Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"kärestik" - 49 õppematerjali

kärestik on naaberlõikudega võrreldes suurema kaldega jõe pikiprofiili osa. Jõe veerežiim on jõe veetaseme ajaline muutumine.
kärestik

Kasutaja: kärestik

Faile: 0
thumbnail
1
doc

Hüdrosfäär

Vettpidav kiht on mitteläbilaskev materjal(savi). Vooluveekogud (ojad/jõed) kulutavad ja kuhjavad pinnavorme ning kujundavad Maa pinnamoodi. Pikiprofiil ­ jõe sängi põhja kuju lähtmest suudmeni. Jõe lang on veetaseme keskmine langus meetrites jõe 1 km pikkuse lõigu kohta. Juga on vee langemine jõesängis olevalt astangult. Kärestik on kivise ja ebatasase sängiga madal kiirevooluline jõelõik. Kosk on suure langu ja kiire vooluga jõe osa, kus jõesängi kalle on suur. Kasakaad on joastik, mitmeastmeline juga. Äravool on kindlas ajavahemi- kus valgalalt veekogusse voolava vee hulk. Äravool sõltub ilmastikuting.(sademekestvus, hulk, intensiivsus ja aurumisest -õhutemp, niiskus, tuule kiirus) ja geofraafilised omadused (valgala suurus/kuju, abs/suht. kõrgus, läbivool järvedest). Vooluhulk on vedeliku kogus,...

Geograafia
145 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Veekogud

Kose lang on suurem kui kärestikul. Vesi siiski voolab kosest alla, mitte ei lange. Seega erineb kosk langeva veega joast. Kuna veevool on väga kiire on peenem settematerjal ära kantud ning kosk voolab mööda kivist põhja. Kärestik on naaberlõikudega võrreldes suurema kaldega jõe pikiprofiili osa. Kärestiku lang on väiksem kui kosel. Kiirema veevoolu tõttu on peenem settematerjal ära kantud ning kärestik voolab mööda kivist põhja Juga on langeva veega vooluveekogu lõik. Juga erineb kosest selle poolest, et kose vesi ei lange, vaid voolab mööda jõesängi. Eesti kolm kõrgeimat juga (joastikku) on Valaste juga 30,5 meetrit, Kivisilla juga 22,8 meetrise ja Karjaoru juga 15, 9 meetrise langusega. Kõrgeim looduslik juga Eestis on Jägala juga. Maailma kõrgeim juga on Angeli juga Venezuelas. Eesti ja Euroopa veerohkeim juga on Narva juga....

Loodus õpetus
35 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Jõed, järved, kliima

KAART1: 1-kihnu 2-matsalu laht 3-noarootsi ps 4-soela väin 5-abruka saared 6-tallinna laht 7-sõrve ps 8-kurakurk 9-osmussaar 10-narva laht 11-kõpu ps 12-suur väin 13-suur pakri 14-hara laht 15-juminda ps 16-väike väin 17-vormsi 18-pärnu laht 19-pärispea ps 20-harikurk 21-ruhnu 22-väike pakri 23-vilsandi saared 24-voosikurk 25-viimsi ps 26-eru laht 27-kolga laht 28-muhu 29-kihnu väin 30-tahkuna ps 31-prangli 32-aegna 33-naissaar 35-tagamõisa ps KAART2: 1-kasarijõgi 2-jõelähtmejõgi 3-mullutu suurlaht 4-narva veehoidla 5-pedjajõgi 6-narva jõgi 7-pärnujõgi 8-võrtsjärv 9-saadjärv 10-põltsamaajõgi 11-jägalajõgi 12-keilajõgi 13-endlajärv 14-tamula järv 15-võhandu jõgi 16- emajõgi 17-ülemiste järv 18-lämmi järv 19-vääna järv 20-valgejõgi 21-loobu 22-väike emajõgi 23-navestijõgi 24-ahjajõgi 1.)Veelahe-kahe jõgikonna vaheline piir, mis on alati kõrgem koht. Jõgikond-maa-ala, kus jõestik saab oma vee.jõestik-peajõgi koos oma lisa-ja harujõgedega...

Geograafia
39 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Geograafia mõisted

Jõe langus-Jõe lähte ja suudme kõrguste vahe meetrites Jõe lang-Jõe veetaseme keskmine langus m/km pikkuse lõigu kohta. Jõe pikiprofiil-Languse jaotus erinevatel jõelõikudel Juga-Astang, kust vesi vabalt alla kukub Jõestik-Peajõgi koos lisajõgede ja harujõgedega. Jõgikond-Ala, kust jõgi saab oma vee. Kaskaad-Joad langevad üksteise järel mitmelt astangult alla. Kosk-Suurema languga jõelõik, kus vesi kiiresti alla voolab. Kärestik-Kitsam koht jõesängis, kust vesi suure kiirusega läbi voolab. Lisajõgi-Teatud peajõkke suubuv jõgi. Peajõgi-Jõgi, millesse suubuvad lisajõed. Pinnavesi-Alatised veekogud(järv, tiik, jõgi, oja, kanal) ja ajutised veekogud(karstiojad,- järved) Põhjavesi-Kogu maasisene vaba vesi Sisevesi-Koosneb nii põhja- kui ka pinnaveest Suurvesi-Igal aastal ühel ja samal ajal korduv jõgede ja järvede veetaseme kõrgseis. Tulvavesi-Ajutine...

Geograafia
27 allalaadimist
thumbnail
9
pptx

Jõed - slideshow

JÕED Keit Arula, Maarja Lutsar, Kadri Talvik 2012 Click to edit Master text styles Jõe lähe on koht, Second level Third level kust jõgi saab alguse. Fourth level Jõe lähteks võivad Fifth level olla allikas, soo, järv või veehoidla, sulav liustik jne. Jõe valgla on maa-ala, millelt vesi sellesse jõkke voolab. · Jõe voolukiirus on jõe veekihi liikumise kiirus, mis sõltub jõe langust. Mõõdetakse m/s või km/t, mõnikord dm/s. · Jõe lang on mingi jõelõigu pikkuse ja selle languse suhe. Mõõdetakse m/km kohta. · Jõe langus on jõe lähte ja...

Geograafia
10 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eesti pinnavormid

Liivikud on kruusa- ja liivatasandikud. Vooluveetekkelised pinnavormid on jäärak e. ovraag (vihmasadude tagajärjel nõlvadelt tekkinud uurded) ning jõeorud (ülemjooksul sälkorg, keskjooksul moldorg ja alamjooksul lammorg). Lamm on oru osa, mis vaid suurvee ajal on vee all. Terrass on astang uue lammu kohal. Kaldavall on suurvee ajal sängist väljunud liiv. Soot on mahajäetud jõelooge. Kärestik on madal, kiirevooluline jõeosa. Juga on astang jõesängi. Meretekkelised pinnavormid on murrutuspank (aluspõhja kivimeisse kulutatud järsak), murrutuslava (murrutuse kestmisel taanduvad pangad maismaa suunas ning mere ja panga jalamil moodustub murrutuslava), murrutuskulpad (kui panga jalamil paljanduvad pehmemad kivimid, tekivad sinna koopataolised õõnsused ehk murrutuskulpad), rannabarr (uhtmaterjali settimisel kujunenud liivavallid), maasäär (2-3 m. kõrged, sadakond m...

Geograafia
119 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Jevgeni Onegin

" ,,Ma vennaliku hellusega teid armastan" ,,Te armastage iseennast: see on objekt, kus iial vist ei ole karta pettumist." Tatjana närbub, ja ta jume on päevast päeva kahvatum. Vladimir vaevalt maldas veel olla ilma Olgata. Pulmad tulevad. Onegin hakkas jooma, oli väga palju üksi. 5pt Tatjana uskus ennustusi, und, kaardipanekut ja palju muud. Tuli lumi, erinevad märgid. Tatjana kohtab õues Agafoni. Heidab sängi, näeb und: Lagendikul voogab ta ette must kärestik . Sellest viivad üle õrred. Tuul on vinge. Hange taga suur karu, kes hakkab teda taga ajama. Teed pole, jookseb metsa. Jõud saab otsa. Kase alt kahmab karu ta sülle ja viib onni. Kaob. Toas on kollid..ja Onegin. Kõik kuuletuvad talle. Onegin avab ukse, ütleb 'minu'. Tuleb Olga ja Lenski. Onegin ajab nad ära. Läheb noaga Lenskile kallale. Tanja ärkab. (karu, kolin, kont, nõid, osmik, purre, tont) Ballikülalised. Triquet-tamboovlane, teravmeelne poeet. Abieluettepanek Tanjale...

Kirjandus
469 allalaadimist
thumbnail
20
pdf

KK üldkursuse eksami materialid

· II kategooria - kivistised, mille: 1) leiukohtade säilimine olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel on kaheldav; 2) tervikeksemplaride leiud esinevad harva. Looduse üksikobjekt - Kaitstav looduse üksikobjekt on teadusliku, esteetilise või ajaloolis-kultuurilise väärtusega elus või eluta loodusobjekt, nagu puu, allikas, rändrahn, juga, kärestik , pank, astang, paljand, koobas, karst või nende rühm, mida kaitstakse LKS alusel. Kaitse alla võtmise eeldused: · ohustatus · haruldus · tüüpilisus · teaduslik või ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus või · rahvusvahelistest lepingutest tulenev kohustus Kaitse- eeskiri · Kaitseala, püsielupaiga ja kaitstava looduseüksikobjekti kaitsekord määratakse kaitse-eeskirjaga...

Keskkonna kaitse
331 allalaadimist
thumbnail
13
pdf

Eksami materialid

Maateaduse peamised osad on loodusgeograafia ehk füüsiline geograafia ja geoloogia Loodusgeograafia tähtsamad harudistsipliinid on: geomorfoloogia(teadus Maa reljeefist ja pinnavormidest) meteoroloogia(teadus Maa atmosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest) klimatoloogia(teadus Maa kliimast kui pikaajalisest ilmade reziimist) hüdroloogia(teadus Maa hüdrosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest) okeanograafia (maailmamere uurimisega tegelev teadusharu) mullageograafia(muldade levikut ja selle põhjuseid uuriv teadusharu) biogeograafia(teadus elusorganismide ja nende koosluste geograafilisest levikust) paleogeograafia(teadus Maa biosfääri arengust geoloogilises minevikus) maastikuökoloogia (teadus, mis uurib aineringete ja energiavoogude, samuti organismide ja nende koosluste dünaamikat loodusgeograafilistes kompleksides e. maastikes) Kõigi maateaduste harudega on oluliselt seotud kartograafia ja geoinformaatika, mis tegelevad ru...

Maateadus
225 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Jõevähk ja lõhe

JÕGI LOODUSE ÕPETUS Kärestik on naaberlõikudega võrreldes suurema kaldega jõe pikiprofiili osa. Kärestiku lang on väiksem kui kosel. Kiirema veevoolu tõttu on peenem settematerjal ära kantud ning kärestik voolab mööda kivist põhja http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%A4restik JÕEVÄHK Kogu maailmas elab üle 500 liigi mageveevähke, Euroopa looduslikes veekogudes on kohalikke liike viis, PõhjaEuroopas kolm ja Eesti looduslikes veekogudes vaid üks ­ jõevähk. Vanemate inimeste mälestused meie veekogude vähirikkusest on lausa muinasjutuliselt uskumatud: jõevähki toodi söögiks vanni, pesukausi või kotiga...

Loodusõpetus
13 allalaadimist
thumbnail
37
pdf

Veeringe

Ka jõel järjestikku paiknevad T kosed moodustavad kaskaadi. E A D U S kärestik M Kärestik ­ naaberlõikudest suurema kaldega jõeosa, A mille ulatuses vool on kiirem A ja jõe põhi kivisem. T E A D U S S U D A E T...

Maateadus
66 allalaadimist
thumbnail
21
ppt

Veekogude esitlus ChatliinV

Põhjavees on tihti lahustunud palju mineraale, mis on dissotsieerunud ioonideks. Suure ioonidesisaldusega põhjavett võidakse kasutada ravi- või joogiveena. Jõed Jõgi on mööda maapinda kulgev looduslik mageda veega vooluveekogu. Väikseid jõgesid nimetatakse ojadeks. Amazonas on maailma suurim, maailma pikim ja veerohkeim jõgi Lõuna-Ameerikas. Amazonase pikkus Marañóni lätteist 6500 km Kärestikud Kärestik on naaberlõikudega võrreldes suurema kaldega jõe pikiprofiili osa. Kärestiku lang on väiksem kui kosel. Kiirema veevoolu tõttu on peenem settematerjal ära kantud ning kärestik voolab mööda kivist põhja Kosed Kosk on väga suure languga vooluveekogu lõik. Kose lang on suurem kui kärestikul. Vesi siiski voolab kosest alla, mitte ei lange. Seega erineb kosk langeva veega joast. Kuna veevool on väga kiire on peenem settematerjal ära kantud ning kosk voolab mööda kivist põhja...

Loodus õpetus
8 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Elmar Kits

Ta sündis 27.04.1913 Tartus müürsepa perekonnas ning suri 24.03.1972 Tartus. HARIDUS JA ELUKÄIK Õppis aastast 1928 Tartus H. Treffneri gümnaasiumis, seejärel Tartu poeglaste gümnaasiumis, 1932. aastal lõpetas õhtugümnaasiumi. Jätkas õpinguid 1935 "Pallases", lõpetas selle 1939 (A. Vabbe õpilasena). 1940 - 1941 K. Mäe nimelise Riigi Kõrgema Kunstikooli joonistusõpetaja. 1944 - 1949 Tartu Riikliku Kunstiinstituudi õppejõud (aastast 1947 dotsent; 1947 - 1949 monumentaalmaalikateedri juhataja). 1941 - 1944 ja aastast 1950 vabakunstnik. 1946 käis Kits loomereisil Armeenias, 1947 Kesk-Aasias ja 1955 Karjalas. Aastast 1944 Kunstnike Liidu liige. Ta on silmapaistvaimaid ,,Pallase" maalikoolkonna esindajaid. Viljeles kõiki tahvelmaalizanre, monumentaalmaali ja raamatuillustratsiooni. Alustas impressionistlikult valgusküllaste ja koloriidilt varjundirikaste maalidega: Figuur tooli ja lilledega (1939, EKM), Int...

Kunstiajalugu
53 allalaadimist
thumbnail
11
ppt

Jõed

Väikseid jõgesid nimetatakse ojadeks. Jõgede tekimine Sademed langevad maapinnale. Nad võivad : Aurustuda tagasi admosifääri Imenduda põhjavette Ülejäänud sademetest tekib maapinna süvendites vooluvesi Jõed kujunevad siis kui sedemete hulk ületab aurumise. Jõe osad Lähe Suue Lisajõgi Juga Jõeorg Kärestik Peajõgi Milline on jõe teekond ? Algab kõrgustiku nõlvalt , liustikust kõrgmaestikus , soost või järvest .Teekonnal ühineb temaga mitu lisa jõge ja ajapikku hakkab ta järjest suurenema. Jõe voolu kiirus ja suund sõõltub maapinna languse suurusest ja suunast. Lõpuks jõuab ta mingisse järve , lahte , ookeani jne. Jõgede toitumine Ekvaatori lähedal voolavaid jõgesi tõidab vihmavesi. Seal on sademeid aasta ringselt külluses, siis on ka...

Geograafia
33 allalaadimist
thumbnail
6
odt

Looduskaitse, referaat

Põlva-Valga-Võru regiooni territooriumil on hetkeseisuga loodud 180 püsielupaika, mille ülesandeks tagada I, II ja III kaitsekategooria kaitsealuste liikide kaitse ja säilimine. Kaitstav looduse üksikobjekt on teadusliku, esteetilise või ajaloolis-kultuurilise väärtusega elus või eluta loodusobjekt. Sellisteks objektideks võivad olla: puu, allikas, rändrahn, juga, kärestik , pank, astang, paljand, koobas, karst või nende rühm. Põlva-Valga-Võru regiooni tuntuim üksikobjekt on Tamme-Lauri tamm, mis 1,3m kõrguselt mõõtes on ka Eest jämedaim põlispuu ning kui Eest rahva sümbol jäädvustatud 10-kroonise rahatähe tagaküljel. Väärikaid ja tuntuid põlispuid on aga teisigi, nagu Rasina remmelgas (võimalik, et jämedaim remmelgas Euroopas), Pühajärve Sõjatamm ja Tsuura kuusk (üks kahest Eesti jämedaimast kuusest)....

Bioloogia
83 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Egiptus

4 Egiptus ­ Geograafilised ja looduslikud olud, kronoloogia Loodus · Egiptus jagunes Alam- ja Ülem-Egiptuseks o Alam-Egiptus kuni Memphise linnani o Ülem-Egiptus: Memphisest kuni Assuan'ini = esimene kärestik o I kärestikust lõuna poole jäi Nuubia · Niiluse jõe oru laius oli umbes 20km · Üleujutused tulenesid vihmaperioodidest algasid juuni lõpus-juulis · Saak koristati kevade saabudes · Üleujutuse ajal juhiti vesi veehoidlatesse terrasspõllud Kronoloogia · Maaharijate asulad u 5000 a eKr · 3000 a eKr liideti Ülem- ja Alam-Egiptus = Menes rajati Memphise linn: piiramatu kuningavõim · Kujunes hieroglüüfkiri...

Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Siseveed

Kordamisküsimused kontrolltööle ,,Siseveed". 9.kl. 1. Selgita mõisted: vesikond, jõe langus, lang, juga, kosk, kaskaad, kärestik , karst. *Vesikond - maa-ala, millelt jõed voolavad ühte suuremasse veekogusse *Jõe langus - jõe lähte ja suudme kõrguste vahe meetrites *Lang - jõe veetaseme keskmine langus meetrites ühe km pikkuse lõigu kohta *Juga - astang, kust vesi vabalt alla kukub *Kosk - suurema languga jõelõik, kus vesi kiiresti alla voolab *Kaskaad - jõelõik, kus joad langevad üksteise järel mitmelt astangult...

Geograafia
45 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Kaitsekord, Loodusvarad, Looduse mitmekesisus

piiritletud ja erinõuete kohaselt kasutatav: 1) kaitsealuse looma sigimisala või muu perioodilise koondumise paik 2) kaitsealuse taime või seene looduslik kasvukoht 3) lõhe või jõesilmu kudemispaik 4) pruunkaru talvitumispaik 5) jõevähi looduslik elupaik 6) mägra rohkem kui kümne suudmega urulinnak Kaitstav looduse üksikobjekt - teadusliku, esteetilise või ajalooliskultuurilise väärtusega elus või eluta loodusobjekt - nt puu, allikas, rändrahn, juga, kärestik , pank, astang, paljand, koobas, karst või nende rühm, mida kaitstakse käesoleva seaduse alusel. Kohaliku omavalitsuse tasandil võib kaitstavaks loodusobjektiks olla maastik, väärtuslik põllumaa, väärtuslik looduskooslus, maastiku üksikelement, park, haljasala või haljastuse üksikelement, mis ei ole kaitse alla võetud kaitstava looduse üksikobjektina ega paikne kaitsealal. Loodusobjekti kohaliku omavalitsuse tasandil kaitse alla võtmise...

Keskkonnaökoloogia
40 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Eesti geograafia

Kanjonorg on järskude, kohati rippuvate veergudega org. Selle põhja jõesäng tavaliselt ei hõlma. Kanjonilaadseid orulõike on Narva, Valgejõe, Kunda, Pius ja Võhandu jõel. 3. Vooluvee kuhje ehk akumulatsioonivormid. Kui jõgi voolab liigestatud reljeefiga alal või üle erineva kulumiskindlusega kivimite, siis tekivad kärestikud , kosed ja joad. Kärestik naaberlõikudest suurema kaldega jõe osa, mille piires vool on kiirem. Kärestiku juures on jõe põhi kivisem, sest peenem materjal on ära kantud. Kosk suure langu ja kiire vooluga jõelõik, kus vesi voolab mööda suure kaldega vastupidavamaid kivimeid. Juga järsk vee langus jõe sängis olevalt astangult. Iseloomulikud Soome lahte suubuvatele jõgedele. Kõrgelt langev vesi on mõne joa alla uuristanud katlatoalisi süvendeid ehk hiiukirne...

Geograafia
119 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Geograafia materialid

Päike käib seal alati väga kõrgelt ja soojendab tugevasti. Kogu aasta valitsevad tõusvad õhuvoolud, mistõttu sajab jube palju. Päev ja öö on kogu aeg enam-vähem ühepikkused. Aastaaegu neil aladel eristada ei saa. Lähisekvatoriaalne vööde asub kahel pool ekvaatorit. See on vahekliimavööde, mille põhitunnuseks on vihmase ja kuiva aastaaja vaheldumine. Põhjapoolkera suvel, kui päike on seniidis põhjapöörijoonel, nihkub kogu õhuringlus põhja poole. Põhjapoolkera lähisekvatoriaalses kliimavöötmes on siis samasugune niiske ja palav kliima, nagu ekvatoriaalses vöötmes. Meie talvel aga on päike seniidis lõunapöörijoonel ja põhjapoolkera lähisekvatoriaalses vöötmes on kuiv, sest sinna on nihkunud passaattuulte ala, mis toob kaasa kuiva õhku. Troopiline kliimavööde on kuiv ja palav, aasta läbi valitseb seal kõrgrõhuala, mis tekib laskuvate õhuvoolude tagajärj...

Geograafia
69 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun