nimega ,,Hüpoteegiga tagatud väärtpaberid". Neid luuakse siis, kui suured finantsinstitutsioonid väärtpaberistavad hüpoteeke. Investorid ostsid kokku tuhandeid üksikuid hüpoteeke, koondasid need kokku ja müüvad selle kogumi osakud investoritele. Investorid ostsid suurtes kogustes hüpoteegi tagatud väärtpabereid, kuna nende tulusus oli suurem kui teistel tehingutel ja need näisid esialgu turvaliste kihlvedudena. Kinnisvara hinnad tõusid. Laenuandjad arvasid, et kõige hullemal juhul laenuvõtja ei suuda hüpoteeklaenu tagasi maksta ja nemad saavad lihtsalt maja suurema summa eest maha müüa. Samal ajal, teatasid reitinguagentuurid investoritele, et hüpoteegi tagatud väärtpaberid on igati kindlad investeeringud ning andsid neil tihti AAA reitinguid (ehk parimast parim). Varem kui hüpoteegid olid vaid usaldusväärsetele laenuvõtjatele kellel oli võimalus võlg hiljem ära tasuda, tundus veel hüpoteeklaenude võlg hea investeeringuna
http://www.eetika.ee/189581 Laenudele tuginev ühiskond- vasta eetikakeskuse lehel olevatele küsimustele 1. Mida saaksid laenuandjad riskide maandamiseks ette võtta? Kas nad peaksid seda tegema? Laenuandjad peaksid soodsate tingimuste kõrval välja tooma ka riskid, mis laenajat tabada võivad, sest laenu võtja võib teha laenuotsuseid rutakalt, kaalumata läbi ohud mis sellega kaasneda võivad. Samas aga summutaks see võimalust firmadel kliente ehk laenajaid leida.Laenuandjad ei peaks seda tegema, sest see oleks neile kahjulik, küll aga võiksid. 2. Kas ettevõte peaks muretsema oma äritegevuse laiemate ühiskondlike tagajärgede pärast, kui ta ise oma klientidega suheldes on aus, ei varja olulist ega riku ühtki seadust? Leian, et ettevõte ei peaks muretsema oma äritegevuse laiemate ühiskondlike tagajärgede pärast, sest kui klient on teadlik kõikidest riskidest, võimalustest ja ohtudest siis ei ole ettevõte millegis süüdi, mis juhtub
_a__ 5. Raha väärtus a. võib suureneda või väheneda. b. jääb kogu aeg samaks. c. kasvab aja jooksul. d. tõuseb koos hinnatõusuga. _b__ 6. Raha ostujõud a. kasvab inflatsiooniperioodidel. b. väheneb inflatsiooni käigus. c. väheneb deflatsiooni käigus. d. jääb inflatsiooni ja deflatsiooni käigus muutumatuks. __a_ 7. Keda kahjustaks hinnatõus või inflatsioon kõige rohkem? a. Kindla sissetulekuga inimesed. b. Obligatsioonide omanikud. c. Laenuvõtjad. d. Laenuandjad. _a__ 8. Kui nõudlus kasvab kiiremini kui tööstuse võime seda nõudlust rahuldada, siis a. hinnad tõusevad. b. on tegemist kuluinflatsiooniga. c. on tegemist kaupade ja teenuste ülepakkumisega. d. on tegemist kõige ülaltooduga. _c__ 9. Kes saab kasu tõusvatest hindadest kõige rohkem? a. Kindla sissetulekuga inimesed. b. Obligatsioonide omanikud. c. Laenuvõtjad. d. Laenuandjad. __b_10. Missugune väide rahaasutuste kohta ei ole õige? a
Mõlemad finantsvahenduse vormid on üksteisega konkureerivad ja mõlemal on oma eelised finantsvahenduses ( 3 lk 10). Millest ju seisneb finantsvahendus? Finantsvahendus seisneb rahade suunamises laenu anda soovivatelt üksikisikutelt, ettevõtetelt ja asutustelt laenu võtta soovivatele era- ja äriklientidele. See tähendab, et majanduses on tavaliselt kaht liiki majandussubjekte: need, kelle tulud ületavad nende jooksvaid kulutusi vaadeldaval perioodil (need on säästjad või laenuandjad), ja need, kelle kulutused ületavad nende jooksvaid tulusid antud perioodil (laenuvõtjad). Kui majanduses eksisteerib raha ülejääk (säästjad) ja puudujääk (laenuvõtjad) ning on vaja, et majandus töötaks efektiivselt, vajatakse süsteemi, mis kindlustaks ülearuste summade suunamise säästjatelt laenuvõtjatele. Siinkohal astubki areenile finantsvahendusasutus ( 2 lk 10). 1.1 Finantsvahendusasutused ja finantsvahendajad.
SKP-sisemajanduse koguprodukt, näitab kogu ühiskonna rikkuse taset e üldist rahvuslikku tulu ühe inimese pealt Inflatsioon-keskmise hinnataseme tõus, sellega kaasneb rahaväärtuse langus ja elanike ostujõu vähenemine.põhjused- maksu-, siirde- ja nõudlusinflatsioon Positiivsed tagajärjed-1sissetulek tõuseb, kuigi sellest otseselt kasu pole, 2võidavad laenuvõtjad, peab vähema väärtusega ja negatiivsed-1inimeste ebakindlus riigis ja rahulolematus, kaotavad laenuandjad, elatustase võib langeda,raha väärtuse langus, Tööturg-turg, mis reg. Tööandja ja töövõtja vahelisi suhteid , töötu- tahab töökohta, kuid ei oma seda Töötaja kohustused ja õigused- Töötaja peab täitma seaduses, kollektiiv- ja töölepingus ettenähtud kohustusi, st tegema kokkulepitud tööd, täitma tööandja korraldusi ja pidama kinni kokkulepitud tööajast. töölepingu alusel töötajad võivad oma töölepingus alati leppida kokku lisasoodustusi.
Raha väärtus võib muutuda Inflatsioon Inflatsioon – raha ostujõu langus, mida iseloomustab hindade üldine tõus Mis seda põhjustab? Nõudlusinflatsioon – ’’Liiga palju raha jahib piiratud hulgal kaupu’’. Nõudlus kasvab kiiremini kui pakkumine. Kuluinflatsioon – Tootmiskulude kasvust põhjustatud hinnatõus Kes saavad inflatsioonist kahju: Kindlate tuludega inimesed Hoiustajad Laenuandjad Ettevõtlus Kes saavad inflatsioonist kasu: Kellel on kerge oma tulusid suurendada Laenuvõtjad
protsent (-20%) Pank teeb pakkumisi, et inimesed ajaksid rahaasju rohkem läbi panga (mõjutab riigi majandust) Pank teeb % väiksemaks = inimesed võtavad rohkem laene kuna tagasimakstav summa on väiksem, kuid see toob siiski riigi majandusele kasu, sest suureneb inimeste arv, kes maksavad Raha? Maksevahend Devalveerimine? Valuuta väärtus väheneb teiste rahakursside suhtes Kiirlaen? Laen mida saab võtta suurema intressiga ja lühikeseks ajaks. Intress? % mida saavad laenuandjad selle summa pealt mis nad laenuks andsid majandussüsteemid 1)naturaalamajandus 2)turumajandus 3)käsumajandus Iseloomustus: NATURAALMAJANDUS: Ühiskonna liikmed toodavad kõik eluks vajaliku ise. Tootmisvahendid on algelised ja tööjaotus vähe arenenud. Raha on vähe tähtis ning ei kasutata. Kui puuduvad vajalikud ressursid või on neid raske saada siis kasutatakse vahetuskaubandust. Majanduses muutusi ei ole kuna kõik oskused ja teadmised antakse põlvest põlve edasi.
siis hinnad tõusevad. · Kuluinflatsioon tootmiskulude kasvust põhjustatud üldine hinnatõus Kes saab kasu, kes kahju inflatsioonist? Kahju: suhteliselt kindlate tuludega inimesed (elukalliduse tõusuga on vaja endise elatustaseme säilimiseks teenida rohkem raha; hoiustajad (kui intressimäär ei ole vähemalt sama kõrge kui inflatsioonitempo, saab raha tagasisaamisel selle eest vähem kui varem); laenuandjad (nagu hoiustajate puhul ei pruugi olla tagasi makstav summa samaväärne laenatuga); ettevõtlus (tekitab ebakindlust, halvendab edaspidiste kulutuste prognoosimist, tootmiskulude kasv) Kasu: need, kellel on kerge oma tulu suurendada; laenuvõtjad (vastupidine laenuandjatele) MÕISTED: likviidsus raha kohese kasutamise võimalus ostujõud mingi rahasumma eest ostmisel saadav hüviste hulk faktooring arvete ost-müük
hirm tekkida võiva inflatsiooni ees sunnib inimesi säästma ning tarbima kokkuhoidlikult.Negatiivselt:a) püsiva sissetulekuga inimeste reaaltulu väheneb, selle säilitamiseks tuleb rohkem töötada, ent palga kasv võib suurendada maksudeks minevat osa sedavõrd, et reaaltulu langeb ikkagi;b) need, kelle sissetulek kasvab aeglaselt, kaotavad;c) võib suurendada tööpuudus, sest inflatsioon mõjutab negatiivselt investeeringuid ja sedakaudu majanduskasvu;c) laenuandjad kaotavad;e) tekib ressursside väära jaotamise oht.Inflatsiooni põhjused:1)raha juurde trükkimine 2)tootmiskulud suurenevad.Reaalne SKP-sisemajanduse koguprodukt,püsiv hindades.Nominaalne SKP-sisemajanduse koguprodukt,väljendub jooksvates hindades,teatud perioodil.Impordihinnaindeks(IHI)-iseloomustab Eestisse sisseveetavate kaupade ja teenuste hindade arengut.Lisandväärtus-kauba turuhinna suurenemine e kauba töötlemisel lisanduv kaubaväärtuse kasv
laenutegevuse tulemusena maksimaalselt suureneda rahapakkumine majanduses, kui kommertspankadele kehtestatud reservimäär on 1%? Milline oleks maksimaalne võimalik summa? Rahaloomekordisti arvutamiseks jagatakse 100 varuteguriga, milleks meil on 1% ehk 1. See tähendab, et meie rahakordaja on 100, sest 100/1=100. Seega 500*100= 50 000 ehk maksimaalne võimalik summa. 3. Kes saab inflatsioonist kasu, kes kahju? a. ettevõtlus saab kahju e. laenuandjad saavad kahju ............ b. hoiustajad saavad kahju f. stabiilse sissetulekuga inimesed saavad kahju c. laenajad saavad kasu g. valitsus saab kasu d. need, kel on kerge oma tulusid suurendada saavad pigem kasu 4. Too näiteid, mis võib põhjustada tootmiskulude kasvu ja seega tekitada kuluinflatsiooni: a. teatud tooraine kallinemine b. palgatingimuste muutumine c. hindade ühtlustumine maailmaturu hindadega 5
võrdlemisel teise perioodiga. Mis põhjustab 1. nõudlusinflatsioon liiga palju raha jahib inflatsiooni piiratud hulka kaupu. 2. kuluinflatsioon tootmiskulude kasvust põhjustatud üldine hinnatõus. Kes saab kahju 1. suhteliselt kindlate tuludega inimesed inflatsioonist 2. hoiustajad 3. laenuandjad 4. ettevõtlus Kes saab kasu 1. need, kellel on kerge oma tulusid suurendada inflatsioonist 2. laenuvõtjad Kust tulevad Eesti Sente ja münte valmistas 1991-96 Eesti Panga rahatähed ja mündid tellimusel Tallinna Juveelitehas, Soome ettevõte Suomen Rahapaja OY aastatel 97 ja 98, ning Lõuna- Aafrika firma South-African Mint Company (Pty) Ltd samuti 97-98.
Maj.arvestus majandustehingutest tuleneva inf. Töötlemise süsteem, mille käigus toimub informatsiooni vaatlemine, kogumine, töötlemine, edastamine, tõlgendamine info kasutajatele. SISETARBIJAD-omanikud,juhtkond,teised otsuste tegijad. VÄLSITARBIJAD:töötajad,laenuandjad,investeerijad,tarnijad,ostjad, maksu ja tolliamet, valitsus,statistikaamet. Arvestus on oskus majandustehinguid ja sündmusi ülesse tähendada,rühmitada,kokku võtta rahalses väärtuses kindlaks määratud viisil->finants.tõlgendada. Arvestusprotsessid: 1.identifitseerimine,mõõtmine,registreerimine,edastamine. Maj.arvestuse osised: finants,maksu,kuluarvestus, finantsaruannete analüüs,sisekontroll,juhtimisarvestus,eelarvestamine,audiitorkontroll.
etteantud, fikseeritud, mudeli välised i nominaalne intressimäär MPL = F (K,L+1) F(K,L) = W/P inflatsioonimäär MPL tööjõu piirprodukt ex post tagantjärele e reaalne intressimäär, mis tegelikult K kapital realiseerub L tööjõud ex ante eeldatav/oodatav e reaalne intressimäär, mida Y tootmisfunktsioon laenuandjad ja võtjad aktsepteerivad tehingu tegemisel T netomaksud MPK = (Y T) Yd Kuldreegli tingimus G avaliku sektori kulutused MPK kapitali piirprodukt I - investeeringud amortisatsioonimäär MPK > 0, siis kapitali kasv suurendab tarbimist ning
Cost center kulukoht kassakäive Cost convention hinnaleping Dividend dividend, boonus Costvolumeprofit (CVP) analysis hinna Dividend cover dividendi, boonuse kate mahu kasumi analüüs Dividend yield dividendi tootlikkus Credit krediit Drawings joonestused Credit control krediidi jälgimine Creditors laenuandjad E Creditors payment or settlement period laenuandjate makseperiood Earnings intressikasum Cumulative preference shares Earnings per share intressikasum aktsia kogunenud aktsiaeelistus kohta Current assets finantseerimisomand Economic Order Quantity (EOQ) ökonoomiline kvantiteedi käsk Current cost accounting (CCA) jooksev
reservkapitali c) pank kandis firmale üle taotletud laenusumma d) teenuste eest kogutud raha viidi kassast panka 20. Majandusaasta inventuurid tuleb läbi viia mitte varem kui: a) kaks kuud enne majandusaasta lõppu b) kolm kuud enne majandusaasta lõppu c) neli kuud enne majandusaasta lõppu Eksamitesti küsimused aines ,,arvestuse alused" Variant B 1. Loetlege majandusinformatsiooni kasutajaid: vähemalt viis: Omanikud, juhtkond, töötajad, laenuandjad, investeeriad, tarnijad, ostjad, finantskonsultandid, valitsus(maksuinstitutsioonid) 2. Firma omakapital kajastatakse: a) bilansi aktivas b) bilansi passivas c) nii bilansi aktivas kui passivas 3. Kassakonto lõppsaldo asub: a) deposiitpoolel b) kreeditpoolel c) võib olla nii deebet kui kreeditpoolel 4. Varude konto algsaldo asub: a) deebetis b) kreeditis c) võib olla nii deebetis kui kreeditis 5. Raamatupidamislausend hõlmab vähemalt: a) kahte kontot b) kolme kontot c) nelja kontot 6
juhul kui 31.12. on kaubavaruna laos arvel 10 000 tk, siis FIFO-meetodi rakendamisel on kaubavaru maksumus: Vali üks: € 182 000 € 117 000 € 135 000 € 70 000 Tagasiside Õige vastus on: € 135 000. Küsimus 21 Õige Hinne 1 / 1 Küsimuse tekst Majandusarvestuse informatsioni kasutajad jaotatakse kahte rühma: 1) sise- ja 2) välistarbijad. Infost huvitatud isikutest on sisetarbijateks: Vali üks: Omanikud, juhtkond, investeerijad Juhtkond, omanikud, laenuandjad Juhtkond, ettevõtte töötajad (ametiühingud) Juhtkond, ettevõtte töötajad, ostjad Tagasiside Õige vastus on: Juhtkond, ettevõtte töötajad (ametiühingud). Küsimus 22 Õige Hinne 1 / 1 Küsimuse tekst Ettevõtte põhivara hulka kuuluvad: Vali üks: Hooned ja seadmed Kasum Tööriistad ja toormaterjal Toodang Tagasiside Õige vastus on: Hooned ja seadmed. Küsimus 23 Õige Hinne 1 / 1 Küsimuse tekst Bilansi mahtu ei mõjuta järgmise tehing:
või juhid on pikaajalise staaziga ning seetõttu suhtuvad laenukasutamisse konservatiivselt. Kuna nende peamine huvi on säilitada mõõdukad ja stabiilsed sissetulekud. Riskialtimad on tavaliselt börsi ettevõtted, kus finantsjuhil on õigus tasakaalustada võlglaseks jäämise risk sellega, et kallima omakapitali asemel on võimalus kasutada riskantsemat võõrkapitali. Kui omanikud ja juhid on valmis võlga suurendama, ei pruugi selleks valmis olla laenuandjad. Selline olukord võib olla firmades, kelle võlakoormus on juba niigi suur või on tal olnud probleeme varasemate võlgadega või on rikkunud laenulepingut või on väga ebakindlad rahavood. Isegi kui laenuandjad on nõus laenu juurde andma, ei pruugi ettevõttel olla piisavalt laenutagatisi, et vähendada laenuandja riski. Sellisel juhul võib laenuandja nõuda kõrgemat intressimäära, varasemat tagasimakse tähtaega või seatakse laenusaajale muid kitsendavaid piiranguid
20. Kui majanduses valitseb hüperinflatsioon, siis: a) a) on inimestel ajend kulutada oma raha nii ruttu kui võimalik; b) teadmatus ja ebamäärasus tuleviku suhtes takistavad investeerimast; c) üldiseks muutuvad kaupade ja teenuste bartertehingud; d) on inimestel rohkem põhjusi säästmiseks; e) tõuseb üldine hinnatase vähemalt 50% aastas; f) viib selline inflatsioon riigi rahasüsteemi korrastumiseni. 21. Kui laenuandjad hindavad inflatsiooni kõrgemaks kui laenu saajad, on muudel võrdsetel tingimustel: a) a) laenunõudlus väiksem; b) laenunõudlus suurem; c) ei mõjuta laenunõudlust, sest kui keegi laenu ei taha siis pole võimalik ka anda. 22. Indekseerimine on: a) majanduse erinevate arenguetappide nummerdamine; b) hinnaindeksi regulaarne kasutamine sissetulekute, b) sissetulekute maksude ja muude väljaminekute korrigeerimiseks; korrigeerimiseks;
Võlakirja väljaostmisel tuleb arvestada selle tegelikku hinda mõjutavate erinevate teguritega: a) emissioonimaht või emissiooni suurus emissiooni kulud on suuremalt jaolt ette kindlaks määratud ja nende suhteline osakaal väheneb emissiooni mahu kasvades (tegemist on mastaabiefektiga). Mida suurem emissioon seda odavamaks muutub võlakiri pöördproportsionaalne seos. b) emissiooni tähtaeg laenuvõtjad eelistavad laenata pikemaks perioodiks, samal ajal, kui laenuandjad on vastupidisel seisukohal. Et tagada suurem tasakaal on pikaajalised võlakirjad reeglina kõrgema intressimääraga võrreldes lühemaajaliste võlakirjadega. c) emissiooni riskiaste ehk hinne investorid soovivad igasuguste täiendavate riskide eest lisatasu. Mida madalam on võlakirjaga seotud risk või mida kõrgem võlakirja hinne seda madalam on intressimäär. d) emissiooni piiravad tingimused mida enam kaitset ja õigusi nõuab võlakirja omanik
säilitamise korda Ühe- ja kahekordne raamatupidamine Vahe ühe- ja kahekordse raamatupidamise süsteemi vahel on kapitali ja tulemuste väljaselgitamise korras ja viisis. Kahekordset raamatupidamise süsteemi kasutades on tagatud arvestusandmete sisemise kontrolli võimalus, samuti saab koheselt selgitada majandustegevuse lõpptulemuse, ilma et oleks vaja majandusüksuse varad täiendavalt üle lugeda Majandusarvestuse kasutajad Omanikud, juhtkond, töötajad, laenuandjad, investeerijad, tarnijad-hankijad, ostjad-kliendid, finantskonsultandid Dokumenteerimine kui raamatupidamise meetodi element Ettevõtete majandustehingute sisu registreeritakse algdokumentidel. Dokumentidel fikseeritakse põhilised andmed, mis iseloomustavad tehingu olemust ja mahtu. Eraldi dokument koostatakse iga tehingu või õhelaadsete tehingute rühma kohta. Dokumentides fikseeritud andmeid kasutatakse tehingute järgnevaks registreerimiseks ja süstematiseerimiseks
rakendatud, sh eesti. Anglo-ameerika- Inglismaal ja Ameerikas. Riikidevaheliselt võivad teised riigid saada kasu, ntx kui teise valuutaga Erinevus: a-a tugineb pretsedentidel, kohtunik õpib pähe eelnevad juhtumid, välisinvestorid. Kasu võivad lõigata hangeldajad, ntx kinnisvara. Laenusaajad nende järgi otsustatakse. Kui ei leita analoogi, siis läheb kataloogi ja tekib uus võidavad, kuna maksavad vana kursi järgi tagasi; laenuandjad kannatavad, pretsedent. Mandril õpib pähe kriminaal- ja tsiviilkoodeksid, nende järgi saades tagasi sama summa aga see on väärtusetu. Inflatsioon sunnib inimesi otsused, pole seotud konkreetsete varasemate juhtumitega. olema kokkuhoidlikud, töötama sunnib intensiivsemalt.5-7% aastas roomav, Juriidiline isik: firma, ettevõte, MTÜ, ka riik. 10 on jooksev, üle selle galopeeriv inflatsioon.
võimalusi, et suurendada nende ostuvõimet näiteks reisides. Aitab ennenägematute asjaolude korral- ootamatuste puhul leevendus. Ülekulutamine- kulutamine kerge, võib tekkida ülekulutamine Kõrge maksumus krediiti pakkuvad kauplused võtavad sageli kõrgemat hinda, kui kaup maksab. Laenusaaja isikuomadused Sinu ausus ja soov maksta võlg tagasi. Kui sinu krediidilugu näitab, et oled maksnud oma arved õigeaegselt, eeldavad laenuandjad, et teed seda ka tulevikus. Maksevõime- on mõõt, mis näitab sinu suutlikkus oma võlga maksta. Kreeditorid soovivad teada, millised on sinu sissetulekuallikad, kui palju sa teenid ja kas sul on mudiu finantskohustusi. Vara- Mida rohkem on vara(raha pangakontol, investeeringud, väärtpaberid), seda kergem on sul maksta oma kohustusi. Laenuandjad võivad samuti paluda, et kasutaksid om avara laenu tagatisena. Käendaja-isik, kes tagab sinuaenu tagasimaksmise, kui sa seda ei suuda.
Välis: teistelt riikidelt saadavad laenud, välismaised investeeringud 43 Eesti Vabariigi rahandussüsteem riigi rahandussüsteemi moodustab riigis olemasolev rahandusasutuste süsteem, mille tegevust riik kas osaliselt või täielikult reguleerib. 44 Finantsturg - institutsioon, mille kaudu liiguvad finantsvahendid neilt, kellel on vahendeid üle, neile, kellel on vahenditest puudus. 46 Finantsvahendajad ja nende liigid- fin-vah-d. On institutsioonid, mille kaudu laenuandjad ja laenuvõtjad osalevad. krediidiasutused kindlustusseltsid väärtpabervahendajad 47 Rahaasutused Eestis- krediidiasutused, kindlustusseltsid, väärtpaberivahendajad 48 Krediidiasutus- ettevõte, mis võtab vastu rahalisi hoiuseid ja annab välja omal vastutusel laene. (kommerts) pangad ning laenuhoiusteühistud, tegevusloa annab Eesti Pank
1.1.1. Äriplaani tähtsus finantseerija otsimisel Äriplaan on äriidee müük, mis on hädavajalik pangalaenu taotlemisel konkurentsi tingimustes. Kirjalik plaan on ühtlasi vahendiks, mille abil ettevõtja saab vahendada informatsiooni ettevõtte kohta teistele isikutele, näiteks finantseerijatele v oma teenistujatele (Pickle, 1. osa, 1991, lk. 14). Ettevõtjal (eriti algajal) on tavaliselt alati rahaprobleemid. Laenu on raske saada, sest pole piisavalt tagatist. Laenuandjad on huvitatud sellest, et oma raha tagasi saada. Tõestamaks võimalikule finantseerijale oma ettevõtmise tasuvust, on vaja head äriplaani. Kõik pangad või muud finantseerimisallikad nõuavad ettevõtja käest äriplaani. Finantseerimisasutuste poolt aktsepteeritava äriplaani kavaga on võimalik tutvuda uurimistöö lõpus (vt. lisa 1). 4 1.1.2. Tegevusjuhis ettevõtjale Äriplaani koostamisse peab suhtuma tõsiselt
Arvepidamise juured ulatuvad vähemalt 10 000 aasta taha. Kaasaegse arvestuse algusajaks peetakse 14. sajandit, mil hakati kasutama kahekordset kirjendamist. Tänapäeval kehtiva ja toimiva arvestuse alused on esmakordselt kirja pannud Luca Pacioli aastal 1494. FINANTSARVESTUS MAJANDUSARVESTUSE SÜSTEEMIS Audiitorkontroll, Finantsaruannete analüüs, Maksude arvestus Kuluarvestus, Juhtimisarvestus, Finantsarvestus Majandusarvestus MAJANDUSARVESTUSE INFO TARBIJAD Valitsus, Ostjad, Tarnijad, Laenuandjad, Töövõtjad, Juhtkond, Omanikud Tarbijad FINANTSARVESTUSE KORRALDUS Rahvusvahelisel tasemel reguleerivad raamatupidamist eurodirektiivid ja rahvusvahelised standardid. Finantsarvestus on kohustuslik kõikides riikides. Kui seda poleks, kaoks ülevaade ettevõtlusest. 1973 -Rahvusvaheline Arvestusstandardite Komitee (International Accounting Standards Commitee IASC) Põhieesmärk: ülemaailmsed standardid finantsaruannete koostamiseks (IAS International Accounting Standards)
tegevused. Kajastab ettevõtja tegevust iseloomustavaid arvandmeid. Need kogutakse, registreeritakse, analüüsitakse. 3. Raamatupidamise vajadus (kellele, milleks). Mida peab RP-s kajastama ja arvestama. Milleks: juhtida ja hinnata majanduslikku seisu, jälgida majandustegevust, kontrollida, koostada eelarveprognoose. Kellele: Omanikud, juhatus, nõukogu, töötajad, tarnijad, kliendid, investorid, laenuandjad, riik. 4. Kes vastutab RP korraldamise eest. RP koostamise võimalused, milliseid tingimusi peab arvestama. (erinevus ka selles, kas on FIE või juriidiline isik ja et keegi ei kirjuta, et raamatupidamise korraldamise eest vastutab raamatupidaja!!). Vastutab ettevõtte juht. RP koostamise võimalused: teeb(teevad)ise, võtavad tööle raamatupidaja, kasutavad teenust. RP peab arvestama: seaduste nõuetega, soovitud informatsiooniga, raamatupidamisalaste teadmiste ja oskustega
saaksid osta toitu. Inflatsiooni peamiseks tagajärjeks võib tuua raha väärtuse vähenemist lühikese ajaperioodi jooksul. Ostujõu vähenemine puudutab meid kõiki- tarbijaid, leibkondasid, ettevõtteid ja valitsust. Lisaks on inflatsiooni tõttu panna inimestel väga raske raha kõrvale tuleviku tarbeks, sest mitte kunagi ei tea, millal võib raha väärtus kahaneda. Seetõttu valitakse tihtipeale hoopis raha kulutamine kohe. Näiteks laenu võttes võivad panna laenuandjad muutuva intressimääraga intressid, mis võib inflatsiooni tekkimisel muutuda üle jõu käivaks. Laenajale seisneb kõrge ja kõikiva inflatsiooni mõju laenajatele selles, et majanduslikke otsuseid on riskantsem teha, kulud lähevad suuremaks ja valikud muutuvad piiratumaks. 9 6.VALUUTA Valuutaturg on maailma üks suurimaid finantsturge, mille kaudu vahendatakse kaupu, teenuseid
poolt. Öised koosolekud olid keelatud. Tänavatel teiste inimeste vastu protesteerimine oli keelatud. Lubatud oli protesteerida teatud kaasuste vastu, kuid mitte inimeste vastu. Riigireetmine (vaenlase ärritamine või roomlase vaenlasele söötmine) oli karistatav surmaga. Kedagi ei tohtinud surma saata ilma süüdimõistmiseta, mistahes kuriteoga või kellega 8 tegemist oli. (Varasemalt olid osad laenuandjad leidnud, et on sobiv anda surmakaristus võlglastele, kes ei tulnud maksmisega toime). 10 X tahvel määras, et matmised ega kremeerimine ei ole linna piires lubatud. Naistel ei olnud matustel lubatud nutta ega liigselt leinata. Üle kolme naise ei tohtinud laipa matusteks ette valmistada ning saateks võis mängida vaid kuni kümme flöödimängijat. Lisaks ei tohtinud surnul olla temaga kullast esemeid. 11
Teiseks nõuaksid töötajad maksusummade sidumist inflatsiooniga, mis tähendaks eraisiku tulumaksu seostamist reaal reaal-,, mitte nominaaltuluga. Kolmandaks nõuaksid korporatsioonid oma maksude ning amortisatsiooni arvutamist mitte nominaalse, vaid reaalse kasumi põhjal. 12 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Intressimäära indekseerimine Kui laenuandjad hindavad inflatsiooni kõrgemaks kui laenu saajad, on muudel võrdsetel tingimustel laenunõudlus väiksem. 1. Pankade laenuotsused on tehtud mingi reaalse intressimäära baasil. 2. Selleks, et laen tasuks peab reaalne intressimäär olema positiivne, seega peab nominaalne intressimäär ületama inflatsioonitempo. Probleem on selles,, et pangad p g p peavad hindama inflatsiooni enne laenumäärade määramist.
Osakute arv kindlaks määratud, nendega toimub tehing ja turule ostetakse ja müüakse nagu aktsia puhul. Avatud - fondi õigus osta tagasi oma osakuid kui ka juurde emiteerida ( olenevalt kui palju investoreid on) Rahaturg on lühiajaline investeering. Väärtpaberiturg on tavaliselt pikaajaline tehing. Mida konservatiivsem on strateegia seda väiksem on kaotamise võimalus. Kõige riskantsem on väärtpaberi aktsia. Kahte liiki vastandike huvidega majandus subjekte: 1) Säästjad ehk laenuandjad - on huvitatud rahapakkumise vähenemisest, siis on turu saamise võimalus suurem, intressid suurenevad) 2) Laenuvõtjad - huvitatud raha pakkumise suurenemisest, mis toob kaasa raha odavnemise, puudujäävat osa tahab võimalikult soodsalt kätte saada. Võimalikult madalast hinnast ( intressist) ja pikemast perioodist. Millised riskid ümbritsevad? Kapitali säilivuse risk ( kas saan 100% oma raha tagasi, kui ma seda kusagile
Loobuti ühe õige vastuse leidmise unistusest. 21. sajand uus strateegiline võimekus - "organisatsiooniline liikuvus", milles sisaldub: · tunnetus: võime tajuda signaale muutustest nii sise- kui ka väliskeskkonnas · teadvustamine: võime neid signaale edastada ja mõtestada · reageerimine: võime mobiliseerida ressursse, et adekvaatselt reageerida eriolukordadele, ohustamata teoksil olevaid asju 19. ERINEVAT TÜÜPI FINANTSEERIJATE OOTUSTE VÕRDLUS Laenuandjad (pangad jm) Investorid (v.a tegevjuhtidest omanikud) Kindlus ja madal risk, piisav maksevõime Kõrge risk, kuid veel kõrgem tasuvus 5 15 aastane ajaline perspektiiv 3 7 aastane ajaline perspektiiv 3 Konservatiivne kasv Üle 35 50% kasv (integreeritud näitajates)
c. müüjatel hindade tüütuseni vahtimisest d. pärast valitsusepoolseid samme hinnaregulatsiooni osas 4. Disinflatsioon ja deflatsioon: a. on näitajad, mis iseloomustavad erinevat liiki tööpuudust töötust b. on nähtused, mida polegi võimalik kindlaks teha c. erinevad teineteisest nii palju, et nende sisulise erinevuse väljaselgitamise pole mingeid probleeme d. on suhteliselt sarnased nähtused ning seetõttu “siin ja praegu” neid eristada on suhteliselt keeruline 5. Kui laenuandjad hindavad inflatsiooni kõrgemaks kui laenu saajad, siis muudel võrdsetel tingimustel on: a. laenunõudlus väiksem b. laenunõudlus suurem c. ei mõjuta laenunõudlust, sest kui keegi laenu ei taha siis pole võimalik seda ka anda d. laenuandmist võimatu prognoosida 6. Millised toodud inflatsiooni ülekandumise ehk inflatsioonispiraalide näidetest on vale: a. hinnad-valuutakursid-hinnad b. hinnad-palk-hinnad c. valuutakurss-töötus-valuutakurss d. hinnad-intressid-hinnad e. hinnad-hinnad
( üle 50% kuus); 69. Inflatsioonispiraali olemus: · Hinnad kasvavad-palkade tõus-nõudluse kasv-hinnad kasvavad-jne 70. Inflatsiooni kasud: · Mõõdukas inflatsioon soodustab majanduslikku aktiivsust · Palkade suurenemine · Laenuvõtjad võidavad Inflatsiooni kahjud: · Hoiuste väärtus väheneb · Kaotavad fikseeritud sissetulekuga tulusaajad · Säästjad kaotavad · Laenuandjad kaotavad 71. Milliseid näitajaid kasutatakse inflatsiooni mõõtmiseks? Ühtlustatud tarbijahinnaindeksit, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutus. 72. Kirjeldage, milline on olnud inflatsioon Eestis perioodil 1995-2011? Mis on kõige suuremate muutuste põhjused (kirjelda perioodi 2006-2010) 74. Deflatsioon - hindade üldise taseme langus. Otsige, millises suures maailma-majanduspiirkonnas
Mõju avaldavad komisjon maksumusele: - Emissiooni suurus Emissiooni kulud on reeglina ettemääratud ja nende proportsiooni osakaal hakkab vähenema emissiooni mahu kasvades (mastaabi efekt). Proportsiooni mahu suurenemisega ei suurene püsi- ja üldhalduskulud; 8 - Emissiooni tähtaeg Laenu taotlejad soovivad tavaliselt pikemaajalist laenu, samal ajal laenuandjad heameelega pikaks ajaks ei laena, et kujundada tasakaal nõudluse ja pakkumise vahel on pikaajalise võlakohustuse intressi määr reeglina kõrgem, kui lühiajalisel; - Emissiooni riskiaste või riskihinne- Investorid soovivad täiendavate riskide eest saada lisakasumit, mida madalam on võlakirja risk või mida kõrgem on riskihinne, seda madalam on intressi määr;
16. Monopoolne õigus trükkida paberraha ja vermida münte annab täiendavat tulu mida nimetatakse emisioonitulu ehk müntimismaks 17. Reaalne intressimäär on nominaalse intressimäära ja inflatsiooni määra vahe. 18. Avaldist i = r + p nimetatakse Fisheri võrrandiks ja see näitab, et nominaalne intressimäär võib muutuda kahel põhjusel: kui muutub reaalne intressimäär või kui muutub inflatsiooni määr. 19. Reaalne intressimäär, mida laenuandjad ja võtjad aktsepteerivad tehingu tegemisel on ex ante reaalne intressimäär, intressimäär, mis tegelikult realiseerub on ex post reaalne intressimäär. 20. Raha hoidmise alternatiivkulu on mõõdetav nominaalse intressimääraga 21. Kui inimesed peavad inflatsiooni tõttu sagedamini kasutama pangateenuseid, võtmaks raha oma pangakontodelt, siis kulu, mis sellega kaasneb, kannab piltlikult nime kingatallakulu, kui aga firmad peavad
hinnaproportsioonide muutuseta, Inflatsioon on hinnataseme püsiv tõus koos hinnaproportsioonide muutusega, Stagflatsioon on inflatsiooni ja tööpuuduse üheaegne kasv, Deflatsioon on hindade püsiv alanemine inflatsiooni vastandmõiste, Disinflatsioon on inflatsioonitempo aeglustumine, Hinnasokk on tingitud mingi kauba (nafta, põllumajandussaaduste) järsust hinna tõusust, mis mõjutab ka teiste kaupade hindu Kas siis kui laenuandjad hindavad inflatsiooni madalamaks kui laenu saajad, on muudel võrdsetel tingimustel laenunõudlus väiksem? Väär Kas inflatsiooni vastu võitlemiseks soovitatakse tugeva raha ja kavatsusliku majandusliku languse poliitikat? Tõene Kui raha pakkumine suureneb, siis: raha väärtus langeb, hinnad tõusevad Reaalne intressimäär võrdub: nominaalse intressimäära ja inflatsioonimäära vahega Kas inflatsiooniga kohanemine (palgad, maksud, intressid indekseeritakse) võimaldab
d) riiklikult kehtestatud minimaalpalgast 42. Riigieelarve on a) eeloleva aasta tulude ja kulude plaan b) aruanne riigi varadest ja võlgadest c) aruanne eelmisel aastal kulutatud raha kohta d) jooksva aasta tuluaruanne 43. Millisel põhjusel võiks riigi valitsus alandada makse? a) et aidata finantseerida riigikaitsealaseid uurimistöid b) et aeglustada inflatsioonitempot c) et alandada intressimäärasid d) elavdada majandust 44. Tavaliselt inflatsiooniperioodil a) saavad kasu laenuandjad ja hoiustajad b) saavad kasu need, kellel on kindlad sissetulekud c) väheneb krooni ostujõud d) langeb tarbijahinnaindeks 45. Kolm omavahel seotud majandusringluse sektorit on a) valitsus, kaubandusbilanss ja palgad b) valitsus, ettevõtted ja kodumajapidamised c) maksud, valitsuskulud ja palgad d) maksud, kasumid ja palgad 46. Riigi majanduses kasutusel olev rahamass ilmselt suureneb, kui kommertspangad a) suurendavad reservi varutegurit b) võtavad klientidelt vastu sularahahoiuseid
Tänapäeval informatsiooni liikumise kiirus ja korrektsus võimaldab minimeerida oodatavat ja tegeliku hinna vahet. Eeldatakse, et kui on oodata hinnataseme muutust, mis on tingitud inflatsiooni ootustega, muutuvad ka intressimäärad. Intresside muutus võrdub hinnataseme protsentuaalse muutusega, mis reaalselt suurendab rahapakkumist. Kui perioodi lõpuks hinnad on oodatavast kõrgemad, siis intressimäärad olid alahinnatud ja laenuvõtjad teenivad launuandjate arvel. Vastupidiselt, laenuandjad teenivad, kui hinnamuutus oli oodatust väiksem. Kuidas need seosed toimivad rahvusvaheliselt? Seda seletavad allpool toodud seosed 3 ja 4. Esimene neist peegeldab hinnamuutusi seoses valuutakursi muutustega. Seda nimetatakse ostujõu pariteediks teooriaks (purchasing power parity, PPP). Teine näitab, kuidas riikide intressimäärade erinevused on seotud oodatavate muutustega valuutakurssides. Seost nimetatakse rahvusvaheliseks Fisheri efektiks (The International Fisher Effect, IFE).
finantsvahendid neilt, kel on vahendeid üle, neile, kel on vahenditest puudus. 44. Otsefinantseerimine ja kaudfinantseerimine 1)Otsefinantseerimine laenu andja ja laenu võtja annavad raha käest kätte, mille tulemusena makstakse intressi e. kapitali hinda. 2)Kaudfinantseerimine vahelüliks on laenuandja ja laenuvõtja vahel finantsvahendaja. 45. Finantsvahendajad Finantsvahendajad on institutsioonid, mille kaudu laenuandjad ja laenuvõtjad osalevad finantsturul. Finantsvahendajate tüübid: 1)Krediidiasutused e pangad võtavad vastu avalikkuse hoiuseid ja annavad välja omal vastutusel laene 2)Kindlustusseltsid saavad kindlustuspreemiat ja annavad välja rahalist kompensatsiooni kahju tekkimisel 3)Väärtpaberivahendajad pakuvad investoritele ostjate leidmist ja esmast väärtpaberi emissiooni, väärtpaberite vahendamist.
raha otsib kaupa Millised on inflatsiooni kasud ja Kasud: Mõõdukas inflatsioon, mis ei ületa teatud madalat taset, kahjud? soodustab majanduslikku aktiivsust Kahjud: *Hoiuste väärtus väheneb; *Vähendab turu võime anda edasi infot; *kaotavad säästjad, fikseeritud sissetulekuga tulusaajad, laenuandjad; *Võidavad laenuvõtjad; *Ettevõtete tulud on näiliselt suuremad, mis põhjustab üleinvesteeringud
3 1. SISSEJUHATUS Laenu võtmine ei ole tänapäeval mingi suur asi. Suurem osa eestlasi on asjaga päris tuttavad. Kui ise pole võtnud, siis on seda teinud vanemad, sõbrad või tuttavad. Laenupakkumisi on väga palju erinevaid.Kui on huvi laenu või liisinguga osta, siis tuleb parima variandi leidmiseks turgu uurida. Just nii on võimalik leida paljude laenupakkujate seast see üks ja õige. Laenuandjad on põhiliselt pangad või liisingufirmad. Laenu on võimalik võtta nii eraisikul kui ka juriidiliselisikul. Laenuandjal on pakkumisi eraldi nii eraisikule ja juuriidiliseleisikule. Laenu võetakse erinevatel põhjustel. Mõni võtab selleks, et oma ettevõtet arendada. Mõni jällegi et oma vabaaega sisustada. Laen ja liising 4 2. LAEN
b. monopson c. oligopol *d. monopol ----------------------------------------------------------------------------- --- Question 10 (1 point) Aktseleraator naitab: *a. naitab, et seos investeeringute ja SKP vahel on kahepoolne b. juhtkonna tegevuse kvaliteeti c. seost ehituse hinna ja ehituse kvaliteedi vahel d. hoone umbermoodu ja labimoodu suhet ----------------------------------------------------------------------------- --- Question 11 (1 point) Kui laenuandjad hindavad inflatsiooni korgemaks kui laenu saajad, siis muudel vordsetel tingimustel on: a. laenunoudlus suurem b. ei mojuta laenunoudlust, sest kui keegi laenu ei taha siis pole voimalik seda ka anda *c. laenunoudlus vaiksem d. laenuandmist voimatu prognoosida ----------------------------------------------------------------------------- --- Question 12 (1 point) Maksebilanss iseloomustab: a. riigi uldist heaolu b. kaupade ja teenuste siseriiklikku liikumist *c
satub laenu maksmisega raskustesse või mitte. Seega on see otseses seoses problemaatikaga, mida tarbijakrediiditurul võib täheldada, ehk ülelaenamise probleemiga. ____ Tegelikkuses võib väita, et tarbija krediidivõimelisuse hindamises need muudatused olulisi muutusi kaasa ei toonud. Kuna hindamistoimingute ulatuse saab krediidiandja ise määrata ning asjakohaseid andmekogusid tuleb krediidivõimelisuse hindamisel kasutada üksnes „vajadusel“, argumenteerivadki laenuandjad, et vajadus tekib üksnes teatud summast (nt 900 EUR) suuremate summade puhul ning kuni selle piirmäärani võib piirduda kas tarbija (dokumenteerimata) ütlustega oma sissetulekute ja rahaliste kohustuste kohta või veel vähem, üksnes maksehäireregistri päringuga. Ka lepingueelse teabe andmise nõuete järgimine on jäänud praktikas ebaühtlaseks. Tarbijakaitseameti poolt 2011.a lõpus teostatud liisingfirmade pimeostude uuringust ja 2012
tekkivadisproportsiooni poolt esile kutsutud täiendavas kulus ühiskonna liikmetele. Kusjuures kulu suurus sõltub majandussubjektide võimest ennast inflatsiooni vastu kindlustada. Seega võib inflatsiooni puhul majanduses olla kaotajaid ja võitjaid. Kindla rahalise sissetulekuga inimesed kaotavad inflatsiooni tõttu oma reaalpalgas, st palga ostujõus, palgamaksjad aga võidavad. Võidavad ka laenuvõtjad, kuid kaotavad laenuandjad. Riik, kellel on fikseeritud vahetuskursid ja kelle siseinflatsioonimäär on kõrgem kui temaga kaubavahetuses olevates riikides, kaotab oma konkurentsivõimes, tema eksport väheneb ja import nendest riikidest suureneb. Inflatsioon vähendab raha akumulatsioonifunktsiooni, sest sageli on inflatsioonimäär suurem kui on pangaintressid - säästmise asemel on otstarbekam investeerida kinnisvarasse. Inflatsioon suurendab automaatselt valitsuse maksutulu, sest töötasude tõstmine inflatsiooni
l t k korporatsioonide k ti id madalatele d l t l kasumitele. k it l NB! Mitteoptimaalsete firmasiseste investeeringute võimalus eksisteerib igat liiki finantseerimise juures, ... ... kuid kõige reaalsem võib see olla omavahendite investeerimisel! Miks? Laenuandjad ei soovi finantseerida investeeringuid, investeeringuid mis annavad keskmisest madalamat sissetulekut. 33 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Laenud Kui firmadel pole võimalik laiendada tootmist omavahendite arvel, siis nad tavaliselt püüavad saada laenu.
Tõkestatud inflatsioon käsumajanduses. Fikseeritud hindade tõttu ei väljendu pakkumine ja nõudlus hinnatõusus, vaid muutub olukorraks, kus raha otsib kaupa 47. Millised on inflatsiooni kasud ja kahjud? Kasud: Mõõdukas inflatsioon, mis ei ületa teatud madalat taset, soodustab majanduslikku aktiivsust Kahjud: *Hoiuste väärtus väheneb; *Vähendab turu võime anda edasi infot; *kaotavad säästjad, fikseeritud sissetulekuga tulusaajad, laenuandjad; *Võidavad laenuvõtjad; *Ettevõtete tulud on näiliselt suuremad, mis põhjustab üleinvesteeringud Milliseid näitajaid kasutatakse inflatsiooni mõõtmiseks?'' 48. ÜTHI ühtlustatud tarbijahinnaindeks, mille aluseks on iga riigi ostukorv 49. Kirjeldage, milline on olnud inflatsioon Eestis perioodil 1995-2012? 50. Kuidas jaguneb finantssüsteem? 1) Finantsinstitutsioonid (finantsasutused ja finantsturud) ning 2) Finantstooted 51. Finantsasutuste liigitus ja selgitused.
Tõkestatud inflatsioon käsumajanduses. Fikseeritud hindade tõttu ei väljendu pakkumine ja nõudlus hinnatõusus, vaid muutub olukorraks, kus raha otsib kaupa 47. Millised on inflatsiooni kasud ja kahjud? Kasud: Mõõdukas inflatsioon, mis ei ületa teatud madalat taset, soodustab majanduslikku aktiivsust Kahjud: *Hoiuste väärtus väheneb; *Vähendab turu võime anda edasi infot; *kaotavad säästjad, fikseeritud sissetulekuga tulusaajad, laenuandjad; *Võidavad laenuvõtjad; *Ettevõtete tulud on näiliselt suuremad, mis põhjustab üleinvesteeringud Milliseid näitajaid kasutatakse inflatsiooni mõõtmiseks?'' 48. ÜTHI ühtlustatud tarbijahinnaindeks, mille aluseks on iga riigi ostukorv 49. Kirjeldage, milline on olnud inflatsioon Eestis perioodil 1995-2012? 50. Kuidas jaguneb finantssüsteem? 1) Finantsinstitutsioonid (finantsasutused ja finantsturud) ning 2) Finantstooted 51. Finantsasutuste liigitus ja selgitused.
Teostatavuse analüüs eelneb põhjaliku äriplaani koostamisele ning seda tehakse väljavaadete hindamise algfaasis. 31. Äriplaani olemus, sihtgrupid, kasulikkus, nõuded äriplaanile. Äriplaan on ettevõtte äriidee edasiarendus kajastades sõnades ja numbrites seda, milliseid võimalusi ettevõte näeb püstitatud eesmärkide saavutamiseks ja milliseid ressursse ta selleks vajab. Sihtgruppideks on ettevõtja ise, kaasomanikud, asutajad, laenuandjad, ettevõtluse tugisüsteemid jne. Kasulikkus: idee konkretiseerub, tegevuskava parem ülevaade, fikseeritakse kontrollnäitajad, loob töötajate vahel ühise ettekujutuse firmast. Nõuded: lühike (152 lk), informatiivne, osa infot graafiliselt, arusaadavas keeles, eeldused olgu välja toodud, usaldusväärsus omanike seas, keskkonna analüüs, riskianalüüs, peamised protsessid. 32
Otsefinantseerimine toimib kaasaajal järgmistel asjaoludel : 1)Vabaturu tehingutele on kehtestatud seadusega erinevad piirangud, nt piiratakse kommertspankade laenuandmistegevust, seega tõusevad laenuintressimäärad ja laenuvõtjad otsivad uusi laenuvõimalusi otsefinantseerimise kaudu. 2)Lõpliku laenuvõtja krediidireiting on kõrge. Kui laenuvõtja laenukindlus on tugev, siis ei vajata tema kohta olulist täiendavat infot ning laenuandjad on nõus sellistele laenuvõtjatele nõus andma odavamat krediiti. Käsiteldes otse- ja kaudfinantseerimist võib tunduda, et olulist vahet nende vahel pole. Peamiseks erinevuseks nende kahe finantseerimise liigi vahel on see, et kaudfinantseerimine võimaldab teisendada e. kovnerteerida tähtaegu. Finantsvahenduse kasutamisel võib nimetada viit põhifunktsiooni ühiskonnas : 1)Laenuandmise ja võtmisega riskide hajutamine 2)Majandusaegentide varustamine finantsinfoga
vasakule Hindeline test Arina 122. Mida suurem on investeeringute intressitundlikkus ja mida suurem on multiplikaator, seda järsem on IS kõver. VÄÄR (peab olema väiksem) 123. Ekspansiivne rahapoliitika nihutab LM kõvera alla paremale, mille tulemusena kogunõudlus kahaneb ja AD kõver nihkub alla vasakule. VÄÄR 124. Hindade langus vähendab reaalset võlga ja seega teeb ootamatu deflatsioon laenuandjad rikkamaks ja laenusaajad (suhteliselt) vaesemaks.VÄÄR 125. Kui riigi keskpank vähendab raha pakkumist, siis IS-LM mudeli kohaselt inimesed ………….. riiklikke võlakirju (bonde) ning intressimäär ………… mis viib omakorda investeeringute ja tulu ……………: müüvad; tõuseb; vähenemisele 126. Kui rahapakkumine suureneb, siis IS-LM mudeli kohaselt …….… kõver nihkub ……….: LM; alla paremale 127
annaabi.ee 
