Pikk tänav rakveres & vihula mõis (0)

• Pikk tänav oli Rakvere peatänavaks 19. saj. lõpuni. Seal tegutsesid erinevad käsitöömeistrid (sepad, rätsepad, kingsepad, kellassepad jne.), kõrtsid, võõrastemajad, apteek , kauplused, koolid jm.
  
• Kui linn keskajal linnamäelt allapoole laienes, oli Pikk tänav Rakvere peatänavaks läbi viie sajandi.
  Mitmel erineval ajastul ümberehitatud majade hulgas võib leida omapäraseid hooneid . 19. sajandil ja 20. sajandi esimesel poolel oli Pikk tänav peamine Rakvere äritänav, kus asusid nii pank , kauplused, restoranid , võõrastemajad.
  Rakvere Pikk tänav on tähtis kogu Eesti ärkamisajale. Pikk tänav 32 ehitati 1809. aastal Rakvere elementaarkool, kus said hariduse Eesti rahvuseepose Kalevipoeg kavandaja F.R. Faehlmann ja looja F.R. Kreutzwald . Samas koolis oli hiljem õpetajaks Eesti rahvusliku liikumise üks juhte, kirjanik ja seltsitegelane Juhan Kunder.
  Pikk 40 alustas 1807 tööd kreisikool, seal jätkasid ka Kalevipoja autorid oma õpinguid. Kreisikoolis õppisid kunstnikud Carl Timoleon Neff , Karl Ludvig Maibach. Faehlmanni ja Kreutzwaldi sõber Jakob Johan Nocks töötas kreisikoolis õpetajana. Hiljem on siin koolis õppinud riigivanem Otto Strandmann , teadlased Villem Alttoa, Julius Mark, kunstnikud Paul ja Kristjan Raud, kirjanikud Jüri Parijõgi ja Evald Tammlaan jt
  
• Rakvere linna Pika tänava üheks pärliks kindlasti on Rakvere Linnakodaniku Majamuuseumi hoone, mis asub Pikk 50 ning see Ajalooliline hoone ehitati pikale tänavale 18.saj. teisel poolel. Esimesest omanikust peale on kinnistu olnud peamiselt käsitöömeistrite ja kaupmeeste valduses. Muuseum avati hoones 19.detsember 1983, mil see oli esimene omataoline Baltikumis. Täna kajastab Rakvere linnakodaniku majamuuseum 19.sajandi käsitöölise kodu. Avatud on erinevad püsinäitused ja ajutised näitused.
  
• Kindlasti üheks teiseks Rakvere Pika tänava tuntuimaks ja suurimaks hooneks on Rakvere Kolmainu kirik ehk Mihkli kirik rajati 15. sajandi alguses Rakvere ordulinnuse lähedale. Algas see siis kõik 1400 . aastal kui kivikiriku ehitus on seiskunud müürimeister Simoni lahkumise tõttu ning kui 1957 – restaureeritakse kantsel ja altar ning kiriku sisemus saab praeguse värvilahenduse
  

Elamu Pikk t. 21
Üks väheseid 18. sajandi lõpust säilinud puitelamuid Rakveres . Ehitatud aastatel 1797-98 kingseppmeister J. H. Schultzi tellimusel.
Hoone on ühekorruseline, kivikattega poolkelpkatusega. Maapinna järsu languse tõttu ida suunas on õuepoolne vundament kõrge, võimaldades pääsu keldritesse hoovile avanevate uste kaudu. Põhiplaan on ristkülikuline; algne ruumijaotus oli arvatavasti sümmeetriline: keskel mantelkorsten (pole säilinud), kahel pool eluruumid . 1860. a. paiku tehtud ümberehitusel pikendati hoonet põhja suunas umbes 4,5 m.
Hilisemate rekonstrueerimistega on muudetud siseruumide jaotust; pööningule (hoone lõuna ja põhjaotsal) lisati väikesed korterid.

• 1882 uksed avas linna esimene avalik raamatukogu, esimest korda mängiti linnas eestikeelset näitemängu (võõrastemaja "Balti Hoov " saalis Pikk tn. 7 Juhan Kunderi "Mulgi mõistus ja tartlase tarkus")
  1886 hakkas tegutsema seltsi "Ööpik" näitetrupp (esiktükiks naljamäng "Teie käsu peale, herra leitenant") .
  

1910 aadressil Pikk tn. 16 avati linna esimene kino ("Illusioon")
tööle hakkas Rakvere tärklisevabrik .

• Vihula mõis (saksa k. Viol) oli rüütlimõis Haljala kihelkonnas Virumaal. Kaasajal jääb kunagine mõis Vihula valda Lääne-Viru maakonnas .
  
• Vihula mõisa on esmakordselt mainitud 1501. aastal, mil see kuulus Lodede aadlisuguvõsale.
  
• 17. ja 18. sajand kuulus mõis Helffreichidele, kes lasid rajada barokkstiilis mõisasüdame.
  
• 1810. aastal omandasid mõisa Schubertid, kellele kuulus mõis kuni 1919. aasta võõrandamiseni ja mõisasüda kuni 1939. aasta ümberasumiseni.
  
• Barokkstiilis mõisasüda rajati juba 18. sajandi esimesel poolel.
  
• Härrastemaja sai oma praeguse kuju 1880. aastatel, mil hoonet Friedrich Modi projekti järgi ümber ehitati.
  
• 19. sajandil rajati ka hulk stiilseid kõrvalhooneid, mis moodustavad paisjärve kaldal kauni kompleksi.
  
• Mõisa sissesõidutee äärde rajati Schubertite vappe kandvad kivipostid.
  
• Teise maailmasõja järel asus mõisahoones hooldekodu .
  
• Hoone sai kõvasti kannatada 1982. aasta tulekahjus, mille järel algasid mõisakompleksi ulatuslikud restaureerimistööd.
  
• Kaasajal on mõisakompleks eravalduses, pargis paiknevas kõrvalhäärberis tegutseb külalistemaja.
  
• Hetkel on ka mõisas külalistemaja/ hotell , Vihula mõis koosneb erineval aegadel ehitatud paljudest ehitistest, mis moodustavad nauditava ansambli, kus saab imetleda lisaks härrastemajale ka viinavabrikut, tuvimaja, jääkeldrit, palmimaja ning teha meeldejäävaid jalutusretki mõisa pargis.
  Kolme aastaga saab Vihula mõisakompleksist maaklubi tüüpi keskus, mis on ainulaadne kogu Baltikumis. Naturaalsete värvide ja materjalide kasutamise kõrval on püütud säilitada hoonete algupäraseid detaile.
  Hotellis asuvates tubades on püütud jälgida Uniquestay Hotelsi ketile iseloomulikke värvilahendusi ja sisekujundust, mis on omamoodi firmamärk.
  Kõikides tubades on tasuta internet ja lame- ekraan arvutid , kohvi ja tee valmistamise võimalus, miniseif, satelliit TV, minibaar , hommikumantlid, sussid ning aroomiteraapia vannivahud, kehageelid ja šampoonid. Enamikes tubades on mullivann, mõnedes tubades dush.
  
• Vihula mõisal eksisteerib ka selline asi nagu “maja firmaroog ”.
  
• See on toit, millega ettevõte püüab oma külastajat üllatada, mis on leidnud puhkajate heakskiidu ja mis on kohapeal alati tellitav .
  
•  Tegemist on toiduga, mida ainult sellest ettevõttes saab ning kuhu perenaine ja peremees või peakokk on sisse pannud oma soojad tervitused.
  
• 
  Asukohakirjeldus:  Tallinnast 90 km, Viitnalt 20 km, Rakverest 30 km, Palmse mõisast 15 km, Sagadi mõisast 6 km, mere randa 4 km.