Lordoos ehk nõgusselgus • Lülisamba kõverdus kumerusega ettepoole • Kujuneb välja 12 eluaastaks • Rõhutatud nimmenõgusus • Vaagnavöö painutatud liigesed ette • Lihaskonna toonus: • Ülepinges reielihased ja niude-nimmelihas • Alatoonuse kõhu-tuharalihas Skolioos • Lülisamba kõverdumine külgsuunas koos rotatsiooniga • Kujuneb välja 5-8 vanuselt ja puberteedieas • 10-12 vanuselt labiilne rüht • 12-16 aastaselt rüht stabiliseerub • Lihaskonna toonus: • Tavaliselt S-kujuline • Rinnaosas kõverus ühelepoole ja nimmeosa vastasuunas Lameselgsus • Füsoloogilised kõverused on vähearenenud • Rindkere on lame • Vaagna kaldenurk on vähenenud • Sellest areneb välja skolioos Kõverkaelsus • Laste arenguhäires 3. kohal • Hästi nähtav 3-6 aastaselt • Rinnaku-nibujätkelihas ülepinges
13. SURUTUD VARRASTE STABIILSUS 13.1. Nimetage süsteemi võimalikud tasakaaluasendid? Stabiilne-, indiferentne- ja labiilne seisund. 13.2. Mis on stabiilne seisund? häiringu lõppedes taastub süsteemi algne tasakaaluasend (tekkinud hälve kaob) 13.3. Mis on indiferentne seisund? häiringu lõppedes jääb süsteem uude tasakaaluasendisse (tekkinud hälve jääb püsima) 13.4. Mis on labiilne seisund? häiringu toimel süsteem kaotab tasakaalu (tekib kohe progresseeruv hälve) 13.5. Mis võib põhjustada stabiilse seisundi ülemineku indiferentseks või labiilseks? Koormuse kasv 13.6. Mis on nõtke? varda (lubamatult) suur läbipaine kriitilisest suurema telgkoormuse F3 > FCR toimel 13.7. Millises tasandis toimub nõtke? peatasandis 13.8. Defineerige surutud varda kriitiline koormus! Vardale mõjuv jõud, mille korral tekib nõtke 13.9. Millest sõltub surutud varda kriitiline
Kuivadiabaatiline gradient oli praktiliselt konstantne, märgadiabaatiline sõltub temperatuurist ja õhurõhust (kõrgusest). Madalatel temperatuuridel läheneb märgadiabaatiline gradient kuivadiabaatiliselt (õhus on vähe niiskust ja ka soojushulgad on seega väikesed. 21. Missugustes tasakaaluolekutes võib keha olla? Kuidas käitub õhuosake, kui ta tasakaalust välja viia? Stabiilne - ümbritsev õhk surub tagasi algnivoo suhtes. Labiilne - ümbritsev õhk surub veelgi kaugemale algnivoost ehk võimendab esialgset häiritust. Neutraalne - ümbritsev õhk ei mõjuta jõududega, jääb uuele nivoole. 22. Mis määrab atmosfääri vertikaalse tasakaalu? Millistel juhtudel on atmosfäär stabiilses, labiilses ja ükskõikses tasakaalus? Atmosfääris on õhu vertikaalne tasakaal määratud temperatuuri vertikaalse gradiendiga. Stabiilne kihistus - Õhumassis langeb temperatuur aeglasemalt kui adiabaatiline gradient
13. SURUTUD VARRASTE STABIILSUS 13.1. Nimetage süsteemi võimalikud tasakaaluasendid? *Stabiilne seisund =häiringu lõppedes taastubsüsteemi algne tasakaaluasend *Indiferentne seisund = häiringu lõppedes jääb süsteem uude tasakaaluasendisse *Labiilne seisund =häiringu toimel süsteem kaotab tasakaalu 13.2. Mis on stabiilne seisund? = häiringu lõppedes taastub süsteemi algne tasakaaluasend (tekkinud hälve kaob) 13.3. Mis on indiferentne seisund? =häiringu lõppedes jääb süsteem uude tasakaaluasendisse (tekkinud hälve jääb püsima) 13.4. Mis on labiilne seisund? =häiringu toimel süsteem kaotab tasakaalu (tekib kohe progresseeruv hälve) 13.5. Mis võib põhjustada stabiilse seisundi ülemineku indiferentseks või labiilseks?
maailma olemusest. See aitab sillutada teed iga inimese enda isikliku vabaduse poole, kuid samas hoiab seda täies hiilguses säramast. Kuna meie haridussüsteem on üpris üksluine, tundub õpilasena justkui oleks selle eesmärk võimalikult palju õpilasi samadesse kastidesse mahutada. Selle tulemusena piirdub inimese vabadus ise enda üle otsustada samal ajal kui üritatakse seda võimalikult palju saavutada. Seega vabaduse mõiste on labiilne, kuid selle seos haridusega on alati olemas olnud, olenemata sellest, kui paljud seda endale tunnistavad.
funktsionaalsed häired. Murdeeas ägenevad sageli ka kroonilised haigused. Tekib häälemurre. Häälemurre tekib nii poistel kui tüdrukutel. Poistel on häälemurre rohkem väljendunud. Häälemurre tekib häälepaelte arenemisest. Kõri kiire areng algab juba viiendast eluaastast. Poistel suureneb murdeeas kõri poolteist korda. Tüdrukutel aga vaid üks kord. Seepärast ongi poistel häälemurre rohkem väljendunud. Murdeealsite psüühika on labiilne. Erutus- ja pidurdusprotsessid ei ole tasakaalus. See on tingitud hormonaalse süsteemi muutustest. Teismeline ei saa isegi õieti aru, mis temaga toimub. Ta ei tea, kuidas olla, kuidas käituda. Ühelt poolt ta justkui oleks juba täiskasvanud, kuid pole ka. Paljud teismelised sel ajal mahvivad pidevalt suitsu, tarvitavad alkoholi selleks, et nende arvates teeb see neid täiskasvanumaks, aitab üle saada probleemidest. Siit võivad
Ta maeti keskklassi neljasesse hauda. Wolfgang Amadeus Mozart suri 5 Âal detsembril 1791 arvatavasti üksinda, oma kodus. Sümptomite järgi neerupuudulikkusesse. Töödest jäi tal pooleli ,, Reekviem", mille ta uus naisemees lõpetas. Minule isiklikult tundus Mozart väga kummalise ja uskumatu inimesena. Kuidas saab inimesel kaks nii erinevat iseloomu joont eksisteerida  samas nii südametu ja südamlik. Mozart oli emotsionaalselt väga labiilne, tänapäeval vajaks ta kindlasti psühholoogi või isegi psühhiaatri abi. Ta kuuluks isiksushäiretega inimeste hulka. Ta kartis üksindust ja isegi üksi söömist. Seda raamatut lugedes olid mul mitmesugused arvamused. Kohati mõistsin helilooja süüdi ja arvasin, et talle on see paras, et teda teenistusse ei võeta, kui ta jõhkralt ja südametunnistuseta käitus nagu võlgade tasumata jätmine ja ülbus. Samas kui teda Weberite perekonna poolt ära
Aga kui õhupalliks on ilma seinteta õhumass, mis on mõõtmetelt kümnetes või sadades meetrites, siis need eeldused kehtivad. (Anttila jt, 1996) 2.2 Õhusaaste hajumise tingimused Labiilse kihistumise korral moodustuvad kergesti tõusvad ja laskuvad õhuvoolud, mis jõuavad kilomeetrite kõrgusele maapinnast. Teatud kõrgusele jõudes muutub õhu temperatuur niivõrd madalaks, et tõusvate õhuvoolude kohale moodustuvad pilved. Tavaliselt esineb labiilne kihistumine päikesepaiselistel suvepäevadel, aga see võib esineda ka pilviste ilmadega tsüklonites. Labiilses atmosfääris seguneb õhku paisatud lisand kiiresti paksus õhukihis. Labiilse kihistumise korral jäävad maapinnalähedased saastetasemed küllaltki väikseseks, seda eriti saasteallikast kaugemal, aga kõrgetest korstnatest pärinev saaste jõuab kiiremini maapinnale. (Nirgi, 2001) Stabiilses kihistuses iga vertikaalne õhuliikumine sumbub ja õhuvahetus kihtide vahel
· Ennastõigustav Ebastabiilne isiksus · Kõikuv meeleolu · Tagajärgedega mittearvestamine · Vähene implusskontroll o Implusiivset tüüpi: sagedased vägivallapuhangud o Piirialast tüüpi: ebaselge kujutlus endast, ebastabiilsed suhtes, emotsionaalsed kriisid, sagedased enesevigastused Histriooniline isiksushäire · Teatraalsus, enesedramatiseerimine · Väga mõjutatav · Emotsionaalselt labiilne · Enesekesksus, enesehellitamine · Hoolimatus teiste vastu · Vajadus olla tähelepanu keskpunktis · Manipuleeriv käitumine Anankastne isiksushäire · Kõhklev, ettevaatlik · Liigselt planeeriv · Liigselt hoolikas, pedantne · Ülim kohusetundlikkus · Jäikus, kangekaelsus · Ei usalda teisi Vältiv isiksus · Püsivalt pinges, kartlik · Veendunud oma saamatuses, alaväärsuses
Söömine üksinduses, sotsiaalse suhtlemise puudus Vahelesegamised, müra jne Toitusid ei saa valida Söögiajad ei sobi patsientidele 24.Millised on spetsiifilised toitumisprobleemid? Isupuudus. Pidev isutus võib jääda märkamatuks. Patsient, kes tarbib päevas 500  600 kcal, võib olla poolnäljas. Ilmneb üldine nõrkus, kehakaalu langus, haavade pikaldane paranemine, lisaks vaimsed muutused (sellises seisundis inimene on emotsionaalselt labiilne, enesessetõmbunud) Eakad tarbivad vähe vedelikku. Dehüdratsioon ei puuduta vaid veetasakaalu vaid ka elektrolüütide tasakaalu organismis. Eelistada tuleks teed, kohvi, mahlu, mitte ainult vett. 25.Mis on aneemia . Milliseid tead? Aneemiaks nimetatakse seisundit, mille puhul vere võime transportida hapnikku on alla normaalse. Sümptomid varieeruvad. Võib esineda väsimus, hingamisraskused, pearinglus, limaskestade pallor, südame-
NB! Kõik tasakaaluseisundid ei ole usaldatavad Juhuslik häiring = väike jõud, mis tekitab varda tühise hälbe tasakaaluasendist Lähtvalt süsteemi käitumisest juhusliku häiringu FH toimel eristatakse kolme võimalikku tasakaaluseisundit (Joon. 13.1): Stabiilne seisund = Indiferentne seisund = Labiilne seisund = häiringu lõppedes häiringu lõppedes jääb häiringu toimel taastub süsteemi algne süsteem uude süsteem kaotab tasakaaluasend (tekkinud tasakaaluasendisse tasakaalu (tekib kohe hälve kaob) (tekkinud hälve jääb püsima) progresseeruv hälve)
keskmise.(1) Impulsiivne käitumine  vastab küsimusele enne kui see on täielikult esitatud, ei suuda järjekorda oodata, katkestab teisi sageli, on kannatamatu, kärsitu, tegutseb enne kui mõtleb. Unehäired  eriti iseloomulik on nendele lastele varane ärkamine, motoorne rahutus ka unes. Halb frustratsioonitaluvus  emotsionaalselt labiilne, ärrituv, reageerib vihapursetega. Kohmakus  avaldub riietumisel, kõndimisel, jooksmisel, samas võivad mõned lapsed olla väga osavad, vahel esineb ka hüperkineese ehk tahtmatuid lisaliigutusi. Kõnehäired  vähene sõnavara, sõnaleidmise raskused, arusaamatu kõne Sotsiaalne kohanematus  raskused sõprussuhete kujunemisel, teistega mängimisel, reziimiga kohanemisel.(5)
Sööb korralikult. Kuse-erituselundid- Urineerimine probleemideta. 3-4 x päevas. Valulikkust ei esine. Luu-liigessüsteem- Patsiendil puuduvad kõrvalekalded. Liigub, peseb, riietub, sööb iseseisvalt. Närvisüsteem- Kontaktivõime hea. Psühhomotoorne aktiivsus normaalne. Meeleolu normaalne. Tähelepanu korras.. Tasakaaluhäireid ei esine. Pearinglus puudub. Mälu korras. Psühholoogiline ja hingeline seisund Emotsionaalselt ei ole labiilne. Väärtusteks on lapsed ja inimesed, kes tema suhtes on hoolad. Sotsiaalne tervis Patsiendil on töövõimetuspension Elab Tartus mugavustega korteris Lugemine, jalgrattaga sõitmine, elektroonika Elukaaslane ja kaks last. Patsiendi sõnul juba harjunud haigusega. Ei saa teha tööd nagu varem, ülepingutada. Kliiniline diagnoos Insuliinisõltumatu suhkurtõbi tüsistusteta
- Enesekontrolli puudus - Vihapurksed koos agressivsusega, vägivaldsus Piirialast tüüpi ebastabiilne isiksus - Kõik need sümptomid, mis on impulsiivset tüüpi isiksusel - Lisaks ebaselge mina-pilt ja eesmärgid - Äärmuslikud katsed vältida hülgamist - suitsiidiähvardused ja enesevigastamine 22. Histrioonilise isiksuehäire tunnused - Dramatiseerimine, teatraalne olek, käitumine - Labiilne (kõikuv) emotsionaalsus - Kerge mõjutatavus ja sisendatavus, kergesti manipuleeritav - Võrgutav välimus ja käitumine - Püsiv iha olla tähelepanu keskpunktis 23. Kerge vaimse alaarengu diagnoosimise kriteeriumid - IQ vahemikus 50-69 - Keele ja kõne hilisem areng - Orgaaniline etioloogia (ajukahjustus) on diagnoositud vähestel
koosneb vihmapiiskadest, ülemine osa koosneb jääkristallidest. Rünkpilvedest sajab tavaliselt hoovihma, hoolörtsi ja lund. Sageli kaasneb hoovihmaga äike. Atmosfääri tasakaal ja pilvede teke Õhuosake  on terviklik õhukogum, mille maht on mõne kuni mõnesaja kuupmeetri suurune. Väga oluline on õhuosakese mõiste atmosfääri tasakaalu analüüsi puhul. Stabiilne tasakaal  kui vetrikaalselt ära nihutatud osakest ,surub ümbritsev õhk teda tagasi oma algnivoo suunas (org). Labiilne tasakaal  kui vertikaalselt ära nihutatud osakest, surub ümbritsev õhk teda veelgi kaugemale oma algnivoost  võimendab esialgset häiritust (mäetipp). Ükskõikne tasakaal  kui osakest nihutada oma asukohast vertikaalselt ära, ei suru ümbritsev õhk teda ei algnivoo suunas ega eemale algnivoost  võimaldab osakesel jääda uuele nivoole. Adiabaatiline protsess  on protsess, mille vältel süsteem ei ole väliskeskkonnaga soojusvahetuses.
põhivõrrandist o Üks horisontaaltelgedest suunatakse tuule suunas o Tuule kiirus ja suund on kogu ruumipiirkonnas samad o Turbulentse segunemise intensiivsus ei sõltu kõrgusest o Vaadeldakse ainult ühte punktallikat · Temp tõuseb kõrgusega  stabiilne e inversiooniga · Temp langeb kõrgusega aeglaselt või ei muutu oluliselt  neutraalne piirkiht · Temp langeb kõrgusega kiiresti  labiilne e konvektiivne piirikiht · Õhu keeriseline liikumine - turbulents · Õhu voolujoonte hajumine koos liikumise aeglustumisega - divergents · Õhu lisandite levik koos õhumassiga - advektsioon · Tõusvate ja laskuvate õhuvoolude vaheldumine sooja aluspinna kohal - konvektsioon · Keskkonnaparameetri lühiajaline juhuslik muutus - fluktuatsioon · Õhu voolujoonte koondumine koos liikumise kiirenemisega- konvergents · Milles seisneb turbulentne hajumine ehk difusioon
*Sekundaarsed frondid kuuluvad tavaliselt ühe tsükloni piirkonda ja lahutavad sama tüüpi õhumassi erinevaid osi. Sageli nende iga ei küündi üle ühe ööpäeva. AKTIIVSUSE JÄRGI: *Soe front liigub külmema õhumassi poole. Soe õhk libiseb neis mööda frontaalpinda üles. Enne sooja frondi saabumist mingisse piirkonda asub sellel alal külm õhumass temale iseloomuliku ilmaga. Suvel on külm õhumass labiilne, mistõttu päeval on valitsevateks pilvedeks konvektsioonipilved hoogsadudega, kusjuures öösel on taevas selge. Talvel on külmas õhumassis taevas pilvitu või kaetud alumiste või siis keskmise kõrguse kihiliste pilvedega. Esimeseks sooja frondi tunnuseks on kiudpilvede ilmumine. Õhurõhk hakkab aeglaselt langema. Tuul tugevneb ja pöördub vasakule (tavaliselt on kagutuuled)
inimesetähtis elund. Just oma toime tõttu peaajusse on tänapäeva maailmas alkohol kujunenud ülimalt tõsiseks sotsiaalseks probleemiks ja alkoholi pruukimise iga üksikjuhtki võib põhjustada tõsiseid häireid paljude inimeste heaolus. Üksnes joobe väga kitsas piirkonnas, alkoholi väga tagasihoidlike annuste manustamisel on võimalik saavutada rahustav või tujutõstev efekt, ilma et sellega kaasneks märgatavaid negatiivseid hälbeid. Kui aga see kitsas ning labiilne riba ületatakse, lisanduvad üha tõsisemad negatiivsed toimed, mis peagi omandavad ülekaalu. ALKOHOLI AKUUTNE TOIME ALKOHOLI AINEVAHETUS ORGANISMIS Alkohol (etüülalkohol, etanool, spiritus vini) ükskõik millise alkohoolse joogi kujulorganismi viiduna teeb läbi kindla ainevahetusliku muundumise, avaldades selle käigus organismile mitmekülgset mõju. Alkoholi paikne toime on vähese tähtsusega. Alkohol, eriti kange joogi kujul jooduna, ärritab suu ja keele
(http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/F1/FR/psyhhopatol.htm) Meeleolu alanemine Lein või mure - reaalsele kaotusele kohane kurvameelsus Depressioon - e. haiguslik kurvameelsus. Sündroom, mis ei piirdu ainult meeleolu alanemisega. Üks sagedasemaid depressiooni tunnuseid on huvide ja rõõmutunde kadumine (st nõrgenenud võime kogeda positiivseid emotsioone). Düsfooria - pahur, rahulolematu meeleolu Labiilne meeleolu - meeleolu kõikumine eufooria ja depressiooni või ärevuse vahel. Ärrituv meelolu - kergesti ärrituv ja vihastuv. Viha vallandumislävi on alanenud. Anhedoonia - huvide ja rõõmutunde kadumine ning eemaldumine kõikidest regulaarsetest meeldivatest tegevustest. (http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/F1/FR/psyhhopatol.htm) Kõrgenenud meeleolu Hüpertüümia - mittehaiguslikult kõrgenenud meeleolu
80. Loetlege tasakaalu liigid, iseloomustage neid potentsiaalse energia kaudu. Tehke näitejoonised. 1. Püsiv e. stabiilne tasakaal. Keha või süsteemi potentsiaalne energia omab minimaalset väärtust. Tasakaalust välja viimisel tasakaal taastub. 2. Ebapüsiv e. labiilne tasakaal. Keha või süsteemi potentsiaalne energia omab maksimaalset väärtust. Tasakaalust välja viimisel see ei taastu. 3. Ükskõikne e. neutraalne tasakaal. Potentsiaalne energia on konstantne. 81. Võnkumise definitsioon ja tekketingimused.
- kusjuures intellekt on normis, üle keskmise või veidi alla keskmise. 5. Impulsiivne käitumine 5 - s.t. vastab küsimusele enne kui see on täielikult esitatud, ei suuda järjekorda oodata, katkestab teisi sageli, on kannatamatu, kärsitu, tegutseb enne kui mõtleb, ei suuda lõpetada alustatud tegevust. 6. Unehäired eriti iseloomulik on varane ärkamine, motoorne rahutus ka unes. 7. Halb frustratsioonitaluvus - emotsionaalselt labiilne, ärrituv, reageerib vihapursetega. 8. Kohmakus - avaldub riietumisel, kõndimisel, jooksmisel, samas on mõned lapsed väga osavad, vahel esineb hüperkineese ( tahtmatuid lisaliigutusi). 9. Kõnehäired on tavaliselt kerged - vähene sõnavara, sõnaleidmise raskused. 10. Sotsiaalne kohanematus - raskused sõprussuhete kujunemisel, teistega mängimisel, reziimiga kohanemisel. Mitte igal lapsel ei avaldu kõik eespool nimetatud jooned. Võimalikud tekkepõhjused
2) Kõrgenenud meeleolu 3) Muud emotsioonid Meeleolu muutused Lein või mure (mourning or grief) - reaalsele kaotusele kohane kurvameelsus (sadness) ** Depressioon (depression) - e. haiguslik kurvameelsus. Sündroom, mis ei piirdu ainult meeleolu alanemisega (vt. **depressiooni tunnused) Düsfooria (dysphoric mood) - pahur, rahulolematu meeleolu Ärrituv meelolu (irritable mood) e. düsfooria - kergesti ärrituv ja vihastuv. Viha vallandumislävi on alanenud. Labiilne meeleolu (mood swings, labile mood) - meeleolu kõikumine eufooria ja depressiooni või ärevuse vahel. Anhedoonia - huvide ja rõõmutunde kadumine ning eemaldumine kõikidest regulaarsetest meeldivatest tegevustest. Vähenenud võime positiivsete tunne saamiseks. Üks sagedasemaid depressiooni tunnuseid on huvide ja rõõmutunde kadumine (st nõrgenenud võime kogeda positiivseid emotsioone). 2) Kõrgenenud meeleolu (elevated mood) -
joonkoormuste korral painde 13.1. Nimetage süsteemi võimalikud universaalvõrrandite koostamisel? tasakaaluasendid? 11.15. Kumb varras on paindel jäigem, kas 13.2. Mis on stabiilne seisund? terasvarras või samade inertsimomentide 13.3. Mis on indiferentne seisund? väärtustega vaskvarras? 13.4. Mis on labiilne seisund? 11.16. Kuidas muutuvad ühtlase ümarvõlli 13.5. Mis võib põhjustada stabiilse seisundi paindesiirded, kui võlli läbimõõtu ülemineku indiferentseks või labiilseks? suurendada kaks korda? 13.6. Mis on nõtke? 11.17. Milles seisneb Mohr'i alogoritm 13.7. Millises tasandis toimub nõtke? paindesiirete arvutamisel? 13.8
retseptorina epiteeli rakke, toimub invasioon ja levib vere või lümfi kaudu. Gastrointestinaal trakt – nakatumine toimub, kui neelatakse toidu või joogiga viirused alla. Nakatutakse mao ja soolte limaskesta kaudu. Kaitsebarjääriks: happeline KK, lima, seedeensüümid on antimikroobse aktiivsusega, sapp ja pankreasenõre, esinevad defensiinid ja antikehad (IgA). Nakatatakse epiteeli ja Peyeri naaste. Rotaviirused ja enteroviirused – happe ja sapi resistentsed. Coronaviirus on küll labiilne, kuid noorloomadel on piim happe suhtes puhvriks. Rotaviiruseid proteaasid ei heiduta – hoopis soodustab nakatamist. Rotaviirus ja coronaviirus põhjustavad tõsiseid haiguseid, kuid entero- ja adenoviirused võivad toimida asümptomaatiliselt. Parvoviirus ja morbilliviirus võivad põhjustada gastrointestinaalseid haigusi, juhul kui nad on vireemiaga sinna kohta levinud. Nahk – madal pH, keratiniseeritus, rasvhapped nahas – kaitse. Lisaks ka Langerhansi rakud (dendriitrakud)
meeleolu puudumine - Aleksitüümia – võimetus või raskused emotsioonide kirjeldamisel või teadvustamisel. Meeleolu muutused 1) Alanenud meeleolu - Lein või mure – reaalsele kaotusele kohane kurvameelsus. Üle aasta kestev lein liigitatakse depressiooniks. - Depressioon – haiguslik kurvameelsus. Ei piirdu ainult meeleolu alanemisega - Düsfooria – pahur, rahulolematu meeleolu - Ärrituv meeleolu e düsfooria - Labiilne meeleolu – meeleolu kõikumine - Anhedoonia – huvide ja õõmutunde kadumine ja eemaldumine regulaarsetest meeldivatest tegevustest 2) Kõrgenenud meeleolu - Hüpertüümia – mittehaiguslikult hea tuju - Mania – sündroom mis ei piirdu ainult hea meeleoluga - Eufooria – intensiivne ülev meeleolu koos kõrgenenud enesehinnanguga (alkoholijoove)
määral hapnukuvõlga kui täiskasvanud. Se tõsiasi sunnibki erialase vastupidavuse treeningusse kasvueas suhtuma ettevaatlikult. Läbiviidud ulatuslikul laste ja noorte tippsportlaste uurimisel on leitud, et vastupidi täiskasvanutele on noorte arengus kaks erinevat momenti: 1. Noorte organism vajab veel palju energiat ja toitaineid, vitamiine ja soola kasvamiseks ja organite ülesehitamiseks. 2. Noorte funktsionaalne regulatsioon on veel väga labiilne, kuna ei ole välja arenenud egetatiivse tugialused. Treeningu jälgimine näitas, et hästi doseeritud intervalltreeninguga saavutatakse positiivseid tulemusi (Viru 1960: 63). MEETOD II Meetod II koosneb põhiliselt neljast komponendist. 1. Üldine kehaline ettevalmistus. 2. Üldine vastuidavuse treening. 3. Erialase vastupidavuse teening. 4. Kiirkooksu treening.
erinevad tunduvalt. *Sekundaarsed frondid kuuluvad tavaliselt ühe tsükloni piirkonda ja lahutavad sama tüüpi õhumassi erinevaid osi. Sageli nende iga ei küündi üle ühe ööpäeva. AKTIIVSUSE JÄRGI: *Soe front liigub suhteliselt külmema õhumassi poole. Valdav enamik soojadest frontidest on anafrondid, st soe õhk libiseb neis mööda frontaalpinda üles. Enne sooja frondi saabumist mingisse piirkonda asub sellel alal külm õhumass temale iseloomuliku ilmaga. Suvel on külm õhumass labiilne, mistõttu päeval on valitsevateks pilvedeks konvektsioonipilved hoogsadudega, kusjuures öösel on taevas selge. Talvel on külmas õhumassis taevas pilvitu või kaetud alumiste või siis keskmise kõrguse kihiliste pilvedega. Esimeseks sooja frondi tunnuseks on kiudpilvede ilmumine, millede hulk järjest suureneb ja mis tihenevad horisondi selles osas, kust soe front läheneb. Õhurõhk hakkab aeglaselt langema
ajada ei saa. Selline püstuvus on allveelaevadel ja kiiljahtidel. Muud alused on suhteliselt püstuvad ning võivad ümber minna, kui kreen (külgkalle) ülemäära suureneb. Püstuda saavad vaid sellised alused, mille veealune osa ei ole ümmargune. Silindriline või kerajas ujuvkeha jääb sellesse asendisse, millesse ta keeratakse, sest väljatõrjeruum on alati ühesuguse kujuga. Tasakaal on labiilne. Suhteliselt püstuva ujuvkeha kallutamisel väljatõrjeruumi kuju muutub ja veeväljasurvekese nihkub uude asendisse. Üleslükkejõu kandesirge lõikepunkti keha telgjoonega nimetatakse metatsentriks M. Mida suuremaks läheb laeva kreen, seda lähemale M'le liigub raskuskeskme poole ning võib lõpuks sellega ühtida. Laeva püsti keerav jõumoment kaob, järgneb ümberminek. Hüdrodünaamika
Väljendab suhet %-des ruumühikus oleva nähtavus väike, sulab kokku pilvedega. aluspinnale Elavhõbe on 13,6 X tihedam kui vesi. niiskuse hulga ja sama ruumühikut Ookeanidel, kus erineva soojusega Veebaromeeter peaks olema üle 10 m küllastava niiskuse hulga vahel, kusjuures hoovused kohtuvad (Newfoundlandi Labiilne atmosfäär kõrge õhutemperatuur ja rõhk jäävad rannik) Kui õhutemp kiiresti suureneb kõrgusega Pascali katse (Puy de Dome’i mäel 1467 m muutumatuks. radiatsioonilis-advektiivsed - kahe teguri Kui tõusev õhk muutub külmemaks (tuuled 1648. a.: all 28 tolli, ülal 24 2/3 tolli)
- N: hüpoteetiline ravim, glipiin. - Neli eesmärki, mis ravimit arendades tuleb meeles pidada: - kõrge aktiivsus - vähesed kõrvaltoimed - manustamise lihtsus ja efektiivsus - sünteesi lihtsus - Mida tugevamini interakteerub sihtmärgiga, seda efektiivsem madalama doosi juures. Sealjuures peaks ravim olema kõrgema selektiivsusega (vähem kõrvaltoimeid). - - Farmakokineetika – hea ravim on piisavalt stabiilne, et jõuda sihtmärgini ja piisavalt labiilne, et alluda metabolismile ja organismist täielikult väljuda peale oma regulatoorse ülesande täitmist. - Tihti aga on palju molekulaarseid barjääre, takistusi või ravim ei jõuagi sihtmärgini, mistõttu ei jõua see oma molekulaarse sihtmärgini. - - Ravimi metabolism – toimub atakk metaboolsete ensüümide poolt, mille ülesanne on võõrained modida vormi, kus nad on organismist eritatavad (olles sel juhul metaboliidid). Metabolism jaguneb kaheks faasiks: I ja II
ainult sellel alusel kasvades on ta rahvuslikult omapärane ja rahvast kõrgemale viiv, teid tähistav. Loomulik, et see meil ei saa tugeneda muul kui jällegi maal. Rahvuslik ideoloogia ja maailmavaade päästab meid rahvusvahelise vaimse tuuletõmbuse käest, mis meie asendi ja arvukuse juures võib muidu meile veel nii mõndagi nohu tuua. Kindlaks tuulevarjuks on meile vaid maa. Linn ja temast võrsunud haritlaskond en masse on rahvuslikult labiilne ja vastutustundetu, tema käed peab hoitama seniks rahvuslike asjade juhtimisest eemal, kuni ta pole assimileeritud maast. Hulkadele vastuvõetavat, nende tõekspidamisi selgitavat rahvuslikku maailmavaadet ja traditsioone ei saa eimillestki luua ega leiutada, — siin tuleb käia avastamise, selekteerimise ja kristalliseerimise teed. Rahva iseloom ja vaimulaad ning ajalugu on siin aluseks. Meie rahva hinge on mitmeti rikkunud
teiste poolt. Eutüümne meeleolu  normaalne meeleolu, puudub ülemääraselt kõrgenenud või alanenud meeleolu. Meeleolu muutused: Alanenud meeleolu: 1) lein või mure  reaalsele kaotusule kohane kurvameelsus 2) kurvameelsus: depressioon e. haiguslik kurvameelsus  psüühikahäire, mis ei piiru ainult meeleolu alanemisega. Düsfooria  pahur, rahulolematu meeleolu. Ärrituv meeleolu  kergesti ärrituv ja vihastuv. Viha vallandumislävi on alanenud. 3) Labiilne meeleolu  meeleolu kõikumine eufooria ja depressiooni või ärevuse vahel. 4) Anhedoonia  huvide ja rõõmutunde kadumine ning eemaldumine kõikidest regulaarsetest meeldivatest tegevustest. Ãœks sagedasemaid depressiooni tunnuseid on huvide ja rõõmutunde kadumine =vähenenud võime positiivseteks emotsioonideks. Kõrgenenud meeleolu: 1)Hüpertüümia (mittehaiguslikult kõrgenenud meeleolu ja aktiivsus. 2) mania Â
Interstitsiaalne pneumoonia – 20…30% täiskasvanutest, võib olla surmav. Tekib põletikulisest vastusest. Vöötohatis. Postherpeetiline neuralgia – kroonilise valu sündroom, kuid-aastaid. Kuni 30% üle 65-aastastest, kellel vöötohatis. Disseminatsioon kopsu, ajju, maksa. Kaasasündinud vorm väga harv: jäsemete defektid (hüpoplaasia), KNS ja silma defektid. Diagnostika. Tsütoloogia. Antigeeni määramine, PCR on tundlikud. Viiruse isoleerimine – harva, viirus transpordil labiilne. Seroloogia. Skriinimiseks, aga antikehade tasemed tavaliselt madalad: tundlikke teste nagu IF või ELISA vaja. Lutsar: diagnoos ainult kliinilise pildi põhjal. Ravi ja profülaktika. Ravi täiskasvanutel, immuunkompromiteeritutel, vöötohatisega patsientidel: atsükloviir, famtsükloviir, valatsükloviir. ACV siin suuremas doosis vaja kui HSV puhul, polümeraas tundetum. Immuunsupresseeritutel VZ antikehade manustamine (saadakse seropositiivsetelt inimestelt). Elus nõrgestatud vaktsiin
vähene ettemõtlemise võime, sageli vägivaldsed Impulsiivset tüüpi  emotsionaalne ebastabiilss, vähene impulsikontroll, vägivallapuhangud, ähvardav käitumine Piirialast tüüpi  emots.ebastab. , ebaselge minapilt/eesmärgid/eelistused , intensiivsed ebastabiilsed suhted, emotsionaalsed kriisid, enesevigastused, suitsiidiähvardused Histriooniline isiksus  teatraalsus, dramaatilisus, sisendatavus, mõjutatavus, õõnes ja labiilne emotsionaalsus, egotsentrilisus, soov olla tähelepanu keskpunktis, võrgutav välimus või käitumine, liigne mure kehalise veetluse pärast Anankastne isiksus  liigsed kõhklused ja ettevaatlikkus, reeglite liigne tähtsustamine, täiuslikkuseiha, ülimkohusetundlikkus, rõõmudest loobumiseni, liigne pedantsus, jäikus, kangekauelsus, nõuab teistelt samasugust käitumist. Vältiv isiksus  pinge ja kartlikkus, alaväärsuse/saamatuse tunne, kartus saada tõrjutud või
· Keha tasakaalu üldtingimus  keha on tasakaalus, kui sellele rakendatud jõudude resultant ja nende jõudude momentide algebraline summa (st. mitte lihtsalt summa, vaid summa, mis võtab arvesse vektoreid ja nende suundi) pöörlemistelje suhtes võrduvad nulliga. Tasakaal on püsiv (ehk stabiilne) siis, kui keha peale tasakaaluasendist kõrvalekaldumist algasendisse tagasi pöördub (N: kuul nõgusal alusel). Tasakaal on ebapüsiv (labiilne) siis, kui keha tasakaaluasendist kõrvalekaldumist keha ei naase algasendisse, vaid liigub sellest eemale ning kehale mõjuvate jõudude summa ei ole null. (N: kuul mäe otsas, veereb alla). Tasakaal on ükskõikne, kui keha kõrvalekaldumise tasakaaluasendist jääb kehale mõjuvate jõudude summa nulliks (N: kuuli laua peal ringi liigutamine). 19. Keha impulss. Impulsi jäävuse seadus. Mehaaniline töö. Töö üldine definitsioon
Mitme ravimi kooskasutus. Tänu teratogeensusele läks 60ndatel ravimite testimisel uuele testimisele. Talidomiidi katastroof  blokeeris jäsemete arengu, see ravim takistab veresoonte kujunemist. c. Olmemürgid  lakid, lahustid, värvid, liimid, vaigud, putukamürgid, taimekaitsevahendid, d. Alkohol  suurtes kogustes raudne KNS kahjustaja. Fötaalne alkoholi sündroom. e. Nikotiin  pole otsene teratogeen, kuid mõjub labiilne närvisüsteem, viletsam hapniku sidumisvõime, veidi väiksem sünnikaal. f. Narkootikumid  põhiline risk on sõltuvussündroomi kujunemine. g. Keskkonnamürgid  dioksiinid, saadakse loomsete rasvaste toiduainete söömisel. Raskmetallid, nt. elavhõbe, mis koguneb röövtoidulistesse loomadesse 3) Füüsikalised a. Kiirgused: i
c) meessuguhormoonid d) rasvlahustuvate vitamiinide ületarbimine: (D-vitamiin  näo väärarengud, A- nõrgamõistuslik) e) olmekemikaalid: kodukeemia, putukamürgid, paljundusaparaat (eritab osooni) 9. Füüsikalised teratogeenid a) kiirgused: radioaktiivne (kõige ohtlikum), röntgenkiirgus, äärmuslikud infrapunakiirgus väärtused. b) Traumad: kukkumised, põrutused, vibratsioon c) Tubakasuits: loote vere O2 sidumisvõime kahaneb, labiilne närvisüsteem, sündides väiksemad. 33 Histogenees ehk kudede kujunemine Eristatakse 2 etappi: üldine ja spetsiifiline a) Üldises etapis: · Rakud paljunevad, kasvavad. · Nende bioloogiline staatus pole veel lõplikult määratud. Võivad vabalt üle minna ühest koest teise. b) Spetsiifilises etapis: · Enamus geene blokeeritakse
ajutisusest. Nende mõttemaailmas valitseks otsekui mingi hierarhia -- väikesed kompromissid on lubatud, suured, põhimõttelised aga enam mitte. Ometi saavad tegelase elukäigus saatuslikeks Just need väikesed, minevikus toimunud vastutulekud -- need on põhimõtteliste reetmiste otsesed eelkäijad. Seepärast kogevadki Vetemaa tegelased oma tahtevõimetust, tunnet, et oled mutrike, hammasratas vaenulikus süsteemis, mingis absurdses isetöötavas masinavärgis. Vetemaa labiilne tegelane oma vahekorras ühiskonnaga on sugulane eksistentsiaalse subjektiga: välismaailm on üksiku suhtes vaenulik jõud. Ruuben arutleb: «Üksikisik ei tähendanud midagi» ja «see oli mingi imelik isetöötav masinavärk». Seetõttu kaobki tegelasel kujutlus endast kui vaba tahtega isikust, kui sõltumatust ja autonoomsest subjektist. XX sajandil on inimkonna ette kerkinud probleem üksikisiku olemisest maailmas, tema totaalsest vastutusest
ja sinine, 500-560nm  roheline, 560-640  kollane, oranz, üle 640nm  punane. Valguse muutust tajuvad loomad silmadega, linnud ka läbi kolju. Valgus stimuleerib loomade aktiivsust, eriti sotsiaalset aktiivsust. Valgus mõjutab keskkonna tajumist ning seega käitumist. Pika päeva korral väheneb loomadel hirm, nõrgeneb stress ja paraneb heaolu. 2. Haigus (mõiste, põhjused, kulg jne) Haigus  on ajaliselt piiratud elu labiilne vorm, mida iseloomustavad elutalitluste disproportsioonid ja piirangud ning tervise taasutmisele suunatud protsessis. On mitmesuguste bioloogiliste, mehaaniliste, füüsikaliste jne tegurite toimel tekkinud normaalse elutalitluse ning loomorganismi ja väliskeskkonna vaheliste seoste häire, millega kaasneb looma produktiivsuse ja majandusliku väärtuse langus. Haiguse arengu staadiumid. 6. Peite- ehk latentne staadium
400-480nm – violetne ja sinine, 500-560nm – roheline, 560-640 – kollane, oranž, üle 640nm – punane. Valguse muutust tajuvad loomad silmadega, linnud ka läbi kolju. Valgus stimuleerib loomade aktiivsust, eriti sotsiaalset aktiivsust. Valgus mõjutab keskkonna tajumist ning seega käitumist. Pika päeva korral väheneb loomadel hirm, nõrgeneb stress ja paraneb heaolu. 3 .Haigus (mõiste, põhjused, kulg jne) Haigus – on ajaliselt piiratud elu labiilne vorm, mida iseloomustavad elutalitluste disproportsioonid ja piirangud ning tervise taasutmisele suunatud protsessis. On mitmesuguste bioloogiliste, mehaaniliste, füüsikaliste jne tegurite toimel tekkinud normaalse elutalitluse ning loomorganismi ja väliskeskkonna vaheliste seoste häire, millega kaasneb looma produktiivsuse ja majandusliku väärtuse langus. Haiguse arengu staadiumid. 6. Peite- ehk latentne staadium. Algab haiguspõhjuse toimest organismile ja kestab esimeste
Tähelepanu organisatsioon  kuidas eeltähelepanuprotsessid rühmitavad ja formeerivad ajas ja ruumis eri elementidest ja objektidest tervikkooslusi ja  struktuure . Esmasuse printsiip - tähelepanu jaotumise korral on efektiivsem see info, kuhu tähelepanu lülitub esmajärjekorras. Refrektaarsus  tähendab reageerimisvõime alanemist vahetult eelmise reaktsiooni sooritamise järel. Tähelepanu tüübid  labiilne (ei suuda keskenduda) , avara väljasuunatud tähelepanuga (eelisteks on arenenud võime märgata ümbruses toimuvat, olla sellele avatud), avara sissesuunatu ( eeliseks suurema hulga info vastuvõtmisele ja sisemisele töötlemisele), kitsa väljasuunatud (pädevalt reageerida keskkonnast tulenevatele väljakutsetele, tegutseda ühes kindlas sihis), kitsa sissesuunatud( ei ole raske mõttes lahendada probleeme, kui info on olemas) Vaikne uni  uinumise järel tleb 40-80 min vaikset und
Autoantikehad Algul + - HLA seos 1A  positiivne negatiivne 1B  puudub Plasma insuliin ja Madal kuni puudub Alguses kõrgenenud C-peptiid Algus Enamasti kiire Aeglane Haiguse kulg Kiire Aeglane Ainevahetus Labiilne Stabiilne Ketoosi soodumus Tugev Vähene Kehaehitus Asteeniline Enamasti pükniline/adipoosne Normaalne Kehakaal Väheneb Suurenenud või normaalne Vastus sulfonüüluurea Puudub Hea preparaatidele (insuliini
8) Sensitiivne tüüp à arad, ujedad, kardavad pimedust, võõrastavad; kuulekad; kõrged moraalsed nõudmised; alaväärsus tunde üle kompenseerimine; omaste kiindumus; objektiivne enesehinnang. Kool hirmutab neid oma lärmakusega. Tõsisemad rasksued saavad alguse 16-18-aastaselt, mil tuleb alustada iseseisvat elu. Märkustele karistustele järgnevad pisarad ja meeleheide. Sõprade valimisel nõudlikud. Alkohol neile pigem negatiivse emotsiooni tekitajaks. 9) Labiilne tüüp à nn hall hiireke; kalduvusega neurootilistele reaktsioonidele; tihti põevad külmetus- või nakkushaigusi; sage meeleolu muutlikkus; kiinduvad sügavalt; lähedaste kaotuse üleelamine raske; otsivad teistega eelkõige emotsionaalseid sidemeid; tugev; seksuaalne aktiivsus madal; võivad kalduda ajutisele homoseksualismile; enesehinnang objektiivne; soojad ja südamlikud.
aktiinifilamendid seevastu on seotud tavaliselt võrgustikuks või kimpudeks. Sarnaselt aktiini filamentidele esineb tubuliini protofilamentidel struktuurne polaarsus, + ja -ots. Kui rakk alustab mitootilist jagunemist, siis tsütoplasmas olevad tuubulid lagunevad laiali ning agregeeruvad uuesti, moodustades kääviniidistiku. See moodustub väga kiiresti ning sama kiiresti ka laguneb pärast mitoosi lppu, millest nähtub, et see on väga labiilne struktuur. Mikrotuubulite osalus organellide ja vesiikulite transpordis. Mikrotuubulid funktsioneerivad kui rakusisesed maanteed, mida mööda reisib suur hulk raku sisestruktuure. Interfaasi ajal (kui rakk ei jagune) on reisijateks organellid (mitokondrid, lüsosoomid, tsütoplasmavõrgustik), transportvesiikulid, mis viivad aineid ER-st Golgi kompleksi ning sealt edasi kas mõnda organelli või raku välispinnale eksotsüteerimiseks;
seevastu on seotud tavaliselt võrgustikuks või kimpudeks. Sarnaselt aktiini filamentidele esineb tubuliini protofilamentidel struktuurne polaarsus, + ja -ots. Kui rakk alustab mitootilist jagunemist, siis tsütoplasmas olevad tuubulid lagunevad laiali ning agregeeruvad uuesti, moodustades kääviniidistiku. See moodustub väga kiiresti ning sama kiiresti ka laguneb pärast mitoosi lppu, millest nähtub, et see on väga labiilne struktuur. Mikrotuubulite osalus organellide ja vesiikulite transpordis. Mikrotuubulid funktsioneerivad kui rakusisesed maanteed, mida mööda reisib suur hulk raku sisestruktuure. Interfaasi ajal (kui rakk ei jagune) on reisijateks organellid (mitokondrid, lüsosoomid, tsütoplasmavõrgustik), transportvesiikulid, mis viivad aineid ER-st Golgi kompleksi ning sealt edasi kas mõnda organelli või raku välispinnale
temperatuurimuutus kõrgusega on märgadiabaatiline; kondensatsiooninivoo määrab ligikaudselt pilvede alumise piiri kõrguse, pilvede alumina piir on harilikult kondensatsiooninivoost 50Â100 m kõrgemal; abijoonte lõikepunktist joonestatakse märgadiabaat, mis iseloomustab edasist, kondensatsiooninivoost kõrgemal toimuvat tõusva õhumassi temperatuuri muutust. Õhumassi energia on positiivne, kui temperatuurikõver paikneb märja adiabaadi kõverast vasakul,(Labiilne stratifikatsioon , omab tendentsi tõusta kõrgemale) . Tõusvad õhuvoolud on võimalikud kuni märjast adiabaadist (olekukõverast) vasakul paikneva temperatuurikõvera lõikumiseni märja adiabaadiga Lõpevad tõusvad õhuvoolud (konvektsioonitasapind ) . Konvektsioonitasapind on seega konvektiivsete pilvede teoreetiliseks ülemiseks piiriks. Visuaalselt on see piir hinnatav pisut (100Â200 m) madalamal. Aeroloogiliste diagrammide saamine on kulukas toiming, nõudes kallist
• • Regulatoorne RNA: • RNA omadused 1. Omab erinevaid olulisi rolle raku ainevahetuses 2. Evolutsiooniliselt varajane 3. Seondub RNA, DNA, valguga 4. Lineaarstruktuur võimaldab kodeerivat funktsiooni DNA-RNA-valk. 5. Sekundaarstruktuur varjab või toob esile valkude seondumiseks olulised motiivid ja tertsiaarstruktuur loob katalüütiliseks reaktsiooniks sobiva mikrokeskkonna 6. Keemiliselt ja bioloogiliselt labiilne • • RNA liigid ï€ mRNA – informatsiooni RNAd, kodeerib valku ï€ rRNA – osaleb translatsioonil, moodustades mikrokeskkonna katalüütiliseks reaktsiooniks. ï€ tRNA – osaleb translatsioonil, transpordib aminohappeid ribosoomidesse ï€ tmRNA – transfer messenger RNA, päästab stoppama jäänud ribosoomid ï€ snRNA – small nuclear RNA ehk U-RNAd, paiknevad tuumas Cajal kehades, osalevad splaissimisel
südame tiputõukele). II toon südame põhimikul. Vastsündinu- ja imikueas on I ja II toon peaaegu ühetugevused. Tingituna ealistest iseärasustest (südame vasak ja parem vatsake on ühesuuruse mahuga ning südame seinte paksus ühesugune). (Lastehaiguste...1983, Paves 1993, Kallas1999, Uibo jt 2010.) Eelkooli- ja kooliealistel lastel võib südame auskultatsioonil esineda funktsionaalne süstoolne kahin. Funktsionaalne süstoolne kahin ei kandu väljapoole südame piire ja on labiilne (korduval kuulatlusel erineva tugevusega). Võib aja jooksul kaduda. Paremini kuulda väljahingamisfaasis ja lapse lamades. Püstiasendis nõrgeneb või kaob. Füüsilise koormuse korral võib tugevneda. On helilise tämbriga nõrk (üks kuni kaks kraadi) ja lühike kahin (ei ulatu üle poole süstolist). (Lastehaiguste... 1986, Tunell 1998, Kallas jt 1999, Uibo jt 2010.) Patoloogia Südame auskultatsioonil sedastatav patoloogia
mis väljendub väsimustundena, funktsioonide kooskõlastatuse häirena ja töövõime langusena. Väsimuse teke on seotud nii lihases kujunevate muutustega (perifeersed protsessid) kui ka protsessidega kesknärvisüsteemis (tsentraalsed protsessid). Väsimuse bioloogiliseks funktsiooniks on kaitsta organismi ressursside ülemäärase kulutamise eest. Ületreeningu sündroom  väsimustunne, unehäired, labiilne psüühika ja nn sportliku vormi langus. Sageli ka südamelöögi sageduse kasv, kehakaalu langus, valud südame- või maksa piirkonnas, peavalud; · Individuaalne lähenemine sportlasele, meeskonna aladel tuleb arvestada ka iga indiviidi eripäradega; · Tähelepanu pöörata rühile; · Järjepidev arstlik kontroll; · Korrapärane treening; · Treeningtunnil jälgida osalejate arvu; · Dopinguainete eiramine (stimulandid e. närviergutid, narkootilised valuvaigistid,
Ülekanne piisknakkusena või harvem ka värskelt kontamineeritud esemetega. Kontagioossus 30-90 %. § Inimene on nakkusohtlik 1-1,5 nädalat enne ja 3 nädalat pärast kliiniliste nähtude algust. § Enamasti haigestuvad lapsed < 5 a § Olmenakkus  peamine allikas asümptomaatilised kandjad. Adhesioon § Filamentoosne hemaglutiniin § Pertaktiin § Fimbriad Toksiinid § Pertussise toksiin § Adenülaat-tsüklaasi toksiin § Trahheaalne toksiin § Dermonekrootiline toksiin § Termo-labiilne toksiin. Patogenees Hingamisteedes mikroobid kinnituvad ripsepiteelile > paljunevad > koloniseerivad trahhea ja bronhide limaskesta. Vabanevad toksiin ja bioloogiliselt aktiivsed ained ärritavad limaskesta > köha ja ülemiste hingamisteede põletik. Suureneb rakkude tundlikkus histamiini ja serotoniini suhtes, kaasneb lümfotsütoos. Tekivad spastilised köhahood > väheneb vere hapnikusisaldus. Väikeste bronhide ummistumine sekreediga  takistatud vere oksügenisatsioon.
annaabi.ee 
