Haridus tagab vabaduse? (0)

Haridus tagab vabaduse? Hariduse omandamise olulisust hakatakse tänapäeval inimesele rõhutama juba väga noores eas. Aina levinumaks on saamas eelkool, ehk laps alustab haridusteed juba 6 aastaselt. Eesmärgiks on, et laps pääseks sisse võimalikult heasse ning mainekasse põhikooli, sealt edasi gümnaasiumisse ja siis juba ülikooli. Kuid miks on see oluline? Kas eesmärk on hea haridus, mille abil saada meelepärane ja kõrgepalgaline töökoht, või anda inimesele valikuvabadus? Vabaduse tähendus on muutlik. Selle mõtet on läbi ajaloo väga erinevalt defineeritud ja tähendab ka iga inimese jaoks midagi erinevat. Vana-Kreekas peeti vabaduseks orjatööst vabaks saamist. Oma olukorra kergendamiseks hakkasid orjad filosofeerima ja oma oskusi ka teistele õpetama, selle tulemusena pääsesid nad ränkraskest orjatööst ja said eelnevaga võrreldes palju kergemini läbi. Ka eesti talupoegadele tähendas vabadus raskest tööst pääsemist. Nende jaoks oli alterna- tiiviks linna õppima minemine. A.H. Tammsaare „Tõde ja õigus“ sarjast tuntud Indrek peegeldab selgelt tolle aja elu ja korda. Kuigi paljudel ei olnud võimalust linna pääseda, siis oli õnnelikke erandeid. Tänapäeval on hariduse saamine üpris lihtsaks tehtud. Eesti inimestel on õigus tasuta haridusele ehk seaduse ees on kõik võrdsete võimaluste stardiplatvormil. Kuid tänapäeva inimese jaoks tähendab vabadus hoopis midagi muud, kui 19.saj talupojale.  Hariduse ja vabaduse vahel on lõpmatu ring. Koolis on vaja käia, et saada hea haridus, siis tuleb leida meelepärane ja hästi tasuv töökoht, sealt saadud rahaga on vaja hariduse eest tasuda. Ühte ilma  teiseta  ei  saa.  Eestis   on  võimalik  omandada  tasuta  kõrgharidust,   kuid  kahjuks  paljudes teistes riikides sellist varianti ei pakuta. Lisaks on vaja tasuta koha saamiseks teatud piiridesse mahtuda. Juba kooliteed alustades tulevad piirid mängu. Enamus koolidel on esimesse klassi minemiseks vajalik läbida katsed, mille järgi otsustatakse, kas laps on piisavalt „tark“, et selle kooli vääriline olla. Neid piire võib pidada vabaduse esimesteks piirajateks. Enam levinud on riietumisstiilide piirangud. Paljudel koolidel on kohustuslikus korras koolivormid. Kui laps peab esimesed üheksa kooliaastat igapäevaselt samu ja kellegi teise poolt kindlaks määratud riideid kandma, piirab see tema vabadust kujundada enda stiili ja väljendumisviise. 


Hariduse   omandamise   käigus   kujunevad   inimese   väärtused,   seisukohad,   hoiakud   ja   arusaam maailma olemusest. See aitab sillutada teed iga inimese enda isikliku vabaduse poole, kuid samas hoiab   seda   täies   hiilguses   säramast.   Kuna   meie   haridussüsteem   on   üpris   üksluine,   tundub õpilasena justkui oleks selle eesmärk võimalikult palju õpilasi samadesse kastidesse mahutada. Selle tulemusena piirdub inimese vabadus ise enda üle otsustada samal ajal kui üritatakse seda võimalikult palju saavutada. Seega vabaduse mõiste on labiilne, kuid selle seos haridusega on alati olemas olnud, olenemata sellest, kui paljud seda endale tunnistavad.