Eesti iseseisvusaastatel on Haanja valla alla kuulunud ka praeguse Rõuge valla idaosa, mis nõukogude aastate algul kandis Koke külanõukogu nime. 1925. aastal oli praeguse valla territooriumil 3 valda Haanja, Rogosi, Vana-Laitsna ja osa 1937. aastal Haanja vallaga liidetud Saaluse vallast. Nõukogude okupatsiooniaastatel, 1944. aastal moodustati endise Haanja valla territooriumile 2 valda, Haanja ja Kergatsi, mis hiljem nimetati küla töörahva saadikute nõukogu täitevkomiteedeks. 1954. aastal liideti Kergatsi uuesti Haanja külanõukoguga.
.................................... 4 Aleviks ja linnaks kujunemine ............................................................................................................ 4 Mulgi raudtee ...................................................................................................................................... 4 Linavabrik ........................................................................................................................................... 5 Abja külanõukogu ............................................................................................................................... 5 Abja sovhoos ....................................................................................................................................... 6 Rahvastik ............................................................................................................................................. 6 Abja-Paluoja tänapäeval ..............................
Kevadel hävis sõjatules 1992 majandi lagunemine, tekivad uued koolimaja. Suvel heitsid Nõukogude lennukid 50 põllumajandusettevõtted: OÜ Melmilk (loomakasvatus), pommi, tabamuse said kaks talu ja karjalaut. AS Tamme Kuivatid (taimekasvatus, loomakasvatus), 1945 moodustati Melliste külanõukogu TÜ Mäksa Seeme (taimekasvatus) 1945 Raamatukogu uus algus Poka külas 1993 Mellistes avab uksed kohvik Taaler 1947 talumaade ümberjagamine 1993 Mellistessse kolib Mäksa ambulatoorium 1950 ühismajand "Ühine Sõprus" koos Sudaste ja
..". 12. aprillil 1917 asendati seisuslikud vallavolikogud demokraatlikult valitud nõukogudega ja vallad hakkasid haldama ka mõisamaid. 1926. aastal võeti taas käsutusele volikogu nimetus. l. aprillist 1939 alates kuulus Voka vald Jõhvi valla koosseisu. Päite ja Vaivina läksid Vaivara valla alla. 1945. aastal loodi külanõukogud ja vallad kaotati 1950. aasta sügisel. Sellest ajast on Toila külanõukogu olnud praegustes piirides. Alates 1993. aastast on eeltoodud külanõukogu ümber nimetatud Toila vallaks. Esimene asula Toila vallast, mis kanti 1241. aastal Eestimaa vanimasse külade loendisse "Liber Census Daniae" (Taani hindamisraamat), on Pühajõe küla suurusega 6 adramaad (tol ajal tähendas see 6 talu). Varasematele asulate olemasolule viitavad aga mitmed ohvrikivid, kivikalmed, rauasulatuskoht Päites, tarbeesemete juhuleiud jm. Pühajõe külale järgmistena on esmakordselt nimetatud Mägara küla 1354. aastal ja enamuse külasid 16. sajandi l poolel.
Mikitamäe valla olemasolu aeg jäi lühikeseks. 16. mail 1923. aastal nimetati Mikitamäe vald Mäe vallaks. Mäe vald oli Petserimaa väikseim vald 102,5km². 1922.aasta rahvaloenduse andmeil oli Mäe vallas 3016 elanikku. Külasid oli 32. 1945. aastal võttis Moskva taas Setomaa Eestimaa küljest, jättes Eestimaale ainult kolm valda, sealhulgas Mikitamäe valla. 26. märtsil 1966. a. liideti Mikitamäe külanõukogu territooriumiga osa Kahkva ja Lepiku piirkonna küladest. Alates sellest ajast on Mikitamäe külanõukogu ja hilisem valla territoorium muutusteta. 25. veebruaril 1977. a. kinnitas Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium rajoonide ettepanekud külade, alevite ja alevike nimetamise kohta. Kliima Suvel on keskmine temperatuur üle 17 kraadi ja päikest näeb 17001750 tundi aastas. Talvel,
NABALA KÜLA 1 SISUKORD 1. Nabala küla üldiseloomustus 2. Nabala küla ortofoto 3. Nabala küla põhikaart 4. Nabala küla ajaloolisel kaardil 5. Nabala suuremad maanteed 6. Nabala Karstialad 7. Nabala küla mõisahoone 8. Kokkuvõte 2 1.Nabala küla üldiseloomustus: Nabala küla asub Harju maakonnas Kiili vallas. Nabala asub Tallinnast 19 km kaugusel. Kordinaadid on: 72.19 km; kaardi keskpunkt: 59°16'26" põhjalaiust, 24°52'28" idapikkust. Elanike on Nabala külas 2009.a seisuga 148 3 4 2.ORTOFOTO 5 3.NABALA KÜLA PÕHIKAART 6 4. NABALA KÜLA AJALOOLISEL KAARDIL: Praegune Kiili vald paikneb kunagiste Kurna, Nabala, Sausti ja Tuhala mõisate maadel. Valdade tekkimise järel 19. saj. teisel poolel paiknesid siin Kurna ja Nabala vallad, mis I maailmasõja järel ühinesid Kurna vallaks. 1938.-39. a....
Haldusjaotus. Haldusjaotus ehk administratiivne jaotus on riigi territooriumi jagunemine osadeks (haldusüksusteks) selleks, et hõlbustada territooriumi valitsemist. Haldusjaotus on enamasti hierarhiline.Eesti alal on kasutusel olnud väga palju haldusjaotuse vorme. Muinasajast alates maakond, kihelkond, lään, foogtkond, komtuurkond, kubermang, kreis, kommuun, oblast, rajoon, külanõukogu, vald, küla. Praegu on Eesti Vabariigi haldusüksusteks on maakond, vald, linn, alev, alevik ja küla. Juba muinasajal kujunesid Eestis välja kihelkonnad ja maakonnad. Kuni 13. sajandini oli kihelkond ühte hõimu kuuluvate elanikega ning ühiste majandus- ja kaitsehuvidega külade liit, kellel oli oma keelemurrak ja mitmesugused kombed. Välisohu eest liitusid kihelkonnad suuremateks maakondadeks. Enamik muistseid kihelkondi jagati pärast muistse vabadusvõitluse lõppu kirikukihelkondadeks
9. sajandil osalesid vepsalased Kiievi-Vene loomisel. See riik asus tänapäeva Venemaa, Valgevene ja Ukraina aladel ja riigi keeleks oli vanavene keel, mis ilmselt slaavistas teatud osa vepsa keelest. Peale 13. sajandit said vepsalastest riigi talupojad, lõuna pool aga mõisa talupojad. Kapitalism tungis vepsalaste ellu 19. sajandil. 1926. aastal oli vepsalasi NSV liidus 32 800 ning nede arv oli kasvamas. 1920. aastal loodi vepsalaste asualadele 24 rahvus külanõukogu, millest osa aga kaotati 1937. aastal. Sõja ajal, neljakümnendatel, jagati vepsa lastele soome keelset haridus. Ka sõja ajal läksid osad vepsalased soome poolele sõdima, kuid neile järgnes ka peale sõda karistus. Sõjajärgsetel aasta kümnetel vähenes vepsalaste, kui rühma mandumine. Vepsalaste ajaloos esines aegu, kus vepsalased eelistasid ennast rahvaloendusel venelastena kirja panna ja täna selle pole nende arv sel ajal hästi teada. Kohalike venelaste
- Vaino Väljas Kuna Nõukogude Liit tegi kõik, et näida väljastpoolt demokraatlikuna. Valitsuses oli olemas ka täidesaatva võimu esindajad: rahvakomissariaadid, ministeeriumid. Seda juhtis ENSV Ministrite Nõukogude esimees. Seadusandlikku võimu esindas ENSV Ülemnõukogu juht oli ülemnõukogu presiidiumi esimees. Neil polnud tegelikkuses võimu, ei tohtinud esitada küsimusi jne. Pidid olemas olema vaid välise mulje pärast. Kohalikud võimuesindajad: Rajooni Keskkomitee ja külanõukogu ENSV haldus: Venemaaga taasliideti Tartu rahuga saadud alad. Kuni 1950 säilis endine haldus ja maakonnad, alates sellest aastast olid rajoonid, mitte maakonnad, külad jne. 1952-1953 moodustati 3 oblastit Tallinn, Pärnu ja Tartu, kuid otsustati, et see ei toimi. Alates 1962 moodustati 15 rajooni tänapäevased maakondade piirid STALINISTLIK AEG Stalinismi aja saab jagada kaheks: 1944-1950 võimu ülesehitamise aeg
Tamsalu mõisa maadele tekkis raudteejaama ümber asula. Sajandid möödusid. Meie praegustes metsades, põldudel ja teedel marssisid küll sakslaste, taanlaste, rootslaste, poolakate ja venelaste sõjasalgad. 1858-1859 olid suuremad talurahvarahutused Einmanni, Võhmuta, Karinu ja Porkuni mõisates. Seega olid siinsed talupojad juba enam kui 100 aastat tagasi visad õigusenõudjad valitseva vägivalla vastu. 1941. aastast kuni 1962. aasta aprillini kuulus Tamsalu külanõukogu Väike-Maarja rajooni koosseisu. Eraldi olid Assamalla, Porkuni, Vajangu külanõukogud, mis praegu on Tamsalu valla külad. Taasloodi vald 10. oktoobril 1991. a Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsusega ja vallale omistati omavalitsuslik staatus. Alevi õigused anti Tamsalu linnale 1954. aastal, linna õigused omistati Tamsalule 22. oktoobril 1996. aastal. Peamised tegevusalad Vaatamisväärsused Porkuni Paemuuseum
kevaditi toimub Riisal Halliste ja Raudna jõe ühinemiskohas üleujutus, mis haarab enda alla kuni 100 km2 suuruse maa-ala. Joonis 1. Valla paiknemise skeem 2. Valla piirid käesoleval hetkel Tori valla üldsuurus moodustab ca 5,87% Pärnumaa valdade pindalast. Vald piirneb Paikuse, Sauga, Are, Kaisma, Vändra ja Tootsi vallaga ning Sindi linnaga Pärnumaa valdadest ja Viljandimaalt Kõpu, Suure-Jaani ja Vastemõisa vallaga. Tänased valla piirid on sisuliselt endise Tori külanõukogu piirid. Joonis 2. Tori valla piirid Omavalitsusüksuse piir Riigipiir/kontrolljoon 3. Valla alade kuuluvus 20. sajandi esimesel poolel 1917.a. kuulusid valla osad Venemaale. 1918-1928.a. kuulusid valla osad Saksa okupatsioonile (vaata joonis 3). Joonis 3. Saksa okupatsioon (kuni 1928.a. November). 1939.a. septembris algas II maailmasõda (1939-1945), sellele eelnes 23.08.1939. Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel sõlmitud Molotovi-Ribbentropi pakt, mille
Mihhail Kalinini järgi, kes oli mõnda aega Tallinnas olnud ja revolutsioonilist tegevust eest vedanud, suri sel aastal) ja Nõmme. Muudatused alevite ja linnade arvus: 1945. aasal hakati valdade koosseisus asuvaid asulaid nimetama aleviteks. 1946. sai linna staatuse Kohtla- Järve ja Kiviõli.Kehtestati NSVL kehtiv alevite kolmikjaotus: töölisalev, liinaalev, kuurortalev. Külanõukogude loomine: Detsember 1944 – ENSV juhtkonna ettepanek 1250 külanõukogu loomiseks. Moskva arvates oli arv ülepingutatud. Lõppkokkuvõttes oli Moskva nõus 650 külanõukogu loomisega. 4. mai 1945 – ENSV ÜP seadus külanõukogude loomise kohta (vähem kui 650). August – september 1945 – Külanõukogude loomine, lõpptulemusena moodustati 637 külanõukogu. Külanõukoguseid ei moodustatus väikesaarte valdades (Vormsi, Kihnu, Ruhnu, Prangli). Külanõukogude etteotsa oli keeruline leida inimesi, kes oleksid olnud juhtimiskogemusega. Juhtideks said
Mõisted maapäev – kõrgema võimu kandja Eestis, kes otsustas, et Eestist peab saama iseseisev riik Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee – kommunistide poolt asutatud valitsusorgan 1917-1918 Päästekomitee – 19. veebruaril 1918 loodud komitee, mis loodi Maapäeva otsusega, eesmärgiks EV taastamine Balti hertsogriik – sakslaste poolt Balti riikidesse kavandatav riik Eesti Töörahva Kommuun – Nõukogude Vabariik ehk riigi sarnane moodustis, mis eksisteeris 52 päeva ja millel puudusid riigile omased tunnused Landeswehr – baltisakslastest loodud sõjaväeüksus, võitles Vabadussõjas Eesti vastu riigivanem – Eesti valitsuse juht, võib olla ka presidendifunktsioon asundustalu – Eestis pärast 1919. aasta maareformi endisele mõisamaale rajatud talu Balti Liit ehk Balti Antant – 30ndatel kavandatud sõjalis-poliitiline ühendus Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola vahel, mis ei õnnestunud Eesti-Läti kaitseleping – Eesti ja Läti vahel sõlmitud kaitsea...
1950. aastast alates olid kohalikuks võimuorganiks (võimuorganina juba alates 1945) ja ühtlasi haldusüksuseks (alates 1950) külanõukogud. Suuremateks üksusteks olid rajoonid (esialgu 39). 1952-1953 oli Eesti jagatud kolmeks oblastiks (Tallinna, Tartu, Pärnu). Seejärel olid põhilised haldusüksused jälle rajoonid ja külanõukogud. Rajoonide arvu ja piire muudeti 1959, 1961, 1962, 1964. Suurem osa Eesti NSV perioodist (peale 1964) oli Eestis: · 15 rajooni · paarsada külanõukogu (1964. a. 242, 1989. a. 191) · u. 24 alevit · u. 27 väiksemat linna · 6 vabariikliku alluvusega linna (Tallinn, Tartu, Kohtla-Järve, Pärnu, Narva, Sillamäe) II Majandus Eesti NSVs kehtis samasugune majandussüsteem kui NSV Liidus tervikuna: maa ja ettevõtted olid riigistatud, eraomandit polnud, valitses plaani- ehk käsumajandus. Esimesel nõukogude aastal (1940-41) ei jõutud veel vana majandussüsteemi täielikult lõhkuda, seda tehti peale sõda. Eestis viidi läbi:
Karksi-Nuia Gümnaasium KARKSI VALD REFERAAT Koostaja: Erki Maling 8a kl Juhendaja Karin Valksaare Karksi-Nuia 2008 SISSEJUHATUS Valisin teemaks Karksi valla kuna ma elan siin ja ma tahaks oma kodukoha kohta rohkem infot saada. Teiseks oluliseks põhjuseks oli ka see, et selle kohta on kerge informatsiooni hankida. 2 AJALUGU JA SÜMBOOLIKA 12 Karksi nime on ürikutes mainitud esmakordselt 1224. aastal, pärast mandrieestlaste lüüasaamist muistses vabadusvõitluses, kui Karksi alad läksid maadejagamisel Saksa ordu valdusse. Pisut hiljem, 1228. aastast, on kirjas Karksi linnus Viljandi komtuurkonna foogtkonnana, mil ta sai võrdlemisi suure maa-ala halduskeskuseks Saarde, Halliste, Paistu, Helme ja Ruhja piirkonnas. ...
Kordamisküsimused Eesti NSV-st 12. klassile Eesti ajaloo õpik II osa. 1. Muudatused Eesti haldusjaotuses 1944.-1960. Aastatel 1944 -1945 eraldati Eesti territooriumist Narva jõetagune ala ja enamik Petserimaast koos Petseri linnaga, see moodustas 5% Eesti territooriumist. See ala liideti Leningradi ja Pihkva oblasti külge. Esialgu vana haldusjaotus säilis. 1950.a. kaotati vallad ja rajati rajoonid (valitses külanõukogu); maakondade (13) asemele tekkisid rajoonid (39). Lühikest aega oli ENSV jagatud kolmeks oblastiks. [ Hiljem muudeti rajoonide arvu ning 1986 a. alates oli neid 15.] 2. Eesti NSV võimu-ja valitsusorganid. (isikunimesid ei pea pähe õppima va Barbarus) Eesti NSV võimustruktuur oli samasugune kui NSV Liidus, kus juhtiv koht oli kommunistlikul parteil, mis täitis Moskvast tulevaid korraldusi. Kõrgem seadusandlik organ oli ENSV Ülemnõukogu ja täidesaatev organ oli ENSV valitsus. Barbarus oli Ü...
võtakse kinni ja räägib teised ka sisse. Taavi mõtles kas minna või mitte ja selle käigus peeti maha tülisid mille lõplik otsus oli tänu tema sõpradele ohverdada oma poeg. Selles pidi Ilme pettuma kuna ta lootis, et Taavi ikka päästab Lembitu ja hakkas endale sisendama seda, et nende poeg Lembit on surnud. Seejärel hoidis Taavi Ilmest mõnaaega eemal kuna ta ei suutnud Ilmega koos olla. Siis kui Marta nägi ükskord Taavit, siis oli tal nii suur, et ta asus elama külanõukogu majja, kus oli valve. NKVD (Nõukogude sotsialistliku vabariigi liidu riiklik julge olek ja sisejulgeolek)hakkas hävitama talusid. Koos taludega hävisid ka inimeste lootused ning nad hakkasid NKVD koostööd tegema. Inimestel ei olnud enam kodule toetuda, neid aitas see eesmärk, et nad suudaksid veel oma elugi säilitada. Kuna talude häving oli täies jõus,olid metsavennad vilkad tegutsemaks oma kodude päästmise pärast. Nad andsid vastulööke vaenlastele nii, kuidas suutsid
1950. aastast alates olid kohalikuks võimuorganiks (võimuorganina juba alates 1945) ja ühtlasi haldusüksuseks (alates 1950) külanõukogud. Suuremateks üksusteks olid rajoonid (esialgu 39). 1952-1953 oli Eesti jagatud kolmeks oblastiks (Tallinna, Tartu, Pärnu). Seejärel olid põhilised haldusüksused jälle rajoonid ja külanõukogud. Rajoonide arvu ja piire muudeti 1959, 1961, 1962, 1964. Suurem osa Eesti NSV perioodist (peale 1964) oli Eestis: · 15 rajooni · paarsada külanõukogu (1964. a. 242, 1989. a. 191) · u. 24 alevit · u. 27 väiksemat linna · 6 vabariikliku alluvusega linna (Tallinn, Tartu, Kohtla-Järve, Pärnu, Narva, Sillamäe) II Majandus Eesti NSVs kehtis samasugune majandussüsteem kui NSV Liidus tervikuna: maa ja ettevõtted olid riigistatud, eraomandit polnud, valitses plaani- ehk käsumajandus. Esimesel nõukogude aastal (1940-41) ei jõutud veel vana majandussüsteemi täielikult lõhkuda, seda tehti peale sõda. Eestis viidi läbi:
Tihti olid meestel kõhud tühjad ning ega punkris ka soe ei olnud.Ülepinge viis mõne mehe hullumeelsuseni. Metsas luusis ringi veel segaseks läinud Reku, kes hoiatas mehi NKVD eest. Linnast oli koju tulnud ka Roosi Marta , kellele kõik ihkasid omamoodi kättemaksu.Ta oli enda ümber külvanud kurjust. Kui ta teada sai, et Taavi ja teised on elus, tekkis tal suur hirm nende ees. Tema oli ju ometi andnud nad NKVD-le üle. Marta hirm oli nii suur, et ta asus elama külanõukogu majja, kus oli valve. Parem polnud ka Ilme olukord. Tal tekkis palju mõtteid seoses Lembitu ja Taaviga. Ta lootis endiselt, et Taavi läheb ja päästab nende poja .Mees aga seda ei teinud, sest taipas, et nad ei pääseks kumbki .Tasapisi Ilme harjus selle mõttega, et tegelikult nende poega ei olnud enam elavate seas. NKVD hakkas hävitama talusid. Koos taludega hävisid ka inimeste lootused ning nad hakkasid NKVD koostööd tegema. Inimestel ei olnud enam kodule toetuda,
Peagi sõitis Matti koos Eesti Muinsuskaitse Seltsi esindajatega Buraševosse ja 22. juunil 1990 kaevati üles säilmed ning tehti geneetiliselt kindlaks, et leitud säilmete näol on tegu Konstantin Pätsiga. 21.oktoobril 1990 maeti Pätsi säilmed Eesti Muinsuskaitse Seltsi korraldusel ümber Tallinna Metsakalmistule. Aastal 2010 külastas Henn Latt taas Buraševot ja sai teada, et pärast Eesti delegatsiooni lahkumist 1990. aastal koos väljakaevatud säilmetega, vallandati Buraševo asula külanõukogu esimees Nikolai Pankratjev, kes oli surnuaial tehtud väljakaevamise eest vastutuse enda peale võtnud PÄTSI TEGEMISI: Kooli lõpetanud, 1900. aastal kolis Päts Tallinna, kus ta sai tööd vannutatud advokaadi Jaan Poska abilisena, 1901. aasta novembris asus Päts aga toimetama Tallinna esimest eestikeelset päevalehte Teataja. Idee selleks oli talle andnud kirjanik Eduard Vilde. Trükikoja omanikuks, kus lehte tükkima hakati, oli aga hilisem sotsiaaldemokraat Mihkel Martna
Valda läbib Väikse Emajõe org, millesse suubub Pedeli ürgorg. Jõeoru madalaimas osas asub Korva luht, endine Sangaste mõisa kuivendatud katseheinamaa, kus kasvab haruldane kobarpea. Maad on valdavalt savised, valla idaosas on kohaliku tähtsusega liivavarusid. Suurimaid vaatamisväärsusi on Palju lahingu mälestussammas. (6 Foto: Paju lahingu mälestussammas Ülevaade piirkonna hetkeseisundist Ajalugu 1945 aasta 4. mail moodustati Tõlliste vallas kaks külanõukogu. 1954. aastal liideti Tõlliste ja Laatre külanõukogud.1976-ndal aastal seoses majandite liitmisega liideti Laatre sovhoosiga Kalinini-nimeline kolhoos. Seetõttu suurenes ka Tõlliste valla territoorium. Juurde tulid Tagula ja Uniküla kant. Sellest ajast alates on valla piirid püsinud muutmata kujul. funktsionaalne struktuur Tõlliste valla pindala on 193,78 km². 2011.aasta 1. jaanuari seisuga oli elanike arv 1746. Asustustihedus on 9,1 inimest/km² kohta
Pärast majja või korterisse sisenemist loeti ette küüditamisotsus, selle tegi grupijuht. Otsiti läbi elamine ja piirati maja sisse, kuna kardeti ootamatuid rünnakuid või põgenemiskatseid. Varajastel hommikutundidel üles kisutud inimeste nutt, meeleheide ja teadmatus oli täielikult iseloomulik kõigile küüditamistele . Küüditatute vara kuulus konfiskeerimisele ning selle realiseerimine jäi täitekomiteede esimeeste ja külanõukogu liikmete korraldada. 1941. Aastal hindasid mahajäänud majapidamised ära selleks toiminguks määratud usaldusmehed, arvelevõetud vara tuli mõõdukate hindadega kümne päeva jooksul maha müüa . Kinnipeetud inimesed viidi autodega jaamadesse, kus nad paigutati looma vagunitesse ja transporditi Siberisse. 3. Elu Siberis Küüditatute esialgsed eluolud Üks peatükk küüditatute oludest alguses sinna jõudes ja seal elades. Missugused olid elamispinnad ja mis tööd tehti.
tööstuskeskused nagu Banská Stiavnica ja Banská Bystrica ja Strevnica. (1) 4.2Külaelu Küla ajalugu ulatub keskaega. Esimesed külad tegelesid põllumajanduse, kalapüügi ja metsamajandusega. Slovakkia küla omandas juba algselt väga täpse struktuuri üksteise vastu ehitatud majade read moodustasid tänava, mis keskuse poole laienes ja moodustas omakorda väljaku. Väljakul asus reeglina kirikukene ja ka nn külanõukogu. Tänapäeva Slovakkia küla on kompaktne, küllalt suur. Umbes 5000 elanikku. Slovakkias on olnud ka hajali taludega külasid. Tänapäeval on need muutunud puhkebaasideks. (2) 4.3 Rahvakunst Rahvuslikud traditsioonid on väga tugevad. Imepärane tikand iga regioonil on oma. Kohe, kui turistid tulevad, pannakse rahvariided selga. Väga populaarne on puulõige, igasugused puunõud ja nad ka kasutavad neid tänaselgi päeval hapupiima lass.
JAAN RANNAP ``AGU SIHVKA ANNAB ARU.`` ,,Et kõik ausalt ära rääkida,nagu oli pean ma alustama sellest..." Nende sõnadega algavad pea kõik selle raamatu peatükid.Need kujutavad endast kirju kirjasõbrale,koolikirjandeid kuid peaasjalikult siiski seletuskirju nii kooli direktorile,õppealajuhatajale kui ka õpetajatele.Kirjutajaks on VI klassi pioneer Agu Sihvka.Veel on raamatu peategelasteks tema klassi-ja koolikaaslased(Kiilike,Kaur,Topp,Obukakk).Kuna raamatus on palju peatükke,mis igaüks räägib konkreetsest juhtumist on väga raske koostada ühist kokkuvõtet.Seega peatükid: 1.)KOOLI AUTO KÄIVITAMINE:Kiilike ja Sihvka visati tunnist välja.Õues nägid nad seismas kooli vana veoautot ja läksid seda uurima.Istme peal olid võtmed.Alguses tahtsid nad need lihtsalt kooli ära viia,et keegi ei saaks autot ärandada,kuid siis tekkis kiusatus proovida,kas auto üldse käima läheb.Kuna auto käima ei läinud,hakkasid nad kapoti all omast arust remonti teg...
Külanõukogude loomine. Kui sovetiseerimisprotsessi vaadata, siis külanõukogude loomine on väga oluline, külanõukogude loomisega toodi olemasolevasse struktuuri esimene nõukogulik haldusstruktuuri üksus. See külanõukogude loomisprotsess sai alguse 1944. aasta detsembri - Eesti NSV juhtkonna ettepanek 1250 külanõukogu loomiseks. Moskvas ei oldud selle vastu, aga ei aksepteeritud seda arvu. Lõpuks jõuti pisut teistsugusele lahendusele ja loodi kokku 637 külanõukogu. 1945. aasta 4. mail - Eesti NSV ÜP seadus külanõukogude loomise kohta. August-sept 1945 - 637 külanõukogu loomine. Külanõukogusid ei moodustatud väikesaarte valdades - Vormsi, Kihnu, Ruhnu, Prangli). Külanõukogud ei sobinud olemasolevasse haldussüsteemi, valdade jagamine külanõukogudeks - see ei andnud mitte midagi juurde ja teiselt poolt oli see protsess takistatud ka seetõttu, et ei olnud inimesi, kes neid külanõukogusid oleksid juhtima hakanud
Pärnu mil neid senise 641 asemele jäeti alles vaid 320. Kingissepa kodus. ■ÄRNU Viljandi Aastal 1960 kaotati veel 64 külanõukogu ja Samad tunnusjooned iseloomustasid ka muudeti paljude allesjäänute piire. Ka edaspidi Kilingi- Nõmme Eesti NSV poliitilisi olusid. Sõjajärgsete aastate
Oblastid Eesti NSV-s likvideeriti 27. aprillil 1953. aastal ning uueks haldusjaotuseks kujunes: Eesti haldusjaotus 1954. aastal 5 vabariikliku alluvusega linna: Tallinn, Tartu, Pärnu, Kohtla-Järve, Narva; 30 rajooni 24. jaanuar 1957. aastal likvideeriti Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega 13 rajooni 37-st 1962 aastal Pärnu rajoon 15.12.1964 Kohtla-Järve rajoon Maakond ja vald ------1950.a rajoniseerimine----> Rajoon ja külanõukogu STALINI AEG_______________________________________________________________ 21. juunil seati Eestis ametisse Johannes Varese valitsus, sellega oli toimunud ka juunipööre. Peagi toimusid 1940. aasta Riigivolikogu valimised, kus nõukogudemeelsetele fabritseeriti 90%-line rahva toetus. Juulis nimetati Eesti Vabariik Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks ja Varese valitsus palus Eestit Nõukogude Liiduga liita; see toimus 6. augustil, mil Nõukogude Liidu
Kauksi Ülle. Algselt oli hoone Ivan Kalju maja. Ivan Kalju peres oli veel naine Kati ja nende kuus last Anna, Maria, Alli, Sonja, Olli ning Alli poeg Mihkel. 1933. aastal ehitati majale teine korrus. Ivan asutas majja kaupluse. Müügil oli kõik vajalik majapidamiskaup, enamasti rauakaubad. 1940. aastal kauplus natsionaliseeriti, pererahvas tunnistati kulakuks, poeg Mihkel tapeti ning 1949. aastal osa perest küüditati. 1945. aastal pandi majja Obinitsa külanõukogu kantselei. Peale seda on majas tegutsenud meierei, sidejaoskond, arstipunkt, raamatukogu ja rahvamaja. Aastatel 1960–1995 asus hoones Obinitsa sovhoosi kontor. Alates 2004. aastast on Evar Riitsaar rajanud hoonesse galerii Hal’as kunn. 4. Eesti Kunstimuuseum Eesti Kunstimuuseum (EKM) on 1919. aastal asutatud muuseum, mis kogub ja tutvustab eesti kunsti keskajast tänapäevani. EKM-i kuuluvad Kumu kunstimuuseum, Kadrioru
Viru (Starõi Revel), mis asub 120 km kaugusel Omskist ning on asutatud 1861. A. Nigoli9 arvates olid esimesteks, kes Eestist otse Virukülla jõudsid, Mahtra sõjast osavõtjad. Enne 1890. aastaid moodustasidki põhiosa Lääne-Siberi eestlaskonnast väljasaadetud. Virukülas oli oma kool ja palvemaja. Praegu käivad Vana-Viru lapsed koolis naaberkülas Orlovkas (asustatud 1925 Rootsi küla ümberkaudsete külade elanikega). Külanõukogu andmetel (need arvestavad passi märgitud rahvust, mitte keeleoskust) oli 1997. aasta algul küla 95 elaniku hulgas vaid 21 eestlast, kuid kohalikud andmed rahvusliku kuuluvuse kohta pole eriti usaldatavad. Virukülast (Vana-Viru) lahkus 1914. aastal hulk inimesi asendilt soodsamasse Uus-Virusse (Novõi Revel), rahvasuus Kirbu külla. Külla hüüdnimi on kõnekeeles väga levinud ja tuleneb pärimuse kohaselt sellest, et ühes peres olnud palju kirpe. Praeguse Uus-Viru
1923 väeteenistus lühenes 1,5 aastale 1928 väeteenistus lühenes 1 aastale Kolm diviisi: 1) Narva, 2) Tartu, 3) Pärnu 1918 nov piirivalve, alates 1923 professionaalne. 3. Linnade valitsemiskord 1938. a linnaseaduse järgi Siseministeerium omavalitsuste talitus: · Maavalitsused (presidendi määratud maavanem) · Linnaomavalitsused (3 järku). Vallavalitsus ja vallakohus. Siseministeerium omavalitsuste talitus: · Vallaomavalitsused (1917 muudeti vaid terrioriaalseks, 1945 loodi külanõukogu, 1950 kaotati vallad). 4. Kohtukorralduse muudatused võrreldes tsaariajaga Kohtuministeeriumile allusid kohus, prokuratuur, karistusasutused, kinnistusametid ja notariaat. Kohtukoda, ringkonnakohtud (kuni 1935 rahukogud), jaoskonnakohtunikud (kuni 1935 kohtud), hoolekandekohtud 1920-26, linna ja alevi vaeslastekohtud 1918-44, vallakohtud vaeslastekohtuna 1918-44 5. Kiriku lahutamine riigist. Iseseisev EELK ja EAÕK. Piiskop, metropoliit
(löökveski, veendumus, et tegu on n.-ö. millegalinnsaab sütt, kivi, liiva, savi vms. karukolonialismiga, mis riisub O rajoonikeskus materjali peenes- tada) kasutada ka koloonia kiirelt ja hoolimatult KOHTLA- tühjaks PÄRNU rajooni nimi - muude ainete aktiveerimiseks ja - piltlikult öeldes: lööb mesipuu külanõukogu piir rajas selleks kooperatiivse (mis oli puruks - ning siirdub siis uut otsima. KjbfiTI4>iÄ tollases Nõukogude Liidus 'ftyE / pretsedenditu) konstrueerimis- ja tehnoloogiabtiroo KÄRDI “Desintegraator”, mida ta juhtis aastail 1974-81. Tema
majanduses saamatuid tegelasi juhtivate kohtade pealt. Asemele said inimesed kes majandust pisut rohkem jagasid. Kolhooside esimeesteks õnnestus eestis saada ka endistel taluperemeestel ja tulemusena paranes majandamine ning sai hakata paremates majandites vähesel määral maksma rahapalka ning sovhoosidest elatustasemelt ette minna. Sovhoosides säilis endiselt bürokraatlik juhtimine. Suuremas osas Nõukogude liidu maapiirkondades kehtis sunnismaisus (puudusid passid): külanõukogu territooriumilt tohtis lahkuda vaid erilubadega (välja arvatud Baltimaad ja Taga-Kaukaasia). Kolhoosnike ülesanne oli täita ettenähtud normipäevad. Töö toimus brigaadides, mille eesotsas olid juhtkonna poolt määratud brigadirid. Normipäevade eest saadav tasu oli enamasti tühine. Sageli oli alguaastail kolhoosnike ainsaks elatusallikaks napil õueaiamaal kasvatatavad saadused ja paremal juhul ka lehm
NSVL uue kommunistliku reziimi ülesehitamine oli olulisem. Likvideeriti Petserimaa 1945 ning loodi Hiiu maakond, Jõhvi maakond ja Jõgeva maakond. Loodi linnarajoonid: Kesklinna Mererajoon, Kopli (1946- Kalinini) ja Nõmme. Linnarajoonide juhid olid kõrgetel positsioonidel. Hakati valdade koosseisus olevaid asulaid ümber nimetama aleviteks. Kehtestati NSV Liidus kehtiv alevite kolmikjaotus: töölisalev, linnatüüpi alev ja kuurortalev.Detsember 1944- Eesti NSV juhtkonna ettepanek 1250 külanõukogu loomiseks. NSVL ei nõustunud 1250 külanõukogude arvuga, et neid võiks olla vähem. 4. mai 1945- Eesti NSV ÜP saadus külanõukogude loomise kohta.August- september 1945- 637 külanõukogu loomine. Külanõukogud tõid ainult segaduse, väiksemad haldusjaotused tekitasid rohkem probleeme kui kasu, see oli takistuseks. Tol ajal oli raske leida pädevaid külanõukogude juhte. Sellega käivitus haldusjaotuse sovetiseerimisprotsess. 1950. aasta haldusreform: Reformi ettevalmistamine (1946- A
Järva-Jaani Gümnaasium Kuldar Kark Jalgsema küla Uurimistöö Juhendajad õpetajad: Helgi Veemaa, Heli Kark Järva-Jaani 2009 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................3 1. Jalgsema küla ajaloost................................................................................................6 1.3 Küla jäi sõjast puutumata..................................................................................... 8 1.4. Jalgsema algkool (1850-1963)............................................................................ 9 1.5.Kolhoosiaeg........................................................................................................11 2. Jalgsema külast võrsunud kuulsad mehed................................................................13 ...
mõjutas Moskva mure selle pärast, et Adandi Harta põhjal võiks kerkida esile nõudmine lõpetada okupatsioon Balti riikides. Üks osa ühtlustuspoliitikast oli Nõukogude Eesti kohaliku valitsemissüsteemi uuendamine. Vanast ajast oli maa jagatud maakondadeks ja valdadeks - 1945. aasta algusest oli esimesi 11 ja teisi 233.1945. aasta sügisel aga loodi kohaliku omavalitsuse alamastmena valdadesse uute nõukogulike elementidena 637 külanõukogu. Põhjalik uuendus leidis aset 1950. aastal, kui 13 maakonna ja 233 valla asemele Võim ja võimul olijad 535 • Eestimaa Kommunistlik Partei Nõukogude Eesti tähtsaim võimuorgan oli kommunisdik partei. Selle ametlik nimi oli kuni 1952. aastani Eestimaa Kommunisdik (bolševike) Partei, EK(b)P, pärast seda Eestimaa Kommunisdik Partei, EKP. See oli Üleliidulise Kommunistliku (bolševike) Partei, ÜK(b)P - aastast 1952
töötas Tarvastu kolhoosis osakonnajuhatajana. 1973. a. määrati ta Kärstna kolhoosi peaagronoomiks. 1976-1981 töötas ta Kärstna kolhoosi esimehena, misjärel viidi ta üle Tarvastu kolhoosi esimeheks, kellena töötas 1990. aastani. 1990. a valiti Uno Anton ENSV Ülemnõukogu saadikuks. Saadikuvolituste lõppemisel 1992. a asus tööle Tarvastu metskonda, kust jäi 2000. a pensionile. Uno Anton on olnud Tarvastu külanõukogu ja Tarvastu vallavolikogu liige. Oma kodu ehitamist alustas ta 1982. aastal. 2002 pälvis Uno Anton Riigivapi V klassi teenetemärgi ja 2006 Riigivapi III klassi teenetemärgi. Tema teeneks on peetud seda, et Tarvastu kolhoosi esimehena ei lubanud ta suurte maaparandusobjektide rajamise käigus maatasa lükata vanu (tühjaks küüditatud) talukohti, vaid kolhoos hakkas hoopis neid tasapisi taastama ja inimestele kodudeks välja jagama ja nende juurde teid tegema
. 1952-1953 jagati Eesti kolmeks oblastiks (Tallinna, Tartu, Pärnu). Oblastid Eesti NSV-s likvideeriti 27. aprillil 1953. aastal ning uueks haldusjaotuseks kujunes: 5 vabariikliku alluvusega linna (Tallinn, Tartu, Pärnu, Kohtla-Järve, Narva ) ja 30 rajooni. Rajoonide arvu ja piire muudeti veel 1959, 1961, 1962, 1964. Suurem osa Eesti NSV perioodist (peale 1964) oli Eestis: · 15 rajooni · paarsada külanõukogu (1964. a. 242, 1989. a. 191) · umbes 24 alevit · umbes 27 väiksemat linna · 6 vabariikliku alluvusega linna (Tallinn, Tartu, Kohtla-Järve, Pärnu, Narva, Sillamäe) Eesti haldusjaotus aastal 1952 Vägivallapoliitika Nõukogude võimu vägivallapoliitika oli mitmekesine ja suunatud erinevate
20 4.54. Amalie Maalmeister Sünnikoht: Harala Amet: lüpsja Olemus: unistaja, kes lootis, et tema prints tuleb, aga ta ei tulnud; arvas, et õnn peab ise koju kätte tulema; üksik hing; Lugu: Eluaeg töötas ta taludes ja sovhoosis lüpsjana ning ootas seal oma unelmate printsi, kes aga ei kavatsenudki tulla. Temast jäid maha kaanest kaaneni täis hoiuraamat ja murtudsüdame põõsas. Kuna parajasti puudus surmatõendi blankett, kirjutas külanõukogu sekretär tema surmatõendi zootehnilise lehe pöördele, mille teisel poolel ilutses loosung: "Võidelge igati ühisloomade ahtruse vastu!" Surmapõhjus: loomulik surm 4.55. Oskar Alapuu Sünnikoht: Harala Olemus: laisk; unine; rikas; Lugu: Neljakümne esimesel aastal küüditati ta koos naisega. Raudteejaamas ei saanud naine asju kohvrist kätte ja otsimisaega ka ei antud. Nad saadeti erinevatesse kohtadesse ning nad ei näinud teineteist enam kunagi. Oskar
muutustest sotsiaalsest organisatsioonist. Mõnes ühiskonnas võib majapidamise struktuur muutuda näiteks kliima ja majanduse muutudes, näiteks kuival perioodil on majapidamised väiksed, niiskel perioodil ühinetakse suurtesse kogukondadesse. KÜLA Majapidamisel võib tekkida probleeme, mis vajavad lahendamist väljaspool kodu, näiteks poliitika, religioon, majandus, abiellumine. Majapidamised on alti omavahel seotud. Seega toimib külades sotsiaalne süsteem, näiteks külanõukogu. PAINDLIKKUS JA LÕHUSTUMINE · rändkogukonnad · otsustusõigus, näiteks külavanemal SOTSIAALNE INTEGRATSIOON KÜLADES Olenemat keskkonnast peetakse sugulust väga tähtsaks. Isa on perekonna pea, seega moodustab isa poja suhe sotsiaalse organisatsiooni selgroo. Ema poja suhe mõjutab tulevasi perekondi. Oluliseks peetakse loojaalsus ja ühtekuuluvus tunnet. 7 SUGULUS, JÄRELKASV
kolmeks osaks: talivili, suvevili, kesa. Kasutusel polnud nüüd seega mitte pool nagu kaheväljasüsteemi puhul vaid 2/3 põllupinnast. Esimesi märkusi sellest on 8. saj, laialdasem levik toimus aga 11. saj. Arvatakse, et peamiseks initsiaatoriks oli mõis, mis oli huvitatud suuremast sissetulekust. Kolme välja puhul ei saa talud ise otsustada, kuhu mida külvata. Kuna maad oli jagatud siiludeks, vajas selle harimine koostööd, mida alguses organiseeris mõis hiljem külanõukogu. Põllukultuurideset kasvatati taliviljana: nisu ja rukist, suviviljana: otra ja kaera. Saagikus oli madal, aga sõltus suuresti erinevate maa-alade viljakusest. Nt mõned Itaalia alad olid viljakamad, Inglismaa ja Prantsusmaa suurematel aladel pigem madalam viljakus. Kasvatati ka muid kultuure, nt lina ja kanepit, kaunvilju, nt hernest, uba, läätsi, ja talude juures olid juurviljapõllud ja puuviljaaiad. Kui võimalik, siis kasvatati palju viinamarjapõõsaid ja oliivipuid
1.18 Teine Nõukogude okupatsioon 1944.a. sügisel algas teine Nõukogude okupatsioon Haldusjaotus ● 1945.aastal loovutas Eesti NSV Narva jõe taguse ala ja suurema osa Petserimaast Eesti 1940.aastate lõpus ● Jõhvimaa- TÄHENDAB, et on vana kaart ● 13maakonda 1950.aasta haldusreform ● Maakonnad kaotati, moodustati rajoonid. ● Valdade asemele loodi külanõukogud ● 1952-53 oli Eestis 3 oblastit ENNE: vallavalitsus NÜÜD: Külanõukogu Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkommitee Eesti NSV juhtimine ● Tähtsamad otsused tegi EKP (Eestimaa Kommunistlik Partei), juhindudes Moskva näpunäidetest. ● Tähtsaim amtimees Eestis oli EKP Keskkomitee I sektretär Nikolai Karotamm EPK KK I sekretär 1944-1950 Karotamm Johannes Vares Ülemnõukogu Presiidiumi esimees, tegi 1946 enesetapu? Kraaks Eduard Päll
Uuesti taastati alevi kategooria; senistelt linnadelt küll seda nimetust ära ei võetud ja aleviteks said mõned suuremad maavaldadesse kuulunud asulad. 1950. a. otsustati Eesti haldusjaotus ühtlustada Vene omaga. Maakonnad ja vallad kaotati, Eesti jagati 39 maarajooniks ja 6 rajooniõigustega linnaks. Maarajoonid jagati külanõukogudeks, aleviteks ja väiksemateks linnadeks. Ka Tallinn jagati linnarajoonideks, kuid rajooni nimest hoolimata olid need rohkem külanõukogu õigustega. 1952. aastal krooniti süsteem maarajoonide ja suurte linnade allutamisega kolmele oblastile. Uus haldusjaotus aga ei kõlvanud ja seda hakati peaaegu kohe parandama. Juba 1953. aastal kaotati oblastid. Maarajoone hakati omavahel liitma. Eriti palju liitmisi võeti ette 1959. ja 1962. aastal. Liideti ka külanõukogusid. Umbes 1970. aastaks olid suuremad muudatused tehtud. Eestisse jäi 15 maarajooni ja 6 rajooniõigustega, nn. vabariikliku linna
Sarõkõz'i endaga. Rindel oli Sagalõ näinud tankiroomikute alla jäänud Maameti. Pärast sõda oli Sagaõlõ külas kangelane, ent mõtles ise, et tegelik kangelane on Maamet, kes hukkus tankiroomikute all. Tsengiz Ajtmatov (1928) Sündis 1928. aastal Talassi oblastis Shekeris. Enne kui ta asus 1956 aastal õppima Moskvasse kõrgematele kirjanduslikele kursustele, oli ta juba töötanud arveametnikuna, külanõukogu sekretärina, maksuinspektorina, zootehnikuna ning lõpetanud 1953. aastal Kirgiisia Põllumajanduse Instituudi. Kõrgemad kirjanduslikud kursused lõpetas ta 1958. aastal ning töötades seejärel kuni 1966. aastani ,,Pravdas." Seejärel on ta olnud vabakutseline kirjanik. Aastail 19901992 oli ta NSVL'i Presidendinõukogu liige. Kõrgõstani iseseisvumise järel on ta esindanud oma riiki suursaadikuna Euroopa Liidu, NATO, UNESCO juures ja Beneluxi maades. Tema pojast Askarist sai aga
Sisukord Riigiõigus -- üldosa Riigiõiguse mõiste, süsteem, normid ja allikad Riigiõiguse mõiste Riigiõigus kui õigusharu Riigiõigus kui teadusharu Riigiõigus kui õppedistsipliin Riigiõiguse süsteem Riigiõiguse üldprintsiibid Riigiõiguse instituudid Riigiõiguse normid Riigiõiguse allikad Konstitutsioon Seadused Täitevvõimu aktid Tavad Kohtupretsedendid Õiguse üldtunnustatud põhimõtted Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted Riigiõiguse norme sisaldavad välislepingud Euroopa Liidu institutsioonide poolt antud aktid, kui neil on riigiõiguslikku tähendust Rahvusvaheliste kohtute otsused, kui need omavad riigiõiguslikku tähendust Muud riigiõiguse allikad Konstitutsiooniteooria alused Konstitutsiooni mõiste ja liigid Konstitu...
Võmmorski ja Rääptsova vahel), Moložvat (Mustoja; koos Pattina veehoidlaga 6,5 km) ning Kuuleski oja – Kulje lahte (2 km). Piir lõikab Pabra (1,35 km) ja Vaniku paisjärve (0,55 km pikkuse joonena). Eesti poolel on kagupiiriäärsed vallad Võrumaal Misso, Vastseliina ja Meremäe (kokku 31 piiriküla) ning Põlvamaal Värska (18 piiriga külgnevat küla). Venemaa poolel külgnevad piiriga Pihkva oblasti Petseri rajooni Laura, Pankjavitsa, Petseri, Krupi ja Kulje külanõukogu, Eesti piiri lähedal (2 km) asub Petseri linn. Petseri lähedal ületavad piiri Valga poolt (tolli teeninduskoht Võrus) ja Tartu poolt (piiri- ja tollijaam Oraval, 2011. aasta sügisest üleviimisel uude Koidula tolli- ja piiripnkti) Petseri raudteesõlme kaudu Pihkvasse suunduvad raudteeliinid. Riia–Pihkva maanteel on ajakohane Luhamaa-Sumilkino tolli- ja piiripunkt, Tartu ja Räpina poolt Petserisse sõitjad ületavad piiri Koidula-Kunitšnaja Gora tolli- ja piiripunktis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
