Inimene
II
Tasuta
Faili alla laadimine on tasuta
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-06-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kkarineveersalu
Õppematerjali autor
Homöostaas-organismi omadus hoida stabiilset sisekeskkonda. (seedeelundkond, hingamiselundkond, erituselundkond) Positiivne tagasiside-olukorra normaliseerimiseks kõrvalekallet võimendatakse (oksendamine, köhimine, aevastamine, sünnitamine) Negatiivne tagasiside-organismi töös tekib kõrvalekalle, siis organism vallandab kõik mehhanismid, et olukord stabiliseerida (glükoosi regulatsioon) Glükogeen-,,loomne tärklis"-loomne varurahhariid, mis säilub maksas ja lihastes Pärilikud haigused: Downi sündroom hemofiilia daltonism kurtus Päriliku eelsoodumusega haigused: kõrgvererõhutõbi alkoholism lühinägelikkus suhkruhaigus e diabeet rasvtõbi osteoporoos aneemia hüpertoonia hüpotoonia Mittepärilikud haigused: tuulerõuged gripp bronhiit herpes sooleparasiidid AIDS KNS-i haigused: entsefaliit lastehalvatus dementsus Alzheime
Rakkude suhtlemisviisid Kõrvuti asetsevate rakkude vahel Signaallainete abil (keemilised) Elektrilised närviimpulssid Sünaps – Neuronitevaheline ühendus, mille kaudu erutus liigub ühelt rakult teisele (Elektriline ja keemiline) Närviraku ehitus 2. Närvisüsteemi ehitus ja talitus Närvisüsteemi jagunemine Närvisüsteem jaguneb kaheks: kesk- ja piirdenärvisüsteem. KESKNÄRVISÜSTEEMI moodustavad peaaju ja seljaaju. Kesknärvisüsteem võtab vastu informatsiooni kõigilt organismi osadelt ja koordineerib nende tegevust. PIIRDENÄRVISÜSTEEMI moodustavad närvid, mis ühendavad peaaju ja seljaaju kõigi keha piirkondadega. Piirdenärvisüsteem jaguneb: SensoorNe närvisüsteem, mille alla kuuluvad retseptoritest kesknärvisüsteemi signaale toovad tundenärvid. Somaatiline närvisüsteemi, mille alla kuuluvad
Organismisisese tasakaalu hoidmisel on kõige olulisem hoida stabiilsena veri ja selle homöostaasi tagavad järgmised organid: · Neerud- Reguleerivad happelisust, kusiaine ja vee sisaldus · Kopsud- O2 ja CO2 sisaldus · Maks ja pankreas- glükoositase · Maks ja nahk- Temperatuur · Organite tööd homöostaasi tagamisel juhivad hormoonid ja närvisüsteem. Enamik eluprotsesse saab organismis kulgeda suhteliselt kitsas pH vahemikus (ideaalne pH inimese veres 7,365). Inimene sureb, kui pH langeb alla 6,8, või tõuseb üle 7,8. HINGAMINE · Ilma hapnikuta saab organism hakkama 4-6 min. · Gaasivahetus välisõhu ja kopsualveoolide vahel toimub tänu rindkere mahu muutustele · Iga hingetõmbega uuendatakse umbes 1/10 kopsudes olevast õhust, mis võimaldab eemaldada venoossest verest CO2 ja suurendada vere O2 varusid. Hingamisgaaside sisaldus sissehingatavas ja väljahingatavas õhus: O2- sissehingatav: 20,93% Väljahingatav: 16,4%
Bioloogia INIMENE I. Inimesele iseloomulikud tunnused 1. Riik loomad * 3 tüüpi hambaid 2. Hõimkond keelikloomad * Karvkate 3. Klass imetajad *Sugurakud küpsevad aastaringselt, Loode areneb emakas 4. Selts primaadid * Imetamine 5. Sugukond inimlased * Liikumine kahel jalal, pöial vastandub teistele sõrmedele 6. Perekond inimene *On olemas elundkonnad, suur peaaju maht 7. Liik arukas inimene * Regulatsioon närvisüsteemi kaudu NEOTEENIA Somaatilise arengu pidurdus (aeglane individuaalne areng) II. Epiteelkude katab ja kaitseb, selle koe rakkudest moodustuvad näärmed, vooderdab õõnes elundeid, võõrkehade väljutamine (ripsepiteel ninas) Sidekude kõhr-ja luukude: tugiülesanne, Veri transpordi ül, rasvkude, kõhr-ja
11.Inimese pärilikud, päriliku eelsoodumusega ja mittepärilikud haigused 1. Pärilikud haigused 1. Pärilike haiguste profülaktika 2. Pärilike haiguste ravi 2. Päriliku eelsoodumusega haigused 3. Mittepärilikud haigused Inimese süstemaatiline kuuluvus Riik: looma Hõimkond: Keelikloomad Klass: imetajad Selts: primaadid Sugukond: inimlased Perekond: inimene Liik: Homo sapiens e. Tark inimene Inimese iseloomulikud tunnused suur ajumaht (u.1400cm3)(sama suurtel ahvidel 3* väiksem) hästi arenenud suuraju poolkera pool (keerulisem,suurem pind) püstine kehahoid, liikumine 2 jalal. mittesesoonne sigimine (puudub innaaeg) aeglane individuaalne areng võrreldes inimahvidega. Inimese aju areneb peamiselt sünnijärgsel ajal, tagab suurema õppimisvõime ja pikema eluea.(u. 2* pikem eluiga) Aeglane individuaalne areng NEOTEENIA.
Energia saamise viis - Energiabilanss sisaldab kõiki energia liike, mida inimene saab, kaotab või talletab. seda kontrollib homöostaas.Organism saab vajaliku energia toidust ja joogist. See tähendab, neist sisalduvate toitainete oksüdatsioonil. Kõigis keha rakkudes toimub pidevalt energia tootmine ja kasutamine. Inimese energiavajadus sõltub: Üldisest aktiivsusest, Keha massist, Vanusest, Pärilikkusest, mis määrab ainevahetustaseme. Organism saab energia põhiliselt glükoosist. Glükoosivaru talletatakse maksas ja lihasrakkudes glükogeenina
BIOLOOGIA 2. PEATÜKI KÜSIMUSED Küsimused lk 60 1) Milline on inimese asend loomariigi süsteemis? Hõimkond: selgroogsed Klass: imetajad Selts: esikloomalised Ülemsugukond: inimlaadsed Alamsugukond: inimlased Perekond: inimene Liik: Homo Sapiens 2) Millised on inimese sarnasused inimahvidega? * Inimese geenide ja valkude struktuur (nukleotiidide ja aminohapete järjestus) erineb simpansi ja gorilla omast vähem kui 2% võrra. * Nii inimahvid kui inimesed on sotsiaalse eluviisiga, kelle liigisisene vastastikune sõltuvus on väga tugevasti kinnistunud (võime üksteiselt õppida) * Mõlemad valmistavad elutegevuse hõlbustamiseks tööriistu. 3) Milles seisnevad inimese peamised erinevused teistest loomadest?
Adrenaliin kiirendab südame tööd, tõstab veresuhkru taset Serotoniin meeleolu, söögiisu, uni. Atsetüülkoliini skeletilihaste kokkutõmme. Glutamiinhape, tauriin, norepinefriin, noradrenaliin, Melatoniin jpt. Organism saab väliskeskkonnast infot retseptorite kaudu. Retseptorid paiknevad: nahal, nahaaluses koes, liigestes, organismi sisekeskkonnas, (valu, puutumine, surve, kuum, külm, asend jne). Kuid kogu organismi poolt vastuvõetavat infot inimene ei taju. Refleksikaar 1. Retseptor (erutuse vastuvõtmine, filtreerimine, kodeerimine, salvestamine) 2. Aferentne närvikiud (juhivad erutuse KNS suunas) 3. Kesknärvisüsteem (erutuse analüüs) 4. Eferentne närvikiud (juhivad erutuse edasi vastavasse organisse või näärmesse) 5. Efektorid (organ, mis erutusele reageerib) Refleksid Tingimatud: kaasasündinud nagu neelamis- ja imemisrefleks. (pupillide ahenemine) Tingitud: Omandatakse elu jooksul nagu kaitse- ja käitumisrefleksid. Peaaju
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid