Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Elu keskaegses linnas (1)

3 HALB
Punktid

Elu keskaegses linnas
Barbarid hävitasid Rooma riigi. Osa Rooma linnad purustati, osa hääbusid ise. IX sajandil hakkas Euroopa muutuma . Euroopas kasvas rahvaarv, täiustusid põlluharimisviisid ja tööriistad. Need uuendused soodustasid käsitöö eraldumist põlluharimisest. Linnade tekkimist soodustasid ka linnade pidev rüüstamine, käsitöö ja kaubanduse allakäik. Linnad tekkisid kaubateede ristumiskohtadesse, traditsiooniliste laadaplatside juurde, kirikuelu keskustesse, linnuste lähedusse, sest nendes kohtades oli võimalik oma toodangut edukamalt turustada või pakkusid suuremat turvalisust.
Kaubanduses oli põhiline kaup tooraine , käsitöökaupu liikus kaubateedel vähe. Esimesel kohal oli riidekaup, teisel kohal oli metall ja kolmandal kohal oli sool ja heeringas. Keskajal sõideti Lääne-Euroopasse mööda merd . Merereis kaasnes suure ettevalmistuse ja riskiga . XII - XIII sajandil oli Euroopas kaks tähtsamat sisemaakaubateed. Esimene kaubatee läks läbi Champagne’I ja teine kulges läbi Alpi mägede Šveitsi ja sealt Saksamaale.
Käsitöös valmistati kõik asjad käsitsi. Töövõtted uuenesid neil väga aeglaselt, kuid sellele vaatamata suutsid käsitöömeistrid valmistada kauneid ja keerulisi esemeid. Üks tähtsaimaid muutusi käsitöös oli käsitöö eraldumine põllumajandusest. Käsitöölised kuulusid erialade järgi ametitesse ehk tsunftidesse . Tsunftid koondusid omakorda suurematesse organisatsioonitesse ehk gildidesse.
Elu keskaegses linnas #1 Elu keskaegses linnas #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-10-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 20 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor jannu1995 Õppematerjali autor
Hõlmab seitsmenda klassi ajalugu.

Sarnased õppematerjalid

Elu keskaegses linnas
1
docx

Elu keskaegses linnas

peeti pidustusi ja viidi täide kohtuotsuseid. Turuplatsil oli häbipost neile, kes olid seadusi rikkunud. Turuplatsil toimusid ka hukkamised. Kui jõudsin turuplatsile, siis parajasti toimus seal üks pidu. Kohal olid rändmuusikud ja veiderdajad. Tänavad olid väga kitsad ja kõverad, põiktänavatest ei mahtunud isegi hobuvankriga läbi. Solk ja prügi visati otse tänavale. Majad olid ehitatud nii kivist kui ka puust, kuid tihedalt üksteise vastu ja nii oli tuli kiire levima. Linnas oli kohustuslik hoida igas majas pang, mis oli vett täis ning ehitati ka tornid, mille otsast kontrolliti, et kuskil ei põle.Tavalised majad olid 2-3 korruselised. Esimesel korrusel asus töökoda, teisel olid eluruumid ja kolmandal korrusel oli panipaik või ladu. Korruste jaotus oli selline, sest paljud inimesed olid käsitöölised ning töötati ja elati ühes majas. Vaeste ja haigete eest hoolitseti hospidalides. Seal olid need inimesed, kes ei suutnud ise omale elatist teenida.

Ajalugu
Keskaegsed linnad
6
doc

Keskaegsed linnad.

poolaastal ("istuv" ja "puhkav" raad) - bürgermeister (Sks.) rae juhatuse liige = linnapea - meer (Pr.) (Tln.-s 15.saj. 4 tk.) · Rae ülesanded: linnade majandus ja kaitseküsimused linnade heakord vaestehoolekanne kohtumõistmine välissuhtlus (teiste linnade või senjööridega) · Linnakodanik - pürjel e. bürger - oli isiklikult vaba ja täieõiguslik linnaelanik · Linnakogukonna liikmeks saadi: linnas sündides rae otsuse põhjal peale kodanikuvande andmist ja kodanikeraamatusse kirjutamist NB! Linnakodaniku õigused sõltusid: tööalast (N: jõukad kaupmehed olid privilegeeritumad) varanduslikust seisundist (N: majaomanikel teatud eesõigused) 3 TSUNFTIKORRALDUS KESKAJAL · Keskaegne väiketootja, kellele kuulusid tootmisvahendid ja käsitööline = tööriistad ning oma tööle tuginev majapidamine NB

Ajalugu
Elust keskaajal
14
docx

Elust keskaajal

Turuplatsil oli häbipost neile, kes olid seadusi rikkunud. Turuplatsil toimusid ka hukkamised. Kui jõudsin turuplatsile, siis parajasti toimus seal üks pidu. Kohal olid rändmuusikud ja veiderdajad. Tänavad olid väga kitsad ja kõverad, põiktänavatest ei mahtunud isegi hobuvankriga läbi. Solk ja prügi visati otse tänavale. Majad olid ehitatud nii kivist kui ka puust, kuid tihedalt üksteise vastu ja nii oli tuli kiire levima. Linnas oli kohustuslik hoida igas majas pang, mis oli vett täis ning ehitati ka tornid, mille otsast kontrolliti, et kuskil ei põle. Tavalised majad olid 2-3 korruselised. Esimesel korrusel asus töökoda, teisel olid eluruumid ja kolmandal korrusel oli panipaik või ladu. Korruste jaotus oli selline, sest paljud inimesed olid käsitöölised ning töötati ja elati ühes majas. Vaeste ja haigete eest hoolitseti hospidalides. Seal olid need inimesed, kes ei suutnud ise omale elatist teenida.

Ajalugu
Agraar ühiskond-keskaja linnaelu ja kirik
2
doc

Agraar ühiskond, keskaja linnaelu ja kirik

Kordamisküsimused (töö 09.03) 1. talupojad ja mõisamajandus (148-151 lk) Agraarühiskond: põllud (millised?), koormised, turusuhted 2. Linnad (lk 156, 158, 161) Linnaelu areng, linna sisekord ja valitsemine, linn ja senjöör, rahavahetajad ja pangad, 3. §23 eluolu ja kultuur linnas, linnaelu (lk 161, 164) Prostitutsioon 4. Ristiusk ja kirik (lk 168-171) Kirikulõhe, paavstivõim, 962., Gregorius VII, Innocentius III. 1. Keskaegne ühiskond oli agraarühiskond: elati peamiselt maal ja elatuti põllumajandusest. Enamik inimesi olid talupojad ja nemad tootsid valdava osa ühiskonna rikkustest. Lääne- Euroopa talupojad sõltusid kõrgkeskajal oma isandatest - feodaalidest. Maa, mida talupojad

Ajalugu
Keskaegsed Euroopa linnad kui majanduse ja kultuuri keskused
3
doc

Keskaegsed Euroopa linnad kui majanduse ja kultuuri keskused

kaitset. Linna südameks oli turuplats,kuhu viisid kõik tähtsamad tänavad. Tänavad oli kitsad, läbikäikude ja siseõuede võrgustikud. Linna ülesehitus meenutas kontsentrilisi ringe-linna südame ümber oli all-linn,seda ümbritsesid eeslinnad,mis sulasid kokku linnalähedaste küladega. Müürid jagasid asustuse kaheks-selleks,mida kaitsti ja selleks, mis piiramise ajal ohvriks langes. Linna põgenesid talupojad. Kes olid end peitnud linnas 1 aasta ja 1 päev, said vabaks ja võisid jääda linna elama. Linna juhtis linna raad, eesotsas oli linnapea. Raad käis koos raekojas. Paljudes linnades peeti raekoja ees turgu. Raekoja platsil toimusid ka koosolekud, mõisteti õigust ja viidi täide kohtuotsuseid. Nii romaani kui gooti suurimad saavutused arhidektuuris on seotud kirikutega. Romaani stiili olulisemate tunnuste hulka kuulub ümarkaar. Selle iseloomulik uste, akende, siseruumis silindervõlvile, ümarad on ka

Ajalugu
keskaegse linna elu-olu
8
docx

keskaegse linna elu-olu

Jõgeva Ühisgümnaasium Keskaegse linna elu-olu Referaat Nimi: Klass: Juhendaja: 03.10.2011 Sisukord Sissejuhatus Valisin teema ,,Keskaegse linna elu-olu", sest tahtsin saada rohkem teada keskaegsetest linnadest. Uurin kaubavahetusest keskajal, kuidas toimis käsitöö, kuidas tekkisid keskaegsed linnad ning elust keskaegses linnas. Tahan teada saada, milline nägi välja linnakodaniku kodu, kui palju erinesid keskaegsed linnad tänapäevastest linnadest ning miline oli keskaegse Eesti linna elu-olu. Linnade tekkimine Kui barbarid Rooma riigi hävitasid kadusid ka vanaaja linnad. Vaid Vahemere ääres jäid mitmed linnad püsima, kuid neid polnud võimalik võrrelda vanaaja suurte linnadega. Feodaalne killustatus ja vaid oma vajadusi rahuldav algeline tootmine ei soodustanud ka

Ajalugu
LINNAD KESKAJAL
7
docx

LINNAD KESKAJAL

Järgnevas referaadis tuleb juttu keskaja linnade tunnustest, nende elanikest ja ehitistest ja linna toimimisest ning süsteemist. Ajaloolistest linnadest ongi keskaegne struktuur kõige paremini jälgitav Tallinnas- säilinud on stiihiliselt, puhtfunktsionaalse loogika alusel kujunenud tänavavõrk, mis järgib linnuselt turuplatsi ning mereni ja ümberkaudsetele maadele suunduvaid radu. Tallinna keskaegne linnamüür oli oma aja suurimaid ja tugevamaid kaitsesüsteeme kogu Põhja-Euroopas. Elu keskaegses majas erines oluliselt tänapäevasest elust. Puudusid kõik praegusaja mugavused nagu näiteks kraanivesi, keskküte, elektrivalgus ja palju muud. Tavaliselt oli linnaelaniku kodu käsitöölisele ühtlasi töökojaks, kaupmehele laoruumiks ning kontoriks. Kuid tänapäeva ühiskonnas on inimesele kodu koduks ning kontor kontoriks. Võrreldes keskaega tänapäevaga, on muutunud ametite tähtsused. Pooled tööd on tänapäeval

Ajalugu
Eesti keskaegsed linnad
6
doc

Eesti keskaegsed linnad

Ajad on võrreldes varasematega muutunud. Kui vanasti tervitasid sind pikalt rännakult kodulinna jõudes toredad kaitsetornid ja võimas ringvall, siis nüüd on ennast parasiitidena eeslinnadesse väljaspool linnamüüre asutanud igasugused kaltsakad ja kerjused. Külmavärinad tulevad peale, kui sellisest agulist läbi sõita! Need mõisnike käest pagenud talupojad arvavad, et saavad linna tulles hea elu peale, siis nad eksivad. Raad on küll kuulutanud, peale aasta ja päeva linnas viibimist ei pea enam isanda juurde tagasi minema, aga kas selle peale on mõeldud, mida need talunikud siin linnas küll tegema hakkavad. Ja kui nende seas hakkavad levima veel haigused ­ pidalitõbi, katk ja muud, siis hoidku taevas teisi linnaelanikke. Linna südameks oli turuplats Kui võrrelda keskaegset linna külaga, siis oli vahe tohutult suur. Kõrged kirikud ja tornidega linnamüür paistsid rändajale juba kaugelt silma. Linna pääses hästi valvatud väravate kaudu.

Ajalugu




Kommentaarid (1)

ibab profiilipilt
ibab: MEga mõtetu tõesti
12:52 20-12-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun