Sõnaliigid (3)

Eesti keele Sõnaliigid

Sõnaliigid KÄÄNDSÕNAD Nimisõnad nimetavad asju, olendeid ja abstrakseid mõisteid. Nimisõnad vastavad küsimustele (kes?mis?) Näited: auto, inimene, mopeed, pall Omadussõnad väljendavad omadusi ja vastavad küsimustele (missugune?). Näited: ilus, suur, kaunis, sihvakas, ümmargune Arvsõnad väljendavad arve. Arvsõnad jagunevad: 1) Põhiarvsõnad, mis vastavad küsimustele (mitu?) 2) Järgarvsõnad, mis vastavad küsimustele (mitmes?) Asesõnad asendavad sõnu, mida on varem mainitud. Arvsõnad jagunevad kolmeks: 1) Nimisõnalised asesõnad, näiteks (ma, sa, ta, me, te, nad) 2) Omadussõnalised asesõnad, näiteks (see, too, missugune laud) 3) Arvsõnalised asesõnad, näiteks (mitu, kõik, kogu) PÖÖRDSÕNAD Tegusõnad väljendavad tegevust ja olekut ning vastavad küsimustele (mida tegema?) Näiteks: mängima, lööma, jooksma, naerma, sõitma MUUTUMATUD SÕNAD Määrsõnad väljendavad kohta, aega, viisi, seisu

Eest keele struktuuri põhimõisted

Struktuuriõpetuse mõisted · Keelemärk on sümbol, mida kasutatakse keeles tähenduste edasiandmiseks. · Märgisüsteem on märkide ja reeglite hulk, mille abil saab lihtsamatest kirjamärkidest moodustada keerukamaid. · Polüseemia on nähtus, mille puhul sõnadel on mitu teineteisega tihedasti seotud tähendust. · Homonüümia on nähtus, mille puhul kahel keelemärgil on samakõlalised tähistajad. · Sünonüümia on nähtus, mille puhul ühel tähistataval on mitu erinevat tähistajat. · Konsonandid on sulg- ja ahtushäälikud. · Foneetika on teadus, mis uurib häälikute füüsikalisi omadusi. · Fonoloogia on teadus, mis uurib häälikuid kui keeleüksusi. · Foneem on hääliku kujund. · Silp on väikseim kõnes esinev hääldusüksus. · Silbi tuum on täishäälik või täishäälikuühend. · Lühike on silp, millel puudub lõpp ja tuumas on üks täishäälik. · Pikk on silp, millel on olemas silbi lõpp või mille tuumas on kaks

Morfoloogia alused

1. Morfoloogia e vormiõpetuse aine ja uurimisobjekt. Morfoloogiline süntees, morfoloogiline analüüs. Vormiõpetuse põhiüksus morfeem. Allomorfid. Leksikaalne morfeem (tüvi, tuletusliide), grammatiline morfeem (grammatilise kategooria tunnus, käände-ja pöördelõpp). Leksikaalne tähendus, grammatiline tähendus. Formatiiv. Morfoloogia e vormiõpetuse aine ja uurimisobjekt - On grammatika osa, mis tegeleb sõnavormidega – nende moodustamisega ja nendest arusaamisega. Kahesuunalised protsessid: sünteesi- ja analüüsiprotsessid. Vormimoodustus ehk morfoloogiline süntees - Vormimoodustuse tulemuseks on korrektne sõnavorm ehk leksikaalset ja grammatilist tähendust kandev fonoloogiline järjend. Morfoloogiline analüüs - vastupidises suunas toimuv protsess: mingi fonoloogilise järjendi leksikaalse ja grammatilise tähenduse tuvastamine ehk kindlaks tegemine. Seega tegeleb morfoloogiline analüüs sõnavormidest arusaamisega. Morfoloogil

Morfoloogia

vormides jala/d, raamatu/te, raamatu/i/d, `jalgu . 3. Teatud vormides võib sõnatüübiti tunnus sulada tüvega ühte morfoloogiliselt liigendamatuks vormitüveks, nt mitmusevormis `jalgu, ainsuse sisseütlevas `patta, lihtminevikus oli ja ülivõrdes õnnelikem . 4. Mitmuse osastava käände formatiivis on teatud sõnatüüpides kaks tunnust sulanud üheks liigendamatuks tervikuks, nt ema/sid . 3. Sõnaliigid on keele sõnade klassid, mis ühendavad ühesuguste süntaktiliste, semantiliste ja morfoloogiliste omadustega sõnu. Ühte sõnaliiki kuuluvatel täistähenduslikel sõnadel on tavaliselt ka ühesugune üldisem tähendus ehk kategoriaalne tähendus. Sõnaliigi üldine tähendus võib olla asja, omaduse või tegevuse tähendus. Sõnad jaotatakse muutuvateks ja muutumatuteks. Muutuvad sõnad jagunevad käändsõnadeks ja pöördsõnadeks vastavalt sellele, kas neile

Keeleteadus

Sõnaliigid

Sõnaliigid Muutuvad sõnad · Nimisõnad Kes? Mis? Nimetavad olendeid, asju ja nähtusi. Korvpallur, vend, pall, treener, põlv, tulevik, tuul. · Omadussõnad Missugune? Milline? Väljendavad omadusi (värvust, kuju, suurust jms). Ilus, kartlik, kõrvaline, lumekarva. · Arvsõnad Mitu? Mitmes? Väljendavad arve. Neli, kaksteist, viissada. · Asesõnad Kes? Mis? Asendavad nimi, omadus ja arvsõnu. Sina, keegi, see, niisugune, igaüks. · Tegusõnad Mida teeb? Mida tehti? Mida tehku? Mida teeks? Väljendavad tegevust või seisundit. Sulab, söödi, seisku, laulaks. Muutmatud sõnad · Määrsõnad milline on tegevuse aeg, koht, viis, seisund, või muud asjaolud. Tagasi, kaugel, kaua, tihti, varsti. · Kaassõnad kuuluvad nimisõna juurde ja näitavad selle suhteid teiste sõna

Eesti keele ajalugu

Eesti keele reeglid

ka saatelause. Otsekõne eraldatakse jutumärkidega. OTSEKÕNE SKEEMID: Saatelause: ,,Otsekõne.!?" (Ema hõikas: " Tule tuppa!") ,,otsekõne,!?" saatelause. (,,Mulle meeldib see," lausus Kati.) ,,otsekõne,!?" saatelause, ,,otsekõne" (,,Kuule sina," lausus ema, ,,Mida sa teed?") Otsekõnes kasutatakse ka ütet. Üte on olend või asi, mille poole pöördutakse. Üte eraldatakse muust koma(de)ga. ,,Ema, aita mind!" ,,Soovin teile, kallid õpilased, ilusat suve!" 5) Sõnaliigid Laused koosnevad sõnadest ja sõnad liigitatakse erinevalt. Nimisõnad Tähistavad Mis? Kes? Koer, kapp Omadussõnad Iseloomustavad Missugune? ilus, punane Arvsõnad Näitavad hulka Mitu? Mitmes? Kolm, kuues Asesõnad Asendavad eelmisi Mis? Kes? Mitu? jne Meie, see Tegusõnad Väljendavad tegevust Mida tegema? jne Sööma, joome

Kirjandus

Reeglid eesti keelel

Otsekõne eraldatakse jutumärkidega. OTSEKÕNE SKEEMID: Saatelause: ,,Otsekõne.!?" (Ema hõikas: " Tule tuppa!") ,,otsekõne,!?" saatelause. (,,Mulle meeldib see," lausus Kati.) ,,otsekõne,!?" saatelause, ,,otsekõne" (,,Kuule sina," lausus ema, ,,Mida sa teed?") Otsekõnes kasutatakse ka ütet. Üte on olend või asi, mille poole pöördutakse. Üte eraldatakse muust koma(de)ga. ,,Ema, aita mind!" ,,Soovin teile, kallid õpilased, ilusat suve!" 5) Sõnaliigid Laused koosnevad sõnadest ja sõnad liigitatakse erinevalt. Nimisõnad Tähistavad Mis? Kes? Koer, kapp Omadussõnad Iseloomustavad Missugune? ilus, punane Arvsõnad Näitavad hulka Mitu? Mitmes? Kolm, kuues Asesõnad Asendavad eelmisi Mis? Kes? Mitu? jne Meie, see Tegusõnad Väljendavad tegevust Mida tegema? jne Sööma, joome