Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Sport (0)

1 Hindamata
Punktid
Minu lemmikspordiala
Tennis on spordiala, milles võistlevad kaks mängijat - üksikmäng või kaks võistkonda, kummaski kaks mängijat - paarismäng. Eesmärgiks on reketi abil saata pall vastasmängija poolele nii, et vastane ei saaks seda tõrjuda. Esimest korda mängiti tennist arvatavasti 18. sajandi lõpus. Olümpiamängude programmi kuulus tennis 1896. aastast 1924. aastani. Taas oli tennis kavas 1984. aastal (näidisalana). Neli aastat hiljem Seoulis oli tennis taas täisväärtuslik olümpiaala. Ning Eesti parim naistennisist Kaia Kanepi jõudis 2008. aasta olümpiamängudel 16 parima sekka.
Tennis nõuab mängjalt suurt füüsilist pingutust ja esitab organismile suuri ainevahtuslikke nõudeid. Organism peab toime tulema suurenenud hapnikuvajadusega ning suurenenud süsihappegaasi ja soojuse produktsiooniga. Kuna tennisemäng kestab üsna kaua, kaotab organism higistamise tõttu palju vett ja soolasid. Lihaste liigutamiseks on vaja ATP-d. ATP ehk adenosiintrifosfaat on kõigis rakkudes esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine- ja energiavahetuses, energia universaalse talletaja ja ülekandjana. Kui tennisemäng algab tarbitakse lihastes olemas olevat ATP-d, mis on akumuleerunud puhkeperioodi kestel. Ning hiljem sünteesitakse juba vajalik ATP aeroobsel hingamisel.
Mängides tennist, vajab organism palju energiat ja energia tootmiseks saab vajaduse korral lagundada kõiki toitaineid – süsivesikuid, rasvu ja valkusid. Tennisistidel lagundab enamasti organism energia saamiseks nii glükoosi kui ka rasvu.
Peale mängu toimuvad organismis järgmised muutused : hapniku hulk väheneb, süsihappegaasi ja piimhappe hulk suureneb, kehatemperatuur tõuseb, veresuhkru ja glükogeeni hulk väheneb, vesi ja soolad kaovad higistamise tagajärjel nagu juba eespool mainitud . Nüüd püüab organism homöostaasi tagada ja hakkab intensiivistuma gaasivahetus , kudedesse viiakse nüüd rokem hapnikku ja eemaldadakse süsihappegaas. Vereringe nahas intensiivistub, et eemaldada kehas tekkinud liigne soojus . Teine väga efektiivne meetod soojuse eemaldamiseks on higistamine . Glükogeeni varude taastamiseks on soovitav treeningu lõppedes midagi süüa. Pärast tennisetreeningut või tennisemängu ei taastu organismi normaalne olek kohe. Mida treenitum on inimene, seda kiiremini taastumine toimub. Koormuse kadumisel taastakse ATP varud lihastes ja eemaldatakse organismi kogunenud piimhape.
Kui treening toimub pidevalt kohaneb organism aktiivsusega. Toimuvad muutused südames, kopsudes ja lihastes. Mängides aktiivselt ja regulaarselt tennist reageerib südamelihas sellele nagu iga teinegi lihas – ta suureneb. Sellega suureneb südamekambrite maht ja vastavalt ka südame löögimaht ehk vere hulk, mida üks südamelöök edasi pumpab. Treenimise tulemusena tugenevad ka hingamislihased, mis võimaldab tõmmata kopsudesse rohkem õhku ja seda ühtlasi sealt rohkem välja suruda – sellega paraneb oluliselt organismi gaasivahetus. Ning kõigetipuks paraneb ka lihaste toonus ja vastupidavus, mis võimaldavad aina aktiivsemalt ja edukamalt treenida.
Sport #1 Sport #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-11-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 22 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mirrrr Õppematerjali autor
Tekst tehtud tennisest kui spordialast, aga see on biloogiline, mida vaja näiteks lihaste liigutamiseks jne

Sarnased õppematerjalid

Lemmikspordiala - jooksmine
2
doc

Lemmikspordiala - jooksmine

Lemmikspordiala Minu lemmikspordialaks on jooksmine. Harrastan seda 2 korda nädalas. Sporti teen selleks, et olla heas vormis ning samuti ka vereringe parandamiseks. Jooksmise üheks tähtsaks energiaallikaks on ATP-d. Lihastel on kolm energiaallikat, mis tagavad kestval pingutusel organismi pideva varustamise energiaga. Jooksmise alguses tarbin oma lihastes olemas olevat ATP-d, mis on akumuleerunud puhkeperioodi kestel. Seda jätkub mul umbes 10 sekundiks. Kui minu jooksmine kestab 10 sekundist 1 minutini, sünteesitakse pärast varuks kogutud ATP ärakasutamist vajalik ATP glükolüüsi käigus. Kuid, kui ma jooksen rohkem kui minuti, siis sünteesitakse vajalik ATP aeroobsel hingamisel, mis võimaldab mul jooksmisel püsivalt pingutada. Sellisel viisil toimub minu keha varustamine energiaga, mida nimetatakse energeetiliseks pidevuseks. Aga tekib küsimus, kust ma selle energia saan? Energia saadakse süsivesikute, rasvade ja valkude lagundam

Bioloogia
Organismi talitluse reguleerimine
3
doc

Organismi talitluse reguleerimine

Organismi talitluse reguleerimine Homöostaas ­ püsiva sisekeskkonna säilitamine Selle tagavad 1. Energiabilanss Energiat saab väliskeskkonnast ja see peab tagama · Südame töö · Hingamise · Toidu seedimise · Neerude töö · Närviimpulsside liikumise ja närvirakkude töö · Püsiva kehatemperatuuri · Kasvamise või kudede uuenemise, vigastuste paranemise · Liikumise Energiavajadus sõltub · Vanusest · Soost · Pärilikkusest · Kehamassist · Aktiivsusest Toidu ja joogiga saadav energiahulk E peab katma järgmised kulud A ­ ainevahetuseks kuluv energia M - metaboolne e. soojusena eralduv energia K ­ kasvuks (uuenemiseks) kuluv energia V ­ väljaheidetega eralduv energia U - uriinis sisalduv energ

Bioloogia
Eritamine-Vananemine
3
doc

Eritamine, Vananemine

Inimese keha koosneb põhiliselt veest(28l rakkudes,9l koemahlas,3l vereplasmas) Neerud reguleerivad kehavedelike kogust ja koostist. (Nad kas eritavad või hoiavad vett ja soolasid kokku, nii et kehavedelike koostis ja kogus püsiks stabiilne.) ja ainevahetuse jääkproduktide eritamist. Neerud filtreerivad pidevalt verd, Jääkproduktid kogunevad uriini ja eemaldatakse kehast. Reabsorbeeritakse tagasi glükoos. Eritamine tähendab ainevahetuse jääkide eemaldamist kehast. Neerus toimuvate protsesside lõppprodukt on uriin. Jääkproduktid eemaldatakse kehast: uriini kaudu, higistades, väljahingatava õhuga. (higi:vett,soolasid õhk:süsihappegaasi, veeauru) Uurea-lämmastikuainevahetuse jääkprodukt. See sünteesitakse maksas, siis kui organismis on liiga palju aminohappeid. Aminohapete lagundamisel tekib ammoniaak, mis alguses on ohtlik, aga sellest sünteesitakse kohe edasi uurea. Neerud eemaldavad kehast selektiivselt vett ja lahustunud aineid, nii et nende sisaldus jääks vaj

Bioloogia
Inimene
2
doc

Inimene

Energia saamise viis - Energiabilanss sisaldab kõiki energia liike, mida inimene saab, kaotab või talletab. seda kontrollib homöostaas.Organism saab vajaliku energia toidust ja joogist. See tähendab, neist sisalduvate toitainete oksüdatsioonil. Kõigis keha rakkudes toimub pidevalt energia tootmine ja kasutamine. Inimese energiavajadus sõltub: Üldisest aktiivsusest, Keha massist, Vanusest, Pärilikkusest, mis määrab ainevahetustaseme. Organism saab energia põhiliselt glükoosist. Glükoosivaru talletatakse maksas ja lihasrakkudes glükogeenina. Glükoosivaru ärakasutamise korral võetakse kasutusele rasvad. Kui rasvad on ära kasutatud, kasutatakse valke (skeletilihasvalke). Organismi varustamine energiaga kestval pingutusel. Pingutuseks mis kestab kuni 10 sek kasutatakse lihases olemasolevat ATP-d, kui aga kuni 60 sek, siis saadakse vajalik ATP glükolüüsi käigus, mis aga tekitab piimhappe. Kui on aga pikem pingutus, siis sünteesitakse ATP-d aeroobsel hingamisel. Hingam

Bioloogia
Bioloogia- vananemine-treeningu füsioloogia-organismi talituse reguleerimine
3
doc

Bioloogia- vananemine, treeningu füsioloogia, organismi talituse reguleerimine

Vananemine Vananemisega muutub elundite ja elundkondade töö ebaefektiivseks Põhjused: 1)Pärilikkus (geneetiline kell) Telomeerid (kromosoomi otsad) lühenevad iga raku jagunemisega, kuni rakud kaotavad pooldumisvõime ja ei toimu enam rakkude asendumist, koed kaotavad uuenemisvõime 2)Keskkonnategurid Keskkonnategurite otsene mõju DNA-le (näit. otsene päikesekiirgus) Vabad radikaalid, mis sattununa organismi (näit. hingamisel O) kahjustavad DNA-d ja valkusid. Vananemise tunnused: Ajukoorerakkude arvu vähenemine, Kuulmise nõrgenemine, Lõhna- ja maitsetundlikkuse vähenemine, Nägemise nõrgenemine (kaugnägelikkus, hall kae), Kopsumahu vähenemine, Südame löögimahu vähenemine, Neerude töövõime vähenemine, Seedehäired, Lihasjõu, koordiatsiooni vähenemine, Termoregulatsiooni häired, Viljakuse vähenemine meestel, lakkamine naistel, Luustiku kulumine (liigesed) ja luuhõrenemine, Naha elasts

Bioloogia
Bioloogia konspekt
24
doc

Bioloogia konspekt

EVOLUTSIOONI GENEETILISED ALUSED Väikseim evolutsioonivõimeline organismirühm on populatsioon. Geneetilise muutlikuse allikad populatsioonis: I Mutatsioonid- tekib mutatsiooniline muutlikkus. Enamik fenotüübis avalduvaid mutatsioone on kahjulikud. II Kombinatiivne muutlikkus- ristsiire meioosis, toimub alleelide kombineerumine sugulisel paljunemisel. Moodustab suurema osa populatsioonide geneetilisest muutlikusest. III Geenisiire- erinevate populatsioonide isendite ristumine. Geneetilise materjali vahetamine. Nt. Ränded, viljade levik, eoste levik. Juhuslikud muutused populatsiooni geneetilises struktuuris. Avaldab mõju väikestes populatsioonides. Pudelikaelaefekt- geneetilise triivi erijuht, mis tuleneb populatsiooni arvukuse ajutisest olulisest vähenemisest. EVOULUTSIOONIVORMID · Füüsikaline evoulusioon: elementaarosakestest tekkisid aatomid, päike tekkis ca 5 milj a tagasi, 4,5 milj tagasitekkis Maa, ,,Suure pau

Bioloogia
Inimene kui tervikorganism
42
doc

Inimene kui tervikorganism

Inimene kui tervikorganism Narva kolledž Vilja Vendelin-Reigo INIMENE KUI TERVIKORGANISM Inimesele iseloomulikud tunnused:  Suur aju (maht ligikaudu 1400 cm³), millel on hästi arenenud ajukoor.  Püsisoojane, st organism saab soojust keha sisemisest soojusproduktsioonist.  Kahel jalal liikumine. Jäsemete proportsioonid, liigeste struktuur, käte, jalgade, vaagna ja selgroo anatoomiline ehitus on kohastunud kahel jalal liikumiseks.  Aeglane individuaalne areng- järglased vajavad pikka aega hoolitsust.  On iseloomulik mittesesoonne sigimine, puudub selgelt eristuv innaaeg. Järglasi saadakse aastaringselt.  Segatoiduline e omnivoor (taimne ja loomne toit). Toitu jahitakse, transporditakse, varutakse, jagatakse omavahel, töödeldakse enne tarvitamist.  Kultuuriline käitumine, sealhulgas artikuleeritud kõne. Ainult inimest iseloomustav näide märgisüsteemidele toetuva

inimeseõpetus
12-klassi bioloogiaõpiku 2-peatüki küsimused
8
docx

12. klassi bioloogiaõpiku 2. peatüki küsimused

BIOLOOGIA 2. PEATÜKI KÜSIMUSED Küsimused lk 60 1) Milline on inimese asend loomariigi süsteemis? Hõimkond: selgroogsed Klass: imetajad Selts: esikloomalised Ülemsugukond: inimlaadsed Alamsugukond: inimlased Perekond: inimene Liik: Homo Sapiens 2) Millised on inimese sarnasused inimahvidega? * Inimese geenide ja valkude struktuur (nukleotiidide ja aminohapete järjestus) erineb simpansi ja gorilla omast vähem kui 2% võrra. * Nii inimahvid kui inimesed on sotsiaalse eluviisiga, kelle liigisisene vastastikune sõltuvus on väga tugevasti kinnistunud (võime üksteiselt õppida) * Mõlemad valmistavad elutegevuse hõlbustamiseks tööriistu. 3) Milles seisnevad inimese peamised erinevused teistest loomadest? * Võrreldes teiste imetajatega esineb inimesele neoteenia ­ pidurnud areng ja eellaste noorjärgu säilimine täiseas. * Inimesed on ühiskondliku eluviisiga üksikisendid. Nad on omavahel seotud tiheda, mõistelisel keelel põhineva teabesuhtlusega ja iga indiviidi elu ning

Bioloogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun