S U D A E T A A M Veeringe M
Evaporatsioon auramine
A
(eestikeelses erialakirjanduses: kitsamas tähenduses
auramine mulla pinnalt
A T Transpiratsioon aktiivne auramine taimede
õhulõhedest
E
Evapotranspiratsioon
A summaarne auramine mullalt ja taimedelt
D U S Sademed,
M infiltratsioon ja pindmine äravool
A A T E A D Pindmise äravoolu
U formeerumine elementaarvalglates
S jõe ülemjooksul pinnasevesi
M mullavesi
A
põhjavesi pinnavesi
A T E A D U S Jõgikonna (jõe valgla ) skeem
M A A T E elementaar - valglad
A D U S oru perv
M
säng
A kallas
A Voolusängi parameetreid
T E A D U voolu ristlõike pindala (A)
S Jõe lang on mingi jõelõigu pikkuse ja selle languse suhe.
M
Mõõdetakse m/km kohta. Lang 0,1 m/km tähendab, et jõe langus 100
kilomeetrit kohta on 10 meetrit
A A km
T E A D m
U S Vee voolamise parameetrid
M A
voolu kiirus (v) kui pika teekonna läbib vesi ajaühikus sängis (m/s)
A vooluhulk (Q) - vooluveekogu ristlõiget ajaühiku jooksul läbiva
T vee kogus (m3/s)
E
äravool - veekogus, mis teatud ajavahemikus (tavaliselt aastas) voolab valgalalt
veekogusse (mm/a)
A
äravoolu moodul ajaühikus pinnaühikult ära voolanud vee hulk (L/s x km2)
D U S Vooluhulga dünaamika jões
M hüdrograaf vooluhulga ajalist kulgu kirjeldav kõver
A A T E A D U S
baasäravool äravool jões, mil pikka aega ei saja M Sademete ja vooluhulga vaheline seos
A
sademed äravool
A T E A D U baasäravool
S M
A A T E A D U S graafik T.Tamm Veebilansi elementide osakaal sõltuvalt inimtekkelisest koormusest
M A A T E A D U S M
Jõgede pikiprofiil :
A ülemjooks keskjooks
A alamjooks
T E A D U S Ülemjooks (sälkorg)
M
A org: kitsas , sügav lang: suur
A vooluhulk: väike voolukiirus : kiire
T oru põhi: kivine
E (kruus, liiv), vesi külm ja
A hapnikurikas
D U S S U D A E T A A
M meandreerumine
M meander
A A T E A ajatelg D U S Keskjooks (Sängorg)
M org: lai, väheste
A meandritega, tekivad sügavamad aeglase
A vooluga tsoonid lang: keskmine
T vooluhulk: keskmine,
E suur voolukiirus: aeglasem
A oru põhi: kruus, liiv, muda
D vesi soojem,
U rohkem veetaimi, ajupuit
S S U D A E T A A
M M A A T E A D U S
Source: McBain and Trush S U D A E T A A
M Alamjooks ( lammorg )
M org: lai, palju meandreid,
A tekivad üleujutusalad: lamm , luht, terrassid
A lang: väike
T vooluhulk: suur
E voolukiirus: aeglane oru põhi: savi, liiv, muda
A vesi soe palju veetaimi, ajupuit
D U üleujutused
S Lammorg (alamjooks)
M soot
A A T E A vanajõgi, struuga
D U S S U D A E T A A
M terasside tekkimine
M A A T E A D U S Kanjonorg
M
A A T E A D U S Goosenecks of the San Juan River , UT
M A A T E A D U S Photo credit: Synaptic Gallery Juga
M
Maateaduse peamised osad on loodusgeograafia ehk füüsiline geograafia ja geoloogia Loodusgeograafia tähtsamad harudistsipliinid on: geomorfoloogia(teadus Maa reljeefist ja pinnavormidest) meteoroloogia(teadus Maa atmosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest) klimatoloogia(teadus Maa kliimast kui pikaajalisest ilmade reziimist) hüdroloogia(teadus Maa hüdrosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest) okeanograafia (maailmamere uurimisega tegelev teadusharu) mullageograafia(muldade levikut ja selle põhjuseid uuriv teadusharu) biogeograafia(teadus elusorganismide ja nende koosluste geograafilisest levikust) paleogeograafia(teadus Maa biosfääri arengust geoloogilises minevikus) maastikuökoloogia (teadus, mis uurib aineringete ja energiavoogude, samuti organismide ja nende koosluste dünaamikat loodusgeograafilistes kompleksides e. maastikes) Kõigi maateaduste harudega on oluliselt seotud kartograafia ja geoinformaatika, mis tegelevad ruumiliste andmete kujutamise ja korr
KORDAMISKÜSIMUSED: ÜLDMAATEADUS Atmosfääri tsirkulatsioon, tuuled Põhjalikud vastused (6-10p): 1. Kuidas toimub õhumasside liikumine põhjapoolkera parasvöötmes? Mis seda mõjutavad? Parasvöötme õhumass on õhumass, mis kujuneb paraslaiuskraadidel. Päikesekiirte languse nurk muutub aasta jooksul, sellepärast on talvel parasvöötme õhumass külm ja suvel soe. Õhu niiskus sõltub sellest, kas õhumass kujuneb mandri või ookeani kohal. Parasvöötme mandriline õhumass on kuiv, parasvöötme mereline õhumass aga niiske. Passaattuuled puhuvad õhumassi põhjapoolkeral kirdest edela suunas. Samuti on õhumasside liikumine mõjutatud Coriolisie jõust. 2. Atmosfääri tsirkulatsiooni roll Maa soojusbilansi ühtlustamisel. Atmosfääri ja maailmamere tsirkulatsioon on olulised soojuse ja niiskuse globaalse jaotuse ning soojusbilansi seisukohast. 3. Mis on ja kuidas tekivad passaattuuled? Maa pöörlemisest (Coriolise jõust) tulenev kõrvalekalle sirgjo
MAATEADUS 1. Maateadus ja selle seosed teiste teadustega Maateaduse peamised osad on loodusgeograafia ehk füüsiline geograafia ja geoloogia Loodusgeograafia tähtsamad harudistsipliinid on: geomorfoloogia (teadus Maa reljeefist ja pinnavormidest) meteoroloogia (teadus Maa atmosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest) klimatoloogia (teadus Maa kliimast kui pikaajalisest ilmade režiimist) hüdroloogia (teadus Maa hüdrosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest) okeanograafia (maailmamere uurimisega tegelev teadusharu) mullageograafia (muldade levikut ja selle põhjuseid uuriv teadusharu) biogeograafia (teadus elusorganismide ja nende koosluste geograafilisest levikust) paleogeograafia (teadus Maa biosfääri arengust geoloogilises minevikus) maastikuökoloogia (teadus, mis uurib aineringete ja energiavoogude, samuti organismide ja nende koosluste dünaamikat loodusgeograafi
MAA KUJU Maateaduse peamised osad on loodusgeograafia e. füüsiline geograafia ja geoloogia Loodusgeograafia tähtsamad harudistsipliinid on: geomorfoloogia – teadus Maa reljeefist ja pinnavormidest meteoroloogia – teadus Maa atmosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest klimatoloogia – teadus Maa kliimast kui pikajalisest ilmade režiimist hüdroloogia – teadus Maa hüdrosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest okeanograafia – maailmamere uurimisega tegelev teadusharu mullageograafia – muldade levikut ja selle põhjuseid uuriv teadusharu biogeograafia – teadus elusorganismide ja nende koosluste geograafilisest levikust paleogeograafia – teadus Maa biosfääri arengust geoloogilises minevikus maastikuökoloogia – teadus, mis uurib aineringete ja energiavoogude, samuti organismide ja nende koosluste dünaamikat loodusgeograafilistes kompleksides e. maastikes Kõigi maateaduste haru
soe. Õhuniiskus sõltub sellest,kas õhumass kujuneb mandri või ookeani kohal 34. Troopilised tsüklonid Troopiline tsüklon on väikestel laiuskraadidel esineb tugev madalrõhuala, millega kaasnevad tugevad tuuled, vihmad ja üleujutused. Enamasti formeeruvad sooja ookeani vee kohal . Väiksemad kui parasvöötme õhumassid. Põhja-Ameerikas orkaan. Aasias taifuun. Lõuna poolkeral, India ookeanis troopilised tsüklonid 35. Veeringe Evaporatsioon auramine, kitsamas tähenduses auramine mulla pealt Transpiratsioon aktiivne auramine taimede õhulõhedest Evapotranspiratsioon summarne auramine mullalt ja taimedelt Auramine toimub meredelt ja maapinnalt. Siis tekivad pilved ja siis tulevad sademed. Vesi imbub maapinda. 36. Vee liigid Riimvesi e soolakas vesi 0,5-18prom (Mere-ja jõevee segunemisalad) Magevesi, soolsus on väiksem kui 0,5prom
Eestis on üle 7000 jõe ja 935 järve. Aastane pinnaveevaru on ligikaudu 7040 m3 inimese kohta. Enamik Eesti veekogusid (jõed, järved ja rannikumeri) on madalad ja tundlikud reostuse suhtes. Eesti põhjavesi lasub peamiselt viies veekihis, millest ülemine veekiht on suuremas osas Eestis ebapiisavalt kaitstud. Kogu põhjaveemaht maapõues on hinnanguliselt 2000 km 3. Eesti äravoolu maht ca 12 km2 aastas koos Narva jõe veeressurssidega, mis moodustab umbes 80% kogu äravoolust. 3. Veeringe ja veebilanss. Veebilansi elemendid. Veeringe on vee pidevalt korduv ringlemine Maal ( atmo-, hüdro-, lito- ja biosfääris) Veeringe toimub Päikeselt saadava energia ja raskusjõu mõjul. Protsess seisneb: vee aurustumises, veeauru edasikandumises, kondenseerumises, sademete langemises ning äravoolus. Veeringel mingit kindlat lähtekohta ei ole. Veeringet käigus hoidev päike soojendab ookeanide vett ning osa sellest aurub
KORDAMISKÜSIMUSED: ÜLDMAATEADUS https://quizlet.com/254983658/maateadus-flash-cards/ Atmosfääri tsirkulatsioon, tuuled Põhjalikud vastused (6-10p): 1. Kuidas toimub õhumasside liikumine põhjapoolkera parasvöötmes? Mis seda mõjutavad? Põhjapoolkeral puhuvad kirdest edela suunas (kirdepassaadid) vikipeedia ütleb nii idk: Kliimavöötmele on iseloomulik õhumasside liikumine läänest itta, mistõttu mandrite lääneosad on sademeterikkamad. Euraasia idaosas puhuvad mussoonid. 2. Atmosfääri tsirkulatsiooni roll Maa soojusbilansi ühtlustamisel. Soojuse ja niiskuse globaalne jaotus. Maa atmosfäär kaitseb elu maal päikese ultraviolettkiirguse UV eest ning ühtlustab maapinna päevaseid ja öiseid temperatuurikõikumisi. 3. Mis on ja kuidas tekivad passaattuuled? Passaattuuled on kolmekümnendatelt laiuskraadidelt ekvaatori suunas puhuvad püsivad tugevad tuuled. Kolmekümnendatel laiuskraadidel tekib kõrgrõhuala, aga ekvaator
KORDAMISKÜSIMUSED: ÜLDMAATEADUS https://quizlet.com/254983658/maateadus-flash-cards/ Atmosfääri tsirkulatsioon, tuuled Põhjalikud vastused (6-10p): 1. Kuidas toimub õhumasside liikumine põhjapoolkera parasvöötmes? Mis seda mõjutavad? Põhjapoolkeral puhuvad kirdest edela suunas (kirdepassaadid) vikipeedia ütleb nii idk: Kliimavöötmele on iseloomulik õhumasside liikumine läänest itta, mistõttu mandrite lääneosad on sademeterikkamad. Euraasia idaosas puhuvad mussoonid. 2. Atmosfääri tsirkulatsiooni roll Maa soojusbilansi ühtlustamisel. Soojuse ja niiskuse globaalne jaotus. Maa atmosfäär kaitseb elu maal päikese ultraviolettkiirguse UV eest ning ühtlustab maapinna päevaseid ja öiseid temperatuurikõikumisi. 3. Mis on ja kuidas tekivad passaattuuled? Passaattuuled on kolmekümnendatelt laiuskraadidelt ekvaatori suunas puhuvad püsivad tugevad tuuled. Kolmekümnendatel laiuskraadidel tekib kõrgrõhuala, aga ekvaator
Kõik kommentaarid