I käändkond Esimesse käändkonda kuuluvad (peamiselt) a-lõpulised naissoost nimisõnad, mille ainsuse genitiivi lõpp on -ae. * Käändelõpud liituvad I käändkonnas sõna nominatiivi tüvele, mis saadakse nominatiivi lõpu -a eraldamisel: puell-a. II käändkond * II käändkonda kuuluvad: a) us- ja er-lõpulised meessoost sõnad ja b) um-lõpulised kesksoost sõnad. * II käändkonna ainsuse genitiivi lõpp on –ī * Erandlikult on us-lõpulised II käändkonna maade, saarte, linnade ja puude nimed naissoost. Nt Aegyptus, ī f – Egiptus Parus, ī f – Paros (saar) pōmus, ī f – viljapuu / õunapuu
NIMEDE KÄÄNAMINE 1. Nimede käänamisel lisatakse käändelõpud nime algkujule kui see on võimalik. Mägi Paju Lagi Mägi Paju Lagi Mägit Paju Lagit Mägisse Pajusse Lagisse Nimi lõpeb vokaaliga ja käändelõpu lisame vokaalile. 2. Ne-lõpulised nimed käänduvad nagu vastavad sõnad. Rebane Puine Rebase Puise Rebast Puist 3
6 « : !» KOHAKÄÄNE NÄITAB, KUS MISKI VÕI KEEGI ASUB VASTAB KÜSIMUSELE ? KUS? KASUTATAKSE KOOS EESSÕNADEGA SEES JA PEAL (SEESÜTLEV) (ALALÜTLEV) KÄÄNDELÕPUD ON VÕI KAASHÄÄLIKUGA JA -ga LÕPPEVATE MEESSOOST SÕNADE, A VÕI -lõpuga NAISSOOST SÕNADE NING VÕI E-lõpuga KESKSOOST SÕNADE KOHAKÄÄNDE LÕPP ON E meessugu laud laual jaanuar jaanuaris muuseum muuseumis naissugu kool koolis saun saunas kesksugu taevas taevas meri meres VÕI -lõpuga NAISSOOST SÕNADE NING -lõpuga KESKSOOST SÕNADE KOHAKÄÄNDE LÕPP ON ...
Arvsõnad- väljendavad arve. Nt: esimene, sajas, neliteist Asesõnad- asendavad sõnu mida on varem mainitud Nt: ma, sa, see, teine Tegusõnad väljendavad tegevust ja vastavad küsimusele mida tegema? Nt jalutama. Määrsõnad muutumatud sõnad, mis väljendavad kohta, aega, viisi, seisundit, määra, suhtumist jm. Nt: väljas, täna, kiiresti, lahti, palju, kahjuks. Kaassõnad kuuluvad käändsõna juurde ja annavad sellele ligilähedaselt samasuguseid tähendusi nagu käändelõpud. Nt kuni, enne, ees, tõttu Sidesõnad muutuvad sõnad, mis seovad lause osasid ja lauseid omavahel. Nt ja, ning, ent, kuna, sest Hüüdsõnad muutumatud sõnad mis väljendavad tundeid või millega püütakse tähelepanu äratada. Nt: tohoh, ennäe, hallo
Nimede käänamine ja nimetuletised Nime tähtsus: Nime tuleb kasutada korrektselt, valekasutamine võib olla solvav. Ees- ja perekonnanimi: Eesti keeles eelneb eesnimi perekonnanimele. Perekonna nime kasutatakse eespool ainult nimekirjades, st et perekonnanimele järgneb koma. Nime käänamine: Käändelõpud lisatakse, kui see on võimalik, nime algkujule. Kirjutatud tekstis võib nime algkuju eristamiseks kasutada ülakoma. Kohanimede kohakäänamine: Kohanimi võib esineda sisekohakäänetes või siis väliskohakäänetes. Võõrnimede kirjutamine: Võõrnimesid kirjutatakse nende algupärasel kujul, kui nime algupäraselt ladina tähtedega kirjutatud. Kui nime algupärane kuju on mingis teises kirjas, siis translitereeritakse see ladina tähestikku. Võõrnimede käänamine: Võõrnimede käänamisel tuleb käändkonna, st õigete käändelõpuvariantide valikul lähtuda nime hääldusest, mitte kirjapildist. Võõrnimede käänamisel kasut...
Eesti keele vormiõpetus Tunnuste ja lõppude määramine Tunnused: arvukategooria (ainsus, mitmus); Lõpud: käändelõpud võrdluskategooria (alg-, kesk-, ülivõrre) o Puhta tüve vormi annab ainsuse omastav. nimetav - o Mitmus on alati markeeritud. omastav - o Käändsõnad on substantiivid, adjektiivid, osastav -t (-sid) numeraalid ja pronoomenid. sisseütlev -sse o –im on ülivõrde tunnus
....................................................................................................................................... Neid käändeid nimetatakse kohakääneteks sellepärast, et ............................................................. .......................................................................................................................................................... 1. Lõpeta tabel! Käände nimetus Küsimused Käändelõpud Näiteid (iga küsimuse kohta üks ainsuses ja mitmuses) -sse või lõputa pesasse e pessa Seesütlev Kellest? Millest? Kust?
Võõrsõnade erijooned: 1) Esineb võõrhäälikuid 2) Sõna pearõhk võib olla järgsilbil 3) Sõna alguline g, b, d. 4) Järgsilpide pikad täishäälikud. Pika täishääliku järel kirjutatakse h alati ühe tähega. Häälikuid f ja s kirjutatakse alati k, p, t õigekirjareeglite alusel. Võõrsõnade poolitamisel ei ole soovitatav silbialgulisi kaashäälikuühendeid lõhkuda. Tsitaatsõnad omakeelses tekstis kasutatud võõrkeelsed sõnad ja väljendid. Tüvevokaal, käändelõpud ja tuletusliited eraldatakse tsitaatsõnast ülakoma abil. exclusive välja arvatud inclusive kaasa arvatud de iure õiguslikult de facto tegelikult pro peaks olema pro et contra poolt ja vastu a la nagu a priori isseenesest, juba ette ceteris paribus muidu võrdseil tingimusel sic! Või nii! vice versa vastupidi Anno Domini issanda aastal ad hoc meelevaldne bona fide heas usus et al. ja teised ca. Ligikaudu i.e. see tähendab Heureka olen leidnud
Lääs,Must Mander,Vana Maailm,Igavene Linn,Roheline Mander, tsaari Venemaa, kodusõja Ameerika, muinas-Eesti,Napoleoni Prantsusmaa, unistuste Pariis Asutuste nimetused: 2.Võõrnimede käänamine Tuleb lähtuda nime hääldusest,mitte kirjapildist.(nt.Chopin(sopään):Chopini(sopääni)) *Kui võõrnime lõpus on nn.tumm vokaal(täish.mida ei hääldata)lisatakse om.käände tüvevokaal ning sellele lisanduvad käändelõpud ülakoma abil.(nt.Cambridge´i ülikool) *Kui nime lõpus on tumm konsonant,siis lisatakse ülakoma abil ainult käändelõpud. (nt.Godot´ ootamine, luges "Isa Goriot´d", A.Dumas´le) 3.Nimetuletiste moodustamine Nimetuletis kirjut.väikese algutähega,muutmata nimekujuga.*Mitmesõnalistest nimedest moodust. tuletised kirjut. kokku üheks sõnaks v loetavuse parandamiseks ühend. sidekriipsuga,nt.juhanliivilik, newyorklane,ferdindand-de-sanssurelik.
omadussõnad ja arvsõnad, kuid on täistähenduslike sõnadega sisuvaesemad ja üldisemad, olukorrast sõltuva tähendusega. · Tegusõnad on sõnad, mis väljendavad tegevust ja olekut ning vastavad küsimusele mida tegema?. · Määrsõnad on muutumatud sõnad, mis väljendavad kohta, aega, viisi, seisundit, määra, suhtumist jm. · Kaassõnad on muutumatud sõnad, mis kuuluvad nimisõna juurde ja annavad sellele ligilähedaselt samasuguseid tähendusi nagu käändelõpud. · Sidesõnad o muutumatud sõnad, mille ülesandeks on siduda lause osasid ja lauseid omavahel. · Hüüdsõnad on muutumatud sõnad, mis väljendavad tundeid või mis püüavad tähelepanu äratada. · Vormiõpetus käsitleb sõnavormide moodustamise seaduspärasusi. · Morfeem on väikseim tähendusega keeleüksus. · Aglutinatsioon on sõnavormide moodustusviis, mille puhul tüvele lisatakse liiteid. · Tüvevaheldus on sõnavormide moodustusviis, mille puhul muudetakse tervet
pööret. Kui da tegevus nimi on tugevas astmes ja ainsuse 1.p on nõrgaas astmes, siis on nõrgenev tüvi. Kui da tegevus nimi on nõrgas astmes ja ainsuse 1.p on tugevas astmes, siis on tugenev tüvi. NT: vältida->väldin(nõrgenev), longata->lonkan(tugenev) Käänded Ainsuse omastava moodustatavad käänded. · Kõik ainsuse käänded. Alates sisseütlevast. Moodustatakse: ainsuse omastava vorm + erinevad käändelõpud · Mitmuse nimetav. Ainsus+d. NT: Vilka kopra->vilkad koprad Ainsuse osastav->mitmuse omastav · Ainsuse osastav-d ->-de, muud tööd->muude tööde · Ainsuse osastav-t->-te, rasket aastat-> raskete aastate · -Lik liide->likkude e. Like, usklik-> usklikkude · Ainsuse osastav lõputa->mitmuse omastavaks, enamasti -de Tegusõnavormistik 1) Tegusõna arv. On võimalik määrata kahte arvu: ainusu ja mitmus. 2) Tegusõna pöörded.
pööret. Kui da tegevus nimi on tugevas astmes ja ainsuse 1.p on nõrgaas astmes, siis on nõrgenev tüvi. Kui da tegevus nimi on nõrgas astmes ja ainsuse 1.p on tugevas astmes, siis on tugenev tüvi. NT: vältida->väldin(nõrgenev), longata->lonkan(tugenev) Käänded Ainsuse omastava moodustatavad käänded. · Kõik ainsuse käänded. Alates sisseütlevast. Moodustatakse: ainsuse omastava vorm + erinevad käändelõpud · Mitmuse nimetav. Ainsus+d. NT: Vilka kopra->vilkad koprad Ainsuse osastav->mitmuse omastav · Ainsuse osastav-d ->-de, muud tööd->muude tööde · Ainsuse osastav-t->-te, rasket aastat-> raskete aastate · -Lik liide->likkude e. Like, usklik-> usklikkude · Ainsuse osastav lõputa->mitmuse omastavaks, enamasti -de Tegusõnavormistik 1) Tegusõna arv. On võimalik määrata kahte arvu: ainusu ja mitmus. 2) Tegusõna pöörded.
Sõnaliigid Sõnaliikidesse kuuluvad ühtmoodi käänduvad ja ühtmoodi pöörduvad sõnad või sõnad mida ei saa käänata ega pöörata. Muutmisviisist tulenevalt jagunevad sõnad käänd- pöörd ja muutumatuteks sõnadeks. Käändsõnade kõige suurem rühm on nimisõnad, mis on ära tuntavad, kes? Ja mis? Küsimuste järgi algvormis. Käändumatud omadussõnad ja käänduvad kullakarvaline kangas naeruväärne (lugu) naeruväärse (loo) naeruväärset (lugu) naeruväärt (lugu) segavereline (koer) segaverelise (koera) segaverelist (koera) segaverd (koer) Omadussõna ja tegusõna Tekstid ON LÄBI VAADATUD (tegusõna) LÄBIVAADATUD (missugused?) tekstid visati ära. See teema ON ammu UNUSTATUD(tegu) UNUSTATUD (missugune?) TEEMA ei tule enam kõne alla. 3) arvsõnad väjendavad arvulist hulka ja neid peab saama NUMBRITEGA KIRJUTADA pool, viiendik, seitsmendale, viiskümmend 4) asesõnad asendavad nimi-, omadus-, arvsõn...
MÕISTED 1. Struktuur - erinevad keeleüksused, süsteemi osade vaheline seos (häälikud, käändelõpud; sõnu omavahel kombineerides saame lause) 2. Süsteem häälikusüsteemi ülesanne on määratleda, milliseid häälikuid antud keel kasutab. Need võivad eri keeltes olla erinevad. 3. Keele struktuuri tasandid: semantika tähendusõpetus süntaks lausemoodustus morfoloogia vormimoodustus (õiged tunnused ja lõpud) leksikoloogia sõnavara foneetika häälikusüsteem 4. Keele funktsioonid: info edastamine emotsioonide edastamine suhtlemine mõtlemisvahend kuuluvuse väljendaja 5. Esimese eesti keele grammatika kirjutas Heinrich Stahl (1637). 6. Keelemärgid sümbolid, mida kasutatakse keeles tähenduste edasiandmiseks. Keelemärgil peab olema tähendus ja häälikuline kuj...
Häälikute kvantiteet häälikute omadus, mille akustiliseks vasteks kõnesignaalis on ajaline kestus, kõne vastuvõtul aga tajutud pikkus Haru osa keelepuust, moodustavad rühm keeli, mis on omavahel lähedases suguluses Idiolekt ühele isikule omane keelekasutus Infiks tüve sisse lisanduv morfeem IPA kõigi keelte foneetilise pildi kirjapanekuks mõeldud transkriptsioonisüsteem Isolaatkeel on keel, millele ei ole sugulaskeelt Kääne väljendavad tüvele lisatavad käändelõpud Kaksikliigendus keelemärgi jaotamine vormiks/tähenduseks ja vormi jaotamine foneemideks Keeleuniversaalid keelte üldine omadus Keelkond on kokkukuuluvate sugulaskeelte rühm Kiri märgisüsteem teksti ülesmärkimiseks nähtavate või kombitavate märkide abil Kliitik seotud morfeem, mis on teiste morfeemide või sõnadega nõrgalt seotud Kõneakt kõnetegu suhtluses tekkiv terviktegu, mille kõneleja rääkides sooritab
tulemusena väljastatakse o OR kahe sõna vahel, soovitakse leida teavikuid, mis sisaldavad emba-kumba, kuid mitte tingimata mõlemat sõna. Mõttekas kasutada sünonüümide, erinevate nimekujude, pseudonüümide korral. 22. Mis on metamärgiga otsing? · Otsing metamärgiga * (tärn) või ? (küsimärgiga) o * võimaldab hõlmata sõnade ainsuse ja mitmuse, erinevad kirjutusviisid ning pöörde- ja käändelõpud. o ? võimaldab hõlmata erinevaid kirjutusviise, asendab ühe sümboli sõnas. · Kasutatakse otsingu laiendamiseks 23. Mis on algdokument? · Alginfot sisaldav teavik · Dokument, mis sisaldab uusi teadmisi või vanade teadmiste uudset lahtimõtestust ja analüüsi (programmid, teaduslikud artiklid jms) 24. Mis on vahendusdokument? · Dokument, milles on fikseeritud algdokumendis sisalduva info sisulise läbitöötamise
Sekretäri laud on akna all. Daativ . Ma helistan oma sekretärile. Akus. Oled sa meie uut sekretäri näinud? ? Instr. . Maia töötab sekretärina. Prep. . Ta räägib meie sekretärist. Meessoost elutuid olendeid tähistavatel nimisõnadel on ainsuse akusatiivis samad käändelõpud mis nominatiivis. (M) arvuti (elutu asi) Nom. . Mul on uus arvuti. Akus. ? Oled sa mu uut arvutit näinud? 13 w Nimisõnade käänamine mitmuses Nomi- Instru- Preposit- Genitiiv Daativ Akusatiiv natiiv mentaal sionaal M
keda? mida? + eessõnad Ablatiiv (css abltvus) - määruse kääne, kellega? millega? kus? millal? mil viisil? mille pärast? Vokatiiv (css voctvus) - ütte kääne, kes? mis? Nimisõnade põhivormid I Culpa süü, hooletus; nom. sg. II ae gen. sg. lõpp, näitab käändkonda e deblinatsiooni III f sugu Declinätio I a (nom), ae f(sugu) Käänamise reeglid: Määrata II põhivormi ehk gen lõpu järgi käändkond Määra tüvi Liita tüvele käändelõpud culpIa nom lõpp I, 2, 4 ja 5 käändkonnas leitakse tüvi nominatiivi lõpu eraldamisel I käändkond [pecÜni]a, ae f raha PecÜniae raha pecÜniae pecÜniam raha pecÜniÄ rahaga pecÜnia pecÜniae pecÜniÄrum declinÄtio II I II III [Serv]us, m. [Bell]um, n. Nom lõpud ära võetud Kesksoost sõnade käänamise reeglid: Kesksoost sõnadel on alati nom, akusatiiv ja vokatiiv sama lõpuga Kesk s sõnade mitmuse nom akus ja vokat lõpp on a
Tunnetuspsühholoogia konspekt ,,Psühholoogia gümnaasiumile"põhjal (MÄLU, MÕTLEMINE, PROBLEEMIDE LAHENDAMINE, KEEL) Mälu · Lühimälu o Mõni sekund kuni pool minutit o Max 9-10 meeldejäetavat ühikut o Lühimälus korraka 7-/+2 järjestikust elementi o KÄNKIMINE- materjali ümber organiseerimine lihtsamateks tuttavateks ühikuteks, 'pakkimine' , saab suurendada ühe mäluühiku mahtu, kuid mitte ühikute arvu. · Pikaajaline mälu o Pikaajalise mälu maht mõnede teadlaste sõnul piiramatu · Semantiline mälu o Üldised faktilised teadmised maailma kohta o Materjal ei ole kuidagi seotud isiklike mälestustega o Aktiveerub otsmikusagara vasak pool ja oimusagara sisemine osa · Episoodiline mälu o Mälestused isiklikult kogetud sündmuste kohta, neil on selge subjektiivne ajamõõde o Episoodiline mälu a...
Algriim (algushäälikute kordus): a)alliteratsioon (kaashäälikute kordus) ja b) assonants (täishäälikute kordus) 8 silpi värsireas Värsimõõduks on 4-jalaline-trohheus (vahelduvad rõhuline ja rõhuta silbid) Aegunud käändelõpud (nt. Ella) Regivärsil on mitmeid alaliike (töölaulud, kodulaulud, kiigelaulud) Esitatakse leelotatakse Rütmiline rahvalaul: 18. sajand. Pole algriimi ega paralelismi, on lõppriim (ridade viimased sõnad riimuvad) Jaguneb salmideks e. Stroofideks. Eestlaste muistne usund: Oli animism, mis tähendab et ususti et kõige looduses on hing, mis kavab ja seetõttu suhtusid loodusesse suure austusega.
miinusega algav sõna ei tohi esineda, ilma märgita sõnadest vähemalt üks peab esinema otsitulemustes. otsisõnade ees kasutatakse kooloniga lõppevaid märgendeid (title:, url:, related:, language: jne) Sellist otsingut nimetatakse ka väljaotsinguks. Otsingut metamärgiga * (tärn) või ? (küsimärk) kasutatakse otsingu laiendamiseks. Metamärk võimaldab hõlmata sõnade ainsuse ja mitmuse, erinevad kirjutusviisid (nt nimede puhul) ning pöörde või käändelõpud. Metamärgiga otsingut rakendatakse peamiselt sõnatüve otsingul (sarnase tüvega sõnade otsinguks), kus siis metamärk lisatakse sõna lõppu, kuid metamärki võib rakendada ka sõna alguses. Pesastamine on Boole'i loogikaoperaatorite abil koostatud päringuavaldiste omavaheline kokkuühendamine. Avaldiste vahel kasutatakse sulgusid. Tehete järjekord on sama, mis matemaatikas: kõigepealt tehakse tehted sulgudes ning seejärel ülejäänud tehted.
(Rääkima hakatakse enne kui kirjutama) Keelevõime kaasasündinud võime keelt omandada. Referent see, millele viitab sümbol või sõna. Onomatopoeetilised sõnad sõnad, mis matkivad mitmesuguseid hääli. (nt auh-auh, sihisema, -) Kategooriad allsüsteemide üksused. Süntaksi lausekategooriad: väitlaused, küsilaused Fraasikategooriad: noomenifraas (ministri saapad), adjektivifraas (eriti vastutusrikas) Morfoloogia kategooriad: käändelõpud, pöördelõpud Leksikona põhiüksused on sõnad ja nende kategooriad on sõnaliikid (nt substantiv, verb jne) Element üksuste, kategooriate ja nende realisatsoonide ühine nimetus. Iseloomulik ehk inherentne omadus kirjeldus, mis viitab esemetele ja elusolenditele. (nt Põhisõna on substantiiv) Distributsioon kõik need ümbrused ehk kontekstid, milles element võib esineda. Süntagmaatiline seos on nendel elementidel, mida saab ühendada lineaarseks järjendiks
ligikaudu i.e. see tähendab heureka olen leidnud lahenduse sic transit gloria mundi nii möödub maailm noblesse oblige seisus non plus ultra viimane piir par excellence iseäranis, sena otseses mõttes primus inter pares esimene võrdsete seas o sancta simplicitas püha lihtsameelsus know-how oskusteave argumentum ad hominem inimesest lähtuv coup d'etat riigipööre Tüvevokaal, käändelõpud ja tuletusliited eraldatakse tsitaatsõnast ülakoma abil. 16.Kokku- ja lahku kirjutamine(õp lk 80+) Mõistereegli põhjal kirjutatakse sõnad kokku siis, kui tegemist on uue mõistega(auto juht--- autojuht) Kinnistüvi, nimetavaline või lühenenud tüvega sõna kirjutatakse järgneva sõnaga kokku(valitsusvastane, kuigi on samatähenduslik, kui valitsuse vastane)
sisaldavad emba-kumba, kuid mitte tingimata mõlemat sõna; laiendab otsingut, kuna otsitakse igat üksikut sõna; on mõttekas kasutada sünonüümide, erinevate nimekujude, pseudonüümide korral 21. Mis on metamärgiga otsing? Otsingut metamärgiga * (tärn) või ? (küsimärk) kasutatakse otsingu laiendamiseks. Metamärk * võimaldab hõlmata sõnade ainsuse ja mitmuse, erinevad kirjutusviisid (nt nimede puhul) ning pöörde- või käändelõpud. Metamärgiga otsingut rakendatakse peamiselt sõnatüve otsingul (sarnase tüvega sõnade otsinguks), kus siis metamärk lisatakse sõna lõppu, kuid metamärki võib rakendada ka sõna alguses. Metamärk ? (küsimärk) võimaldab hõlmata erinevaid kirjutusviise (asendab ühe sümboli sõnas). 22.Mis on algdokument? Alginfot sisaldav teavik ehk algdokument on dokument, mis sisaldab uusi teadmisi või vanade teadmiste uudset lahtimõtestust ja analüüsi
2) vormide is ja am aluseks on indoeuroopa es- 3) Vormid was ja were pärinevad indoeuroopa juurest wes- 4)Vorm are tuleneb indoeuroopa juurest er- teine häälikunihe toimus ülemsaksa keeles V ja VII sajandi vahel. T, p ja k vokaalide järel muutusid vastavalt häälikuteks ss, f ja h. T ja p sõna algul ja pärast kaashäälikut muutusid vastavalt ts ja pf. Helilised klusiilid d, b, g muutusid helituteks klusiilideks tugevad ja nõrgad nimisõnad vokaaltüved e tugevad käändelõpud lisati vokaaliga lõppevale tüvele; konsonanttüved e nõrgad tüvi lõppes konsonandiga tugevad stones / nõrgad oxen. Eyes/augen tugevad ja nõrgad tegusõnad tugevatel tegusõnadel moodustatakse üldmineviku (preteeritumi) ja mineviku kesksõna ablaudi abil. Algselt oli tugevatel verbidel olemas neli vormi: infinitiiv, preteeritumi ainsus, preteeritumi mitmus ja mineviku kesksõna. Praegu on see säilinud ainult verbil be, millel on ainsuse ja mitmuse vormid was ja were.
• *ükt-e-k-sä(-n) yhdeksän üheksa ütessä • *kümmen(e) kymmenen kümme kümme Eesti keele morfoloogiline tüüp Aglutinatiivne vormimoodustus: kala+le aasta+ks KOKKUVÕTTES: Fusioon: tänapäeva eesti keelt kalu peetakse üldjuhul kala+sid aglutineerivaks- Fleksioon: flekteerivaks käsi : käe : kätt hammas : hamba metsa+sse, metsa, keel+de, pä+he Noomeni käändelõpud hilises läänemeresoome keeles • Nom Ø (*silmä) • Gen -n (*silmän) • Ess -nA (*silmänä) • Akk -m > -n (*silmäm > • Trans -ksi (-kse) (*silmäksi) *silmän) • Term -nnik (*silmännik) • Part -tA/-δA (*silmäδä) • Abess -ttAk (*silmättäk) • Ill -hen/-sen (*silmähen) • Kom -n + kansak (*silmän • Ine -snA (*silmäsnä) kanssa) • El -stA (*silmästä)
Genitiivide lõpud: I ae II i III is IV us V ei Käänamisreeglid tabeli jaoks: 1) Määrata II pv ehk genitiivi lõpu järgi sõna käändkond. 2) Leida sõna tüvi a) I, II, IV, V deklinatsioonis leitakse tüvi nominatiivi lõpu eraldamisel. b) III deklinatsioonis nominatiivi lõpp puudub, tüvi leitakse II-st pv-st genitiivi lõpus is eraldamisel. 3) Liita tüvele käändelõpud. Näited: II populus, i m. rahvas populi IV casus, us m. juhtum I poena, ae f. karistus V res, ei f. II iudicium, ii n. kohus Adjektiivid Omadussõnad missugune? I-II deklinatsiooni adjektiivid: -us (-er) (m), a (f), um (n) bonus, a, um: bona; bonum Ars, artis f. ars bona Ius, iuris n. ius bonum Liber (m), era (f), erum (n) vaba
deal Teil beard Bart round rund day Tag hard hart 6 word Wort God Gott 5) þ>d toimus tegelikult 8/9s sajand, kuid see kuulub samuti teise häälikunihke hulka that das earth Erde three drei leather Leder Kui muutusi pole, on tegemist ilmselt hiliste laenudega tunnel- Tunnel Tugevad ja nõrgad nimisõnad – vokaaltüved e tugevad – käändelõpud lisati vokaaliga lõppevale tüvele; konsonanttüved e nõrgad – tüvi lõppes konsonandiga TUGEVAD üldine meessoo käändkond- mitmus –s 35% nimisõnadest stone, stones naissugu 25% tale, tales kesksugu (ne-utrum „no other”) 25% ship, ships -s, mis praegu on igal pool on üldistuse tagajärg. NÕRGAD- mitmuse tunnus –n, kõikidest sugudest 15 % Auge, Augen ox, oxen Tugevad ja nõrgad tegusõnad – tugevatel tegusõnadel moodustatakse üldmineviku (preteeritumi) ja
põhjalikumalt lahkab. 3 1. KÄÄNDE DEFINITSIOON Kääne1 kaasus, paljude keelte käändsõna grammatiline kategooria; selle kategooria iga vorm, mis näitab sõna süntaktilist ja semantilist, s.t. lauseehituslikku ja tähenduslikku vahekorda lause teiste sõnadega. Käänet väljendavad tüvele lisatavad käändelõpud (nt. puu-sse, puu-ni, puu-ga), sõnatüve muutused (jõgi, jõe, jõge, jõkke; sünteetilised käänded) ja abisõnad (saksa keeles der Vater, dem Vater; vene keeles ; analüütilised käänded). Käändeid jaotatakse ka otse- ja direktkäändeiks (eesti keeles nimetav kääne) ja kaud- ehk obliikvakäändeiks (kõik muud käänded). Käänete arv erineb keeliti suuresti: inglise keeles 2, ungari keeles 25-28, tabassaraani keeles (Kaukaasias) 46
ugri keeltes, kuid pisut rohkem kui näiteks indoeuroopa algkeeles. Eesti keele kääneterikkus pole soome-ugri algkeele pärand, vaid hilisema arengu tulemus. 12 käänet 14st on pärit hilisemast läänemeresoome algkeelest, kuid ainult 5 käänet läheb tagasi soome-ugri algkeelde. Arvatakse, et juba uurali algkeeles oleks saanud eristada nominatiivi, genitiivi, akusatiivi, latiivi, lokatiivi ja separatiivi. Eesti keele vanimad käändelõpud on arenenud ilmselt derivatsioonisufiksitest. Hiljem sündisid käändelõppudest liitkäändelõpud. Nii saadi sise- ja väliskohakäänete lõpud. Läänemeresoome vanemate käänete jäljed eesti keeles Nominatiiv on säilinud, ikka lõputa. Lokatiivi tunnus kadus (lõpukadu!), v.a kirderannikumurdest (eR), 19. sajandil toodi eR-st essiivi na-tunnuse kujul tagasi Separatiivi ta-tunnus on säilinud partitiivis (seda)
nimisõna ees artikli asemel, kui viitame konkreetselt mingile esemele. 8 Dieser Turm liegt in Tallinn. See torn asub Tallinnas. Diese Jacke ist zu klein. See jakk on liiga väike. Dieses Fleisch schmeckt gut. See liha maitseb hästi. u Umbmäärased asesõnad JEDER, JEDE ja JEDES (iga) Umbmäärane asesõna JEDER (M) JEDE (N) ja JEDES (K) saab nimisõna soo- ja käändelõpud. Umbmäärast asesõna saab kasutada ainult ainsuses. jeder Teilnehmer iga osavõtja jede Mannschaft iga meeskond jedes Land iga maa 9 NIMISÕNA u Nimisõnade sugu Saksa keeles jagunevad nimisõnad vastavalt grammatilisele soole kolme gruppi: 1. meessoost nimisõnad der Mann mees der Hafen sadam 2. naissoost nimisõnad
interpreteerida üksustest koosnevana ja need üksused on omavahel suhetes, mida on võimalik määratleda. Keele struktuursus avaldub sümbolilisuses, allsüsteemides ning allsüsteemide sisestes ja omavahelistes suhetes. Igas allsüsteemis on mitut liiki üksusi. Üksused realiseeruvad kategooriatena. Süntaksi kategooriateks on näiteks väitlaused ja küsilaused, fraasikategooriateks näiteks noomenifraas ja adjektiivfraas, morfoloogia kategooriad on näiteks käändelõpud, leksikas sõnad. Allsüsteemi struktuuri moodustavad süsteemile iseloomulikud üksuste tüübid, nendesse kuuluvad kategooriad ning kõik suhted, mis valitsevad teiste üksuste ja kategooriate vahel. Üksuste, kategooriate ja nende realisatsioonide ühise nimetusena kasutatakse terminit element. Üksuste tuvastamisel viidatakse ühelt poolt määratleva iseloomulikele omadustele, teiselt poolt selle distributsioonile.
koos kõnelejast, ümbrusest või positsioonist tingitud varieeruvate tunnustega. Häälik vähim üksus keeles. Eristatakse vokaale ja konsonante. Klusiiv keel, kus eristatakse inklusiivseid ja eksklusiivseid esimese isiku pronoomeneid ja verbiafikseid. NT inklusiivne meie mina ja sina, eksklusiivne meie mina ja tema. Morfeem väiksem tähendusega üksus. Jaguneb seotud ja vabadeks morfeemideks. Seotud morfeem ei saa üksi esineda, näiteks käändelõpud. Vaba morfeem võib olla sõna ja võib seega ka üksi esineda. Reduplikatsioon tüve kordamine nt mitmuse või mõne grammatilise tähenduse väljendamiseks. Näiteks läki-läki. Diglossia olukord, kui samas ühiskonnas on kasutusel erinevad keelekujud. Näiteks kasutatakse üht keelekuju meediakanalites või hariduse valdkonnas ning teist kasutatakse igapäevases suhtluses. See on tavaline nähtus näiteks Lähis-
TARTU ÜLIKOOL EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT Sõnauurimus SÕNA EMA EESTI KEELE AJALOOS Erikursus eesti keele ajaloost MIRELL PÕLMA Tartu 2014 SISUKORD 1.SÕNA EMA TAUST......................................................................................................3 1.1. Sõna ema etümoloogia................................................................................................3 1.2. Sõna ema tähendus.................................................................................................4 1.3. Sõna ema levik Eesti murretes................................................................................5 2.SÕNA EMA LEVIK KORPUSTES...............................................................................6 2.1. Sõna ema vanas kirjakeelekorpuses.......................................................................6 2...
Oli esimene eestlasest keeleteaduse doktor. Ta oli esimene, kellel oli lingvistikaharidus. Ta kogus ka murdeid, pidas erinevaid loengusarju. 1872-väitekiri soome-ugri keelte võrdlevast grammatikast, mis sisaldas endas noomenite käänamist läänemeresoome keeltes ja n-käändeid kõigis soome-ugri keeltes. Ta toetus eesti keele uurimisel täielikult ajaloolis-võrdlevale keeleteadusele. Tema arvates tuleb sõnavorme moodustada sõnatüvest ja vaata, kuidas käändelõpud sellele liituvad, mitte tuletada üht vormi teisest. 1879-eesti keele healte õpetus ja kirjutuse viis. See on esimene eesti foneetikaõpik ja esimene eestikeelne keeleteaduslik uurimus. See on tüvest lähtuv grammatikakäsitlus. 1881- avaldas eesti keele õpiku soomlastle. 1885-1886- oli Ungari ülikoolis, võrdles seal eesti ja ungari keelt ning mari ja mordva keelt. Veske: pikkus on häälikute omadus, häälikutel on 3 väldet, diftongidel ainult pikk ja ülipikk. 7. Jakob Hurt
Põhivormid Culpa süü, hooletus (nom) Ae (näitab käändkonda ehk deklinatsiooni) (gen lõpp) f (sugu) Käänamise reeglid · Määra teise põhivomi ehk genitiivi lõpu järgi sõna käändkond ehk deklinatsioon. · Leia sõna tüvi. Sõnatüvi leitakse esimeses, teises, neljandas ja viiendas deklinatsioonis nominatiivi lõpu eraldamisel. Nt culp/a a on käändelõpp. o Kolmandas deklinatsioonis leitakse tüvi genitiivi lõpu is eraldamisel. · Liita tüvele käändelõpud. I (nom) II(gen lõpp) III (sugu) (kõik 3. Deklinatisoon) II gen lõpp näitab muutust tüves. Idex(kohtunik) dicis m iudic/is ctio(hagi) onis f ction/is Mles(sõdur) litis m mlit/is (militaarne) Opus(töö) peris n oper/is Lx(seadus) lgis f lg/is (legaalne) Is(õigus) iris n ir/is (juriidiline) N iudex G iudicis D iudici Acc iudicem
tähendus, mis on siiski paradigmaatiline Morfeeme jagatakse ka vabadeks ja seotud morfeemideks. Vaba morfeem võib mis tahes oma allomorfi kujul esineda iseseisva sõnana, ilma et sellele peaks liituma muud morfoloogilist ainest, nt vaba, tule, see, alla, ja. Seotud morfeem esineb ainult koos muude morfeemide või lekseemidega ja seega on seotud morfeeme sisaldavad vormid alati mitmemorfeemsed. Seotud morfeemid on näiteks käändelõpud – need ei saa kunagi esineda omaette sõnavormina, nt laeva/ga. Nullmorfeem – morfeemi tüüp, mis ei realiseeru foneemide ega grafeemidena, st jääb häälduses ja kirjas realiseerumata. Nullmorfeemid avalduvad paradigmasisestes opositsioonides, nt ainsus vs mitmus (ARV), olevik vs minevik (AEG), nominatiiv vs partitiiv (KÄÄNE), kindel vs käskiv kõneviis (KÕNEVIIS) Nullmorfeemi asemel kasutatakse ka terminit varjatud morfeem.
Hirsjärvi, Sirkka; Remes, Pirkko & Sajavaar, Paula. 2004. Uuri ja kirjuta. Konspekt I Uurimus ja uurimusest kirjutamine Uurimistöö on oma loomult tsükliline, etapiviisiline; pidev protsess; protsess, mida võidakse alustada peaaegu millisest kohast tahes; protsess, mis suunab tehtud valikuid korduvalt analüüsima (uurimistöö spiraal). (Hirsjärvi, S; Remes, P & Sajavaara, P. 2004: 15) Uurimine on alguse saanud inimlikust praktikast, sest alati ei pruugi meie teadmised kindlad olla. Näiteks võime me vaadelda mõnda asja subjektiivselt, ning läbi selle takistame teiste teadmiste mitmekülgset hankimist. Võime ka jääda seisukohale, et argimõtlemine on kergem ja meil on välja kujunenud autoriteedid, mis takistavad meil asjale objektiivselt läheneda. Kuid vaatamata oma välja kujunenud teadmistele esineb argielus probleeme, mida ei saa lahendada olemasolevate teadmiste põhjal. Teaduslik teadvus aitab vabaneda tavapärastest mõtlemisharjumustest. ...
1. Keel kui märgisüsteem. Inimkeel ja muud keeled. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks. Keel on mõtlemise tööriist. Igal märgil on oma vorm ja tähendus. Märkideks on sõnad, käändelõpud jms. Inimkeele olemuslikud omadused: 1. keelemärgi arbitraarsus e motiveerimatus (sümbol; aga: ikoonid ja indeksid); · ikoon märk, mille tähendus järeldub tema vormist, näiteks liiklusmärgid; · erand inimkeeles: onomatopoeetilised sõnad e. deskriptiivsed sõnad sõnad, millel on seos vormi ja tähenduse vahel. Näiteks: auh-auh, tirrrr... · indeks põhjusliku seosega märk, hääletoon, murrak vms; kitsamas tähenduses selgub
Kasutatavatel märkidel on tähendus, mis teeb võimalikuks üksteise mõistmise. Tähendustel on objektiivne (üldtunnustatud) ja subjektiivne, spetsiifiline sisu, mis kujuneb läbi isiklike kogemuste (x-le meeldib, kui teda hamstriks kutsutakse, kuid y-le mitte). Sümbolid tähendust omavad sõnad Reeglid sümbolite kombineerimiseks ja kasutamiseks (grammatika) Foneemid helikujundid, omandatakse 1.-3. eluaasta vältel Morfeemid väikseimad tähendusega ühikud, nt. eesti keeles käändelõpud Süntaks grammatilised reeglid lausete ja väljendite moodustamiseks Sapiri-Whorfi lingvistilise relatiivsuse hüpotees iga kultuur mõjub inimese psühholoogiale keele kaudu. Tegevusteooria rõhutab praktilise tegevuse mõju lisaks kultuurile. Keelekasutamise ökonoomia printsiip Inimtegevuse valdkonnad kalduvad seostuma sellele valdkonnale iseloomuliku sõnavaraga. Erikeel omane subkultuurile (argoo) võib jääda mõistmatuks teistele rühmadele mõistmatuks.
kasu / kasu - benefitisentiendid; malefitisiendid) Semantilisi rolle võib juurde teha, kui keel seda nõuab Mul vedas (kogeja) Ta peab minema (patsient / kogeja (modaalsuse); malefitsient) Tulemusi sellel tegevusi küll ei olnud (teema / siht) Ladina k. puer hominem plancit / homo puerum planxit Vahel on käändekat. alla arvatud ka pre- ja postpositsioonid, eriti viimased on väga käänete moodi (baski keel.: kääne + adpositsioon). Postpos. võivad tekkida käändelõpud. (nt eesti k. -ga kääne) Definiitsuse e määratlus kategooria, mis on seotud dusjyrsyses viidatavate referentide indengtifitseerimisega. Definiitsub väljendub artiklite ja afiksite kasutamisel. NT en. the / a, an Ungari keeles : sihitise määramine indef / def väljendatakse verbilõpuga. Grammatiline isik e persoona deiktiline viitamine kõnesit. osalejatele, nt kõnelejatele, kuulajatele ja teistele. Väljendub eelkõige pronoomenite
käigus jagada. Morf morfeemi võimalik konkreetne realisatsioon sõnavormis. 5) Morfeeme jagatakse ka vabadeks ja seotud morfeemideks. Vaba morfeem võib mis tahes oma allomorfi kujul esineda iseseisva sõnana, ilma et sellele peaks liituma muud morfoloogilist ainest, nt vaba, mine, see, alla, ja. Seotud morfeem esineb ainult koos muude morfeemide või lekseemidega ja seega on seotud morfeeme sisaldavad vormid alati mitmemorfeemsed. Seotud morfeemid on näiteks käändelõpud need ei saa kunagi esineda omaette sõnavormina. 6) Nullmorfeem morfeemi tüüp, mis ei realiseeru foneemide ega grafeemidena, st jääb häälduses ja kirjas realiseerumata. Nullmorfeemid avalduvad paradigmasisestes opositsioonides, nt ainsus vs mitmus, olevik vs minevik, nominatiiv vs partitiiv, kindel vs käskiv kõneviis jne. Nullmorfeemi asemel kasutatakse mõnikord ka terminit varjatud morfeem. Nullmorfeem avaldub ka käskiva kv ainsuse 2.
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut E-TURUNDUSE KURSUSE ÕPPEMATERJAL MAGISTRANTIDELE Magistritöö Autor: Triin Tammert Juhendaja: Pille Pruulmann-Vengerfeldt (PhD) Tartu 2010 1 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................6 1. E-turundus ...........................................................................................................................8 1.1. Turundus ja e-turundus .................................................................................................8 1.2. E-turunduse võimalused ja riskid .........................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
