Mozart (0)

MOZART
Kristin Kurg 11B
Raamat „ Mozart mõistatuslik ja mõjutatav” on kirjutatud kirjaniku Dorothea Leonbarti poolt. Ta kirjeldab selles raamatus Mozarti elu, olles ennem teinud põhjaliku uurimistööd – Mozartiga seotud inimeste biograafiate, säilinud kirjade jm säilinud dokumentide põhjal.
Wolfgang Amadeus Mozart sünninimega Johann Chrysostomus Wolfgang Theophil sündis Salzburgis Mozartite perre 27 jaanuaril 1756 aastal seitsmenda kui ka viimase lapsena. Seitsmest lapsest ellu jäi vaid kaks – Wolfgang ning tema õde Maria Anna. Aastast 1783 hakati heliloojat hüüdma Wolfgang Amadeusiks.
Wolfgangi isa Leopold Mozart armastas oma poega meeletult. Ta tegi oma poja heaks kõike. Kui Wolfgangi muusikaline anne lõi välja juba 6 aastaselt, siis tegi isa kõik endast sõltuva, et arendada poja muusiku karjääri. Leopold Mozart oli ise ka muusik , ning ta reisis koos oma pojaga palju ümber Euroopa, et tutvustada maailmale poja muusikalist annet . Ta võeti Euroopas väga soojalt vastu. Ta oli imelaps .
Täisealiseks saanud Wolfgangile jäi aga tema sünnilinn Salzburgis kitsaks ning ta reisis mööda Euroopat, et otsida omale õukonnas hästi tasuv ja püsiv teenistus .
Mannheimis algasid helilooja elu muutused. Seal ta tutvus oma tulevase naise Constanze Weberite perekonnaga, kes olid oma kuulsuselt petised ja halbade elukommetega. Nimelt armus Wolfgang Weberite tütresse Aloisasse. Kuid esimene erootiline kogemus oli tal oma nõoga. Weberid suutsid oma kavalusega helilooja enda mõju alla suruda. Mozart kiindus Weberitesse, Mannheimi ja Mannheimi rahvasse niivõrd, et ta mõtles alguses sinna jäädagi. Kuna talle teenistust Mannheimis ei pakutud ning pidevale isa pealekäimisele sõitsid nad emaga Pariisi.
Wolfgang oli kõikjal Euroopas väga nõutud ja kuulus muusik. Tema noorusaeg möödus enamasti mööda balle, akadeemiaid, õukonnapidusid käies ja muusikat komponeerides. Tema teoseid nimetati meistriteosteks, teda kutsuti kõikjale õukondadesse kontserte andma, ta sai palju muusikalisi tellimusi. Oma elujooksul kirjutas ta mitmeid heliteoseid, kuid kõige rohkem armastas ta luua oopereid.
Mozarti menukaimad ooperid olid:
„ Idomeneo”. Üks Mozarti esimesi meisterlikest ooperitest , mida ta sõitis Münchenisse komponeerima.
„Haaremirööv”. Viinis komponeeritud Mozarti edukaim ooper , mida mängiti ka Prahas, ning sellega sai Mozart ka Prahas kuulsaks .
„ Figaro pulm” sai keisrilt esinemiskeelu, kuid mis siiski esietendus Viinis 1786 . ,
„ Don Giovanni ” esietendub Prahas 1787, mille keiser tellis äsja abiellunud Austria – Toscana ertshertsoginnale. Esietendus lükati mitmeid kordi edasi, kuna Mozart jättis asjad viimasele minutile. Sellega ta kaotas tööpakkumised Praha teatrist.
„Cosi fan tutte ” 1790 Viinis, mille komponeeris Mozart oma eraelu raskeimal ajal, kui naine oli haige, suured võlad Viinis, teda välditi kui kerjust . Sellesse teosesse tõi ta sisse osa, mille prototüübiks oli ta oma naine. Ooperis näidati, et ka naistel on erootilised fantaasiad, mis võivad lõkkele lüüa ning ka armastavad naised võivad truudust murda. Ooper ei saavutanud just nii suurt edu kui eelmised.
„ Võluflööt” komponeeris Mozart oma elu viimasel aastal 1791 oma parimale sõbrale.
„ Tituse halastus” komponeeris helilooja 18- ne päevaga, olles ise juba raskelt haige. Tellimus tuli Prahast kroonimispidustuste tarvis. Ta armastas Prahat ning tahtis näidata, kes ta on ning tõestada oma usaldusväärsust.
Mozart otsis pea terve elu head teenistust õukonnas. Tema teoseid imetleti, ta sai palju muusikalisi tellimusi, ta oli oma aja nõutavam helilooja, kuid mida Mozart soovis, kindlat teenistust, seda talle ei pakutud. Õukonda tööle võeti teised heliloojad , mitte Mozart. Seda sellepärast, et Mozart solvas ja põlgas teisi kolleege eriti kui kolleeg seati temast kõrgemale. Ta hooples teades, et tema on see kõige suurem. Ta ründas ja mõnitas oma kolleege. Viimased kahjustasid teda intriigidega, nii, et tal oli raske leida omale püsivat teenistust. Kes tahaks omale sellist kolleegi!? Alles mõned aastad enne surma leidis Mozart omale püsiva teenistuse Viinis Keiserlik – Majesteedi teenistuses „ kammerhelilooja „ kohana.
Mozart abiellus pärast kuulsusrikast Pariisi reisi, vastu isa tahtmist Constanze Weberiga. Weberid korraldasid kavalusega nii, et Wolfgang abielluks Constanziga. Helilooja oli terve oma elu Weberite mõju all.
Mozart ei tundnud rahaväärtust. Ta teenis tohutuid summasid, kuid terve elu võttis ta laene, ning ta ei tasunud neid kunagi. Seni kaua kui isa elas, maksis isa ta võlgasid ning laenas talle raha. On teada, et Mozart ei elanud kokkuhoidlikult, vastupidi, nad kandsid abikaasaga kalleimaid rõivaid ja ehteid . Kuna Mozart oli niivõrd Weberite mõju all, siis võib öelda, et enamus ta teenistusest läks Weberitele. Niimoodi lasi ennast kuulus ja üleolev helilooja ära kasutada. Weberid olid teinud temast häbematu kurikaela ja pealetükkiva kerjuse . Ta tegi terve elu tööd ja teenis meeletuid summasid, kuid suri vaesena ja võlgades. Ta maeti keskklassi neljasesse hauda.
Wolfgang Amadeus Mozart suri 5 –al detsembril 1791 arvatavasti üksinda, oma kodus. Sümptomite järgi neerupuudulikkusesse. Töödest jäi tal pooleli „ Reekviem”, mille ta uus naisemees lõpetas.
Minule isiklikult tundus Mozart väga kummalise ja uskumatu inimesena . Kuidas saab inimesel kaks nii erinevat iseloomu joont eksisteerida – samas nii südametu ja südamlik. Mozart oli emotsionaalselt väga labiilne, tänapäeval vajaks ta kindlasti psühholoogi või isegi psühhiaatri abi. Ta kuuluks isiksushäiretega inimeste hulka. Ta kartis üksindust ja isegi üksi söömist.
Seda raamatut lugedes olid mul mitmesugused arvamused. Kohati mõistsin helilooja süüdi ja arvasin, et talle on see paras , et teda teenistusse ei võeta, kui ta jõhkralt ja südametunnistuseta käitus nagu võlgade tasumata jätmine ja ülbus. Samas kui teda Weberite perekonna poolt ära kasutati mõtlesin, et kogu tema halb käitumine võib olla tingitud mõjutustest. Kuidas ta lubas ennast niimoodi ära kasutada, ilma, et ta oleks seda mõistnud. Kas Mozart ei tahtnud seda mõista või ta ei mõistnudki. Kui Mozart vaeselt suri oli kahju, et inimene on ikkagi elu jooksul nii palju tööd teinud ja raha teeninud ning ikka sureb võlgades. Lisaks milline halb suhtumine naise poolt tema surma. Seda Mozart kindlalt ei väärinud, et teda keskklassi neljasesse hauda maeti. Kahju, et Mozart sellise naise lõksu sattus.