Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Inimene (4)

5 VÄGA HEA
Punktid
1. Elusorganismide liigitus:* bakterid * protistid *taimed *loomad *seened. Inimene kuulub loomariiki. Liigituse aluseks on rakuline ehitus
2.Inimese & looma sarnasused/erinevused.
S:*rakuline ehitus *samasugused koed * paljunemisviis *ainevahetusprotsessid
E:*püstine kõnnak/kahel jalal kõndimine *käte vabanemine *aeglane areng *rääkimine *ajumaht u. 3x suurem *pikem eluiga *mitmekesisem toit
3.Inimese põhikudedeks on lihaskude, sidekude, närvikude, kattekude . Kõige rohkem esineb inimese organismis lihaskude(40%) ja sidekude. Lihaskoe põhiülesanded: *liikumine *hoiab sooja *paneb kehaorganid tööle. Sidekoe ülesanded: *annab kehale tuge *seob organismi üheks tervikuks *(siseorganite kaitse nt. kõhr- ja luukoe puhul)
4.Inimesel on 9 elundkonda.
* Katteelundkond -kaitseb keskkonnamõjude eest
*Tugi- ja liikumiselundkond- Toetab keha ja kaitseb organeid.
*Sigimiselundkond-vajalik järglaste saamiseks
*Hingamiselundkond- varustab organismi hapnikuga
*Seedeelundkond-Tagab toitainete lõhustamise ja imendumise ning jääkainetest vabanemise. Lagundab toitu.
*Erituselundkond- kõrvaldatakse jääkained organismist
*Sisenõrenäärmed-Reguleerib organismi eluavaldusi.
*Närvisüsteem & meeleelundid - Vahendab & töötleb informatsiooni. (lk.70)
* Ringeelundkond - Transpordib kehas aineid
(Organism-elundkond- elund -koed- rakud )
5.Homöostaas-organismi võime tagada muutuvate välistingimuste juures sisekeskkonna stabiilsust.
Rakud vajavad vett, hapnikku, toitaineid(energia tootmiseks- glükoos peab rakku jõudma)
6.Inimene saab oma eluks vajaliku energia toidust.
7.Treeningu mõju: *südamelihas suureneb, südamekambrite maht suureneb ning ka südame löögimaht e vere hulk, mida üks südamelöök edasi pumpab *veresooned tugevnevad-võimaldab neil vastu pidada suuremale rõhule ja vähendab hilisemas elus ateroskleroosi ohtu *tugevnevad hingamislihased-võimaldab tõmmata kopsudesse rohkem õhku ja seda ühtlasi sealt rohkem välja suruda ehk kopsude ventilatsioon paraneb . Kopsumaht suureneb, samuti suureneb kopsualveoolide pindala, mis parandab oluliselt gaasivahetust. *paraneb lihaste toonus ja vastupidavus(mõõdukate koormuste puhul), aga kui harjutada suurte raskustega, siis lihased suurenevad. Treenides suureneb lihaste võime omastada hapnikku.
(füüsiliste harjutuste tagajärjel toimuvad organismis järgmised muutused: hapniku hulk väheneb, süsihappegaasi ja piimhappe hulk suureneb, kehatemperatuur tõuseb, veresuhkur ja glükogeeni hulk väheneb, vesi ja soolad kaovad higistamise tagajärjel.)
8.Vananemise põhjused: *vananeme, kuna meie sees “tiksub” geneetiline kell, mis määrab elu pikkuse *rakkude pooldumisvõime kaotamine(kui rakud enam poolduda ei saa, siis pole ka võimalik enam kudesid regeneerida ja organism hakkab “kuluma”) *keskkonnategurid(nt. Otsene päikesekiirgus kiirendab DNA kahjustumist)| (Inimese vananedes hakkab luustik kannatama kulumise all. Elu jooksul kogunenud füüsiline stress avaldub põhiliselt kahe protsessina: liigesepõletiku ja osteoporoosina.)
9.Info liigub närvisüsteemis nõrkade elektriliste signaalidega.
10.Sünaps-koht, kus närviimpulss antakse ühest rakust edasi teise rakku(66,67,98).
Ka narkootikumide toimemehhanism seisneb närviülekande mõjutamises. Teatud narkootikumide tarbimisel võib kergesti tekkida sõltuvus : organismil tekib vajadus üha uute annuste järele. Sellised narkootikumid imiteerivad oma mõjuga närvisüsteemis normaalselt talitlevate mediaatorite toimet. Pärast narkootikumi manustamist vähendab v isegi lõpetab organism ise vastavate ainete sünteesimise, kuna nad on organismis juba olemas. Kui narkootikumi toime on lõppenud, ei suuda organism seetõttu enam vastavat ainet sünteesida, närvisüsteemi talitlus häirub tugevalt ja tekib vastupandamatu vajadus uue narkootikumiannuse manustamiseks.
11.(Informatsiooni vastuvõtmine, salvestamine ja väljastamine on närvisüsteemi üldine omadus. See annab organismidele võimaluse kohaneda ümbritseva keskkonnaga õppimise teel. Ilma õppimise, mälu ja meenutamise võimeta ei suudaks ükski inimene ellu jääda, kuna ta ei suudaks oma saavutusi korrata ega ebaõnnestumist vältida. Aju salvestab vaid väikese osa temasse saabunud informatsioonist.)
12.Une tähtsus:(*lühiajaline puhkamine *õppimine ja mälu salvestamine)
Inimene #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-02-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 75 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor SilluxD Õppematerjali autor
Konspekt KT-ks.

Sarnased õppematerjalid

Inimese üldiseloomustus ja homöostaas
4
doc

Inimese üldiseloomustus ja homöostaas

Bioloogia Inimese üldiseloomustus ja homöostaas 1. Inimene kuulub: loomariiki (päristuumsus, hulkraksus, liikumisvõime ning heterotroofne toitumine) keelikloomade hõimkonda (seljakeelik mõnel eluetapil) imetajate klassi (kõrgeltarenenud närvisüsteem, poegimine ja imetamine, täiuslik termoregulatsioon) esikloomaliste ehk primaatide seltsi (hästiliikuvad sõrmed, lamedad küüned, nägemismeele tähtsus suur, haistmismeele taandareng, koonu lühenemeine, lihtne

Bioloogia
Inimene kui tervikorganism
42
doc

Inimene kui tervikorganism

Inimene kui tervikorganism Narva kolledž Vilja Vendelin-Reigo INIMENE KUI TERVIKORGANISM Inimesele iseloomulikud tunnused:  Suur aju (maht ligikaudu 1400 cm³), millel on hästi arenenud ajukoor.  Püsisoojane, st organism saab soojust keha sisemisest soojusproduktsioonist.  Kahel jalal liikumine. Jäsemete proportsioonid, liigeste struktuur, käte, jalgade, vaagna ja selgroo anatoomiline ehitus on kohastunud kahel jalal liikumiseks.  Aeglane individuaalne areng- järglased vajavad pikka aega hoolitsust.

inimeseõpetus
Inimene
2
doc

Inimene

Energia saamise viis - Energiabilanss sisaldab kõiki energia liike, mida inimene saab, kaotab või talletab. seda kontrollib homöostaas.Organism saab vajaliku energia toidust ja joogist. See tähendab, neist sisalduvate toitainete oksüdatsioonil. Kõigis keha rakkudes toimub pidevalt energia tootmine ja kasutamine. Inimese energiavajadus sõltub: Üldisest aktiivsusest, Keha massist, Vanusest, Pärilikkusest, mis määrab ainevahetustaseme. Organism saab energia põhiliselt glükoosist. Glükoosivaru talletatakse maksas ja lihasrakkudes glükogeenina

Bioloogia
Bioloogia konspekt
24
doc

Bioloogia konspekt

Australopiteek ehk lõunaahv 1975. aastal leiti ühest ja samast leiukohast 13 australopiteegi jäänused, mis viitab sellele, et elati grupina. Elasid umbes 4-2 miljonit aastat tagasi Australopiteeke iseloomustab Väike aju (380-450 cm3) Pikad rippuvad käed Lühikesed jalad, kuid põlve ja kanna järgi kõndisid nad kahel jalal Lai vaagnaluu ja suur kõht Australopiteegid toitusid marjadest, pähklitest, seemnetest ning tõenäoliselt ka linnumunadest. Püstine inimene ehk Homo erectus 1891. aastal leiti osaline skelett Indoneesiast. Leide on Aafrikast, Aasiast ja Euroopast. Püstist inimest iseloomustab: Jahipidamine Tööriistade ja tule kasutamine Suurem aju 850-1100 cm3 Lühemad käed Pikem keha Keha on lihaseline ja robustne võrreldes tänapäeva inimesega Lühem nägu ja suurem lõualuu, teravam nina Homo neandertalensis Polnud otsene inimese eellane, vaid kõrvalharu. Neandertaallast iseloomustab: Aju suurenemine 1200- 1700 cm3

Bioloogia
12-klassi bioloogiaõpiku 2-peatüki küsimused
8
docx

12. klassi bioloogiaõpiku 2. peatüki küsimused

BIOLOOGIA 2. PEATÜKI KÜSIMUSED Küsimused lk 60 1) Milline on inimese asend loomariigi süsteemis? Hõimkond: selgroogsed Klass: imetajad Selts: esikloomalised Ülemsugukond: inimlaadsed Alamsugukond: inimlased Perekond: inimene Liik: Homo Sapiens 2) Millised on inimese sarnasused inimahvidega? * Inimese geenide ja valkude struktuur (nukleotiidide ja aminohapete järjestus) erineb simpansi ja gorilla omast vähem kui 2% võrra. * Nii inimahvid kui inimesed on sotsiaalse eluviisiga, kelle liigisisene vastastikune sõltuvus on väga tugevasti kinnistunud (võime üksteiselt õppida) * Mõlemad valmistavad elutegevuse hõlbustamiseks tööriistu. 3) Milles seisnevad inimese peamised erinevused teistest loomadest?

Bioloogia
Bioloogia konspekt - 12 klass
23
doc

Bioloogia konspekt - 12.klass

11.Inimese pärilikud, päriliku eelsoodumusega ja mittepärilikud haigused 1. Pärilikud haigused 1. Pärilike haiguste profülaktika 2. Pärilike haiguste ravi 2. Päriliku eelsoodumusega haigused 3. Mittepärilikud haigused Inimese süstemaatiline kuuluvus Riik: looma Hõimkond: Keelikloomad Klass: imetajad Selts: primaadid Sugukond: inimlased Perekond: inimene Liik: Homo sapiens e. Tark inimene Inimese iseloomulikud tunnused suur ajumaht (u.1400cm3)(sama suurtel ahvidel 3* väiksem) hästi arenenud suuraju poolkera pool (keerulisem,suurem pind) püstine kehahoid, liikumine 2 jalal. mittesesoonne sigimine (puudub innaaeg) aeglane individuaalne areng võrreldes inimahvidega. Inimese aju areneb peamiselt sünnijärgsel ajal, tagab suurema õppimisvõime ja pikema eluea.(u. 2* pikem eluiga) Aeglane individuaalne areng NEOTEENIA.

Bioloogia
Eritamine-Vananemine
3
doc

Eritamine, Vananemine

Hüpotalamus reageerib sellele 2 viisil: stimuleerib ajus asuvat janukeskust, stimuleerib ajus asuvat käbikeha sünteesima antidiureetilist hormooni. Mida rohkem on veres antidiureetilist hormooni, seda rohkem vett imetakse esmauriinist tagasi, kui vett on liiga palju muutub veri lahjemaks ja selle tunnevad ära hüpotalamuse rakud ja vähendavad antidiureetilise hormooni eritamist. Kui antidiureetilist hormooni on veres vähem, eritub rohkem uriini, mis on lahjem. Inimene peaks jooma ööpäevas ära 2 liitrit vett. Termoregulatsioon. Inimestel on higinäärmed. Meie nahk suudab toota melaniini-tumedat pigmenti, mis kaitseb kahjuliku ultraviolettkiirguse eest. Inimesed on endotermsed püsisoojased loomad. Normaaltemperatuur on 37. Higistamine kui termoregulatsioon on loomade evilutsioonis uus, primaatide seas samuti. Kõige enam on higinäärmeid jalataldadel ja peopesadel. Higinäärmete põhiline ülesanne on vee juhtimine

Bioloogia
Bioloogia kordamine - inimene
4
docx

Bioloogia kordamine - inimene

hormooni. Kui vere osmootne c tõuseb, siis on see märk, et veekadu on suurem kui vee saamine. Toodetakse antidiur hormooni ning rohkem vett imatakse neerudes esma uriinist kehasse tagasi. Kui vett on piisavalt siis hüpotalamuse rakud ei stimuleeri käbikeha antidiureetilist hormooni sünteesima ja uriin on lahjem. Janutunne on organismi hoiatussüsteem, kui veri muutub soolarikkaks. Janutunne saab alguse aju keskmises piirkonnas. Ilma veeta võib inimene elada sõltuvalt tingimustest vaid 4.7 päeva. Janu tekib kui on vähe vett või palju soolast Kirjelda aktiivse nimese energiabilannsi. Millal on en.bilanss positiivne, millal negativne? Energiabilanss sisaldab kõiki energialiike, mida organism saab, kaotab või akumuleerib. Energiat saadakse põhiliselt toidu ja joogiga. Osa toidust seeditakse ja kesutatakse organismis. Seedimata toidujääkides sisalduv energia eemaldatakse väljaheidetega

Bioloogia




Kommentaarid (4)

emmy profiilipilt
emmy: kahjuks ei avanenud see fail mul.
21:43 13-04-2011
belladonnakillz profiilipilt
belladonnakillz: väga hea materjal.
15:14 15-04-2010
sinikazzz profiilipilt
sinikazzz: Päris hea :)
20:31 15-04-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun