeks. Annab ka Liisile kaasavara. Enne seda sündis Joosepil ja Liisil laps. Maret tahtis minna sandile Sassile tislerile. Isa oli nõus. Indrek käis noore köstri juures õppimas. Julius andis Indrekule uue raamatu, millest Indrek midagi ei mõistnud midagi. Indrek luges ka õdede saladuslikke raamatuid ning mõistis, et loomade teatud käitumine, Liisi äraminek ja tüli isaga on omavahel kuidagi seotud. Indrek ööbis köstrihärra juures, kus oli ka Milli

Kirjandus
Piiblilood-Vana Testament
7
docx

Piiblilood, Vana Testament

Jumal lubas Taaveti sugu igavesti õnnistada. Taavet armastas kannelt mängida ja enda poolt loodud vaimulikke laule (psalme) laulda. Psalme lauldi Jumala ülistuseks Jumala laeka ja rahvahulkade ees. Psalmideks kantakse Jumalale ette kõike, mida uskliku inimese südant puudutab. Taavet abiellus Batsebaga. Prohvet Naatan rääkis Taavetile ta patust, kui ta lasi tappa Batseba mehe Uurija, et ise naisega abielluda. Absalom oli Taaveti poeg. Ta oli ilusa välimusega, kuid ta süda oli valelik, kuri ja ülbe. Mees tahtis ise isa asemel kuningaks saada. Absalom ründas isa. Ta takerdus juukseidpidi puuokstesse ja jäi puu külge rippuma. Saalomon sai kuningaks peale isa Taaveti surma. Kaks naist vaidlesid lapse üle. Saalomon ütles, et raiume lapse pea pooleks, siis saavad mõlemad võrdse osa. Üks naine oli päri ja teine pistis karjuma, et pigem antagu laps võõrale, kui et surmatakse. Nii sai Saalomon teada, kellele laps kuulus. Saalomon ehitas Jumalale templi

Kirjandus




Kommentaarid (4)

helmel profiilipilt
helmel helmel: väga hea ja kokkuvõtlik
23:09 18-05-2011
krissu000 profiilipilt
krissu000: Päris hea, aga lühike
22:09 19-09-2011
sirelicious profiilipilt
sirelicious: aitähaitähhh, hea
21:40 15-01-2015



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun