Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Veeringe (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

S U D A E T A A M Veeringe M Evaporatsioon ­ auramine
A (eestikeelses erialakirjanduses: kitsamas tähenduses auramine mulla pinnalt
A T Transpiratsioon ­ aktiivne auramine taimede õhulõhedest
E Evapotranspiratsioon ­
A summaarne auramine mullalt ja taimedelt
D U S Sademed,
M infiltratsioon ja pindmine äravool
A A T E A D Pindmise äravoolu
U formeerumine elementaarvalglates
S jõe ülemjooksul pinnasevesi
M mullavesi
A põhjavesi pinnavesi
A T E A D U S Jõgikonna (jõe valgla ) skeem
M A A T E elementaar - valglad
A D U S oru perv
M säng
A kallas
A Voolusängi parameetreid
T E A D U voolu ristlõike pindala (A)
S Jõe lang on mingi jõelõigu pikkuse ja selle languse suhe.
M Mõõdetakse m/km kohta. Lang 0,1 m/km tähendab, et jõe langus 100 kilomeetrit kohta on 10 meetrit
A A km
T E A D m
U S Vee voolamise parameetrid
M A voolu kiirus (v) ­ kui pika teekonna läbib vesi ajaühikus sängis (m/s)
A vooluhulk (Q) - vooluveekogu ristlõiget ajaühiku jooksul läbiva
T vee kogus (m3/s)
E äravool - veekogus, mis teatud ajavahemikus (tavaliselt aastas) voolab valgalalt veekogusse (mm/a)
A äravoolu moodul ­ ajaühikus pinnaühikult ära voolanud vee hulk (L/s x km2)
D U S Vooluhulga dünaamika jões
M hüdrograaf ­ vooluhulga ajalist kulgu kirjeldav kõver
A A T E A D U S baasäravool ­ äravool jões, mil pikka aega ei saja M Sademete ja vooluhulga vaheline seos
A sademed äravool
A T E A D U baasäravool
S M A A T E A D U S graafik T.Tamm Veebilansi elementide osakaal sõltuvalt inimtekkelisest koormusest
M A A T E A D U S M Jõgede pikiprofiil :
A ülemjooks keskjooks
A alamjooks
T E A D U S Ülemjooks (sälkorg)
M A org: kitsas , sügav lang: suur
A vooluhulk: väike voolukiirus : kiire
T oru põhi: kivine
E (kruus, liiv), vesi külm ja
A hapnikurikas
D U S S U D A E T A A M meandreerumine
M meander
A A T E A ajatelg D U S Keskjooks (Sängorg)
M org: lai, väheste
A meandritega, tekivad sügavamad aeglase
A vooluga tsoonid lang: keskmine
T vooluhulk: keskmine,
E suur voolukiirus: aeglasem
A oru põhi: kruus, liiv, muda
D vesi soojem,
U rohkem veetaimi, ajupuit
S S U D A E T A A M M A A T E A D U S Source: McBain and Trush S U D A E T A A M Alamjooks ( lammorg )
M org: lai, palju meandreid,
A tekivad üleujutusalad: lamm , luht, terrassid
A lang: väike
T vooluhulk: suur
E voolukiirus: aeglane oru põhi: savi, liiv, muda
A vesi soe palju veetaimi, ajupuit
D U üleujutused
S Lammorg (alamjooks)
M soot
A A T E A vanajõgi, struuga
D U S S U D A E T A A M terasside tekkimine
M A A T E A D U S Kanjonorg
M A A T E A D U S Goosenecks of the San Juan River , UT
M A A T E A D U S Photo credit: Synaptic Gallery Juga
M

Vasakule Paremale
Veeringe #1 Veeringe #2 Veeringe #3 Veeringe #4 Veeringe #5 Veeringe #6 Veeringe #7 Veeringe #8 Veeringe #9 Veeringe #10 Veeringe #11 Veeringe #12 Veeringe #13 Veeringe #14 Veeringe #15 Veeringe #16 Veeringe #17 Veeringe #18 Veeringe #19 Veeringe #20 Veeringe #21 Veeringe #22 Veeringe #23 Veeringe #24 Veeringe #25 Veeringe #26 Veeringe #27 Veeringe #28 Veeringe #29 Veeringe #30 Veeringe #31 Veeringe #32 Veeringe #33 Veeringe #34 Veeringe #35 Veeringe #36 Veeringe #37
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 37 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-02-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 67 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor dragen Õppematerjali autor
alamjooks, keskjooks, ülemjooks, lammorg, juga,kosk, kärestik, meander

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
13
pdf

Eksami materialid

Maateaduse peamised osad on loodusgeograafia ehk füüsiline geograafia ja geoloogia Loodusgeograafia tähtsamad harudistsipliinid on: geomorfoloogia(teadus Maa reljeefist ja pinnavormidest) meteoroloogia(teadus Maa atmosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest) klimatoloogia(teadus Maa kliimast kui pikaajalisest ilmade reziimist) hüdroloogia(teadus Maa hüdrosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest) okeanograafia (maailmamere uurimisega tegelev teadusharu) mullageograafia(muldade levikut ja selle põhjuseid uuriv teadusharu) biogeograafia(teadus elusorganismide ja nende koosluste geograafilisest levikust) paleogeograafia(teadus Maa biosfääri arengust geoloogilises minevikus) maastikuökoloogia (teadus, mis uurib aineringete ja energiavoogude, samuti organismide ja nende koosluste dünaamikat loodusgeograafilistes kompleksides e. maastikes) Kõigi maateaduste harudega on oluliselt seotud kartograafia ja geoinformaatika, mis tegelevad ruumiliste andmete kujutamise ja korr

Maateadus
thumbnail
14
docx

Kordamisküsimused eksamiks maateadus

KORDAMISKÜSIMUSED: ÜLDMAATEADUS Atmosfääri tsirkulatsioon, tuuled Põhjalikud vastused (6-10p): 1. Kuidas toimub õhumasside liikumine põhjapoolkera parasvöötmes? Mis seda mõjutavad? Parasvöötme õhumass on õhumass, mis kujuneb paraslaiuskraadidel. Päikesekiirte languse nurk muutub aasta jooksul, sellepärast on talvel parasvöötme õhumass külm ja suvel soe. Õhu niiskus sõltub sellest, kas õhumass kujuneb mandri või ookeani kohal. Parasvöötme mandriline õhumass on kuiv, parasvöötme mereline õhumass aga niiske. Passaattuuled puhuvad õhumassi põhjapoolkeral kirdest edela suunas. Samuti on õhumasside liikumine mõjutatud Coriolisie jõust. 2. Atmosfääri tsirkulatsiooni roll Maa soojusbilansi ühtlustamisel. Atmosfääri ja maailmamere tsirkulatsioon on olulised soojuse ja niiskuse globaalse jaotuse ning soojusbilansi seisukohast. 3. Mis on ja kuidas tekivad passaattuuled? Maa pöörlemisest (Coriolise jõust) tulenev kõrvalekalle sirgjo

Maateadus
thumbnail
13
pdf

Maateaduse alused

MAATEADUS 1. Maateadus ja selle seosed teiste teadustega
 Maateaduse peamised osad on loodusgeograafia ehk füüsiline geograafia ja geoloogia
 Loodusgeograafia tähtsamad harudistsipliinid on:
 geomorfoloogia (teadus Maa reljeefist ja pinnavormidest) 
 meteoroloogia (teadus Maa atmosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest)
 klimatoloogia (teadus Maa kliimast kui pikaajalisest ilmade režiimist) 
 hüdroloogia (teadus Maa hüdrosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest)
 okeanograafia (maailmamere uurimisega tegelev teadusharu) 
 mullageograafia (muldade levikut ja selle põhjuseid uuriv teadusharu) 
 biogeograafia (teadus elusorganismide ja nende koosluste geograafilisest levikust) 
 paleogeograafia (teadus Maa biosfääri arengust geoloogilises minevikus) 
 maastikuökoloogia (teadus, mis uurib aineringete ja energiavoogude, samuti organismide ja nende koosluste dünaamikat loodusgeograafi

Maateadused
thumbnail
52
doc

Maateaduse aluste kordamine eksamiks

MAA KUJU Maateaduse peamised osad on loodusgeograafia e. füüsiline geograafia ja geoloogia Loodusgeograafia tähtsamad harudistsipliinid on:  geomorfoloogia – teadus Maa reljeefist ja pinnavormidest  meteoroloogia – teadus Maa atmosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest  klimatoloogia – teadus Maa kliimast kui pikajalisest ilmade režiimist  hüdroloogia – teadus Maa hüdrosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest  okeanograafia – maailmamere uurimisega tegelev teadusharu  mullageograafia – muldade levikut ja selle põhjuseid uuriv teadusharu  biogeograafia – teadus elusorganismide ja nende koosluste geograafilisest levikust  paleogeograafia – teadus Maa biosfääri arengust geoloogilises minevikus  maastikuökoloogia – teadus, mis uurib aineringete ja energiavoogude, samuti organismide ja nende koosluste dünaamikat loodusgeograafilistes kompleksides e. maastikes Kõigi maateaduste haru

Maateadus
thumbnail
15
doc

MAATEADUS

soe. Õhuniiskus sõltub sellest,kas õhumass kujuneb mandri või ookeani kohal 34. Troopilised tsüklonid Troopiline tsüklon on väikestel laiuskraadidel esineb tugev madalrõhuala, millega kaasnevad tugevad tuuled, vihmad ja üleujutused. Enamasti formeeruvad sooja ookeani vee kohal . Väiksemad kui parasvöötme õhumassid. Põhja-Ameerikas orkaan. Aasias taifuun. Lõuna poolkeral, India ookeanis troopilised tsüklonid 35. Veeringe Evaporatsioon ­ auramine, kitsamas tähenduses auramine mulla pealt Transpiratsioon ­ aktiivne auramine taimede õhulõhedest Evapotranspiratsioon ­ summarne auramine mullalt ja taimedelt Auramine toimub meredelt ja maapinnalt. Siis tekivad pilved ja siis tulevad sademed. Vesi imbub maapinda. 36. Vee liigid Riimvesi e soolakas vesi 0,5-18prom (Mere-ja jõevee segunemisalad) Magevesi, soolsus on väiksem kui 0,5prom

Geograafia
thumbnail
64
doc

Hüdroloogia ja vesiehitised kordamisküsimused

Eestis on üle 7000 jõe ja 935 järve. Aastane pinnaveevaru on ligikaudu 7040 m3 inimese kohta. Enamik Eesti veekogusid (jõed, järved ja rannikumeri) on madalad ja tundlikud reostuse suhtes. Eesti põhjavesi lasub peamiselt viies veekihis, millest ülemine veekiht on suuremas osas Eestis ebapiisavalt kaitstud. Kogu põhjaveemaht maapõues on hinnanguliselt 2000 km 3. Eesti äravoolu maht ca 12 km2 aastas koos Narva jõe veeressurssidega, mis moodustab umbes 80% kogu äravoolust. 3. Veeringe ja veebilanss. Veebilansi elemendid. Veeringe on vee pidevalt korduv ringlemine Maal ( atmo-, hüdro-, lito- ja biosfääris) Veeringe toimub Päikeselt saadava energia ja raskusjõu mõjul. Protsess seisneb: vee aurustumises, veeauru edasikandumises, kondenseerumises, sademete langemises ning äravoolus. Veeringel mingit kindlat lähtekohta ei ole. Veeringet käigus hoidev päike soojendab ookeanide vett ning osa sellest aurub

Hüdroloogia
thumbnail
18
docx

Maateaduste eksam-1

KORDAMISKÜSIMUSED: ÜLDMAATEADUS https://quizlet.com/254983658/maateadus-flash-cards/ Atmosfääri tsirkulatsioon, tuuled Põhjalikud vastused (6-10p): 1. Kuidas toimub õhumasside liikumine põhjapoolkera parasvöötmes? Mis seda mõjutavad? Põhjapoolkeral puhuvad kirdest edela suunas (kirdepassaadid) vikipeedia ütleb nii idk: Kliimavöötmele on iseloomulik õhumasside liikumine läänest itta, mistõttu mandrite lääneosad on sademeterikkamad. Euraasia idaosas puhuvad mussoonid. 2. Atmosfääri tsirkulatsiooni roll Maa soojusbilansi ühtlustamisel. Soojuse ja niiskuse globaalne jaotus. Maa atmosfäär kaitseb elu maal päikese ultraviolettkiirguse UV eest ning ühtlustab maapinna päevaseid ja öiseid temperatuurikõikumisi. 3. Mis on ja kuidas tekivad passaattuuled? Passaattuuled on kolmekümnendatelt laiuskraadidelt ekvaatori suunas puhuvad püsivad tugevad tuuled. Kolmekümnendatel laiuskraadidel tekib kõrgrõhuala, aga ekvaator

Maateadus
thumbnail
18
docx

Maateaduste eksam-1

KORDAMISKÜSIMUSED: ÜLDMAATEADUS https://quizlet.com/254983658/maateadus-flash-cards/ Atmosfääri tsirkulatsioon, tuuled Põhjalikud vastused (6-10p): 1. Kuidas toimub õhumasside liikumine põhjapoolkera parasvöötmes? Mis seda mõjutavad? Põhjapoolkeral puhuvad kirdest edela suunas (kirdepassaadid) vikipeedia ütleb nii idk: Kliimavöötmele on iseloomulik õhumasside liikumine läänest itta, mistõttu mandrite lääneosad on sademeterikkamad. Euraasia idaosas puhuvad mussoonid. 2. Atmosfääri tsirkulatsiooni roll Maa soojusbilansi ühtlustamisel. Soojuse ja niiskuse globaalne jaotus. Maa atmosfäär kaitseb elu maal päikese ultraviolettkiirguse UV eest ning ühtlustab maapinna päevaseid ja öiseid temperatuurikõikumisi. 3. Mis on ja kuidas tekivad passaattuuled? Passaattuuled on kolmekümnendatelt laiuskraadidelt ekvaatori suunas puhuvad püsivad tugevad tuuled. Kolmekümnendatel laiuskraadidel tekib kõrgrõhuala, aga ekvaator

Kategoriseerimata




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun