Kohakäänete kordamine (1)

Q: Mitu kohakäänet on eesti keeles?

Vastus leiad õppematerjalist: Kohakäänete kordamine

Q: Kuidas moodustatakse kohakäänete vorme?

Vastus leiad õppematerjalist: Kohakäänete kordamine

Põhikool - Eesti keel - Eesti keel

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mitu kohakäänet on eesti keeles?
Kuidas moodustatakse kohakäänete vorme?

TÖÖLEHT 5. KLASSILE Nimi..........................
Kohakäänete kordamine
Mitu kohakäänet on eesti keeles?..................................................................................................
Kuidas moodustatakse kohakäänete vorme?................................................................................
............................................................................................................................................................
Kohakäänded jagunevad:...............................................................................................................
...........................................................................................................................................................
Neid käändeid nimetatakse kohakääneteks sellepärast, et .............................................................
..........................................................................................................................................................
1. Lõpeta tabel!
Käände nimetus
Küsimused
Käändelõpud
Näiteid (iga küsimuse kohta üks ainsuses ja mitmuses)
-sse või lõputa
pesasse e pessa
Seesütlev
Kellest?
Millest?
Kust?
Alaleütlev
emale,
-l
Kellelt?
Millelt ?
Kust?
põõsastelt

Igas reas on ainult kolm sõna nõutavas käändes. Kriipsuta ülejäänud läbi.
Seestütlev: sõprus, sõpradest, pesakast , pesadest, pesakestest.
Alalütlev: pannal, rannal , kiigel, reegel, laul, laual.
Alaltütlev: töölt, tuult , suult , huult, kannelt, kaanelt.
Seesütlev: toos , vees, soos , käis, köis, peas.
Sisseütlev: klaase, öösse, keelte, keelde, palle, tulle.

Tõmba alaleütlevas käändes olevatele sõnadele alla punane, alalütlevas olevaile sinine ja alaltütlevas olevaile roheline joon. Suuliselt ütle küsimus.
Juba hommikul tõstis tuult ja puudelt ning põõsastelt lausa tuiskas koltunud lehti. Tuul keerutas rannikul liiva üles, rebis põllul kündvalt traktoristilt mütsi peast , viis toas ajalehe laualt ja heitis põrandale. Ta kiskus väikselt osmikult katuse ja sünnitas selle elanikele palju pahameelt. Merel valitses lausa torm . Varsti koputasid akendele raheterad.
Tiinal ja Teedul oli sel vihmapäeval palju tegemist. Ema oli enne tööle minekut palunud lastel pühkida põrandalt ja riiulitelt tolmu, anda lõuna ajal küülikutele süüa ja õhtupoolikul minna põllule kartulivõtjatele appi. Vihm tõmbas viimasele plaanile kriipsu peale ja nii otsustati päev pühendada kodukorrastusele. Kui sellega oli lõpule jõutud, süütasid lapsed ahju tule. Tiina kandis nüüd hoolt lelude eest: ta pani nukule selga uue kleidi, kinnitas talle nahkvöö vööle ning rinda vennalt sünnipäevaks saadud sõle. Teet otsis välja male ja helistas sõbrale: „Tule meile malevõistlusele.“

Täida lüngad.
Jänesed putkasid tihniku........; orav puges oma pe........; sõitsime spordilaagri.........; matkasime mägede.........; ronis mäe.....e; tõusis ti.....u; kukkus lu.......e; kadus äkki katuse......e; hüppasime üle o......a; jõudsime koolima......a; andsid mu.......e, mina su......e; panin ka........i nukute......id; rippus ka.....is; palju va.......i seisis pa......is; valas piima ta.......ide.......e, pakkus ka.......ipoegade......e; minu.....e ja nu.......ude......e; ta.......e ja ka tibude......e; asus tee......., lõikas puu........e; se......el põhju.........el.

.DOC Laadi alla originaalfail 2 lk · .doc · 25 allalaadimist