Hando Runnel (0)

Hando   runnel
Luuleanalüüs
Egert Laur
Elu

Hando Runnel on sündinud 24. novembril 1938. aastal Järvamaal 
Liutsalu külas.

Õppis Jalgsema, Ambla,  Järva -Jaani, Tartu ja Paide koolides.

Aastail 1957-1962 õppis Eesti Põl umajandus Akadeemias 
agronoomiat, mis jäi lõpetamata.

Alates 1971. aastast on ta vabakutseline kirjanik.

Töötas ajakirjas “Akadeemia” ja Tartu Ülikoolis.

Oli Eesti Kongressi liige.

Kirjastuse “Ilmamaa” üks asutajaid ja omanikke
Iseloomustused

“Ilma Hando Runnelita ei oleks üldse olnud laulvat revolutsiooni. Ta 
pole ainult luuletaja, vaid ma mõtleja.” (Ave Alavainu)

“Hando Runnel ei ole mõjutanud ainult luulet, ta on kujundanud ka 
Eesti elu, meie hoiakuid ja meeleolusid.”(Teet Kallas)
Temaatika

Läbivaks teemaks on isamaaluule. Tema luuletustel on tihti poliitiline 
tähendus, mis on varjatud. (Nõukogude Li du vastane). Kogu sel e 
isamaalisuse ja poli tika kõrval on Runnel andnud välja ka mitmeid 
luulekogusid lastele.
Keele-ja vormikasutus
 Runneli luule ei ole ülerikastatud lause- ja 
kõnekujunditega. Tal e on omane väga lihtne sti l. Runnel 
ei kasuta palju keerulisi ja võõrkeelseid sõnu, kuigi vahel 
neid siiski esineb.
Luulekogud

"Maa lapsed" (1965)

"Laulud tüdrukuga" (1967)

"Miks ja miks" (1973)

"Õpetussõnad" (2003)

“Armukahi" (2008)

"Oli kevad, oli suvi" (1992)

"Laulud eestiaegsetele meestele" (1988)
Luulekogu  “Laulud eestiaegsetele 
meestele”

Luuletused on väga isamaalised. Väga paljud luuletused on poli tilise 
tähendusega. Poliitilist tähendust ei ole mitte üheski  luuletuses  otse 
välja öeldud, vaid see on varjatud luulesse. Tema  luuletustes  
öeldakse välja tõde. Räägitakse eestlaste kannatustest.
Sõnakasutus
Kõnekujundid
Hando runnel ei kasuta oma luuletustes väga palju kõnekujundeid.
Epiteedid: Runnel kasutab epiteete väga vähe.
Näited: “Verd kosena kopsudest  suhu ” (“Kord elas üks 
pasunapuhuja ”)
            “Pilkane pimedus” (“Talguteel”)
Võrdlusi esineb sammuti vähe.
Näited: “Külmkapp on köögis kui kelder” (“Iha”)
            “Kord olin nagu kole krants” (“Vox populi”)
            “Elu on kui porimülgas” (“Mülgas”)            
 Personifikatsioonid
Näited: “Külm teeb  kaane  veele” (“Selge hommik”)
            “Maailm pooldub” (“Maailm pooldub”)
            “Raha kaotab ostujõu” (“Raha”)
Hüperboolid
Näited: “Verd kosena kopsudest suhu” (“Kord elas üks 
pasunapuhuja”)
Runnel kasutab antud  kogumikus  palju kordusi.
Luuletuses “Silplaul” kordub mitmed korrad sõna ei ja või.
Luuletuses “Jälle” kordub sõna jälle.
Luuletuses “Ei saa” kordub sõna ütlemine erinevates vormides.
Kõlakujundid
Anafoori esineb suhteliselt palju. Näiteks luuletuse “Mõtisklus 
aegumatute argumentidega” algab esimeses salmis iga sõna K-
tähega. Luuletuses “Ei saa” esineb ridade alguses täht E. 
Esineb ka epifoori ehk häälikute kordust luuleridade lõpus.
Näiteks luuletuses “Ei saa” lõppeb iga rida A-tähega.
Luuletuses “Pimedusest tulevad” esineb iga rea lõpus täht D.
Ri mi kasutab autor antud kogumikus pisteliselt. Mõned luuletused on 
ri mis, mõned mitte.  Põhiliselt esineb aabb ja abab riim.
Näited: “taovad-kaovad” ( naisriim )
            “süüdi-müüdi”(naisriim)
            “li du-ki du”(naisriim)
Kokkuvõtteks
Luuletused halvustavad Nõukogude Li tu ja on isamaalised.
Sti l on väga lihtne ja raamatus ei ole ühtegi pilti. On pikemaid ja 
lühemaid luuletusi, aga enamus luuletused on siiski lühikesed ja 
tabavad . Luuletusi  lugedes  hakkasin mõtlema, et kuidas Hando 
Runnel üldse veel elus on.
Raamat on välja antud 1988. aastal kirjastuse Perioodika poolt.
Allikad
  http://www.slideshare.net/JannoSi m/hando-runnel-69131
03
  http://et.wikipedia.org/wiki/Hando_Runnel

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Slide 3
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6
• Slide 7
• Slide 8
• Slide 9
• Slide 10
• Slide 11
• Slide 12