Moodustati veel palju uusi ordusi, näiteks Mõõgavendade ordust sai nüüd Saksa ordu Liivimaa haru. Tekkisid linnad, kujunes välja keskaegne linnakultuur ja käsitöö- ning kaubanduskeskused. Esiajalt keskajale üleminemisel jäid põlluharimise viisid ja tööriistad endiseks. Kaubandus ja meresõit koondusid linnakodanike kätte. Käsitöö alal jäi keskajani valitsevaks kodune külakäsitöö. Muinasaja lõpul kujunesid hinnatud käsitöömeistrid, kes olid keskendunud kindla toote valmistamisele. Liiklusteede sõlmpunktides paiknevatest linnustest ja asulastest, mis olid ühtlasi ka kaubitsemiskohtadeks, sai kõige rohkemini asustatud kohtadeks. Seal oli kergem hankida tooret ja oma tooteid müüa. Suuremates linnustes töötasid oma käsitöömeistrid sepad, pottsepad, puusepad, pronksivalajad. Enamikust suurematest linnustest arenesid hiljem linnad. Käsitöö eraldus põllumajandusest ja muutus iseseisvaks majandusharuks
Esimesel kohal oli riidekaup, teisel kohal oli metall ja kolmandal kohal oli sool ja heeringas. Keskajal sõideti Lääne-Euroopasse mööda merd. Merereis kaasnes suure ettevalmistuse ja riskiga. XII - XIII sajandil oli Euroopas kaks tähtsamat sisemaakaubateed. Esimene kaubatee läks läbi Champagne’I ja teine kulges läbi Alpi mägede Šveitsi ja sealt Saksamaale. Käsitöös valmistati kõik asjad käsitsi. Töövõtted uuenesid neil väga aeglaselt, kuid sellele vaatamata suutsid käsitöömeistrid valmistada kauneid ja keerulisi esemeid. Üks tähtsaimaid muutusi käsitöös oli käsitöö eraldumine põllumajandusest. Käsitöölised kuulusid erialade järgi ametitesse ehk tsunftidesse. Tsunftid koondusid omakorda suurematesse organisatsioonitesse ehk gildidesse.
tegutsevad ketserid, kelle vastu võitleb kirik inkvisitsiooniga kujunevad vaimulikud ordud kloostrid katoliku kirik alustav ristisõdu kiriku mõju vähenemine Hiliskeskaeg reformatsioon ehk usupuhastus Saksamaal M. Luther vastupanureformatsioon Ristisõdade kokkuvõtte + · ristisõjad sundisid islami usulisi tihedamalt koostööd tegema · Sõjad avaldasid Eurooplaste maailmapilti · tihenes kaubavahetus idamaade vahel · Euroopa käsitöömeistrid õppisid uute tootede tegemise võtteid - · ei õnnestunud vallutada Jeruusalemma ja Püha maad jäid islami usu kätte · ristiusk jäi jagatuks: katoliku- ja õigeusk · Hukkus palju ristisõdijaid (6 miljonit) Paasti soov laiendada oma usuala Kuninga riigid soovisid oma rikkusi suurendada itaalia kauplinnad soovisid oma kontrolli alla võtta vahemere kaubandust Vabastada Jeruusalemma asuv kristlaste Muhameedlastest Sõjad:
Tsunftid ja tsunftikord Käsitöömeistrid koondusid kutseühingutesse – tsunftidesse. Meister, kes tsunfti ei kuulanud, ei tohtinud ka käsitööga tegeleda. Kui ta seda salaja tegi kihutati ta kui „vusser’’ ehk „tsunftijänes’’ linnast minema. Seal said nad oma toodangut müüa hoopis odavamalt kui linnakäsitöölised, kelle kaubale määras tsunfti hinna ja headuse nõude. Tsunfti liikmed valmistasid käsitöölised ainult tellimuse peale. Selle tööga ei saanud ta kuidagi rikkaks, aga ei jäänud ka vaeseks. Tsunfti
Revolutsiooni põhjused: 1) Majanduskriis Prantsusmaal Riigikassa oli vahenditest tühi, kuna raha oli kulutatud. 2) Kolmas seisus Prantsusmaal ei olnud rahul poliitiliste õiguste puudumisega ning I ja II seisuse dominieerimisega. 3) Prantsuse valimisvorm oli vanamoodne absoluutne monarhia. Kritiseeriti valgustusajastut. Prantsusmaa seisused enne revolutsiooni Vaimulikud I seisus. Aadlikud, mantliaadel II seisus. käsitöömeistrid, sellid töölised, teenijad. Suurkodanlus ja kõrgharitlased III seisus. talupojad, väiksekaupmehed, intelligentsi madalamad kihid III seisus. · Kuningas kutsus kokku 1789a. generaalstaadid maksude kehtestamiseks. 1789. juulisündmus 1) Munitsipaliteedid 2) Pariisi Kommuun 3) Agraarseadusandlus 4) Isiklikud eesõigused 5) Kirikumaade võõrandamine Prantsuse I põhiseaduse peamised ideed Vanad riigiametnikud tagandati ametist uued nimetati uuest seisukorrast.
Suur Prantsuse revolutsioon Reformikatsed Louis XIV määras rahanduse peakontrolöriks Jacques Turgoti, kes kavatses kaotada tsunftid ja feodaalsed privileegid ning maksustada aadli ja kiriku. Tema pealekäimisel andis kuningas vabaks vilja- ja leivakaubanduse. Tuli kehv viljasaak, viljahinnad kasvasid ja kogu asi lõppes jahusõjaga. Tsunftiusunduse kaotamise vastu olid käsitöömeistrid ja sellid, sest nad kartsid vaba konkurentsi puhul kaotada oma privilegeeritud seisundit. Järgmine peakontolör oli Jacques Necker. Riigikassa säästmiseks seadis ta sihiks kokkuhoidmise õukonna luksusliku eluviisi arvelt. See ei meeldinud Marie Antoinette'le ja ebaõnnestus. Siis võttis ta suurte protsentidega laenu, Prantsusmaa oli nüüd võlgades. Otsides teid finantskriisi lahendamiseks ja rahva rahulolematuse vaigistuseks, kutsus kuningas
Seal sa võid tutvuda veel Eesti kultuuriga või jalutada sõpradega ja vaadata vanalinna vaatamisvärsusi. Praegu ma tahan jutustada sellistest kohtadest, kus mulle kõige rohkem meeldis. Esimene koht, mis mulle meeldis on Katariina Käik. Vene ja Müürivahe tänavat ühendab Katariina käik, kus käigu põhjaosas saab näha Katariina kiriku säilinud osi. Ma tean, et Käik taastati ja taasavati 1995. aastal. Veel on seal käsitöökoda, kus iga sisseastuja võib näha, kuidas käsitöömeistrid oma igapäevatööd teevad. Teine koht on Raeapteek. Ma tean, et Raeapteek on Euroopa üks vanemaid tänaseni samades ruumides töötavaid apteeke. Lisaks kaasaegsetele ravimitele on müügil kuulus Klarett, martsipan, tinktuurid, salvid ja õlid, ürditeed ja palju muud. Järgmise koht on Raekoja Plats. Raekoja ees asuv plats on Tallinna vanalinna süda. Platsil on ajaloo käigus toimunud hukkamisi, festivale, karnevale ja pulmatseremooniaid. Jõulude ajal püstitatakse platsile jõulukuusk
õigusnormid. 4.kaubandus ja Kuidas algselt Keskaegses käsitöös kästitöö käsitööd tehti ja puudsid masinad,algusets kuidas see neil lõpuni valmistati kõik välja kukkus. käsitsi.Töövõtted uuenesid väga aeglaselt. Kuid sellele vaatamata oskasid keskaegsed käsitöömeistrid valmistada kauneid ja keerulisi esemeid, mille otstarbekuse ja maitseka kujunduse üle võib imestada praegugi. Käsitöö meister oli oma töökojas ainuke
Esimeses osas kirub kultuuri allakäiku. 1. filosoofia roll ühiskonnas on langenud 18.-19. sajandil oli filosoofia avaliku arvamuse juhtija. 19. saj keskel tõusid esile loodusteadused ja sestsaadik on eetilised mõistuseideed kõrvale jäänud. Selles süüdistab ta ka filosoofe. Filosoofiast sai peaaegu filosoofia ajalugu, loov vaim oli ta maha jätnud. 2. uus eluviis on inimestele laastavalt mõjunud Majanduse mõju kultuurile: vähenenud on sõltumatute eksistentside arv (käsitöömeistrid on muutunud vabrikutöölisteks, iseseisvad kaupmehed näiteks ametnikeks). Pidev olelusvõitlus ei lase kultuurile keskenduda. Ületöötamine viib keskendumisvõimetuseni (pärast tööd otsitakse pingutust mittenõudvaid tegevusi). Spetsialiseerumine. Mentaliteedimeediumis domineerivad nüüd arvamused ja tunded, mida mõistuseideed seni korrastasid ning alla surusid. Nt natsionalism, mida ta nimetab väärituks ja absurdini viidud patriotismiks.
seisuse poolt loodud Rahvuskoguga. (Peagi järgnesid neile ka madalamat päritolu või edumeelsemad aadlikud ja sündis Asutav Kogu.) Asutava Kogu esimeste otsuste seas olid muuhulgas kirikukümnise (maks kirikule) kaotamine ja kirikuvarade riigi omandusse võtmine. Kirikumaid hakati müüma (maksta tuli vaid sissemaks, muu 20aasta jooksul). Maad oli enim vaja talupoegadel, aga neil polnud isegi sissemaksu jaoks raha. Maid hakkasid kokku ostma kodanlus, kaupmehed, käsitöömeistrid, poodnikud, õpetajad, apteekrid jt. Just need olid ühiskonnakihid, kes said revolutsioonist enim kasu, mitte päris vaesed. Kirik kaotas lisaks maadele ka oma ülesandeid: 1. Kirikliku laulatuse asemel tunnistati revolutsiooni ajal kodanlikku abielu (riigiametniku poolt sõlmitud) 2. Sündide ja surmade registreerimine, mis varem oli olnud kiri ülesanne, läks riigiametnike kätte. 3
heegeldusega padi. Fileepitsi sõlmimiseks kasutatakse võrgunõela ja pulka. Tänapäeval nimetatakse fileepitsiks sammaste ja ahelsilmuste heegeldatud mustreid. Hargipits Hargipitsi heegeldamine on väga vana käsitöövõte. Leedus oli hargipitsi heegeldamine populaarne XIX sajandi teisel poolel, eriti tuntud olid imeilusate pitsesemete tegijatena LõunaLeedust Dzukijast pärit käsitöömeistrid. Naised heegeldasid värvilisest villasest lõngast mütse, mida kaunistatu lisaks pikkade paeltega. Setu pits Värvilist setu pitsi hakati setumaal valmistama 19.sajandi keskel. Nende pitsidega kaunistati pühaserättide ehk ikoonilinade otsi, rahvarõivaste juurde kuuluvate pealinikute otsi ja mitmeid pulmakommetega seotud tekstiiliesemeid. Setu naised on tänaseni au sees hoidnud esiemade
suuresti heast geograafilisest asendist, sest asuti oluliste ida-lääne suunaliste kaubateede ääres Venemaa ja Lääne-Euroopa vahel. Neli Eesti linna- Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu, kuulusid ka Hansa liitu, omades seeläbi ka laialdasi kaubanduslikke privileege. · Käsitöö keskaegsetes linnades: Keskaegsele kaubandusele oli iseloomulik, et enamuse sisseveetavast kaubast moodustas tooraine, millest kohalikud käsitöölised tootsid vajaminevaid kaupu. Käsitöömeistrid olid oma huvide kaitseks koondunud tsunftidesse (keskaja lõpuks oli Tallinnas ~20 tsunfti). Tsunftid hoolitsesid om liikmete majandusliku heaolu eest ja võitlesid kaupmeestega, et need ei ujutaks transiitkaupadega üle kohalikku turgu ja seeläbi ei alandaks toodete hindu. Probleemiks olid ka nn tsunftijänesed e tsunftidesse mittekuuluvad käsitöölised, kellel oli linnades töötamine keelatud, aga kes alevites või maahärrade juures töötades olid tsunftidele
Pikk tänav oli Rakvere peatänavaks 19. saj. lõpuni. Seal tegutsesid erinevad käsitöömeistrid (sepad, rätsepad, kingsepad, kellassepad jne.), kõrtsid, võõrastemajad, apteek, kauplused, koolid jm. Kui linn keskajal linnamäelt allapoole laienes, oli Pikk tänav Rakvere peatänavaks läbi viie sajandi. Mitmel erineval ajastul ümberehitatud majade hulgas võib leida omapäraseid hooneid. 19. sajandil ja 20. sajandi esimesel poolel oli Pikk tänav peamine Rakvere äritänav, kus asusid nii pank, kauplused, restoranid, võõrastemajad.
soola Venemaalt läbi Eesti Euroopasse: karusnahku ja muid loomanahku. vaha ja mett, lina ja kanepit ja loomanahku. Eesti oma kaupadest oli peamiseks väljaveoartikliks teravili, eelkõige rukis Loe ka: http://www.e-ope.khk.ee/oo/evoti/kaubandus2/hansakaubandus_ja_eesti.html Käsitöö keskaegsetes linnades: Keskaegsele kaubandusele oli iseloomulik, et enamuse sisseveetavast kaubast moodustas tooraine, millest kohalikud käsitöölised tootsid vajaminevaid kaupu. Käsitöömeistrid olid oma huvide kaitseks koondunud tsunftidesse (keskaja lõpuks oli Tallinnas ~20 tsunfti). Tsunftid hoolitsesid oma liikmete majandusliku heaolu eest ja võitlesid kaupmeestega, et need ei ujutaks transiitkaupadega üle kohalikku turgu ja seeläbi ei alandaks toodete hindu. Probleemiks olid ka nn tsunftijänesed e tsunftidesse mittekuuluvad käsitöölised, kellel oli linnades töötamine keelatud, aga kes alevites või maahärrade juures töötades olid tsunftidele
Põltsamaa on üks kesk-eestis Jõgeva maakonnas asuv linn millel on ka oma ajalugu ja rahvariided. Siin on Põltsamaa lipp ja vapp. Põltsmaa vapp Põltsamaa lipp 2 Põltsamaa rahvariided Veel 18.sajandi lõpul ja 19 sajandi algul kandsid Põltsamaa noorikud piduliku peakattena linukat ehk sabaga tanu. Selle rohkem Põhja-Eestis tuntud peakatte kaunistasid saksa käsitöömeistrid lilltikandiga. Linuk, nagu villane õlakate sõbagi, jäi 19. sajandi esimese poole jooksul kasutusele veel vaid pruudirõiva osana. 18. sajandialgul levisid siin moerõivastuse eeskujul värvli külge tihedatesse voltidesse seatud kaharad mustad seelikud, mille alläärt kaunistas taimemustris helmetikand (helmetari, kudrustükk). 18. sajandi keskpaigasthakati siin kandma meile juba hästi tuntud triibuseelikuid. Tähelepanuköidavad ka Põltsamaa laiad
Katalooniasse tulevad inimesed vaid neid kliseesid ega hooli kohalikest väärtustest. Need on inimesed, kes omal maal ei karjuks iial tänaval, ei jooks päev läbi alkoholi ega lõhuks kõiki vaateaknaid, mida nad oma "koduteel" näevad. Costa Brava kuurortlinnas Lloret de Maris on olukord praeguseks selline, et seal elamine on muutunud võimatuks. Turistide nõudlusega kohandumine Turistid tahavad suveniire, kunsti, käsitööd, kultuurisündmusi. Paljudes turismipiirkondades on käsitöömeistrid kasvavale nõudlusele reageerinud ning on teinud oma toodete disainis muutusi, et nad vastaksid paremini uute klientide maitsele. Turistide huvi võib tõsta kunstnike eneseväärikustunnet ja aidata kultuuritraditsiooni säilitada. Ent kultuuritoodete kommertsiks muutudes võib kultuur kokkuvõttes vaesuda. Kohaliku kultuuri muutumine äriks Turism võib muuta kohaliku kultuuri kaubaks, kui usutraditsioonid, kohalikud tavad ja
tööliskiht Seisuslikud: kaotati seisuslikud privileegid Ideoloogilised: loodi parlamente ka mujal Euroopas ( Rootsi,Austria,Ungari,Saksamaa,Preisimaa ), valgustusideede levik Euroopas, rahvusluse teke. Valitsus püüdis luua ülemaalist moraali kultust, dekristianiseerimine. Püüti luua ka Mõistuse kultust Kes said revolutsioonist(selle ajal) kasu? *Kirikumaade võõrandamisel läksid need müüki.Maid ostsid kodanlus,kaupmehed,käsitöömeistrid,podium,õpetajad, apteekrid jt. ( kasusaajad oli militated kirikumeeste hilisemate pretensioonide vastu ) *vannet mitte andnud vaimulikud said oma huvides kasutada ära traditsioonide suurt jõudu,revolutsiooniaja raskusi ja igapäevaelu vastuolusid,et külvata viha revolutsioonilise võimu vastu > Vendees puhkes 1793 aastal mäss *vaimulikud > 1793.aasta dekreet usukultuste vabaduse kohta *riik muutus ilmalikuks
vabrikutes ja tehastes. Kõige suuremaks erinevuseks oli see, et puudusid masinad. Algusest lõpuni valmistati kõik käte jõul. Sepal oli näiteks kasutada vaid ääs, mille tulel ta raua tuliseks ajas, siis alasile asetas ja vasariga tagus, kuni sepis sai vajaliku kuju. Niisugused käsitöövõtted päris sepp oma isalt, kelle töö jätkajaks ta tavaliselt oli. Töövõtted uuenesid väga aeglaselt. Kuid sellele vaatamata oskasid keskaegsed käsitöömeistrid valmistada kauneid ja keerulisi esemeid, mille otstarbekuse ja maitseka kujunduse üle võib imestada praegugi. Linnakodaniku kodu Elu keskaegses majas erines oluliselt tänapäevasest elust. Puudusid kõik praegusaja mugavused: kraanivesi, keskküte, elektrivalgus jms. Tavaliselt oli linnaelaniku kodu käsitöölisele ühtlasi töökojaks, kaupmehele laoruumiks ning kontoriks. Milline võis olla küll müra, kui näiteks üksteise võidu tagusid viie
nõtkelt väänduvad naturalistliku taimornamendiga Rokokoo toa sisekujundus oli kavandatud kui kunstiteos. Seal leidusid valdavalt elegantne ja ehitud mööbel, väiksed skulptuurid, dekoratiivsed peeglid ja vaip. Need täiendasid arhitektuuri, reljeefe ja seinamaalinguid ISELOOMUSTUS Rokokoo ajal kasvas tarbekunsti osatähtsus: ruumide kujundus, gobeläänid, mööbel, lauanõud, riietus jne. Kõikidel tarbekunsti aladel saavutasid käsitöömeistrid kõrge professionaalsuse. Nende töö oli peen ja maitsekas. Tarbekunstis oli 18. sajand portselani õitseaeg. Portselan oli keraamika liik. Valgele savile lisati jahvatatud kivimeid ning sellest tehtud vorm põletati ja glasuuriti. Rokokoo armastas väikseid esemeid ja kaunistuseks motiive, lilledest, lintidest, väänlevatest taimedest, luikedest, linnukestest jne. Portselani põhiväärtus seisneb selles, et ta on kõva ja temast saab
Lääne-Eestis kasvatati rohkem veiseid (rohumaad!), Lõuna-Eestis sigu. · Lisaks tegeleti küttimise ja kalapüügiga (põhiliselt sisevetel, mererannikul puudus elanikkond, kes oleks sellega püsivalt tegelenud) · Arvestatav tähtsus oli ka metsmesindusel (mesi ainus magusaine, vaha järele nõudlus Lääne-Euroopas) · Suur osa vajalikke töö- ja tarberiistu valmistati kodus oma jõududega, kuid mõningatel aladel kujunesid välja oma käsitöömeistrid, näiteks raua tootmine ja töötlemine sepad, relvasepad, ehete valmistamine, pottsepad (XI saj. Võeti kasutusele potikeder). · Kaubeldi naabritega. Peamiselt tegeleti vahetuskaubandusega, kuid tänu soodsale asendile oli olulisel kohal ka vahenduskaubandus. Rahvakoosolekud ja ülikud: · XI-XII sajandil oli valdav osa rahvast vabad inimesed, kes olid oma varanduslikult ja õiguslikult seisundilt enam-vähem võrdsed. · Tähtsamaid küsimusi arutati rahvakoosolekul.
kaitsesid ja tullakse Jerusalemma ühtse juhtivuse muhameedlastel Jerusalemm vallutati Tulemus? ordusid koju tagasi külastamiseka alla. e tagasi. muhameedlaste poolt nurjus nurjus Ristisõdade tulemus Ristisõdijad sundisid Islami usulisi tihedamini koostööd tegema. Euroopas tihenesid kaubanduslikud suhted. Euroopa käsitöömeistrid õppisid idamaalastelt seni tundmatuid käsitöö võtteid (paberi valmistamine) Sõjad avardasid eurooplaste maailmapilti. Ristisõdijatel ei õnnestunud Jerusalemma Püha Maad enda valdusesse saada. Hukkus palju ristisõdijaid(6 miljonit) Ida ja Lääne kristlus jäi ikkagi eraldatuks, nende vahel süvenes vaen. KESKAJA ÜHISKONNA SEISUSED Keskaja ühiskonna seisused Vaimulikud Aadlid Talupojad Kõrg-aadlid Alam-aadlid
Renessanssiajal hakati jäljendama ja kasutama antiikset ladina keelt. Vaheapealset perioodi peeti keeleliselt alaväärseks, hiljem laienes see suhtumine kogu vahepealse aja kultuurile. Periodiseeringuna tuli keskaeg kasutusele 17. saj saksa ajalooõpikutes, kust see levis ka mujale. "Keskaeg" kui sünge, barbaarne ja primitiivne. Liialdamine: nt nõiajahi omistamine sellele ajajärgule. Keskaega idealiseeriti romantismis: rüütellikkus, osavad käsitöömeistrid vastukaalust vabrikutoodetele. Tegu on samuti liialdatud võrdkujuga. Keskaja alguseks peetakse 5. saj täpsemini aastat 476, kui kukutati viimane Lääne-Rooma keiser. Samuti algusdaatumiteks Frangi riigi rajamine ja 313. a Milaano edikt. Lõpuks peetakse 1453 a. Bütsantsi pealinna Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt; 1492- rekonkista lõppu Hispaanias ja Kolumbuse Ameerikasse jõudmist;
Alates kümnenda sajandi keskpaigast hakkasid regulaarselt mängu tulema ka taime. Inimeste kujutisi esineb suhteliselt harva ja harilikult on neid käsitletud poolnaturalistlikus laadi, mis on vastuolus vabameelsusega lindude ja loomade esitlemisel. Kunstiajaloolased eristavad viikingite kunsti arenguteel kuut etappi, mida tähistavad teatavad muudatused kaunistamisstiilis. Näib, et maitse-eelistuste vahetumisi dikteerisid meretaguse kunstiteostest eeskuju võtnud käsitöömeistrid. Kõige esimest stiili esindavad näiteks Gotlandilt Broa kalmest leitud rakmenaastud, mille puhul on Skandinaavias esmakordselt rakendatud ,,haarav metslooma" motiivi see on keerulise kujuga, tihtipeale eseme päiseossa paigutatud loom, kelle käpad ümbritsevad teisi kujunduselemente. Kaks järgmist etappi Borre ja Jellinge olid suurel määral ajaliselt kattuvad ja mõlema õitseaeg ulatus üheksanda sajandi keskpaigast kümnenda sajandi teise pooleni
Väljaveos oli kõige minevam kaup luksus- ja moeesemed, mida tarbisid Euroopa ja Ameerika aristokraadid. Kaubandussuhetele lisasid uut hoogu koloniaalvallutused Aasias, Aafrikas ja Ameerikas. Tööstuse ja kaubanduse arengu sotsiaalseks tulemuseks oli kodanluse kujunemine ja tema jõukuse kasv. Suurkodanluse seas olid manufaktuuriomanikud, pankurid, kaupmehed ja reederid. Väikekodanluse hulka kuulusid poodnikud ja käsitöömeistrid. Seisuslik kord Prantsuse ühiskond jagunes rangelt seisusteks. Privileeritud seisused oli vaimulikud ja aadel, nendesse mittekuuluvad inimesed moodustasid nn. kolmanda seisuse, kes oma töö ja maksudega pidi ülal pidama kaht privilegeeritud seisust. Esimene privilegeeritud seisus, vaimulikkond, moodustas umbes 0,5% elanikkonnast. Vaimulikkond jagunes "mustadeks" ja "valgeteks". Esimesed olid kloostrites elavad mungad ja nunnad, teised vaimulikud väljaspool kloostreid.
Jan võttis lahingutes kasutusele nn vankerkantsi talupojavankrites kiiresti kokkupandava kaitsekilbi, mille vastu raskerelvastuses ratsavägi osutus abituks. Pärast neid võite teravnesid aga lahkhelid hussiitide endi leeris, aegajalt tekkis isegi relvakokkupõrkeid. Eeskätt põhjustas vastuseisu see, et olles haaranud kiriku varad ja võtnud enda kätte linnade valitsemise, ei soovinud kariklastespanid, kaupmehed ja käsitöömeistrid enam toetada taboriitide püüdeid jätkata feodalismivastast võitlust. Siiski korraldati ühine sõjakäik Moraavia hussiitide abistamiseks. 1422. aastal suri hussiitide sõjaline juht Jan Zizka, tema asendaja on ajalikku läinud Prokop Suure nime all. Olles võimetu hussiite sõjaliselt võitma, kutsus katoliku kirik neid 1433. aastal osalema Baseli kirikukogul. Seal pöördusid taboriidid kristliku maailma poolemanifestiga, milles ründasid teravalt
paksud õlgedest viilkatused, mis toetusid puust postidele. Jomoni kultuur Yayoi kultuur Hariduselu Enne hiina hieroglüüfkirja tulekut ei olnud jaapanlastel oma kirjasüsteemi. Õppetöö toimus suulises ja praktilises vormis. Hõimutarkade kaudu said tuntuks ja kandusid põlvest põlve edasi müüdid jumalatest ning esivanematest, teated ajaloost. Külades olid õpetajadeks käsitöömeistrid ja taidurid. Buda mungad hakkasid õpetama budismi ja konfutsianismi põhitõdesid, selle kõrval aga ka hiina hieroglüüfkirja, mida loeti jaapani keeles. Hiina kultuurimõjude sissetung Jaapani keskaja alguseks võib pidada Yamato perioodi (300 - 710), mille nimi pärineb tolleaegselt juhtivalt hõimuliidult. Sageli nimetatakse seda ajajärku võtmeaugukujuliste kalmete (matmispaikade) järgi ka kofun'i perioodiks.
Tootmise arengu alguseks võib nimetada aega, millal inimene leiutas esimese tööriista. Ühiskondliku arengu ja tootmise esimeseks ja pikimaks arenguetapiks loetakse agraarühiskonna ajajärku, mis algas umbes 10000 aastat tagasi ja millal inimesed hakkasid tegelema paikse karjakasvatuse ja põllumajandusega. Agraarühiskonda iseloomustab põllumajanduslik tootmine ja käsitöö. Tootmine oli hajutatud ning hinnatud olid mitmekülgsete võimetega käsitöömeistrid, kes valmistasid unikaalseid esemeid. 18. Sajandi keskpaigas muutus ühiskondade käitumine ja mõtlemislaad, mille tulemuseks oli tööstusrevolutsioon. Tekkis industriaalühiskond, mille põhilisteks tunnusteks olid tootmise spetsialiseerumine, kontsentreerumine, maksimeerimine, tsentraliseerimine, standardiseerimine ja sünkroniseerimine. Eelmainitud tunnused eeldasid suurtööstuse
Peamine rõivamaterjal oli siiski tekstiil, mida kaunistasid ehted, näiteks rinnanõelad, rinnakeed, sõlg või pronkstraadist spiraalikesed. Tarbeesemete hulka kuulus ka NUGA. Elamud sarnanesid varasema perioodi omadele. Majad olid üheruumilised kerisahjuga nurgas. Lisaks oli majapidamise juures mitmed hooned laut, ait jm. Enamasti tegeleti ikka põllundusega (rukis) ja karjakasvandusega. Naised tegelesid ka käsitööga näiteks kootud vaibad. Elukutselised käsitöömeistrid olid sepad ja laevasepad. Milline oli Eesti haldusjaotus muinasaja lõpul? Halduslikult jagunes Eesti maakondadeks ja need omakorda kihelkondadeks. Maakond oli iseseisev poliitiline üksus, mida juhtusid kihelkondade vanemad ja mis sõlmisid rahu või sõdis oma äranägemise järgi. Suuremad maakonnad olid: Läänemaa, Saaremaa, Harjumaa, Reval, Järvamaa, Virumaa, Ugandi, Sakala. Ja väiksemad Alempois, Nurmekund, Vaiga, Jogentagana, Mõhu, Nurmekund, Soopoolits. 13. Mis on linnus
armastusjumala atribuuti. Skulptuuris viljeleti aia-ja pargiskulptuuri ning pisiplastikat (eriti portselanist), mis on enamasti koketeeriva maiguga nagu kogu rokokookunst. Lõbutsevaid faune ja nümfe kujutas Clodion (1738-1814). Üks tema kuulsamaid töid on "Saatür". Tarbekunst Rokokoo ajal kasvas tarbekunsti osatähtsus: ruumide kujundus, gobeläänid, mööbel, lauanõud, riietus jne. kõikidel tarbekunsti aladel saavutasid käsitöömeistrid kõrge professionaalsuse. Nende töö oli peen ja maitsekas. Tarbekunstis oli 18. sajand portselani õitseaeg. Portselan oli keraamika liik. Portselan leiutamine Euroopas sattus igati sobivasse aega. Rokokoo armastas väikseid esemeid ja kaunistuseks motiive, lilledest, lintidest, väänlevatest taimedest, luikedest, linnukestest jne. Portselani põhiväärtus seisneb selles, et ta on kõva ja temast saab vormida kõiki neid asjakesi, rääkimata inimeste kätest ja jalgadest
Kaheksakand - Kaitseb meie hinge ja kodu eksimiste eest eestlaste tähtsaim märk. Eesti rahvapärases ornamendis on kaheksakanna motiivistik levinud ülemaaliselt. Arvatakse, et kaheksakanna märki ei võtnud me üle mitte krislikult kirikult, vaid see sümbol esines meie rahvakultuuris varem. Sageli on kaheksaharulised tähed keerukad ning mitmekihilised tähe sisse on kombineeritud teisi kujundeid: ruute, rombe, kolmnurki, riste jt. Võib oletada, et käsitöömeistrid tugevdasid sel moel sümboli väge. Geomeetrilistes kirjades, mis on domineerivad eriti Lõuna-Eestis, kuuluvad kaheksakannamotiivid sageli koos kaksikristimotiividega kõige tavalisemate motiivide hulka. Silmusnelinurk - Silmusnelinurka on peetud looduse ühtsuse tähiseks, maagiliseks hoiatuseks ja toetuseks, aga ka manala (surnute asupaik) märgiks. Üldisem kui puuesemetel on silmusnelinurga kasutamine tekstiilide kaunistustes: kinnastel, Setu vöödel , Lõuna-Eesti tikandeis.
Kõige suuremaks erinevuseks oli see, et puudusid masinad. Algusest lõpuni valmistati kõik käte jõul. Sepal oli näiteks kasutada vaid ääs, mille tulel ta raua tuliseks ajas, siis alasile asetas ja vasariga tagus, kuni sepis sai vajaliku kuju. Niisugused käsitöövõtted päris sepp oma isalt, kelle töö jätkajaks ta tavaliselt oli. Töövõtted uuenesid väga aeglaselt. Kuid sellele vaatamata oskasid keskaegsed käsitöömeistrid valmistada kauneid ja keerulisi esemeid, mille otstarbekuse ja maitseka kujunduse üle võib imestada praegugi. Käsitöömeister Töötas oma töökojas ja oli selle täielik peremees. Temale kuulusid nii tööriistad kui toodang, mis oli määratud kas vahetuseks või müügiks. Kuid käsitöömeister ei töötanud töökojas üksi. Tema abimeesteks olid õpipoisid ja sellid. Iga poiss, kes unistas käsitöömeistri ametist, pidi läbi tegema vaevalise tee õpipoisist selliks ja alles siis
vabrikutes ja tehastes. Kõige suuremaks erinevuseks oli see, et puudusid masinad. Algusest lõpuni valmistati kõik käte jõul. Sepal oli näiteks kasutada vaid ääs, mille tulel ta raua tuliseks ajas, siis alasile asetas ja vasariga tagus, kuni sepis sai vajaliku kuju. Niisugused käsitöövõtted päris sepp oma isalt, kelle töö jätkajaks ta tavaliselt oli. Töövõtted uuenesid väga aeglaselt. Kuid sellele vaatamata oskasid keskaegsed käsitöömeistrid valmistada kauneid ja keerulisi esemeid, mille otstarbekuse ja maitseka kujunduse üle võib imestada praegugi. Käsitöömeister Töötas oma töökojas ja oli selle täielik peremees. Temale kuulusid nii tööriistad kui toodang, mis oli määratud kas vahetuseks või müügiks. Kuid käsitöömeister ei töötanud töökojas üksi. Tema abimeesteks olid õpipoisid ja sellid. Iga poiss, kes unistas käsitöömeistri ametist, pidi
vabrikutes ja tehastes. Kõige suuremaks erinevuseks oli see, et puudusid masinad. Algusest lõpuni valmistati kõik käte jõul. Sepal oli näiteks kasutada vaid ääs, mille tulel ta raua tuliseks ajas, siis alasile asetas ja vasariga tagus, kuni sepis sai vajaliku kuju. Niisugused käsitöövõtted päris sepp oma isalt, kelle töö jätkajaks ta tavaliselt oli. Töövõtted uuenesid väga aeglaselt. Kuid sellele vaatamata oskasid keskaegsed käsitöömeistrid valmistada kauneid ja keerulisi esemeid, mille otstarbekuse ja maitseka kujunduse üle võib imestada praegugi. Käsitöömeister Töötas oma töökojas ja oli selle täielik peremees. Temale kuulusid nii tööriistad kui toodang, mis oli määratud kas vahetuseks või müügiks. Kuid käsitöömeister ei töötanud töökojas üksi. Tema abimeesteks olid õpipoisid ja sellid. Iga poiss, kes unistas käsitöömeistri ametist, pidi
suurtes vabrikutes ja tehastes. Kõige suuremaks erinevuseks oli see, et puudusid masinad. Algusest lõpuni valmistati kõik käte jõul. Sepal oli näiteks kasutada vaid ääs, mille tulel ta raua tuliseks ajas, siis alasile asetas ja vasariga tagus, kuni sepis sai vajaliku kuju. Niisugused käsitöövõtted päris sepp oma isalt, kelle töö jätkajaks ta tavaliselt oli. Töövõtted uuenesid väga aeglaselt. Kuid sellele vaatamata oskasid keskaegsed käsitöömeistrid valmistada kauneid ja keerulisi esemeid, mille otstarbekuse ja maitseka kujunduse üle võib imestada praegugi. Käsitöömeister Töötas oma töökojas ja oli selle täielik peremees. Temale kuulusid nii tööriistad kui toodang, mis oli määratud kas vahetuseks või müügiks. Kuid käsitöömeister ei töötanud töökojas üksi. Tema abimeesteks olid õpipoisid ja sellid. Iga poiss, kes unistas käsitöömeistri ametist, pidi läbi tegema vaevalise
tsunftist väljaviskamise. Kõige selle tõttu käsitöömeister rikkaks küll ei saanud, aga elas seisusekohaselt ära. Samas pidurdas keskaegne tsunftikorraldus käsitöö ja majanduse arengut. Tsunftid reguleerisid ka tootmisega mitteseotud käsitöölise elu külgi: organisatsiooni liikmeskond moodustas ühise kaitsesalga, veetis koos vaba aega (joodud), pidas ühiselt usupühi, tegeles hoolekandega jne. Tsunftisiseseid asju otsustasid ainult käsitöömeistrid, kellel oli isiklik töökoda ja kelle teenistuses olid täisliikmeks püüdlevad sellid ja õpipoisid. 4.5. Keskaegne kaubandus: Varakeskajal oli kaugkaubanduse tähtsus tühine, mida põhjustas naturaalmajanduse valitsemine, linnade hääbumine ja kaubanduse ohtlikkus (viletsad teed; algelised meresõiduoskused; viikingite ja araablaste rüüsteretked). Linnade taaasteke ja käsitöö areng andsid tõuke kaubanduse arengule
Kõige selle tõttu käsitöömeister rikkaks küll ei saanud, aga elas seisusekohaselt ära. Samas pidurdas keskaegne tsunftikorraldus käsitöö ja majanduse arengut. Tsunftid reguleerisid ka tootmisega mitteseotud käsitöölise elu külgi: organisatsiooni liikmeskond moodustas ühise kaitsesalga, veetis koos vaba aega (joodud), pidas ühiselt usupühi, tegeles hoolekandega jne. Tsunftisiseseid asju otsustasid ainult käsitöömeistrid, kellel oli isiklik töökoda ja kelle teenistuses olid täisliikmeks püüdlevad sellid ja õpipoisid. 4.5. Keskaegne kaubandus: Varakeskajal oli kaugkaubanduse tähtsus tühine, mida põhjustas naturaalmajanduse valitsemine, linnade hääbumine ja kaubanduse ohtlikkus (viletsad teed; algelised meresõiduoskused; viikingite ja araablaste rüüsteretked). Linnade taaasteke ja käsitöö areng andsid tõuke kaubanduse arengule
siidiusside kasvatamise ja siidiriide saamise saladust. Kogu ristitud Euroopas levisid Bütsantsis valmistatud ikoonid, jumalateenistuse riistad ja klaasnõud. Neid võis kohata õige laialdaselt Iirimaal kuni Venamaani välja. Pidev riigi järelevalve tagas küll linnakäsitööliste toodangu ühtlase ja kõrge taseme, kuid hakkas ajapikku pidurdama tootmistehnika arengut. Samal ajal toimus Lääne-Euroopas küllaltki kiire protsess. Seepärast hakkasid just Itaalia käsitöömeistrid Oma toodanguga Bütsantsist ette jõudma, seda nii kvaliteedi kui ka hinna osas. Järgmisel sajandil elas Bütsantsi käsitöö üle sügava kriisi. Selle tõttu paljud käsitöölised laostusid ning täiendasid linna alamkihtide arvukat peret. 11 Orjad ja koloonid. Kuni I aastatuhande lõpuni moodustasid orjad ja koloonid üsnagi suure elanikkonna Bütsantsi ühiskonnast. Eriti kasvas orjade arv edukate
sajandil. Samas eksisteeris jorubade püha linn Ife juba 8. sajandil. Pärimuse kohaselt olevat jumal loonud just seal musta ja valge inimese. 13. sajandil oli Ife tõeline suurlinn linna ümbritsesid muldvall ja kraav, savist majad olid varustatud veevärgiga, peatänavaid katsid keraamilised plaadid, linna keskel asus tervest hoonete kompleksist koosnev valitsejaloss. Tunti rauasulatamist ja rauatöötlemist, kuid valmistati vaid kultusesemeid. Pronksivalu alal olid Ife käsitöömeistrid eriti osavad see keeruline pronksivalutehnika võis pärineda Egiptusest. Nii pronks- kui ka terrakotakujud on ife kuulsamad elemendid.kujutati jumalaid, kuningaid, õukondlasi ning auväärseid esivanemaid. GHANA (4. sajand pKr) Ghana oli rajatud Senegali ja nigeri jõe vahelisele territooriumile, tänapäeva Ghanast umbes 800 km loodes. Riigi nimi tuleneb valitseja tiitlist ghana ehk sõjapealik. 8. sajandi araabia
Puritanismi ühiskondlik kandepind Puritanismi levikut soodustas Inglismaa majanduslik areng ja sellega kaasnenud muutused ühiskonna struktuuris. Tööstuses rajas endale teed kapitalistlik manufaktuur, mis viis kokku kapitalisti juhtimise ja professionaalsete oskustega töötajate töö. See ühendus võis olla nii tsentraliseeritud manufaktuur või hajamanufaktuur. Manufaktuur võis kujuneda mitmel viisil. Ntks oskuslikult tegutsenud käsitöömeistrid suutsid laiendada tootmist ja muuta oma töökojad kapitalistlikeks manufaktuurideks. Enamasti loodi need siiski kapitaliga, mis oli hangitud väljaspool käsitöönduslikku tootmist. Inglismaa majanduslikus aregus ja jõukuse kasvus etendas väga suurt osa väliskaubandus. Sellega tegelesid kaubakompaniid, millele feodaal-absolutistlik riik andis väliskauplemise privileegi. Ilmaliku kutsumuse õpetus Kalvinismi keskne dogma oli predestinatsioon ehk ettemääratuse õpetus
kesklöövi kõrgus. Inimene tunneb end seal väga väiksena (ohsa vaesekene). Gooti kirikus puuduvad seinamaalid. Seinu lõhestavad nüüd kõrged rikkaliku raamistusega värvilistest klaasidest aknad, mille läbi tuleb müstilist valgustvitraaz. Pole kõrged. Tallinn oli üks keskaja paremini kindlustatud linnu. ¾ Tallinna linnamüürist on alles. Keskaegses apteegis müüdi komme. Tallinna toomkirik, Oleviste kirik. Ainult Itaalia ei võta gooti stiili üle, jäävad romaanile truuks. Käsitöömeistrid tegid nii skulptuure kui maale. Gootis ehitakse kirikuid. Käsikäes töötasid ehitusmeistritega kiviraidurid, kes raiusid välja kõik plastilised ehitusdetailid. Järjest rohkem tuleb kirikusse ümarfiguur plastilisena. Temaatikas toimus suur muutus. Maalikunst: värvilised suured klaasaknad on vitraaz. Kuulub maalikunsti alla. Põhiliselt kujutati piibliteemalisi kompositsioone, kirikud mõjusid klaashoonetena. Itaalias on vitraazi vähe, seal põhiline seinamaal
Puritanismi levikut soodustas Inglismaa majanduslik areng ja sellega kaasnenud muutused ühiskonna struktuuris. Tööstuses rajas endale teed kapitalistlik manufaktuur. Tsentraliseeritud manufaktuur töölised töötasid ühes tootmishoones. Hajumanufaktuur töölised töötasid kodus, nad said manufaktuuriomanikult tooraine ja andsid talle üle toodangu, mille eest neile maksti kindlat palka. Manufaktuuri kujunemine: ° oskuslikult tegutsenud ning kokkuhoidlikud käsitöömeistrid suutsid laiendada tootmist ja muuta oma töökojad kapitalistlikeks manufaktuurideks; ° manufaktuurid loodi kapitaliga, mis oli hangitud väljastpoolt käsitöönduslikku tootmist, olgu siis kaubandusest, liigkasuvõtmisest või mõisamajandusest. Töölistele tähendas uus ettevõtlusvorm töö intensiivistumist, eriti tsentraliseeritud manufaktuuris. Tööl tuli hakata käima oma kodus või tsunftimeistri juures.
Tallinn. Tartus 3400, Narvas 3000, Pärnus 2000, Kuressaares 1400. Peeter I kinnitas 1712. aastal vaid Tallinna linnaõigused. Tartu, Pärnu ja Narva linnaõigusi tunnistasid Vene võimud küll juba Põhjasõja ajal sõlmitud kapitulatsiooniaktidega, kuid vastavad privileegid sõlmiti alles 1731. aastal. Linnakodanike koorekihi moodustasid raehärrad (magistraat), neile järgnesid suurgildi koondunud kaupmehed ja literaadid, ning seejärel väikegildi kuuluvad tsunfti käsitöömeistrid. Kodanikuks saamine eeldas veel 18. sajandilgi väärikat päritolu, kuulumist luteri kirikusse, kaubanduse õppimist või käsitöömeistri seisust ning kinnisvara omamist linnas. Eestlased moodustasid linnade alamkihist 72,5%. Õiguskorraldus: Ühiskonda hakkasid juurduma seni tõukunud Rootsi õigus, mida 1734. aastal kodifitseeriti. 1737. a maapäevadel esitati viiest raamatust koosneva Liivimaa hertsogkonna rüütli ja maaõigus, mis sisaldas nii tsiviil- kui kriminaalõigust
Eesti linnade olulisus ja jõukus tulenes suuresti heast geograafilisest asendist, sest asuti oluliste idalääne suunaliste kaubateede ääres Venemaa ja Lääne-Euroopa vahel. Neli Eesti linna- Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu, kuulusid ka Hansa liitu, omades seeläbi ka laialdasi kaubanduslikke privileege. Keskaegsele kaubandusele oli iseloomulik, et enamuse sisseveetavast kaubast moodustas tooraine, millest kohalikud käsitöölised tootsid vajaminevaid kaupu. Käsitöömeistrid olid oma huvide kaitseks koondunud tsunftidesse (keskaja lõpuks oli Tallinnas ~20 tsunfti). Tsunftid hoolitsesid om liikmete majandusliku heaolu eest ja võitlesid kaupmeestega, et need ei ujutaks transiitkaupadega üle kohalikku turgu ja seeläbi ei alandaks toodete hindu. Probleemiks olid ka nn tsunftijänesed e tsunftidesse mittekuuluvad käsitöölised, kellel oli linnades töötamine keelatud, aga kes alevites või maahärrade juures töötades olid tsunftidele majanduslikeks
annaabi.ee 
