1. Mis on käskkiri ? · Käskkiri on ettevõttesisene korraldav dokument,mille annavad välja tipjuht ja tema asetäitja ainujuhtimise põhimõttelet lahendada organisatsiooni tegevuse sisemisi regelmenteermist nõudvaid küsimusi. 2. Millal antakse käskkirju välja ? · Seaduste,valitsuse määruste täitmiseks · Initsiatiivkorras 3. Kuidas jagunevad käskkirjad kestvuselt? · Ühekordne · Kehtib samas küsimuses uue väljaandmiseni 4. Kuidas jagunevad käskkirjad sisu ja säilitustähtaegade järgi ? · Põhitegevust reguleerivad ja korraldavad käskkirjad (sisemine töökorraldus) Nt. Ametikoha moodustamine/likvideerimine Säilit. 75 aastat · Isikkoosseisu e personalialased käskkirjad (isikkooseis) Nt.üleviimine kõrgemale/madalamale kohale, koondamine/vallandamine Säilit. 50 aastat
mida otsustati. Käskkiri-organisatsiooni tegevust korraldav haldusakt. Käskkirja annavad välja organisatsiooni juht ja tema asetäitjad vastavalt oma õiguspiiridele. Käskkirju antakse välja initsiatiivkorras või kõrgemal seisva õigusjõu aktide täitmiseks. Kestvuselt on käskkiri ühekordne ja kehtib samas küsimuses uue käskkirja väljaandmiseni. Sisu järgi (erinevatest säilitustähtaegadest tingituna) jagunevad käskkirjad: · Põhitegevuse käskkirjad (sisemise töökorralduse kohta); · Personalikäskkirjad (isikkoosseisu kohta); · Puhkuse käskkirjad; · Lähetuse käskkirjad. Akt-on dokument, millega saab tuvastada fakti (dokumentide üleandmist-vastuvõtmist). Asjaajamise üleandmis-vastuvõtmisakt peab sisaldama: 1) täitmisel olevate lepingute loetelu; 2) pooleli olevate õigusaktide eelnõude loetelu; 3) lahendamisel olevate ülesannete ja vastavate dokumentide loetelu;
püsielemendid. 2. Planke võivad omada asutused, ettevõtted, firmad, kellel on õigusakti andmise õigus. 3. Plangi kohustuslikud elemendid: 1) dokumendi autor; 2) liigi nimetus; 3) kuupäev; 4) dokumendi number; 5) tekst; 6) allkiri. 4. Igal asutusel peab olema 2 plangiliiki: kirjaplank ja üldplank. 5. Üldplangile vormistatakse: 1) käskkirjad; 2) protokollid; 3) aktid; 4) esildised. 6. Kirjaplangile vormistatakse ametikirjad. 7. Valgele paberile vormistatakse õigusaktiga kinnitatavad ja neile lisatavad eeskirjad, juhendid, loetelud jms. 8. Plangil kasutatakse turvaelemente, et tagada nende võltsimiskindlus ja lihtsustada dokumendi originaali eristamist koopiast. 1) värvitrükk; 2) vesimärk; 3) fooliumtrükk; 4) plankide nummerdamine;
(kinnitamine, väljavõte õige allkiri + nimi + ametinimetus + kuupäev + pitser) Millega saab dokumenti kinnitada? Allkirjaga ja õigusaktiga (käskkirjaga) Näide allkirjaga kinnitamise kohta: Kinnitan-allkiri, eesnimi- ja perekonnanimi, ametinimetus, kuupäev (kinnitatud direktori 15. Mai 2012 aasta käskkirjaga nr 53) Planki liigid on kirjaplank ja üldplank ÜLDPLANK vormistatakse ettekirjutused, aktid, käskkirjad Vormistatakse ühes eksemplaris, osapooltele lähevad koopiad. Käskkiri- on korraldav dokument lahendamaks asutuse tegevuse sisemisi reglementeerimist nõudvaid küsimusi. Vormistatakse üldplangile ühes eksemplaris. Käskkirjal kuupäev ja nr ei trükita, vaid sõnadega välja. Käskkirja täitmist jälgib koostaja. Käskkirja saab muuta või kehtetuks tunnistada sama ametiisiku või kõrgemalseisva ametiisiku uue käskkirjaga, märge tehakse käskkirja viimases osas
Kr Profet Moosese seadused euroopa jaoks kirja pandud seadused 14-12 saj e.Kr Õigussüsteemid Mandri Euroopa õigussüsteem, kasvanud välja rooma õigusest Prantsuse õigussüsteem Saksa õigussüsteem (laskus detailidesse) Primaarne on seadus Anglo Ameerika õigussüsteem, primaarne on kohtupredtsetent Õiguse allikad: Õiguslikud tavad Lepingud Kohtulahendid ehk pretsedendid Õigusteadlaste arvamused Õigustloovad aktid ehk normatiivaktid (seadused, määrused, korraldused, käskkirjad jne) Õiguse jagunemine Õigusharud: Eraõigus, inimese ja inimese vahel: Tsiviilõigus (perekonnaõigus, pärilisõigus, asjaõigus, võlaõigus), Kaubandusõigus (äriühingu õigus, konkurensiõigus, pankrotiõigus, tööõigus, väärtpaberiõigus), Tööõigus Avalik õigus, inimese ja riigi vahel: Riigiõigus, Finantõigus, Protsessiõigus, Rahvusvahelineõigus, Haldusõigus, Kriminaalõigus. Võimude lahusese printsiib: Seandus andlik võim Täide saatev võim Kohtuvõim
alus, kujutades endast õigustloova tegevuse vormi, mis sisaldab õigust b) Mõiste õigusnorm puudutab õigusallikates väljenduvate regulatsioonide sisu c) Õigusallikas teiste õigusaktide vormina 16.03.2010 HALDUSKORRALDUS, P2PC.00.090 4 Kirjalikud õigusallikad · Põhiseadus rahva poolt vastu võetud riigi õiguslik põhikord · Rahvusvahelised lepingud · Formaalne seadus · Seadlused · Määrused · Käskkirjad · Kohaliku omavalitsuse määrused (statuudid) 16.03.2010 HALDUSKORRALDUS, P2PC.00.090 5 Sekundaarsed õigusallikad · Haldusõiguse põhiprintsiibid, mis tulenevad põhiseadusest, teistest seadustest, lepingutest · Kohtulahendid · Täiendavad allikad - õigusteaduslik arvamus ja vastused Riigikohtu järelepärimistele 16.03.2010 HALDUSKORRALDUS, P2PC.00.090 6 2
Asjaajamise üleandmine-vastuvõtmine Akt on koostatud selle kohta, et AS Rõivas õmblusosakonna peaspetsialist Piret Tamm annab üle ja AS Rõivase õmblusosakonna spetsialist Tiia Toome võtab vastu järgmised toimikud: 1. Arhivaalid Jrk nr Sarja tähis Sarja nimetus Aasta Arhivaalide hulk 1.1 2-4 Põhitegevuse käskkirjad 2010 1 1.2 3-5 Juhatuse koosoleku protokollid 2010 1 2. Pitsat Personaliteenistuse ümarpitsat tekstiga: AS Rõivas /pitsati jäljend/ Akt on koostatud kahes eksemplaris, millest üks jääb üleandjale, teine aktsiaseltsile. Andis üle (allkiri) Võttis vastu (allkiri)
AS Rõivas Direktor 21.09.2010 Asjaajamise vastuvõtmine-üleandmine Akt on koostatud selle kohta, et AS Rõivas õmblusosakonna peaspetsialist Piret Tamme annab üle ja AS Rõivas õmblusosakonna spetsialist Tiia Toome võtab vastu järgmised toimikud: 1. Põhitegevuse käskkirjad Jrk nr Sarja tähis Sarja nimetus Aasta Arhivaalide hulk 1.1 2-4 Käskkiri 2010 1 2. Juhatuse koosoleku protokollid Jrk nr Sarja tähis Sarja nimetus Aasta Arhivaalide hulk 2.1 3-5 Protokoll 2010 1 Akt on koostatud kahes eksemplaris, millest üks jääb üleandjale ja teine aktsiaseltsile.
OÜ AREMAR Tööd saab Personalispetsialist Personalispetsialisti tööülesanneteks on Nõudmised kandidaadile · Personalidokumentide (käskkirjad, · Rakenduskõrgharidus või kesk-eri lepingud, tõendid jne) koostamine haridus · Personaliandmebaaside haldamine · Väga hea tööõiguse tundmine · Dokumentide arhiivi üleandmine · Keelteoskus- Eesti keel (kõrgtase), · Personali informeerimine ja Vene keel (vähemalt kesktase), nõustamine Inglise keel( vähemalt kesktase)
Pärast allkirjastamist vormistatakse akti kinnitamine juhi poolt. 10. Korraldavad dokumendid. Kasutusala, liigitus- Asutuse juhtimise tegevuse üheks põhifunktsiooniks on korraldav funktsioon, mille täitmiseks antakse välja korraldavat dokumentatsiooni. Korraldavatseks dokumentideks on: *Valitsuse määrused, korraldused(antakse välja seaduste alusel seaduste täitmiseks) *Kohalike omavalitsus asutuste otsused ja korraldused *Valitsus asutuste juhtide käskkirjad, juhendid ja juhised (Nt ministeerium, amet, maavalitsus, linnavalitsus jne.) *Asutuse juhtide käskkirjad. 11. Käskkiri. Kasutusala, liigitus, rekvisiidid, nõuded tekstile- Käskkiri on õiguslik akt, mille annab välja asutuse juht, kes tegutseb ainu juhtimise põhimõttel. Käskkirju antakse välja kõrgemal seisvate asutuste korralduste täitmiseks aga ka initsiatiiv korras. Käskkirjad võivad olla ühekordsed ja pikaajalised (kehtivad kuni ära muutmiseni)
TD21a Dokumentide loetelu Sarj Sarja pealkiri Säilitustähtaeg Struktuuriüksus/Töötaja Juurdepää Teabekandja Märku a Funktsioon/Allfunktsioo supiirang tähis n 1. ASUTUSE TÖÖ KORRALDAMINE 1.1 Juhtimine 1.1-1 Üldtegevuse käskkirjad alatine Personaliosakond DHS 1.1-2 Nõukogu koosolekute alatine Juhiabi DHS protokollid ja otsused 1.1-3 Kirjavahetus 5 aastat Juhiabi DHS üldküsimustes 1.1-4 Nõukogu koosolekute alatine AK DHS
Kus hoitakse ja kes peab hoidma dokumendiplanke ning kuidas käib nende kasutamise kord? Dokumendiplangid olgu kättesaadavad ainult selleks volitatud isikutele, kellele see kohustus on kinnitatud ametijuhendiga ja kes vastutavad hoidmise ja kasutamise eest. Missuguseid dokumendiliike registreeritakse ja missuguseid ei registreerita? Registreerimisele kuuluvad dokumendid: ülikoolis koostatud ja allkirjastatud õigusaktid (määrused, otsused, käskkirjad, korraldused) ülikoolis koostatud protokollid ja aktid lepingud saabunud ja väljasaadetavad kirjad (avaldused, märgukirjad, selgitustaotlused, taotlused, teabenõuded jmt) ülikooli halduses oleva asutuse, struktuuriüksuse, ametniku või töötaja pooltülikoolile esitatud aruanded, selgitused, seletused ja muud dokumendid, kui nende esitamise nõue tuleneb õigusaktidest või on vajalik menetluses oleva asja lahendamiseks
Kus hoitakse ja kes peab hoidma dokumendiplanke ning kuidas käib nende kasutamise kord? Dokumendiplangid olgu kättesaadavad ainult selleks volitatud isikutele, kellele see kohustus on kinnitatud ametijuhendiga ja kes vastutavad hoidmise ja kasutamise eest. Missuguseid dokumendiliike registreeritakse ja missuguseid ei registreerita? Registreerimisele kuuluvad dokumendid: ülikoolis koostatud ja allkirjastatud õigusaktid (määrused, otsused, käskkirjad, korraldused) ülikoolis koostatud protokollid ja aktid lepingud saabunud ja väljasaadetavad kirjad (avaldused, märgukirjad, selgitustaotlused, taotlused, teabenõuded jmt) ülikooli halduses oleva asutuse, struktuuriüksuse, ametniku või töötaja pooltülikoolile esitatud aruanded, selgitused, seletused ja muud dokumendid, kui nende esitamise nõue tuleneb õigusaktidest või on vajalik menetluses oleva asja lahendamiseks Mitteregistreeritavad dokumendid:
Korraldused – legaaldefinitsioon, st seadusest tulenev määratlus puudub. Antakse seaduse alusel ja täitmiseks, st midagi korraldatakse, kedagi kästakse või keelatakse, kohustatakse või õigustatakse. Ei tohi olla vastuolus õigusaktidega. Käskkiri – on laialt kasutatav õigusakt. Põhiseaduse § 94 alusel annab minister seaduse alusel ja täitmiseks käskkirju. Legaaldefinitsioon puudub. Riigi- ja omavalitsusorganites teenistusse määramise käskkirjad. Valdavalt on käskkirjad internsed õigusaktid, st reguleerivad konkreetse asutuse või ametkonna seesmist tegevust. Juhend/instruktsioon/eeskiri jne. juriidiline jõud omistatakse käskkirjaga. Õigusaktide hierarhia printsiip on selles, et kõik madalamal seisvad õigusaktid peavad olema kooskõlas kõrgemalseisvate ülimusliku jõuga õigusaktidega (korrespondeeruma). Delegatsiooninorm e. volitusnorm on selline, millisega õigusakti andja delegeerib (volitab)
2. TÖÖ KIRJELDUS Personalispetsialist korraldab personalitööalast tegevust organisatsioonis. Samuti tegeleb personali värbamisega, juhendamisega ning personalialase dokumentatsiooni koostamise ja haldamisega. Spetsialist suhtleb vanade ja uute potensiaalsete klientidega. 3. AMETIKOHA TEENISTUSÜLESANDED JA SOOVITUD TULEMUS PÕHIKOHUSTUSED TÖÖTULEMUSED 3.1 Personalidokumentide (käskkirjad, Dokumendid on vormistatud korrektselt lepingud, tõendid jne) koostaminekoostamine. 3.2 Personaliandmebaaside haldamine Andmebaas on kaitstud ning uuendatud 3.3 Dokumentide arhiivi üleandmine Dokumendid säilitatakse vastavalt nõuetele 3.4 Personali informeerimine ja nõustamine Personalil on informeeritud 3.5 Töötajate värbamine Uus personal 3.6 Personali koolitamine/koolitusele Haritud ja tark personal saadetmine 3
Maa külgetõmbejõud. Moraalinormid. Õigusaktid Aastaaegade vahetumine. Mitmesugused loodusnähtused. Õigusriigi toimimine. L Konstitutsioon e. põhiseadus. I Seadused I Määrused G Valitsus I Otsused D Käskkirjad 3. Millised ainuõigused on riigil kui asutuste ja institutsioonide süsteemil ? Kehtestada seadusi. Koguda makse. Rakendada sundi, et võimude otsuseid täidetaks. 4. Demokraatliku riigi ülesanded elu korraldamiseks oma territooriumil : Tagada iga inimese elu, vabaduse ja omandi katse. Soodustada üldise heaolu ja õigluse edenemist riigis. Aidata kaasa riigi arengule.
DOKUMENDISÜSTEEM · dokumendid · dok haldamise toimingud dok ringkäik · süsteemi kasutajad inimesed, kes haldamisel osalevad · kasutatav tehnoloogia Dok halduse reeglid pannakse kirja asutuse dok.halduse alusdokumentidesse. DOKUMENTIDE LIIGITAMINE · funktsionaalne töö- ja teenistussuhted; töötervishoid ja tööohutus; varad · struktuuripõhine juhtkond; planeerimine · temaatiline aruandlus; IT; personal, koolitus · dokumendiliikidel põhinev käskkirjad, protokollid, volitused, kirjad, toimikud Dok.süsteemi kasutajad jaotatakse rühmiti. Määratakse õigused ja piirangud. PABERDOKUMENDI EELISED · mugav lugeda · pole vaja spets arvutitarkvara · lihtne allkirjastada · säilib hästi ja kaua PIIRANGUD · toimikutest otsimine võtab aega · saab kasutada vaid 1 inimene korraga · vaja teha koopiaid · posti teel saatmine võtab mitu päeva · säilitamine võtab ruumi DOKUMENDILIIGID 1
Väärtusekspertiisi tulemuste põhjal koostatakse toimikute nimistud. Nimistud on säilikute pealkirjade süstematiseeritud loetelu koos säiliku järjekorranumbri, lehtede arvu ja piirdaatumitega. Nimistu on arvestusdokument, mis tagab dokumentide kiire leidmise. Näide ühest nimistust Säiliku number 1-... Indeks asjaajamises P/2-4 Säiliku pealkiri Direktorite käskkirjad, Personali nimekiri jne Piirdaatumid 30.märts 1994-september 1995 Lehtede arv 235 Märkused (vajadusel) TOIMIKUTE VORMISTAMINE Olenevalt säilitustähtaegadest vormistatakse toimikud kas täielikult või osaliselt. Täielikult vormistatakse alatised (kuni 10 aastased) ja isikkoosseisutoimikud Ajutised toimikud vormistatakse osaliselt. On lubatud toimikuid hoida kiirköitjates ja jätta dokumendid süstematiseerimata.
dokumente elektrooniliselt tutvumiseks ning jälgida, kes on dokumentidega tutvunud. GoPro organiseerib dokumentatsiooni üldjuhul asjadeks (inglise keeles case). GoPro juurutamisel Eesti asjaajamisse tehakse sellest tavaliselt erandid selliste dokumendiliikide korral, milledel peetakse eraldi registrit ning kus on traditsioon või kohustus neid hoida eraldi. Dokumendihaldussüsteemis on eraldi registritena kontaktibaas, asjad (kirjavahetus, resolutsioonid), lepingud, käskkirjad, arved, aktid, määrused. Erinevateks dokumendihaldusprotsessideks: dokumendi loomine, kooskõlastamine, kinnitamine, allkirjastamine, registreerimine, edastamine. Kontaktibaasis on kontaktid organiseeritud asutuste, nende kontaktisikute ning eraldi kontaktisikute kaupa, kes organisatsioonidega seotud pole (eraisikud). (Kaia Mägi 2011) 1.2. Üldandmed · Arendaja: IBM · Esmane versioon: 1989 aastal · Stabiilne versioon: 8.5.3 (3
Funktsioonid on järjestatud nii, et juhtimis- ja tugifunktsioonid on eespool ning põhifunktsioonid tagapool. Sarjad on moodustatud vastavalt dokumendiliigile (nt sari volikirjad ja garantiikirjad), kirjavahetus vastavalt teemale. Funktsioonid, allfunktsioonid ning sarjad on tähistatud vastavalt Rahvusarhiivi dokumendi- ja arhiivihalduse juhisele. Sarjadele on määratud ka säilitustähtajad. Tähtsamatele sarjadele alatine (nt ülikooli istungite protokollid, nõukogu määrused, rektori käskkirjad, pikaajalised koostöölepingud, töötajate andmebaas, majandusaasta aruanne jne). Raamatupidamisalaste dokumente säilitustähtaeg on enamasti 7 aastat. Kirjavahetuse säilitustähtajad on enamasti 5 või 10 aastat. Arhiivinimistute säilitustähtaeg on alatine. Õppetööga seotud dokumendid säilitatakse enamasti 5 või 10 aastat ning olulisemad (protokollid, isikutoimikud) alatiselt või 50 aastat.
seadusel. Presidendi seadlusele annavad kaasallkirjad(kontrasignatuurid) Riigikogu esimees ja peaminister, sest riigipea ei kanna poliitilist vastutust oma otsuste eest. Riigikogu tuleb kokku, president esitab seadlused, ja Riigikogu võtab vastu neid kinnitava või tühistava seaduse(Riigikogu kontrollõigus). Seadlusega ei saa kehtestadada/muuta/tühistada põhiseadust, riiklikke makes kehtestavaid seadusi ja riigieelarvet. Vabariigi presidendi otsused ja käskkirjad on individuaalsed aktid, need ei oma normatiivset sisu. Otsusega nimetab president ametisse kõrgemaid ametiisikuid ja kohtunikke, kuulutab välja seadusi, annab armu jne, käskkirju annab ta Eesti riigikaitse kõrgeima juhi funktsioonides. III Määrus Täidesaatva võimuorgani normatiivakt, mis on juriidiliselt jõult seadusest ja seadlustest madalam. Määruste andmise õigus on EV Valitsusel, ministritel, KOV
Õigusaktid võivad olla erineva nimetusega sõluvalt riigiorgani pädevusest. Normatiivsed õigusaktid sisaldavad üldkohustuslike käitumisreegleid seega on nad õigusallikad. Mittenormatiivsed ei sisalda üldkohustuslike reegleid. Õigusaktid moodustavd hierarhia. 1) Riigikogu ja dokument või õigusakt on seadused ja otsused 2) President Seadused ja otsused. 3) Vabariigi valitsus- määrused ja korraldused 4) Valitsuse liige ehk minister.- määrused ja käskkirjad 5) Riigisekretar ja ministeeriumi kantsler- käskkirjad 6) Ameti peadirektor peadirektor- käskkirjad ettekirjutused, otsused 7) Inspektriooni peadirektor 8) Kohalik maavanem- korraldused 9) Omavalitsuse volikogu- määrused korraldused otsused 10) Vallavalitsus- Määrused korraldused 11) Vallavanem ja linnapea- käskirjad, kohustused. Seadused Seaduse kehtestamiseks on Eestis seatud kindel kord. Seadused on kõrgema võimu aktid. Seadusi liigitatakse:
koostamiseks ning dokumentide hõlmamiseks ja nende elukäigu haldamiseks Nimeta riiklikud õigusaktid, mis reglementeerivad dokumenditöö korraldust organisatsioonis. Organisatsiooni tegevusi mõjutavad nõuded, mis tulenevad paljudest õigus- ja muudest normatiivaktidest: Seadused (AvTS) Vabariigi Valitsuse määrused (nt AÜA) Ministri määrused ja käskkirjad Kohaliku omavalitsuse määrused Eesti ja rahvusvahelised standardid Soovituslikud juhised, eeskirjad, näidised jt nn hea tava juhised Arhiiviseadus Avaliku teabe seadus Isikuandmete kaitse seadus Raamatupidamisseadus Töölepinguseadus 2. Nimeta organisatsiooni sisemist töökorraldust reglementeerivad alusdokumendid (dokumendisüsteemi alusdokumendid).
registreerida dokumendiregistris. Kõik haldusdokumentide originaalid on varustatud originaalallkirja(de)ga. Vajadusel tehakse dokumendist väljavõte või koopia Käskkiri Käskkirion tegevust korraldav dokument, mille väljaandmise õigus on asutuse (tipp)juhil või tema asetäitjatel vastavalt oma õiguspiiridele, et lahendada asutuse tegevuse sisemisi reglementeerimist nõudvaid küsimusi Käskkiri Sisu järgi ja erinevatest säilitustähtaegadest tingituna jagunevad käskkirjad: Põhitegevuse käskkirjad (sisemise töökorralduse kohta) Personalikäskkirjad (isikkoosseisu kohta) Puhkusekäskkirjad (-korraldused) Lähetuskäskkirjad (-korraldused) Käskkiri Käskkiri vormistatakse alati ühes eksemplaris. Erandiks on distsiplinaarkaristuse käskkiri, mis vormistatakse alati kahes eksemplaris Käskkirja tutvustatakse töötajale, kelle tegevust dokument puudutab. Tutvumist kinnitab töötaja oma allkirja ja kuupäevaga,
LIIGITUS ÕIGUSAKTI FUNKTSIOONI JÄRGI: Kui võtta alusels õigusakti vastuvõtnud organi tegevuse sisu, siis jaotuvad õiguse allikad: 1. LEGISLATIIVAKTIDEKS vastu võetud riigi legislatiivorganite poolt - seadusandliku riigivõimu õigusaktid e legislatiivaktid (seadused); 2. HALDUSAKTIDEKS vastu võetud riigi eksekutiivorganite poolt - täidesaatva riigivõimu õigussaktid e haldusaktid (määrused, korraldused, käskkirjad), kohaliku omavalitsuse õigusaktid loetakse samuti haldusaktideks; 3. JURISDIKTSIOONIAKTIDEKS - vastu võetud riigi jurisdiktsiooniorganite poolt- jurisdiktsioonilised aktid (kohtuotsused, määrused, erimäärused). Sellist liigust võib nimetada õiguse allikate formaalseks liigituseks. Kui võtta aluseks põhite, millist ülesannet õigusakti õiguskorras täidab, siis saame järgmise liigituse: 1. LEGISLATIIVFUNKTSIOONI TÄITEV ÕIGUSAKT; 2
valimise seaduse alusel; 2. valitsus - volikogu poolt moodustatav täitevorgan. Ning § 7 sätestab volikogu ja valitsuse õigusaktid 1. Volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. 2. Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda korraldusi. 3. Volikogu ja valitsuse õigusaktid kehtivad antud omavalitsusüksuse haldusterritooriumil. Õiguse üksikaktideks on näiteks otsused, korraldused ja käskkirjad. Need õigusaktid ei sisalda õigusnorme ning on mõeldud kindlate üksikjuhtude reguleerimiseks
õigust (tasakaalustavad). Seadusandliku organi aktid mistahes Riigikogu poolt antavad üld ( seadused) või üksikaktid (nt saadiku puutumatuse äravõtmine õigust mõistev, või siis ametisse nimetamine õigust rakendav). Täidesaatva organi aktid VV, ministri, riigisekretäri, valitsusasutuse, kohaliku omavalitsuse, presidendi poolt antavad üld (määrused, president- seadused) või üksikaktid otsused, käskkirjad/ presidendi poolt nt otsused amnestia andmise kohta- õigustmõistev). Õigustmõistva organi aktid- mistahes kohtute poolt antavad üld (kohtumäärused, registrid õigust rakendav) - või üksikaktid (kohtuotsused -õigustmõistev).
28. Kes võtab EV vastu seadusi? 29. Kes paneb seadustest tulenevalt kohustused paika, kuidas neid nimetatakse? 30. Mis on üldakt? Üldakt on õigusakt , millega antakse üldisi , abstraktset hulka juhtumeid reguleerivaid õigusnorme. Sellised aktid on nt. seadused, määrused ja dekreedid 31. Mis on üksikakt? Üksikakt ei sisalda õigusnorme , vaid on individualiseeritud subjektile või konkreetse üksikjuhtumi lahendamisele . Sellised on näiteks otsused , korraldused , käskkirjad. 32. Võrdle üldakti ja üksikakti- erinevused, kumb on vähem tähtis? Üldakt koostab seadusi mis kehtivad kõigile aga üksikakt teeb neid aga konkreetsetele inimestele . Üksikakt on vähem tähtis.
Nt seadus, määrus. 2. Üksikaktid. Üldakt ehk normatiivakt on õigusakt, millega antakse üldisi, abstraktset hulka juhtumeid reguleerivaid õigusnorme. Sellised aktid on näiteks seadused, määrused ja dekreedid. Vastandina üldaktile antakse õiguslikus elus üksikjuhtumite lahendamiseks ka üksikakte, mis ei sisalda õigusnorme, vaid on adresseeritud individualiseeritud subjektile või konkreetse üksikjuhtumi lahendamisele. Sellised on näiteks otsused, korraldused, käskkirjad. ÕLA liigid: 1. Seadus - Põhiseaduse järgi kuulub seadusandlik võim Riigikogule. Seadus on kas Riigikogu poolt v rahvahääletusel vastu võetud juriidiline jõuda õigusakt, millel on kõrgeim õigusjõud. Kõik teised õigusallikad peavad olema vastavuses seadusest tulenevate nõuetega. Seadust saab muuta v kehtetuks tunnistada vaid selle vastuvõtnud organ. Seadus materiaalses mõttes on seadus, mis sisaldab üldkohustuslikke õigusnorme.
liigitusüksuste struktureeritud loetelu. Metaandmed dokumendihalduse kontekstis määratletakse metaandmeid kui andmeid, mis kirjeldavad dokumentide konteksti, sisu ja arhitektuuri ning nende haldamise ajalugu. Register dokumendihaldussüsteemi osa, milles dokumendid on seotud ainuidentifikaatoritega, st dokumendid on registreerimisel järjestiku nummerdatud. Registrid luuakse dokumendiliikidele (kirjavahetuseregister, lepingute register) või sarjadele (käskkirjad, protokollid) (vrd: dokumendiregister). Registreerimine dokumendile selle hõlmamisel viida (ainuidentifikaatori) andmine: a) registrinumbri andmine; b) seostamine liigitusüksusega ja sarja tähise andmine. Roll nimetus, mida isik kannab, täites ülesannet, mis ei peegeldu tema ametinimetuses. (Ka ,,kasutajaroll"). Sari - liigitusüksus, mis ühendab funktsiooni, liigi või muu tunnuse alusel kokkukuuluvaid dokumente. Seosviit sissetulnud kirja kuupäev ja viit.
Lisade real Lisa 4 lehel 2 eks. ? Kui tekstis pole lisatava dokumendi nime, tuleb see vormistada lisade real koos lehtede ja eksemplaride arvuga. N: Nõupidamise päevakord 1 lehel. 2) Dokumendiplank on kindla formaadiga paber trükitud koostavate dokumentide püsielementid Dokumendiplangi omavad : 1) asutused ettevõtted firmad 2) selle struktuuri üksused, kui nii on ette nähtud põhikirjas. 3) ametiisikud, kellel on õigusakto andmise õigus. Õigusaktid on : käskkirjad, korraldused, määrused, otsused. Kohustuslikud elemendid : dokumendi autor (firma nimi) dokumendi liigi nimetus kuupäev number tekst allkiri Plangiliigid : üldplank, kirjaplank Plankide kasutamine : kirjaplangile vormistatakse ametikirjad. üldplangile vormistatakse käskkirjad, korraldused, aktid, esildised, protokollid, asutuse sisesed dokumendid. otstarbekas on kasutada valmistatud dokumendiliigi planke. planke eristab neile trükitavate elementide koosseis.
2. Kirjeldav (konstateeriv) osa esitatakse õ. rak. faktiline alus, asjaolud 3. Põhjendav (motiveeriv) osa esitatakse õ. rak. juriidiline alus, st õ.normid 4. Resolutiivosa (resolutsioon) sõnastatakse vastuvõetud otsus Õ. rak. akte liigitakse: 1. Reguleeritava suhte ja rakendatava normi iseloomu järgi: · Regulatiivsed aktid määravad inimeste õigused ja kohustused seoses nende õigupärase käitumisega; nende aktiga rakendatakse regulatiivseid norme (käskkirjad ja otsused) · Jurisdiktsioonilised aktid aktid, millega kohaldatakse kaitsvaid õigusnorme, seega seonduvad nad õigusrikkumisega 2. Akti välja andud organite järgi: · Seadusliku võimu akt (Riigikogu otsus) · Täidesaatva riigivõimu akt (Valitsuse korraldus, ministri käskkiri) · Kohtuorganite akt (kohtuotsus) · Kontroll- ja järelevalveoorganite akt (riigikontrolli kontrolliaruanne)
4. Õigusaktid ja nendevaheline suhe (TV lk 26) Õigusakti võtab vastu : Õigusakti liik: 1) Rahvusvahelised organisatsioonid. Rahvusvahelised õigusaktid, mis on ratifitseeritud riigikogus. 2) EV kodanikud Põhiseadus ehk konstitutsioon 3) EV riigikogu Seadused 4) EV president Seadlused 5) EV valitus Määrused, korraldused 6) Volikogud ja linna vallavalitsused Otsused, käskkirjad, juhendid, eeskirjad. 5. Põhiseadus (TV lk 27,28 (ül 37 ei pea)) Põhiseadus ehk konstitutsioon - kirjalik õigusakt, riigi kõrgeim seadus. AJALUGU. * Esimene Eesti Vabariigi põhiseadus võeti vastu iseseisvumise järel aastal 1920. * Järgmine põhiseadus astus jõusse 1933 aastal * Kolmanda põhiseadusega seati sisse presidendi ametikoht aastal 1938. * Praegu kehtiv põhiseadus võeti vastu taasiseseisvumise järel aastal 1992 28.juunil. PÕHISEADUSE MUUTMISE VÕIMALUSED:
Digitaalallkirjaseadus – digitaalallkirja kasutamiseks vajalikud tingimused. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus Andmekogude seadus Haldusmenetluse seadus Avaliku teenistuse seadus Töölepinguseadus Keeleseadus Äriseadustik Vabariigi valitsuse määrused Arhiivieeskiri Asjaajamiskorra ühtsed alused Muud Ministri määrused Ministeeriumi käskkirjad Standardid EVS-ISO 15489-1:2004 üldnõuded EVS-ISO 15489-2:2004 juhised Muud juhendmaterjalid Rahvusarhiivi juhised Riigikantselei juhendmaterjalid Organisatsiooni dokumendisüsteemi loomine: süsteemi hõlmatavate dokumentide kindlaksmääramine asjaajamiskord – esitab nõuded orgi-i dokumentide haldamisele alates nende loomisest või saamisest kuni eraldamiseni arhiiviasutusse või hävitamiseni, kasutajate ülesanded dokumentide haldamisel
kandjad. ~ on õ.normide kogum, mis kehtib spetsiifiliselt halduse suhtes, kuid see ei täh, et h.õigus on üxnes haldusorganite ja nende tegevuse jaox. Ta regul. suhteid halduse ja kodaniku vahel ning loob seega kodanikule õ-si ja koh-si, kuid just halduse suhtes. Reguleerib täidesaatva riigivõimu (riigipea, valitsus) tegevust, riigivalitsemist ning kõike sellega seonduvat. Allikad ps, formaalsed normseadused, seadlused, määrused, käskkirjad, kov määrused, hõ-se üldpõhimõtted, kohtunikuõ, rahv vah lep-d. Süsteem Õ.instituut teatud kindlaid suhteid reguleeriv õ.normi kogum. H.õiguse üldosa struktureerib h.õigust, koondades neid õ.instituute, printsiipe ja mõisteid, mis on põhimõttelise tähtsusega kogu h.õiguse jaox: h.organisatsioon, h.menetlus, h.kohtumenetl, h-se tegevusvormid, üldised reeglid avalik-õiguslike õ.suhete kohta jne H.õiguse eriosa tegel. üxikute harude/ h
NB! Siin rakendatakse õigust mitte ei looda ( NT : Otsus, käskkiri, korradlus) Üldakt õigustloov akt ehk normatiivakt on õigusakt, millega antakse üldisi, abstraktset hulka juhtumeid reguleerivaid õigusnorme. Näiteks seadused, määrused ja dekreedid. Üksikakt õigustrakendav akt, üksikjuhtumite rakendamiseks antav akt, mis ei sisalda õigusnorme, vaid on adresseeritud individualiseeritud subjektile või konkreetse üksikjuhtumi lahendamisele. Näiteks otsused, korraldused, käskkirjad. Õigusaktide hierarhia *madalamalseisvad üldaktid peavad olema kooskõlas kõrgemate üldakidega *Üksikaktid peavad olema kooskõlas üldaktidega *üldaktidega peavad olema kooskõlas ka eraõiguslikud lepingud PS - VL - seadus/seadlus - vabarigivalitsuse määrus - ministri määrus Õigus allikad Kohustuslikud õigus allikad : 1)rahvusvahelised lepingud
Eesti õiguskorras on seadus, seadlus ja määrus ning õigustloova sisuga rahvusvahelise õiguse aktideks on rahvusvahelised lepingud ja konventsioonid, Euroopa Liidu aluslepingud, määrused ja otsekohaldatavad direktiivid. Õiguskantsleri järelevalvele alluvad õiguse üldaktid sõltumata sellest, millist nimetust need kannavad või kuidas need on vormistatud. 2) Õiguse üksikaktid - õigusaktid, mis ei sisalda õigusnormi. Õiguse üksikaktideks on näiteks otsused, korraldused ja käskkirjad. Need õigusaktid ei sisalda õigusnorme ning on mõeldud kindlate üksikjuhtude reguleerimiseks. Üksikaktid erinevad üldaktidest selle poolest, et reguleerivad konkreetset üksikut juhtumit. Üksikakt võib olla suunatud individuaalselt määratud isikutele, kuid isikute ring võib olla ka määratud üldiste tunnustega oluline on, et need isikud oleksid seotud reguleeritava juhtumiga. 2. ÕIGUSKANTSLERI PÄDEVUS JA MENETLUS ÕIGUSTLOOVATE AKTIDE
1-1/ Ametiasutuse struktuur ja koosseis Ministeerium Alatine funktsiooni tähistavast numbrist 1.1-2/ Ministri määrused Ministeerium Alatine ................. sarja järjekorranumbrist selles funktsioonis 1.1-5/ Lähetuste käskkirjad Ministeerium/asutused 7a eraldatakse teineteisest sidekriipsuga 1.1-6/ Asutuse registridokumendid Ministeerium Alatine ja põhimäärus(põhikiri) mis eraldatakse teineteisest sidekriipsuga ..................
temaatiliselt. Tänapäevane arhiivide korrastamine ja kirjeldamine lähtub sarjasüsteemist. Sarjade kaupa liigitatakse dokumendid nende loomise hetkest alates, sarjade kaupa hoitakse toimikuid asutuse arhiivis ning sarjade kaupa korrastatakse ja kirjeldatakse ka üleandmiseks avalikku arhiivi. Sarjad on jälgitavad ka kronoloogilise järjestussüsteemi puhul. Näide: Aastapõhine korrastus. 1990: käskkirjad, protokollid, plaanid, aruanded. Sarjapõhine korrastus. Käskkirjad: 1990-1991, 1992, 1993, 1994. Arhiivinduslike õigusaktide kohaselt luuakse arhiiv vastavalt dokumentide loetelule ja arhiivi halda-miseks asutuses koostatakse arhivaalide loetelu. Edaspidine korrastamine ja kirjeldamine põhineb sel juhul nimetatud dokumentides toodud seostel. Nimistu koostamiseks vajalik arhiivskeem luuakse neis esitatud liigitusskeemi järgides. Ei ole võimalik anda ühtset reeglit ega ainuõiget daatumit, mis hetkest alates tuleb kronoloogiliselt süsteemilt üle minna
täitmisele allutatud iseloomuga. Üksikaktis ilmneb juriidiline fakt, toiming, tähtaeg või tingimus, mille saabudes või täitudes antud konkreetne olustik nendes individuaalsetes tunnustes ammendub. Pealdise osas on otsus, korraldus, käskkiri (käsund, käsk, lähteülesanne). Üksikakt on õigustrakendav akt. Seadusandliku riigivõimu õigusaktid ehk legislatiivaktid(seadused). Täidesaatva riigivõimu õigusaktid ehk haldusaktid ehk eksekutiivaktid (määrused, korraldused, käskkirjad). Kohaliku omavalitsuse õigusaktid on samuti haldusaktid (määrused, otsused, korraldused, käskkirjad).Õigustloova akti mõistet Euroopa riikide kehtivas õiguskorras üldjuhul ei kasutata. Põhiliselt on käibel õigusaktid nende konkreetsete nimetuste järgi, mis on sageli määratletud legaaldefinitsioonidega. Kasutatakse mõistet normatiivakt. On kasutusel ka meie positiivses õiguses. Teoorias mõistetakse normatiivakti all kompetentse organi ametlikku akti dokumenti, mis
Koolitus 3. IT Temaatilist liigitust ei poolda arhiiviasutused, sest kaduma võivad minna dokumentide vahelised seosed, mis põhinevad asutuse tegevusel. Dokumendiliikidel põhinev dokumentide rühmitamine Väikesed organisatsioonid, kus on vähe funktsioone ja vähe dokumente rühmitatakse dokumente nende liikide järgi. Dokumendiliikide järgi rühmitamise korral on iga dokumendiliigi jaoks oma toimik Näit. 1. Kirjad 2. Käskkirjad 3. Protokollid 4. Aktid 5. Isiklikud toimikud DOKUMENTIDE REGISTREERIMINE Dokument hõlmatakse organisatsiooni asjaajamises dokumendisüsteemi Selle käigus luuakse dokumenti kirjeldavad andmed e metaandmed Registreerimise kaudu seotakse dokument vastava funktsiooniga, mille täitmise käigus ta tekkis ning teiste dokumentidega Dokumendi registreerimine tõestab dokumendi olemasolu
halduses, sest kui ei pane juurdepääsupiirangut peale, siis on kõik dokumendid avalikud ja nähtavad Päästeameti dokumendiregistris. Päästeameti dokumendiregistrit peetakse digitaalselt ja on kättesaadav ameti kodulehel, kus kajastatakse registreeritud dokumentide metaandmed ja avalike digitaaldokumentide failid. Sellepärast tuleb alati hoolikalt jälgida kas on kasutatud juurdepääsupiirangut reguleerivat märget. Dokumendiregistris avalikustatakse ameti käskkirjad, korraldused, ettekirjutused, lepingud, sissetulevad ja väljaminevad dokumendid, mille juurdepääsupiiranguid ma kontrollin. Samuti antud dokumentide koostamisel vastavalt andmetele pean kasutama juurdepääsupiirangut. Oma töös kasutan peamiselt Avaliku Teabe Seaduse juurdepääsupiirangut kui ka Autoriõiguse Seadust. AvTS-i kasutan peamiselt töölepingute koostamisel, eraisikutega suhtlemisel, erinevate tõendite väljastamisel,
· haldusmenetlus; · halduskohtumenetlus; · halduse tegevusvormid jne · Haldusõiguse eriosa: · avalik teenistus; · korrakaitseõigus; · maksuõigus; · sotsiaalõigus; · keskkonnaõigus; · justiitshaldus jne. · Haldusõiguse allikad: · Eesti Vabariigi põhiseadus; · seadused; · seadlused; · määrused; · käskkirjad; · HÕ üldpõhimõtted; · nn kohtunikuõigus; · rahvusvahelised lepingud. · Halduse kandjad · Avaliku halduse kandja on õigussubjekt, kellele õiguskorra poolt on antud teatud hulk õigusi ja peale pandud kohustused avaliku halduse teostamisel. · Iga iseseisev avaliku halduse kandja on samaaegselt avalik-õiguslik juriidiline isik. · Halduse kandjad: · riik;
(1) Riigiasutused võivad plankidel kasutada riigivapi kujutist või muid asutuse sümboleid vastavalt õigusaktidele. (2) Valitsusasutused kasutavad plankidel väikese riigivapi kujutist ja kehtestatud korras registreeritud muid sümboleid. (3) Kohaliku omavalitsuse asutused kasutavad oma plankidel kohaliku omavalitsusüksuse vapi kujutist. (4) Avalik-õiguslikud juriidilised isikud kasutavad plankidel oma sümboleid. üldplangid, mida kasutatakse korraldavate dokumentide (käskkirjad, korraldused, aktid, esildised jms), protokollide, aktide ja muude dokumentide vormistamiseks. Üldplankide alusel võib valmistada konkreetseid dokumendi planke, kirjaplangid, mida kasutatakse ametikirjade vormistamiseks. Et tagada võltsimiskindlust ja eristada dokumendi originaali koopiast, peaksid plangid sisaldama vähemalt ühte turvaelementi, olgu selleks siis värvitrükk, vesimärk, raster- foolium- või reljeeftrükk, toonitud paber või reljeefpitsat
-kirikuõigus -haldusõigus (see jaguneb omakorda veel mitmeks haruks, põllumajanduse all on olemas siis toiduseadus.) -kriminaalõigus -protsessiõigus -finantsõigus Ei osanud kuidagi lihtsalt tabelit teha vabandan ja loodan, et ka nii kõlbab Milliseid õiguse allikaid teate? Nimeta 5 õiguse allikat. Õiguslikud tavad Lepingud Kohtulahendid ehk pretsedendid Õigusteadlaste arvamused Õigustloovad aktid ehk normatiivaktid (seadused, määrused, korraldused, käskkirjad jne) Mis on õigussuhe, sisu ja objektid? Õigussuhe on inimestevaheline tahteline suhe. Tahteline, kuna seos, mis tekib subjekti vahel, lähtub inimeste teadvusest. Õigusnormis kehtestatakse õigussuhe ja antakse sellele suhtele juriidiline sisu, s.t. õigussubjektidele antakse juriidilised õigused ja pannakse juriidilised kohustused. Õigusnorm asub inimesest väljaspool (sisaldub seaduses), aga niipea, kui tekib õigusnormi hüpoteesis märgitud tingimus e
Käesolevat seadust ei kohaldata: 1) ideedele, kujunditele, mõistetele, teooriatele, protsessidele, süsteemidele, meetoditele, kontseptsioonidele, printsiipidele, avastistele, leiutistele jms intellektuaalse tegevuse resultaatidele, mis on kirjeldatud, selgitatud või muul viisil väljendatud teoses; 2) rahvaloominguteostele; 3) õigusaktidele ja haldusdokumentidele (seadused, seadlused, määrused, põhimäärused, juhendid, käskkirjad) ning nende ametlikele tõlgetele; 4) kohtulahenditele ning nende ametlikele tõlgetele; 5) riigi ametlikele sümbolitele ja organisatsioonide sümboolikale (lipud, vapid, ordenid, medalid, märgid jne); 6) päevauudistele; 7) faktidele ja andmetele; 8) ideedele ja põhimõtetele, millele rajanevad arvutiprogrammi elemendid, kaasa arvatud programmi kasutajaliidese aluseks olevad ideed ja põhimõtted. Eesti ja EL Autoriõiguste kaitsel Euroopa raamistik ja koostöö
dokumentide vormistamine ja allkirjastamine nii paberkandjal, kui elektrooniliselt. 2.4.1 Dokumendiplangid Asutuses on kasutusel nii paberkandjal kui ka elektrooniliselt kahte liiki dokumendiplangid: kirjaplank formaadis A4 (210 mm x 297 mm); üldplank formaadis A4 (210 mm x 297 mm). 2.4.2 Kirjaplangile vormistatavad dokumendid ametikirjad. 2.4.3 Üldplangile vormistatavad dokumendid Koosolekute protokollid, nõukogu otsused, juhatuse otsused, korraldused, käskkirjad, ringkirjad, teated, aktid. 2.4.4 Valgele paberile vormistatavad dokumendid Asutusesisene kirjavahetus, dokumentide projektid/eelnõud, ühisdokumendid, st kui dokumendile kirjutavad alla kahe või enama asutuse esindajad ja juhendid. 2.4.5 Ümbriku vormistamine Asutusest väljasaadetavatele ümbrikutele peab märkima asutuse andmed. 2.5 Rekvisiitide vormistamise nõuded Dokumente koostavad ja vormistavad töötajad, kelle töövaldkonda teema kuulub. Kõikidele
dokumentide allkirjastamise kord juhtkonna poolt (vastavalt tööjaotusele) ja see, kes veel võivad dokumente allkirjastada. Allkirjastamiseks esitatakse dokument koos kõigi lisade ja materjalidega, mille alusel see on koostatud, või koos dokumentidega, mille muutmist või kehtetuks tunnistamist allakirjutatav dokument nõuab. Digitaaldokumentide puhul tuleb märkida viide nende asukohale dokumendiregistris. Paberkandjal dokumentide allkirjastamine Käskkirjad ja protokollid allkirjastatakse ühes eksemplaris. Näiteks: erandkorras tuleb distsiplinaarkäskkiri alati vormistada kahes originaaleksemplaris. Õigusakti lisa allkirjastab selle sisu eest vastutav isik. Lepingute ja aktide puhul allkirjastatakse vajalik eksemplaride arv; nende arv ja jaotus sõltub asjast huvitatud osapoolte arvust. Eksemplaride arv näidatakse dokumendi tekstis. Ametikiri allkirjastatakse kahes eksemplaris (originaal ja ärakiri), st väljasaadetava ametikirja ärakiri
1)Asutuse asjaajamisperiood: Tallinna Ehituskooli asjaajamisperioodiks on kalendriaasta (1. jaanuar-31. detsember) 2)Asutuse dokumendiringluse kord või skeemid: Antud asjaajamiskorras puudusid nii dokumendiringluse kord kui ka skeemid. 3)Dokumendiplankide hoidmise ja kasutamise kord : On täiesti eraldi peatükk asjaajamiskorras: Kooli dokumendiplangid nende kasutamine ja vorminõuded. Kuhu on märgitud, et dokumendiplankidele vormistatakse haldusdokumendid, kirjad, protokollid, aktid ja käskkirjad; Koolis on kasutusel üldplank, kirjaplank ja direktori käskkirja plank, mida võib vormistada must-valgena või kasutada värvitrükki. Üldplanki ja kirjaplanki eristab plangile trükitavate elementide koosseis. Üldplangi alusel valmistatakse teisi konkreetse dokumendiliigi planke. Üldplank, kirjaplank ja direktori käskkirjaplank kujundatakse arvutis. Rekvisiitide paigutus kõikidel plankidel peab vastama näidisvormile. Kirja on pandud ka
2.avalik õiguslikud-terrritoriaalsed isikud (riik,vallad ja linnad,avalik õiguslikud asutused,poliit. Org.) Luuakse kogu rahva huvides vastava seaduse alusel. Teenivad kogu rahva huve. ÕIGUSVORM e ÕIGUSALLIKAS(a 510.) Soovituslikud-riigikohtutelt alamatele kohtutele ISESEISEV TÖÖ: EL õigusaktid ja nende mõju Eesti õigusele!!!!! Õigusaktid Üldaktid sisaldavad õigusnorme. Impersonaalse e üldise iseloomuga. (Seadus,määrus) Üksikaktid antakse üldakti alusel(otsused,korraldused,käskkirjad) konkreetne juhtum. Õigusaktideks ei ole juhendid,selgitused e kommentaarid,ringkirjad e tsirkulaarid ja deklaratsioonid(ÜRO inimõiguste dekl 1948). Õigusakti struktuur- Seadusandlike ja haldusaktide struktuur: 1. Pealkiri 2. Preambula e sissejuhatus (EV PS) 3. Üldsätted 4. Regulatiivne osa(otsustav osa) 5. Rakendussätted(millal hakkab kehtima) 6. Signatuur ja daatum Kohtuotsuse struktuur: 1. Juristiktsioonilised aktid e õigusemõistmise aktid 1
annaabi.ee 
