Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Surutud varraste stabiilsus (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Vasakule Paremale
Surutud varraste stabiilsus #1 Surutud varraste stabiilsus #2 Surutud varraste stabiilsus #3 Surutud varraste stabiilsus #4 Surutud varraste stabiilsus #5 Surutud varraste stabiilsus #6 Surutud varraste stabiilsus #7 Surutud varraste stabiilsus #8 Surutud varraste stabiilsus #9 Surutud varraste stabiilsus #10 Surutud varraste stabiilsus #11 Surutud varraste stabiilsus #12 Surutud varraste stabiilsus #13 Surutud varraste stabiilsus #14 Surutud varraste stabiilsus #15 Surutud varraste stabiilsus #16 Surutud varraste stabiilsus #17
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-10-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 56 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor martin.teemant Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
6
doc

Kontrolltöö nr. 2

13.3. Mis on indiferentne seisund? =häiringu lõppedes jääb süsteem uude tasakaaluasendisse (tekkinud hälve jääb püsima) 13.4. Mis on labiilne seisund? =häiringu toimel süsteem kaotab tasakaalu (tekib kohe progresseeruv hälve) 13.5. Mis võib põhjustada stabiilse seisundi ülemineku indiferentseks või labiilseks? Liiga suur või krootiline koormus 13.6. Mis on nõtke? = varda (lubamatult) suur läbipaine kriitilisest suurema telgkoormuse F3 > FCR toimel = mille tagajärjel varras saavutab uue tasakaaluseisundi, kuid sellega kaasnevad suured siirded, on võimalik plastsete deformatsioonide teke ja purunemine. 13.7. Millises tasandis toimub nõtke? antud peatasandis 13.8. Defineerige surutud varda kriitiline koormus! kui läbipaine häiringu kadudes püsib, kuid ei suurene, ongi rakendatud koormus oma väärtuselt kriitiline FCR lE - varda nõtkepikkus 13.9. Millest sõltub surutud varda kriitiline koormus? 13.10

Tugevusõpetus ii
thumbnail
3
doc

Tugevusõpetus II 2 KT teooria

häiringu lõppedes jääb süsteem uude tasakaaluasendisse (tekkinud hälve jääb püsima) 13.4. Mis on labiilne seisund? häiringu toimel süsteem kaotab tasakaalu (tekib kohe progresseeruv hälve) 13.5. Mis võib põhjustada stabiilse seisundi ülemineku indiferentseks või labiilseks? Koormuse kasv 13.6. Mis on nõtke? varda (lubamatult) suur läbipaine kriitilisest suurema telgkoormuse F3 > FCR toimel 13.7. Millises tasandis toimub nõtke? peatasandis 13.8. Defineerige surutud varda kriitiline koormus! Vardale mõjuv jõud, mille korral tekib nõtke 13.9. Millest sõltub surutud varda kriitiline koormus? Nõtkepikkusest, EI korrutisest. 13.10. Millise kujuga on surutud ühtlase sirge varda elastne joon? koosinusoidi osa (mille kuju määrab n väärtus) 13.11. Mis on varda nõtkepikkus (efektiivne pikkus)? nõtkunud varda elastse joone (sinusoidi) ühe poolperioodi pikkus 13.12. Kuidas sõltub nõtkepikkus varda kinnitamise viisist?

Tugevusõpetus ii
thumbnail
27
pdf

Detailide tugevus paindel

tuleb tavaliselt koostada mõlemas varda teljega määratud tasand (Joon. 6.2) peatasandis Priit Põdra, 2004 84 Tugevusanalüüsi alused 6. DETAILIDE TUGEVUS PAINDEL Varraste peatasandid xy-tasand Peatasandid z z Kesk-peateljed x Kesk-peateljed y

Materjaliõpetus
thumbnail
27
pdf

Detailide tugevus paindel

tuleb tavaliselt koostada mõlemas varda teljega määratud tasand (Joon. 6.2) peatasandis Priit Põdra, 2004 84 Tugevusanalüüsi alused 6. DETAILIDE TUGEVUS PAINDEL Varraste peatasandid xy-tasand Peatasandid z z Kesk-peateljed x Kesk-peateljed y

Materjaliõpetus
thumbnail
14
pdf

Detailide paindedeformatsioonid

mõjusuundadest, materjali elastsetest omadustest ja detaili geomeetrilisest kujust ning mõõtmetest. Tasapinnalise paindeülesande korral on detailil üks elastne joon. Ruumilise paindeülesande korral on detailil elastne joon kummaski kesk-peatasandis (kaks elastset joont). 11.2. Ühtlaselt painutatud ühtlane varras 11.2.1. Painde põhivalem Painutatud varda paindepinge laotus on lineaarne, kus punktide paindepinge väärtused sõltuvad nende punktide kaugusest varda neutraalkihist neutraalkihiga paralleelsed materjalikihid on erinevalt deformeeritud (tõmmatud või surutud). Priit Põdra, 2004 164 Tugevusanalüüsi alused 11

Materjaliõpetus
thumbnail
19
pdf

Detailide tugevus tõmbel ja survel

sharniirides, kinnitusavade asend ja mõõtmed. jne. Arvutusskeemi koostamine Arvutusskeem Tegelik konstruktsioon Lihtsustatud mehaaniline süsteem Ideaalne mehaaniline süsteem · Varras on deformeeruv; Ei arvesta tühise mõjuga · Alus on absoluutselt jäik; nähtusi ja parameetreid · Sidemed on absoluutselt jäigad. (Saint Venant'i printsiip) Tegelik konstruktsioon Ideaalne meh. süsteem Arvutusskeem tõmbel Vibratsioon

Materjaliõpetus
thumbnail
16
pdf

Kõverate varraste tugevus

211 Tugevusanalüüsi alused 14. KÕVERATE VARRASTE TUGEVUS 14. KÕVERATE VARRASTE TUGEVUS 14.1. Konksude tugevus paindel. Näide 14.1.1. Kõvera varda ohtlik ristlõige Ühtlaselt kõver (varda telje kõverusraadius on konstantne R) ühtlane varras (varda ristlõike kuju ja pindala ei muutu) on koormatud painutava jõuga F (Joon. 14.1), sisejõudude analüüsiks kasutatakse lõikemeetodit: · varda koormatud osas tehakse radiaallõige (lõikemeetod); · radiaallõigetes mõjuvad sisejõud: N (pikijõud), Q (põikjõud) ja M (paindemoment); · sisejõudude epüürid on siinuselised (sinusoidi suurim ja vähim väärtus paiknevad

Materjaliõpetus
thumbnail
15
pdf

LIIDETE TUGEVUS LÕIKEL

Tugevusanalüüsi alused 4. LIIDETE TUGEVUS LÕIKEL 4. LIIDETE TUGEVUS LÕIKEL 4.1. Lõikav koormus ja lõikele töötavad liited. Lõikav koormus = · varda teljega risti mõju põikkoormus; · varda paine selle koormuse mõjul on tühine (Joon. 4.1) Varras ja lõikav koormus F Lõikav koormus Varras Lõigatud varras Zoom Lõikepind Lõiketsoon

Materjaliõpetus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun