,,Dorian Gray portree" Autor: Oscar Wilde Ilmumisaasta: 1890 Teised olulisemad teosed: ,,Canterville'i lossi vaim", ,,Õnnelik prints", ,,Ööbik ja roos", ,,Isekas hiiglane", ,,Salome" Teose vastuvõtt: Puritaanliku Inglismaa jaoks oli teos sokeeriv ning küsimuse alla pandi selle raamatu kõlbelisus. Teost kasutati süütõendina Oscar Wilde'i vastu kohtuprotsessil, kus viimast süüdistati homoseksuaalsuses. Teose tegevuse aeg ja koht: Inglismaa 19. sajandi lõpp. Kesksed tegelased: Basil: Tundlik ja õrnahingeline kunstnik. Hindas välimuse ja sisemuse harmooniat ning seetõttu soovis, et ka Dorian jääks puhtaks. Oma maalidesse pani ta palju iseennast, seepärast ei soovinud ta alguses Doriani portreed näitusele panna. Basil on võrdlemisi tagasihoidlik ega
-19. sajandini. b) Valige alljärgnevatest üks paar ja võrrelge: ● Jean Mabillon ja Christian Jürgensen Thomsen ● Lorenzo Valla ja Augustus Pitt Rivers ● Friedrich Engels ja Gordon Childe ● Herodotos ja Edward Gibbon Herodotos (u. 484 eKr - u. 425 eKr) oli kreeka ajaloolane, kes käsitles keskseid ja poliitilisi sündmuseid, otsides ajalootõde ja püüdes erinevaid sündmuseid omavahel seostada. Teadusesse kaasnes veendumus, et ajaloo kulgu mõjutavad usund ja kõlbelisus. Edward Gibbon (1737-1794) oli inglise ajaloolane, parlamendiliige ja protestant, kes väitis, et Rooma impeerium langes kristluse omaks võtmise tõttu ja riigi tegevuses oli väga tähtsal kohal usk, mis sai hilisemas teaduses suurt kriitikat. Mõlemad kirjutasid ajaloosündmusi (sõjalised kokkupõrked ja konfliktid ning põhjused), vältides müüte. ● Bartolomé de las Casas ja Claude Lévi-Strauss
* arhitektuur ja kujutav kunst 3. Iseloomusta linnakultuuri * horisontaalkultuur * NARR (suur võim, kriitika) * kitsad tänavad, ööseks tänavad lukku * karneval * turuväljak, kus kõik toimub, linnasüda * vagandid (rändlaulikud) * kauplemine * allegoorilina kirjandus * linnakoolid, ülikoolid * proosa ( ,,Rebaseromaan" ja * inimese kõlbelisus ,,Roosiromaan") * draama 4. Iseloomust rüütlikultuuri * daamikultus * Kuningas Arthuri õukonda legend * turniirid * konflikt vaimuliku kultuuriga * trubatuurid * armastus naise vastu * maise elu jumaldamine * ümarlauaromaanid * lossikultuur * ilmalik kultuur 5. Millest rääkisid keskaegsed eeposed?
Kõlbelisus Sonja karakteri näol Sonja ametit prostituudina ei peetud kõlbeliseks, teda põlati, kuid ta tundis samal ajal kogu aeg häbi ja oli väga tagasihoidlik. Raskolnikov ütleb et temas on korraga suur patt ja pühad tunded ja tema käitumisviis ei ole teeni tegelikult kedagi. Raskolnikov küsib, miks Sonja ei teeenesetappu. Sonja vastab kohe: “Aga mis siis NEIST saab?” (lk 190 2. osa ptk. II lõpp) Ta oli prostituut, et oma peret toita. Teeb oma tööd kohustusest pere ees. Ta proovis ausat tööd, kuid ei teeninud sellega midagi. (lk 20, 21 1. osa I ptk) Teda päästab prostituudina töötades moraali alandamisest ja liiderlikkuks muutumisest või endalt elu võtmisest usk Jumalasse.(lk 330 4. osa ptk. IV) Esmamulje Sonjast on petlik. Ta on arg, vaikne, peaaegu harimatu tüdruk ( lk 240 3. osa ptk. IV) Sonja on kõlbelisuse kehastus. Andestab Katerina Ivanovnale enda halva kohtlemise (lk 323 4. osa ptk. IV) Sügavalt usklik inimene, lähtub kris...
Millest koosneb õpetaja kutsealane areng? Esmaõppest, kutseaastast, elukestvast täiendusõppest. (Esmaõpe: omandatakse õpetajatööks vajalikud põhiteadmised ja oskused. Kutseaasta toetab algaja õpetaja kohanemist haridusasutuse kui organisatsiooniga, edasi arendatakse esmaõppes omandatud kutseoskusi. Õpetaja hindab oma vastavust kutsestandardis püsitatud nõuetele ja arendab end kutsealaselt pidevalt.) Millised isikuomadused ja võimed peaks õpetajal olema? Kõlbelisus, algatusvõime, emotsionaalne eneseteadlikkus/stabiilsus, empaatia, järjekindlus, koostöövalmidus/suhtlemisvalmidus, pingetaluvus, tolerantsus, vastutustunne. Kes on õpetaja? Eripedagoog, koolieelse lasteasutuse õpetaja etc. Millise tähtajaga omistatakse kutsestandard? Töötaval õpetajal tähtajatu, muidu 4 a. § 9 lg 2 Tervisekaitse nõuded kooli päevakavale ja õppekorraldusele § 9 lg 3 ehk minimaalne temperatuur õppetunni läbiviimiseks § 4 ehk nõuete täitmise tagaja
04.07/elu/3.shtml. 03.04.2008 ). · Anneli Riis (40) Image Wear AS meister: ,, Hea haridus kõik teed valla. Võimalus saada hea töökoht. Õnn tuleneb heast tööst, mis tagab materiaalse kindlustatuse." · SvenAivar Riis (41) G4S turvamees: ,, Mida parem haridus, seda parem töö. See teeb inimesed õnnelikumaks ja rahulolevamaks. Õnn ei peitu rahas, vaid heas hariduses." Contra · Arvati, et rahva õnn ja heaolu sõltub temast endast, inimeste moraal ja kõlbelisus on õnne alus ( Hirv, E. 2008. Kong Fuziga kuritegevust ohjeldamas.http://www.virumaa.ee/discuss/msgReader$4939. 03.04.2008 ). · Kas Eesti noored saavad olla hariduse vallas oma õnne sepad? Ega tulevikus ikka ei saa, sest kõik oleneb sellest, millise kooli pääsme jõuavad vanemad oma lastele osta ( Känd, I. 2008. Ivo Känd: haridus elementaarne või elitaarne?http://www.postimees.ee/271107/esileht/arvamus/298010.php. 03.04.2008 ).
Millest koosneb õpetaja kutsealane areng? Esmaõppest, kutseaastast, elukestvast täiendusõppest. Esmaõpe: omandatakse õpetajatööks vajalikud põhiteadmised ja oskused. Kutseaasta toetab algaja õpetaja kohanemist haridusasutuse kui organisatsiooniga, edasi arendatakse esmaõppes omandatud kutseoskusi. Õpetaja hindab oma vastavust kutsestandardis püsitatud nõuetele ja arendab end kutsealaselt pidevalt. Millised isikuomadused ja võimed peaks õpetajal olema? Kõlbelisus, algatusvõime, emotsionaalne eneseteadlikkus/stabiilsus, empaatia, järjekindlus, koostöövalmidus/suhtlemisvalmidus, pingetaluvus, tolerantsus, vastutustunne.
poeemid *Uued luuletused ja poeemid *Eluhelbed *Korallid Emajões *Lendav linn K.Merilaas: ISEL: *patriootilised Eestimaa luuletused *isikupärane, lüüriline tunnetus *sügavalt esteetiline maailmatunnetus *luules elutarkus *eluküllane ning sotsiaalselt tihedatoimeline lüürika *ühiskondliku vale ja vägivalla hukkamõistmine LK: *Rannapääsuke *Kevadised koplid *Kuukressid *Poeem Pärnu silgust *Antud ja võetud E.Niit: ISEL: *vabavärss *inimväärsus, kõlbelisus, headuse usk, järjekindlus *meeleolukad loodupildid *muremõtted *on ka lastele kirjutanud *elumõte ja inimväärne elu LK: *Maa on täis leidmist *linnuvoolija *Vee peal käija *Maailma pidevus Noored autorid, kassettipõlvkond A.Alliksaar: ISEL: 1)klassikaline luule (sonetivormid) 2)eksperimetneerimine (uued sõnad, dadaism) 3)egoism-luule muutub filosoofiliseks *A on kassettipõlvkonna iidol ja eeskuju, vaimne isa *mõtte
a) Pietism - Pietism oli luterluse süvenevale konservatismile vastuolev usuvool, mille õpetajad üritasid elavdada religiooni senisest sügavama sisemise tunnetuamise suunas. b) Vennasteliikumine ehk hernhuutlaste liikumise: positiivsed küljed: Peeti tähtsaks usuvagadust, alandlikkust, kõlbust, sotsiaalset võrdsust ja vendlust. Kasvas rahva eneseteadvus ning kirjaoskus negatiivsed : Hävitati vanu ohvrikohti, ehteid ja uhkuseasju, torupille ja viiuleid. Mindi kirikuga vastuseisu, kõlbelisus ületas piirid. c) Ratsionalistid milles seisnes nende vaadete uudsus : Jutlused muutusid õpetlikuks; kritiseeriti ühiskonna korraldust, eriti Baltikumi pärisorjust tuntumad esindajad, nende tegevus: J.G.Eisen töötas välja mitmed agraarprojektid, kavandas saksa talupoegade koloniseerimist Baltikumi, alustas rõugete vastast kaitsepookimist Eestis A.W.Hupel levitas raamatuid ja moodustas lugemisseltse, andis välja ajakirja Lühike Õpetus J.G
ning süütunde vahel. Kooliikka jõudmisel vastanduvad positiivse lahendina töökus-efektiivsus ja negatiivse lahendina alaväärsustunne. Viimase vastuolu edukas lahendamine on eelduseks identiteedi kujunemisele noorukieas. Järgnevad intiimsuse ja isolatsiooni , generatiivsuse ja stagnatsiooni ning integratiivsuse ja meeleheite vastuolude lahendamine. 6. Mis erinevus on väärtuskasvatuse ja kõlbelise kasvatuse vahel? Kõlbelisus seotud moraaliga. Milline on õige käitumine- miks, analüüsimine, erinevate tahkude kaalumine, võrdlemine. Kohlbergi teooria. Väärtuskasvatus seotud edastada õpilastele ühiskonna poolt tunnustatud põhiväärtusi. (kuulekus, ausus, austus, vastutulelikkus, rahvuslik identiteet, käitumine erinevates olukordades nt. Lipuheiskamisel jne. 7. Millised on tuntumad lähenemised õpilaste väärtuskasvatuseks. Mis põhimõtetel need rajanevad?.
saanud usund ja filosoofia, üks vanim maailmareligioonidest. Õpetuse keskmes on kannatustest ning taassündide ahelast vabanemise püüdlus õigete eluviiside ning vaimsete praktikate abil. Peamine pühade tekstide kogu on Tripitaka maailmas umbes 250 miljonit järgijat Konfutsianism Konfutsianism on Hiina filosoofi Kong Fuzi (Confuciuse) õpetusele toetuv filosoofiline ja usuline õpetus, mille maailmakäsitluse aluseks on inimese kõlbelisus ja ta elu kooskõla universumi seadustega Maailmas on umbes 200 miljonit usujärgijat. Konfutsianismi põhituumaks on ühiskondlik moraal, kõlblusõpetuse tuumaks on viis suhet: 1. valitseja vooruslikkus alamate kuulekus, 2. isa armastus pojalik austus, 3. vanema venna heatahtlikkus noorema venna austus, 4. mehe õiglus naise kuulekus, 5. vanema sõbra ustavus noorema sõbra usaldus. ,,Ära tee teistele, mida sa ei taha, et nemad sulle teeksid" Loodususundid
Tähtsaim prantsuse romantismi esindaja. Kirjutas romaane, näidendeid ja luuletusi. Oma poliitiliste vaadete tõttu elas 20 a. Belgias. Juba teismeeas kirjutas ta värsstragöödiaid ja luulet. Kirjutas näidendeid ja ajaloolisi romaane. ,,Jumalaema kirik Pariisis" Kujutab 15. sajandi Pariisis. Põimuvad ülev ja madal, koomiline ja traagiline. Vastuolude romaan. Sisemine ilu ja välimine ilus, välimine ilu ja sisemine tühjus Phoebus. Suhteliselt sisemiselt tühi mees. Näiline kõlbelisus ja sisemine moraalitus Claude Frallo ( kiriku õpetaja). ,,Hüljatud" kujutab ühiskonna kitsaskohti ja heidikuid: orbusid, langenud naisi, sunnitöölisi. Peategelane Jean Valjean, kes mõistetakse vangi 4 a leiva varastamise eest, veedab 19 a. sunnitööl, tänu piiskopi heateole aga muudab ennast. Varastab piiskopilt, piiskop andestab talle. Saab vabriku omanikuks ja linnapeaks. Üritab aidata vaest ja õnnetut Fantine´i, kes ohverdab oma välimuse ja au tütre nimel
sajandi kirjandusvool Hispaanias ja Itaalias. Kirjanduses rõhutatakse tegelaste kõlbelisusele, kritiseeritakse kuningat, esinevad konfliktid (kire tõttu), irratsionaalsus, keeruline, inimesed muutuvad järsult, konfliktid on teravad. Kirjanikest Lope de Vega, Pedro Calderon, Cervantes. Barokile eelnes renessanss ja järgnes . 1.2. Klassitsism on 17. sajandi kirjandusvool Prantsusmaal. Seda iseloomustasid ratsionalism, kindel kord, tsensuur, äärmine kõlbelisus, kuningat ei kritiseerita, tugev kuningavõim, inimeste ei muutu ja arene. Kirjanikest oleks Corneille (,,Cid"), Moliere (,,Tartuffe", ,,Don Juan" jt), Racine. Klassitsismile eelnes renessanss ja järgnes . 1.3. Valgustus on kirjandusvool 18. sajandil Euroopas. Seda iseloomustavad uued vaated, uus info, kritiseerimine, teaduse areng. See oli läbipaistev ning kõigile arusaadav. Esimene entsüklopeedia. Pedagoogika, mil moel kasvatada ja mõjutada last
Inglismaal ning sellele lähenevad reformpedagoogika kaasaja uusimad suunad radikaalne ja kriitiline pedagoogika ning uuskonservatism. Vaimsete väärtuste inimesesse "istutamine" ongi kasvatuse kõige olulisem roll. See tähendab, et kogu koolitus, erinevad haridusastmed, õppeained jms on vaid vahend, mille kaudu (või abil) jõuab inimene kultuurini, st inimühiskonna väärtuste omaksvõtmisele ning nendele toetuvalt eneseleidmisele. Inimlikkus, kõlbelisus vastandub väärtusena barbaarsusele, loomalikkusele, ebainimlikkusele. http://www.opleht.ee/Arhiiv/2001/01.06.01/peamearu/2.shtml REFORMPEDAGOOGIKA SUUNAD Reformpedagoogika oli pedagoogiline uuendusliikumine. Reformpedagoogikas on kolm selgelt eristuvat liini: · aktiivsuspedagoogika, · vabaduspedagoogika, · sotsiaalpedagoogika. Aktiivsuspedagoogikas rõhutati lapse oma toimetulekust ja aktiivsust, töökasvatust ning kooli ja elu lähendamist
Idakirik (Assüüria Õigeusu kirik). Pärast suurt kirikulõhet 1054. aastal kujunes Konstantinoopoli patriarhist õigeusu kiriku pea ning Konstantinoopolit hakati sageli nimetama teiseks Roomaks. Pärast Konstantinoopoli langemist sai õigeusu uueks keskuseks Moskva, mida seetõttu on nimetatud ka "kolmandaks Roomaks".. Konfutsianism Konfutsianism on Hiina filosoofi Kong Fuzi (Confuciuse) õpetusele toetuv filosoofiline ja usuline õpetus, mille maailmakäsitluse aluseks on inimese kõlbelisus ja ta elu kooskõla universumi seadustega. Alusepanemine oli 551-479 e.Kr. Konfutsianismi tuumaks on sügava inimlikkuse (ren) tunnetamine, mis tähendab toimimist, arvestades inimsuhete tundikkust. Konfutsius seadis esikohale vanema ja lapse vahelise suhte. Konfutsius võttis eeskuju vääriva käitumise ja täiusliku riigivalitsemise musternäidiseks Shangi ja Zhou dünastia ning veel kaugemad mineviku jumalikud ja pooljumalikud tegelased. Konfutsianistid võtsid ühtviisi
Ühiskonna usalduse saavutamiseks peavad seetõttu elukutse raamides kehtima kõrged professionaalsus- ja käitumisstandardid. Elukutse esindajate käitumist reguleeritakse sellistel puhkudel eetikakoodeksite abil. 7 Eetikakoodeksi põhiklauslid siseaudiitoritele: · läbi kõlbelise käitumise loob siseaudiitor usalduse ja seega aluse nende hinnangute usaldusväärsusele = kõlbelisus · uuritava tegevuse või protsessi kohta käiva informatsiooni kogumisel, hindamisel ja vahetamisel näitab üles ametialast objektiivsust = objektiivsus · saadud informatsiooni väärtust ja omandiõigust austatakse ning suhtutakse konfidentsiaalselt saadud informatsiooni = konfidentsiaalsus · on kompetentsed siseauditi läbiviimisel = kompetentsus ( 1, lk. 25) Kõlbelisuse all mõeldakse selliseid käitumisreegleid nagu ausus, hoolsus, vastutustunne,
· Kolm voolu: pietism, hernhuutlus, ratsionalism PIETSIM (1720-30 siinse pastorkonna hulgas valitsev seisund) - Taotlesid usu sügavamat sisemist tunnetamist ja elu kõlbelisemaks muutmist - Teeneks tuleb lugeda luteri usu lähendamist rahvale - Elavnes usulise kirjanduse väljaandmine - 1739.aastal piibli täielik tõlge Jüri kirku õpetaja A.T.Helle - Usudogmade pähe tagumine asendada seletamisega (kritiseerisid konservatiivsust) - Kõlbelisus, haridus HERNHUUTLUS - Pietism haritud teoloogide pärusmaa, pietistlikud ideed rahva sekka vennastekoguduse liikumistega ehk hernhuutlaste liikumise kaudu - Saksa rändkäsitööliste kaudu Eestisse 1730 - Propageerisid usuvagadust, alandlikkust ja kõlblust, sotsiaalset võrdsust ja vendlust - Võideldi sellega, mis vanade kommete juurde tagasi kiskus - Tähtis talurahva eneseteadvuse kasvatamisel
hoiak teiste inimeste ettevõtmiste suhtes. Ka õpetaja soovides võita õpilase usaldust peab austama tema isiksust ja looma tingimused maksimaalseks arenguks. / Krull 2000/ Distsipliin, soodne õpikeskkond ja õpetaja kui klassi juht Praktika kinnitab, et edukaks õpetajatööks on vajalikud kindlad isiksuseomadused / Krull 2000/ Õpetaja kutsestandardi kohaselt on õpetaja isiksuseomadusteks ja võimeteks: kõlbelisus, algatusvõime, emotsionaalne eneseteadlikkus/stabiilsus, empaatia, järjekindlus, koostöövalmidus/suhtlemisvalmidus, pingetaluvus, tolerantsus ja vastutustunne. Seega saab järeldada, et õpetajal peab olema kõrge eetiline tase, kuna inimene ei saa teiselt nõuda enamat, kui ta ise suudab täita. /http://www.teatoimeta.ee/Opetaja_isiksus_ja_enesehinnangu_81.htm/ edukaks tööks õpilastega peab õpetajal olema küllalt tugev isiksus: o jääma rahulikuks kriisi olukordades
ning saad elada edasi suures õndsuses, kus kasu eesmärkidel üksteisele meeldida püütakse ning tõe asemel sulle lillelist juttu puhutakse. 4. Mis on meelelahutuse mõte pascali järgi 5. Milles seisneb mõtlemise väärikus Mõtlemine on midagi võimast, samas midagi nii haprast. Oma mõtetes võime jõuda avastamata paikadesse, samas mõtte saab murda väike ootamatu heli. Mõtete korrastatus on kõlbelisus. Mõtte abil võib püsti tõusta. Mõte teeb inimese universumist tugevamaks. 6. Pascal peab inimest mõtlevaks pillirooks ja mida ta sellega mõtleb Mõte on väga suur ja kaugele ulatuv, keha kus mõte liigub, on aga kergesti purunev kest. Siit ka pilliroog- kergesti murtav. Camut: 1. Millega kirjeldab camut absurditunde avaldusi a. Absurditunne võib ükskõik kellele ükskõik kus peale tulla. Absurditunne on oma ahastamapanevas alastuses, oma särata valguses- hõlmamatu. b
Ning lõpuks tegelikkuse teadvustamine vabastab meelepettest, mis on kõikide kannatuste ja rahulolematuse allikaks. KOKKUVÕTE Budismi põhilise eetikakoodeksi aluseks on Buddha Gautama järgijate poolt vastu võetud niinimetatud Viis käitumisjuhist. Budistliku eetika keskmes on inimene, tema sisemine seisund ning meelestatus. Erinevalt näiteks kristlusest või islamist ei usuta Jumala olemasolusse ega tema kõikvõimsusesse ning seega ei ole kõlbelisus siin seotud reeglite ja kohustustega, vaid seisneb eelkõige enese arendamises. Kuigi budistliku eetika keskmes ei ole reeglid ja kohustused, annab budism siiski teatud juhised, mis soovitavad kuidas teel valgustatuse poole käituda. Ent neid ettekirjutusi ei tule järgida pimesi, vaid teha seda õigetel põhjustel. See tähendab, et inimene võiks teadvustada ja arendada endas ainult teatud omadusi, nimelt neid, mis on vooruslikud. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Skilton A. Budismi lühiajalugu
budistlikest pühakirjadest. Retsisteerimine on pidustuste ja tseremooniate loomulik osa kõikjal budistlikus maailmas. *Kloostrid on koduks munkadele või nunnadele, ent need on avatud ka külalistele, eriti usupühade ajal. Eetika Budistliku eetika keskmes on inimene, tema sisemine seisund ning meelestatus. Erinevalt näiteks kristlusest või islamist ei usuta Jumala olemasolusse ega tema kõikvõimsusesse ning seega ei ole kõlbelisus siin seotud reeglite ja kohustustega, vaid seisneb eelkõige enese arendamises. Kuigi budistliku eetika keskmes ei ole reeglid ja kohustused, annab budism siiski teatud juhised, mis soovitavad, kuidas teel valgustatuse poole käituda. Ent neid ettekirjutusi ei tule järgida pimesi, vaid teha seda õigetel põhjustel. See tähendab, et inimene võiks teadvustada ja arendada endas ainult teatud omadusi, nimelt neid, mis on vooruslikud.
samuraide omast. Samurai kasvatus ja ettevalmistus Eurooplasi on samuraide vastuvaidlematu ja täielik kuuletumine oma isandale hämmastanud sellepärast, et niisugune allumine oli täielikult teadvustatud ega tulenenud mitte hirmust karistuse ees, vaid sügavast sisemisest veendumusest käituda just nimelt nii ja mitte teisiti. Jaapanlaste arusaam aust ja eneseväärikusest on vapustavad ning viisakus ja kõlbelisus räägivad heast kasvatusest. 12. sajandiks kujunesid võimsad samuraiperekonnad ja klannid ning sõjapraktika kõrval olid kujunenud ka moraalsed printsiibid, mis toetusid eelkõige aule, vaprusele, kohusetundele, peremehetruudusele. 13. sajandi jooksul lihviti, täiendati ja täpsustati samuraide moraali kanoonilisi väärtusi, mis ühendasid endas nii sintoismi, budismi, taoismi kui ka konfutsianismi õpetusi. Samurai kasvatuses peeti kõige olulisemaks iseloomu kasvatamist ja kujundamist
c) seltsingud (mitteametlik, neid ei registreerita kuskil) Survegrupp – organisatsioon, mis on loodud, et avaldada survet poliitikutele, et mingi asi saaks otsustatud nii, nagu nemad seda soovivad. Nt: EL-i vastane survegrupp. Ühiskondlik liikumine - massilise osalusega vabatahtlik üritus, mille eesmärgiks on olulise probleemi lahendamine. Nt. Balti kett, naisõiguslaste liikumine, roheliste liikumine. MÕISTED Moraal – kõlbelisus- ja käitumisnormis , pole kirja pandud. Ise aga tead, et „pole ilus“ midagi teha. Eetika – käitumisnormide kogum (moraale palju) Tava - komme Õigus – seaduste kogum Õiglus – aus; tuleb sõnast õiglane Varanduslik kihistumine – alam-, kesk- ja kõrgklass. Leibkond – ühise majapidamise alla kuuluvad inimesed Pluralism – lubatud on erinevad vaated, ideoloogiad Identiteet – riigi elanike vaimne ühtekuuluvustunne. Tolerantsus - salivus (eriarvamuste suhtes)
c) seltsingud (mitteametlik, neid ei registreerita kuskil) Survegrupp organisatsioon, mis on loodud, et avaldada survet poliitikutele, et mingi asi saaks otsustatud nii, nagu nemad seda soovivad. Nt: EL-i vastane survegrupp. Ühiskondlik liikumine - massilise osalusega vabatahtlik üritus, mille eesmärgiks on olulise probleemi lahendamine. Nt. Balti kett, naisõiguslaste liikumine, roheliste liikumine. MÕISTED Moraal kõlbelisus- ja käitumisnormis , pole kirja pandud. Ise aga tead, et ,,pole ilus" midagi teha. Eetika käitumisnormide kogum (moraale palju) Tava - komme Õigus seaduste kogum Õiglus aus; tuleb sõnast õiglane Varanduslik kihistumine alam-, kesk- ja kõrgklass. Leibkond ühise majapidamise alla kuuluvad inimesed Pluralism lubatud on erinevad vaated, ideoloogiad Identiteet riigi elanike vaimne ühtekuuluvustunne. Tolerantsus - salivus (eriarvamuste suhtes)
hoidumine. – Sõnakuulmine/allumine ja Karistusest hoidumine (naiivne moraalne realism) •Iseloomulik noorematele lastele (~4-10a) •Lapsed näevad reegleid kui kindlalt fikseerituid ja absoluutseid. Allumine reeglitele on oluline, sest see on vahend karistuse vältimiseks; allumine allumise enese pärast •Orientatsioon endale, isiklike huvide rahuldamine - maksimaalse tasu ja minimaalse karistuse saamine. • 2.st: individuaalne kasu ja vahetus. (pragmaatiline kõlbelisus) •Lapsed vaatavad asju oma isiklikust vaatepunktist ja väärtustavad tegevusi lähtuvalt sellest, kuivõrd need teenivad isiklikke vajadusi. •Heinzi dilemma puhul lapsed arvasid, et parim käitumine oleks milline iganes kõige paremini Heinzi vajadusi rahuldaks. •Vastastikusus on võimalik, kuid vaid siis, kui see teenib ka isiku isiklikke huve. Mõistavad, et ka teistel on soovid ja õigused – aitame teisi, et rahuldada ka oma vajadused
Autonoomne moraal – vanemad lapsed on vähem enesekesksed ja tajuvad paremini teiste kavatsusi ühe või teise käitumise korral. 15. Milliseid põhilisi kõlbelise arengu astmeid eristas Kohlberg? Prekonventsionaalne moraal. 1. aste. Naiivne moraalne realism; tegevus peab olema kooskõlas reeglitega; tegevusmotiiviks on karistuse vältimine. 2. aste. Pragmaatiline kõlbelisus; tegevuse motiiviks on soov saada maksimaalset tasu või kasu koos minimaalsete negatiivsete tagajärgedega ideendale. Konventsionaalne moraal. 3.aste. Teisi arvestav moraal; tegevuse sunavaks aluseks on teistelt oodatav heakskiit või hukkamõist ja tegelik või kujutletav süütunne. 4. aste. Sotsiaalse süsteemi moraal; tegevuse suunavaks aluseks on
1. Prekonventsionaalne moraal lapsed kuni 9. a., kuid ka paljud nooukid, inimene lähtub oma vajadustest, ühiskonnareeglid ei lähe korda, lähtutakse karistuse vältimisest ja soovib saada hüvitist. Kaks haru: Naiivne moraalne realism kui keegi ei näe, siis pole olnud, allutakse autoriteetitele, püütakse teistele kahju mitte teha, hirmutamine ei ole vajalik, laps peab õppima, et tegevustel on tagajärjed Pragmaatiline kõlbelisus tasu reeglite täitsmise või kuulekuse eest, soov saada maksimaalset tasu, hakatakse aru saama, et igalühel on omad huvid ja nendest huvidest ka lähtutakse, oluline on õigluse mõiste kõiki tuleb kohelda võrdselt 2. Konventsionaalne moraal saavutavad enamik noorukid ja täiskasvanud; indiviid mõtleb, mis on õige ja kohandab end ühiskonnareeglitega, oluline on see, et inimene käitub moraalselt ja tahab teistele meeldida. Harud:
Sõltumatuse tagatised: eluaegne amet: max 67 a. Ametist võib tagandada ainult kohtuotsuse alusel. Kriminaalasjas süüdistus vaid Riigikohtu üldkogu ettepanekul. Erapooletu, omakasupüüdmatu, teenistushuvide järgimine ka väljaspool teenistust Sotsiaalsed tagatised: ametipalk, lisatasu, vanaduspension, väljateenitud aastate, töövõimetus ja toitjakaotuspension, puhkus 49 päeva, Riigikohtu kohtunikel 56 päeva. Nõuded: õiguse magister, kõrge kõlbelisus, vajalike võimete ja isikuomadustega. Kitsendused: Ei või tööta üheski muus ametis, v.a. õppe ja teadustöö; ei või olla ka vahekohtunikud, ega keegi muu. 46. Kirjeldage, mis on ja millega tegelevad üldkohtud, erikohtud, erakorralised kohtud, kas ja millised on need Eestis. Kirjeldage Eesti kohtusüsteemi astmelist ülesehitust. Üldkohtud arutavad asja kui halduskohtutest on edasi saadetud, sest teises ja kolmandas astmes ei ole halduskohtuid era-
Euroopa riikides: Venemaa, Valgevene, Ukraina, Moldova, Rumeenia, Jugoslaavia, Bulgaaria, Makedoonia, Kreeka, Bosnia ja Hertsegoviina, Gruusia. Maailmas on umbes 150 miljonit usklikku. Vene õigeusk sibulkuplid, ristile lisandub diagonaal haru, hästi palju kulda, slaavi keelt kasutavad, viirukid, kloostrid. Konfutsianism on Hiina filosoofi Kong Fuzi (Confuciuse) õpetusele toetuv filosoofiline ja usuline õpetus, mille maailmakäsitluse aluseks on inimese kõlbelisus ja ta elu kooskõla universumi seadustega. Konfutsianism levib järgmistes riikides:Filipiinid, Põhja- Korea, Lõuna-Korea, Hiina idaosa. Maailmas on umbes 200 miljonit usujärgijat. Konfutsius seadis esikohale vanema ja lapse vahelise suhte. Tema vaadete kohaselt pidi laps näitama üles pojalikkust, see tähendab olema oma vanemate vastu kuulekas ja kohusetundlik, kusjuures vanemad võlgnesid talle armastuse ja hoole. Selline suhe kajastus ka mujal,
Kiriku juhtivorganid(pärast Rootsi võimu kehtestamist): konsistooriumid (luterlikud kirikuvalitsused) Liivimaal ja Eestimaal, kindralsuperintendendid(1686 Rootsi kirikuseadus). 17. sajandil jäi luteri usk rahvale võõraks ja oli katoliku usuga segunendu muinasusund. Vene ajal: Säilis luteri kiriku roll (raske, õpetajatest ilma). Säilis rootsiaegne kirikukorraldus (kindralsuperintendendid). Luteri kiriku kõrvalvoolud sallitud: pietismi levik (kõlbelisus, kasinus, rahvalähedus), vennastekoguduste liikumine e hernhuutlus (usuvagadus, alandlikkus, kõlblus, sotsiaalne võrdsus, vendlus; vanade kommete (ka muinasusundi, paganluse) vastasus, kõrtside sulgemine, muusika keelamine; suurim levik Saaremaal ja Läänemaal, omandas ka sotsiaalse mõõtme (võrdsus, õiglus); 1743 keelati, jätkus salaja, uus laine 19. saj. I poolel) 19. sajandil sai ametlikuks riigiusuks kreeka-katoliku õigeusk, luteri usk oli vaid üks lubatud usulahke
vorm (põhimõtted, tavad, normid), mis reguleerib inimeste käitumist sotsiaalse terviku (rühma) piires ja määrab suhtumise teistesse inimrühmadesse. Kõlbeline teadvus on oluliseks lähtealuseks otsuste langetamisel hea ja halva vahel. Kohlberg jaotas kolmeks tasemeks, mis jaotuvad kuueks alaastmeks: Prekonventsionaalne moraal: 1. aste. Naiivne moraalne realism; tegevus peab olema kooskõlas reeglitega; tegevusmotiiviks on karistuse vältimine. 2. aste. Pragmaatiline kõlbelisus; tegevuse motiiviks on soov saada maksimaalset tasu või kasu koos minimaalsete negatiivsete tagajärgedega iseendale. Konventsionaalne moraal: 3. aste. Teisi arvestav moraal; tegevuse suunavaks aluseks on teistelt oodatav heakskiit või hukkamõist ja tegelik või kujutletav süütunne. 4. aste. Sotsiaalse süsteemi moraal; tegevuse suunavaks aluseks on etteaimatav häbiposti sattumine (ning vähem hukkamõistmine) ja süütunne teistele tekitatud kahju pärast. Postkonventsionaalne moraal: 5
sisaldab jutustusi, legende, õpetusi. - Gemara(lõpetamine, täideviimine, õpetus) - Misna ja gemara moodustavad talmud- Palestiina talmud ja Babüloonia talmud · Juudid on pikalt olnud tagakiusatud, eriti kristlaste poolt(Juudid tapsid Jeesuse) · Judaismi on mõjutanud ka valgustusliikumine Eluolu · Igapäevaselt: - Õnnistussõnad - Rituaalsed esemed - Kashrut-puhtusenõuded(eriti toit) - Tzniut-kõlbelisus, kombelisus - Palvused-kodus või sünagoogis; hommikupalvus, lõunapalvus, õhtupalvus; Toora lugemine - Sünagoog-toimuvad palvused, kogunemine/koosolemine;Juudid ei arvanud, et see on pühakoda, sest Jumal ei ole seal koha peal; Toora kapp- toorarullid(käsitsi kirjutatud) · Sabbat-pühapäeval, puhkepäev(Jumal puhkas) - Kõik peavad puhkama-tööd teha ei tohi
Tema õpetus lähtus lapsest kui tervikust. Pestalozzi paigutas inimeste võimed ja anded kolme gruppi: 1. Mõte (pea) vaimseks, intellektuaalsks jõuks, mõtlemine, taju, mälu, kujutus (mõneti kognitiivsed võimed); 2. Tahe, tegu (käsi) füüsilised jõud, käelised tegevused, kunsti tegevused, praktilised tegevused. Nt lapse käsi peaks olema kaasatud keskkonna loomises, kui pole siis nt lõhutakse jne; 3. Tunne (süda) südametunnistus, kõlbelisus, tunded. Kõiki kolme gruppi tuleb võrdselt arendada, kõk on olulised. Aga kõige olulisemad on südamega seonduvad asjada. Ta oli ka isiklikult eeskujuks, tema olemus oli eeskujuks. EESKUJU ON LAPSELE OLULINE. (Pestalozzi seos Eestiga: kutsuti Tartu Ülikooli õpetama). Lauamängude tegemine: emotsioonide õppimine - kõigepealt näidata materjali pealt lapsele, et millise emotsiooniga on tegu? Ta vastab. Teine tase, et joonistada ise nägusid, vastavalt emotsioonidele.
poliitikaelu eesmärgiks. Kuid ka see ei paista olevat midagi päris lõplikku, sest näib, et loomult täiuslik olla võib ka magades või elu tegevusetult veetes või veel enamgi — rängalt kannatades ja äärmiselt õnnetu olles“ ● Vaimsed inimesed - mõistlikkust Õnne üldise olemuse seisukohalt peab tõe päästmise huvides kõik isikliku kõrvale jätma — eriti kui me oleme filosoofid - kõlbelisus nõuab tõe austamist. Hüve mõistet määratletakse nii selle suhtes, mis ta on, selle suhtes, milline on ja ka mille jaoks ta on. See, mis ta iseeneses on, seega olemus, eelneb loomu poolest millegi jaoks olemisele. „Kuna hüvest räägitakse sama paljudes tähendustes nagu olemusestki (seda määratletakse ju selle suhtes, mis ta on, nagu jumala või mõistuse puhul, ja selle suhtes, milline ta on, nagu
Pre-konventsionaalne moraal: orienteeritus endale Sõnakuulmine/ allumine ja karistusest hoidumine (naiivne moraalne realism) Nähakse reegleid kui kindlalt fikseerituid ja absoluutseid. Allumine reeglitele on oluline, sest see on vahend, karistuse vältimiseks, allumine allumise enese pärast. Orientatsioon endale, isiklike huvide rahuldamine- maksimaalse tasu ja minimaalse karistuse saamine. Individuaalne kasu ja vahetus (pragmaatiline kõlbelisus) vaatavad asju oma isiklikust vaatepunktist ja väärtustavadtegevusi lähtuvalt sellest, kuivõrd need teenivad isiklikke vajadusi. Vastatikusus on võimalik, kuid vaid siis, kui see teenib ka isiku isiklikke huve. Mõistavad, et ka teistel on soovid ja õigused- aitame teisi, et rahuldada ka oma vajadused Konventsionaalne moraal: orienteeritus teistele ja ühiskonna huvidele
biotehnoloogia eetilisi küsimusi. Samas võib see mõiste hõlmata lisaks ka meditsiinieetika probleeme ning teatud osa keskkonnaeetika probleemidest. See eetika uurib meditsiini ja bioloogia eelarvamusi ja eelistatud eluviise voorusteks (ja eluviise mis neile ei meeldi käsitlevad pahelistena). 2. Aristotelese järgi on voorusiks sellised iseloomujooned, mis aitavad kaasa inimsuse õitsengule. praktikas esilekerkivaid teemasid: geeniuuringute ja nende rakenduste kõlbelisus; lubatava sekkumise ja eksperimenteerimise piirid (abort ja eutanaasia); ravi olemuse ja kättesaadavuse probleemi; Kuid, mis see õitseng on? Kas ei ole võimalik, et inimene saab õitseda ka mingisuguste teiste “vooruste” eksisteerimisel? Kas võib olla õitsev inimene, kel pole ühtegi nimetatud voorust? 3. Võimetu patsiendi, arsti jt võimusfäär. Keskkonnaeetika põhiliseks uurimis-valdkonnaks on inimese ja looduse vahelised suhted
Kuna me oleme loodus,ss peame olema õnnelikud. Et igasugune lein on egoism. Haskala ehk valgustus (19.saj) tekkis juudi teadus, kus ss uuriti rohkem kogu tausta jne. Jumalateenistuslik elu; Elu kui jumalateenistus Mittereligioossed juudid; traditsioonidest kinni pidavad; reformijuudid; konservatiivsed juudid jne. 16 Iga päev: Õnnistussõnad: rituaalsed esemed; kashurt e rituaalsed puhtused,eelkõige toit; tziniut e kõlbelisus, kobelisus; palvused; sünagoog. Beracha-õnnistusõna Kipa- religioossne rõivas, müts. Pea peab olema kaetud. Naistel on peakate, üldjuhul on abielunaistel, ja juuksed ei tohiks näha olla, et need meeste tähelepanu ei tõmbaks. Naistel peab olema kaetud põlevad ja küünarnukid. Kantakse üldjuhul tumedaid riideid. Kui ollakse abielus, ss ei tohi vaadata teistele otsa ja käsitleda. Oimulokid e Peyot- Ärge piirake oma juuste äärt; ära riku oma habeme äärt.
printsiibist. Õiguskord on riigi eesmärk. I eesmärk õiguses on liberaalne, vabadusühiskonna teostamine. Rudolf Stammler (1856-1938) tähtsustas ka õiglust õiguse juures. Seab ülesandeks välja töötada õige õigus (õiglusõigus), selle all mõistab ta erilist seadusandlikku õigust, mis teatavas olukorras õigusprintsiipidega kattub. Õige õiguse mõtet näeb Stammler üldistes õiguse mõistetes : usk, truudus, mõõdukus, kõlbelisus, kombelisus jne. 2.16. Loomuõiguse taaselustumine Alates 20 saj-st käsitletakse loodusõigust positivismi antiteesina. Loodusõiguse elustumise peamiseks põhjuseks on riikliku võimu otsustava tegevuse pidev suurenemine. Toonitatakse teatud Ameerika Kõrgema Kohtu poolt välja toodud põhiõigused võrdsus seaduse ees, õiglane kohtumõistmine jne. Hiljem nim neid üldisteks inimõigusteks ning ka põhiseaduslikeks üldprintsiipideks
maailmapoliitikas. Ambitsioonid hakkavad väljenduma just siis kui võimule saab Wilhelm II. Saksamaa puhul on sisepoliitikas oluliseks märksõnaks föderalism. Föderalismist hoolimata võib rääkida riigist, mida valitses hegemoonia, seal ei ole tõelist demokraatiat. Ekspansioon oli igas valdkonnas, oli kiiresti ja tulemuslikult arenev riik. Ka rahvastik kasvas seal plahvatuslikult. Oli moderniseeruv riik. Domineerivaks vaimulaadiks oli väikekodanlik kõlbelisus. Au sisse tõstetakse militaarne enesesalgamine, saksa eetika rõhutab kohustuste tingimatut täitmist. Juhtiv roll oli konservatiividel. Sisepingeid teatud määral tekitab sotsialismi suur mõju tööliskonnas. Saksamaa oli tõusev suurriik. Saksamaa ühinemine Preisimaa eestvedamisel ,,vere ja rauaga" Bismarck oli veendunud et rahvast ühendab ühine vaenlane, ta valis selleks Prantsusmaa. Ühinemine käis läbi kolme sõja: Taani, Austria, Prantsusmaaga.
,,Kuningate öö" (Shakespeare i ,,12. öö"), Paul Caudeli näidendid. Olulisel kohal SÕNA. Copeau eesmärgid: · tuua prantsuse lavale tagasi ilus ja poeesia · eemaldas realistlikud detailid, et rõhutada näitlejatööd (st alasti lava) · pidas oluliseks teatri suursugusust ja sära, aga oluline oli ka vaba mäng ja mängurõõm · poolehoid miimidele, commedia dell'arte, improvistatsioon · eetilisus, kõlbelisus Uuendaja nagu teised: teatrit ei tohi allutada kommertshuvidele, ainult kunstiliste sihtide seadmine, kõrge nõudlikkus näitlejate suhtes. Teda on nimetatud prantsuse Stanislavskiks.. Lõi oma teatri I MS eelõhtul, sel ajal oli eetilise teatri idee väga õhus. Teatrile taheti anda tagasi suure kunsti väärikus ja au. Vana Tuvila teatris õnnestus luua ideaalile lähedane stuudio õhustik. Näitlejatelt taotles lihtsust,
sundus(ed). Valikuga minna ülikooli õppima, kaasneb kohustus õppetöös osaleda, võibolla leida ka korter ja teenida elatist, hankida vajalikud õppevahendid ja riidevarustus. See võtab ära võimaluse elada kodus, minna tööle, veeta aega sõpradega, reisida välismaale jms. Öeldakse, et inimesel on ka vabadus valikut mitte teha, kuid ka siis ilmenb kohustus – elada endiselt. Käesoleval juhul huvitab meid valiku kõlbelisus. R.Steiner üteleb, et inimene on vaba sel määral, kuivõrd ta on omandanud tunnetuse maailma kokkukuuluvusest. Kõlbluse seisukohalt isiku vabadus ei tohi vähendada teiste isikute vabadust. Tasub meeles pidada, et isikul on küll valikuvabadus, kuid tal ei ole vabadust valida tagajärgi. Huvipakkuvaks käsitluseks on hinduistlik tees: vabadus on õigus teha vigu. Kujutades inimest areneva olendina, kelle teadvus areneb absoluutse tarkuse (jumaliku teadvuse) suunas[2],
arengukeskkond, mis avaldub ühiskonnas valitsevate meeleolude, probleemide ja rõõmudena. Praegu eestlased – venelased, rikkad- vaesed. Kõlbeline areng ja L. KOHLBERGI kõlbelise otsustamise arenguteooria. Kohlbergi teooria voorused ja puudused. Kõlblus ja kõlbeline käitumine on inimese kui sotsiaalse olendi olulisemaid tunnuseid. KOHLBERG tõi inimese kõlbelises arengus välja kolm taset: Prekonventsionaalne moraal - naiivne moraalne realism, pragmaatiline kõlbelisus; Konventsionaalne moraal - Teisi arvestav moraal ja Sotsiaalse süsteemi moraal; Postkonventsionaalne moraal = Jumala õigus - Inimõigustel ja ühiskondlikul heaolul põhinev moraal, universaalsed eetilised printsiibid. Puudusteks: Euroopakesksus, sotsiaalse eliidi kesksus, lapsed on varem valmis teisi abistavaks käitumiseks, kõlbelise arutluse ja käitumise nõrk seos, vähene tähelepanu naistele, Väärtusõpetus ja kõlbeline kasvatus koolis
põhjalikult juttu ka kreeklaste ja pärslaste varasemast ajaloost. Herodotos on esimene kunstipärase historiograafia esindaja, kelle teos on säilinud tervikuna tänapäevani. Herodotos käsitles sündmusi, mis olid kesksed, poliitiliselt tähtsad ning endal läbi elatud. Ta otsis ajalootõde ja püüdis ajaloosündmusi omavahel seostada; pragmaatilise põhjalikkuse algetega kaasnes veendumus, et ajaloo kulgu mõjutavad usund ja kõlbelisus. http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/Historiograafia.htm Hieronymus - oli vanarooma kristlik õpetlane, teoloog, kirikuisa. Õpetlane, kes umbes aastal 400 tõlkis Piibli kreeka keelest ladina keelde. Hieronymus oskas väga hästi kreeka keelt ning enne tõlketöö alustamist omas mõningaid teadmisi ka heebrea keele kohta
I eesmärk õiguses on liberaalne, vabadusühiskonna teostamine. Rudof Stammler (1856-1938) seab ülesandeks välja töötada õige õigus (õiglusõigus), selle all mõistab ta erilist seadusandlikku õigust, mis teatavas olukorras õigusprintsiipidega kattub. Ei tähenda seda, nagu oleks õige õigus tegelikult loodusõigus, õige õigus ei seisa väljaspool seadusandlikku õigust. Õige õiguse mõtet näeb S üldistes õiguse mõistetes : usk, truudus, mõõdukus, kõlbelisus, kombelisus jne. Õige õiguse reeglid korraldavad koostööd ühiskonnas, mille lõppeesmärk on „vaba tahtega inimeste ühiskond“ (sotsiaalne ideaal) – eeskuju. 16. EEMALDUMINE ÕIGUSFILOSOOFIAST Skepitsismi õhe varjundi moodustab relativism. Gustav Radbruch (1878-1949) õpetuse aluseks „sein“ ja „sollen“ eraldmine , Georg Jellinek, Max Weber, Hans Kelsen – puhta õiguse õpetus, teravas vastuolus loodusõigusega, tipus seisab hüpoteetiline põhinorm – ei
annaabi.ee 
