Kalad (0)

Anaeroobne (hapniku vaba)
1) Glükolüüs
1 glükoos – 2 püroviinamarihapet – etanool ja piimhape
Energia 2 ATP H+
(siit jätkub edasi aeroobne)
2) tsitraaltsükkel (mitokondrites)
ül: saada vesinikioone H+
lagunemise käigus CO2 vabaneb õhku
3) hingamisahel
mitokondri sisememb pinnal
õhust O2 + H+ = H2O
moodustub ka 36ATP (eristab an ja aer-set)
Energia kasutamine lihaste tööks äkki???
1) ATP varu – lihaste tööks
2) kreatiinfosfaat sünteesitakse ATPks (10ks sekundiks), sprint, tõstmine
3) anaeroobne glükolüüs – (sõltub glükoosi olemasolust)
4) aeroobne glükolüüs – minutist pikema aktiivsuse korral, suusatamine , maraton, rattasõit. Püsiv pingutamine , kuid arendatav võimsus on puudulikum
KOKKU on energeetiline pidevus – organismi pidev energiaga varustamine.
Poole tunni trenni jooksul kasut glükoosi varu, järgmine pool h toimub rasvapõletus. Glükolüüsil on oma hind (ei vaja hapnikku, kiire käivitus) – piimhappe kogunemine.
Füüsilisel pingutamisel kasut energiaallikaid: glükoos, rasvad , valkude lagundamine(nälgimise ajal kui pole võimalik kasutada enam ei süsiv ega rasvu).
Füüsiliste harjutuste tagajärjel organismis muudatused: O2 hulk väheneb, CO2 ja piimhappe hulk suureneb, kehat tõuseb, veresuhkru ja glükogeeni hulk väh, vesi ja soolad kaovad higistamise järel. Homoöstaasi tagamiseks: südame löögi sagedus ja hing intens suureneb, suureneb CO2 veres, langeb vere pH. Selle tulemusena inten gaasivahetus , kudedesse rohkem O2 ja eemald CO2. Samuti vereringe intens, tekib liigne soojus . Veri kannab soojuse naha pinnale, kus saab üle kanda, sp nahk punane. Suureneb higistamine- jahutab keha, organism kaotab vett ja soolasid. Suureneb glükogeeni lagundamine.
Koormuse lõppedes taastatakse ATP varud, mille järel tasutakse hapnikuvõlg.
Treeningu käigus suureneb südamelihas, suureneb löögimaht. Mida treenitum, seda väiksem löögisagedus südamel. Tugenvevad ka hingamislihased, kopsude ventilatsioon paraneb , kopsumaht suureneb, paraneb gaasivahetus. Muutused hindamises ja vereringes aitavad omastada rohkem O2.
Mõõdukas koormus parandab lihaste toonust ja vastupidavust . Lihased muutuvad suuremaks (suureneb ristlõike pindala), oskus lihaste tööd kordineerida. Treenides suureneb lih võime omastada O2. See saavutatakse mitokondrite suurenemisega lihasrakkudes, suurenenud ATP varuga ja hingamises osalevate ensüümide hulga suurenemisega. Suureneb lihaste võime varuda glükogeeni. Suureneb verekapill hulk lihastes. See parandab gaasivahetust töötavate lihaste ja vere vahel.