Pitsid läbiaegade (0)

Iiri pits
Iiri pits ehk heegelgipüür.
19 . saj keskpaiku hakati Iirimaal jäljendama heegeltehnikas Veneetsia
pitse. Tehnika levis kõikjal iiri pitsi nime all. Pitsid tehti peenest linasest lõngast. Viinis hakati samas tehnikas pitse tegema jämedast puuvillasest lõngast ja need said tuntuks viini heegelgipüürina.
Iiri pits koosneb eraldi heegeldatud motiividest, mis hiljem ühendatakse tervikuks võrgu abil.
Brügge pits
Brügge pits oli tuntud juba 16.sajandil. Kõige rohkem aitasid pitsi populaarsuse levimisele kaasa Belgia linna Brügge elanikud, seepärast hakatigi pitsi linna nime järgi kutsuma. Üks brügge pitsi liik on heegelnõelaga heegeldatud paelad , mis imiteerivad poepitse. Paelad ühendatakse kettkaarekestega ja nii moodustavad omapärased linikute, kraede ,patjade, kardinate mustrid.
Päikese pits
Päikesepits on alguse saanud Kanaari saartelt Hispaaniast täpsemalt tenerife saarelt. Selle järgi kutsutakse seda tenerife pitsiks.
Kolmekümnendatel ja neljakümnendatel oli see pits tuntud kui Polka ämblikuvõrgu pits. Need ümmargused mustrid on tavaliselt kangastelgede, puu või plastiku peal tehtud.
Neid tehakse nõelaga. Algupäraselt ei kasutatud seda pitsi kangastel tihti, aga 20. sajandi esimesel poolel läks pitside kandmine moodi.
Süstik pits
Prantsuse ehk süstik pitsi heegeldus tekkis Euroopas 18. sajandil. Sel ajal oli eriti moes kaunistada nii naiste kui ka meeste riideid pits kraedega. Nendega kaunistati seelikuid, varruka suid ja valmistati nööpe. Kui saadi aru et seda pitsi saab lausa näppu vahel heegeldada, muutus süstikpits kättesaadavaks ka lihtsatele inimestele. Siis ta unustati ta mõneks ajaks ja alles 20. sajandi lõppu poole hakati tema vastu jälle huvi tundma. Praegusel ajal on prantsuse süstikpits muutunud üha popimaks, on juurde mõeldud uued heegeldusviisid ja abivahendid .
Fileepits
Fileepits ehk võrkpits on vana sõlmimistehnika. Arvatakse, et filee pits võib olla kõige vanim dekoratiivne kangas . Euroopas olid võrkpitsid laialdaselt levinud kuni tüllimasina leiutamiseni.
Filee on iidne pitsi liik, mida tehti ka kloostrites nunnade poolt. Esimesed märgid fileepitsist , kui mitte “kalavõrgust” on aastast 1295 St. Paul’si Katedralist, kus asus filee pitsi heegeldusega padi .
Fileepitsi sõlmimiseks kasutatakse võrgunõela ja pulka . Tänapäeval nimetatakse fileepitsiks sammaste ja ahelsilmuste heegeldatud mustreid .
Hargipits
Hargipitsi heegeldamine on väga vana käsitöövõte. Leedus oli hargipitsi heegeldamine populaarne XIX sajandi teisel poolel, eriti tuntud olid imeilusate pitsesemete tegijatena Lõuna-Leedust Dzukijast pärit käsitöömeistrid. Naised heegeldasid värvilisest villasest lõngast mütse, mida kaunistatu lisaks pikkade paeltega.
Setu pits
Värvilist setu pitsi hakati setumaal valmistama 19.sajandi keskel. Nende pitsidega kaunistati pühaserättide ehk ikoonilinade otsi, rahvarõivaste juurde kuuluvate pealinikute otsi ja mitmeid pulmakommetega seotud tekstiiliesemeid. Setu naised on tänaseni au sees hoidnud esiemade käsitööoskusi, kandes endas setude arusaama värvi ja vormi ilust, mis peegeldub meile vastu ka värvilise setu pitsi mustrirütmidest.
Sissejuhatus
Pits on eriline õhuke heegeldatud, tikitud või punutud õhuline tekstiilitoode. Selle valmistamine nõuab aega ja oskust.
Pitsid on aegade algusest hinnatud palju tööd ja aega nõudva teostuse ja kõrge kunstilise taseme poolest väga kõrgelt.
Pitse on maailmas tuhandeid ning kõigil neil on oma köitev ajalugu ja saamislugu . Uurimustööna tutvustame teile x erinevat pitsiliiki. Kuna paljud pitsid on vajunud unustustehõlma ning tänapäeva tehnika on need välja tõrjunud, siis valisime välja tuntumad.
Niplispits
Niplispits ehk pulgapits ehk padjapits on põimimise liik, kus niit on keeratud lühikestele puust, luust või metallist niplispulkadele ja põimimine toimub spetsiaalsel padjal. Põimimisel kasutatakse ainult kahte põhiliigutust - niidi ristamine ja keerutamine.
Niplispitsi algust on raske määratleda nii ajaliselt kui kohaliselt. Osa autoreid arvab , et pitsi tegemine algas juba Vanas Roomas. Nende arvamus põhineb leitud väikestel silindritel, mis meentuavad niplamise pulka. Kindlad teated pitsi tegemisest lähevad tagasi 15 sajandisse, mil Charles esimene andis välja dekreedi, et pitsi tegemiste peab õpetama koolides ja kloostrites Belgias. Alles 16 sajandi teisel poolel saavutas niplispits suurema populaarsuse ning pitsid hakkasid ilmuma ka portreede ja piltide peale.