Eestikeelne nimi: Kuuseriisikas Ladinakeelne nimi: Lactarius deterrimus Kasvukoht ja tingimused: Kuuseriisikas levib Euroopas ja Põhja-Ameerikas kõikjal, kus kasvavad kuused. Seen kasvab sümbioosis kuusega ning levib arvukalt, palumetsades, laane-ja salumetsades, kõige rohkem kuivendatud turbaaladel. Söödav või mitte: Võib süüa värskelt, ilma kupatamata. Kaitsealune või mitte: Ei ole kaitse all Iseloomulikud tunnused: Seenekübar kahvatu ning oranz jalg ja kübar. Eestikeelne nimi: Kaseriisikas Ladinakeelne nimi: Lactarius torminosus Kasvukoht ja tingimused: Kaseriisikas kasvab põhjapoolkera parasvöötmes. Eestis kasvab kaasikutes ja kase-segametsades; juulist novembrini.
Oravat ohustavad metsas kullid, rebased ja metsnugised. 3. Linnud Linde elab laanemetsas rohkem kui nõmme-ja palumetsas, kuid vähem kui salumetsas.Võrreldes nõmme-ja palumetsaga leidub neile siin palju mitmekesisemat toitu ja pesitsemisvõimalusi.Lindudest on tüüpilisemad must-kärbsenäpp ja pöialpoiss.Pöialpoiss on Eesti kõige väiksem metsalind.Kõige tihedamalt on kuusega seotud käbilinnu elu.Käbilind on varblasest veidi suurem.Isaslind on punane, emaslind kollakasroheline.Linnud rändavad sadu kilomeetreid.Nad otsivad käbirohkeid laasi. Kokkuvõte Tööd tehes sain teada, et laanemetsas elutseb palju rohkem linde ja loomi.Ise ole käinud laanemetsas paar korda . Laanemets
Temperatuur- talub väga hästi nii Inimmõju- inimesed rajuvad puid maha ning arukaske saab kasutada väga sooja kui ka külma. On külmakindel paljudeks otstarveteks. Valgus- Väga valgusenõudlik, varjus Konkurents- puude väljalangevuse hukkub kiiresti, mistõttu viljakal mõjutaja on konkurents rohttaimede ja pinnasel vahetub sageli kuusega. istutatud puude lähedusse looduslikult Niiskus- kui on väga kuiv, siis tekkinud pajuvõsaga . kuivadel muldadel kiratseb põõsana. Parasiidid- vaksiku röövikuid söövad Õhuniiskus- Suurenenud tema lehti. Arukase tüve kahjustavad seened -tuletaela või must pässik, ka õhuniiskuse puhul võibki tekkida omapärased oksapuntrad puuladvas on
Eestis on arukask sage puu. Tavaliselt kasvab arukask puurindes puisniitudel, sega- ja lehtmetsades, peaaegu kõikides kooslustes. Arukask on külmakindel ja mullaviljakuse suhtes vähenõudlik. Ta eelistab kergemaid liivsavi- või saviliivmuldi, väga kuivadel muldadel (näiteks nõmmemetsades) kiratseb põõsana. Arukask on väga valgusenõudlik. Raiendikes ja põlendikes kasvab ta kiiresti, kuid varjus hukkub peagi, mistõttu viljakal pinnasel vahetub sageli kuusega. 6 Arukask on väga kasulik puu: kõik tema osad on leidnud oma rakenduse. Puidust tehakse vineeri, samuti sobib see hästi kütteks. Eriti kaunist mööblit saab teha karjala kasest. Karjala kask on üks arukase vorm, mille puit on kirju punastest, lilladest, roosadest, kollastest ja valgetest toonidest. Kes ei tahaks sellest midagi meisterdada! Sellised kaunid puutükid on Soomes, Karjalas ja Lapimaal olnud kasutusel isegi raha asemel
Nende seas ka kuuski ja kaski. Põõsastest on levinum sarapuu, kuslapuu, näsiniin jt. Ühel hektaril, võib kasvada kuni 10 erinevat puuliiki. Puurinne on liigirikas. Põõsarinne on samuti liigirikas. Alustaimestikus kasvab palju nõudlikke taimeliike, sealhulgas põõsastest mage sõstar. Veel leidub harilikku türnpuud, paakspuud, harilikku lodjapuud. Metsaservas kasvavad harilik toomingas, harilik pihlakas ja viirpuu. Siin kasvavad kõrvuti kuusega mitmed lehtpuud. 6
Salumetsad on tuntud ka lihtsalt saludena või pühade ohverdamispaikadena. Nad on kujunenud kunagistest laialehistest metsadest. Salumetsad hakkasid Eestis levima umbes 6500 aastat tagasi, kui kliima oli soe ja niiske. Kliima jahenemisel tõrjusid okaspuud aegamööda laialehised lehtpuud välja ja praegu on salumetsad Eestis haruldased kooslused, millest osa on võetud looduskaitse alla.Salumetsade mullastik on viljakas, paksu huumuskihiga ja hea veevarustusega. Siin kasvavad kõrvuti kuusega mitmed lehtpuud. Põõsarinne on samuti väga liigirikas. See koosneb harilikustkuslapuust, sarapuust, toomingast, näsiniinest, magedast sõstrast ja lodjapuust. Läänesaarte niisketes saludes võib kohata ka meil looduskaitse alla kuuluvat harilikku jugapuud. Eestis moodustavad salumetsad u. 5 % metsadest, kuid Hiiumaal, Põhja-Eesti pael ning Lõuna-Eesti liivadel puuduvad aga hoopis. Salumetsi on rohkem Saaremaal, Haapsalu, Rakvere ja Võru piirkonnas
Eestis on arukask sage puu. Tavaliselt kasvab arukask puurindes puisniitudel, sega- ja lehtmetsades, peaaegu kõikides kooslustes. Arukask on külmakindel ja mullaviljakuse suhtes vähenõudlik. Ta eelistab kergemaid liivsavi- või saviliivmuldi, väga kuivadel muldadel (näiteks nõmmemetsades) kiratseb põõsana. Arukask on väga valgusenõudlik. Raiendikes ja põlendikes kasvab ta kiiresti, kuid varjus hukkub peagi, mistõttu viljakal pinnasel vahetub sageli kuusega. Paljunemine Arukase emas- ja isasõied on koondunud silinderjateks urbadeks. Emasurvad on püstised, 23 cm pikkused, moodustuvad kevadel enne lehtede puhkemist. Noored emasurvad on rohelised, suve lõpus muutuvad nad kollakaspruuniks. Isasurvad on rippuvad, 58 cm pikad ja tekivad juba sügisel. Arukask õitseb mais. Ta on tuultolmleja. Arukase vili on väike veidi pikliku kujuga kahe laia tiivaga pähklike. Seemned valmivad juuli lõpus või augustis. Nad on
Loomakooslus 3)Hõbekajakas- toitub peamiselt kaladest 4)Rabapistrik- toitub keskmise suurusega lindudest Loomakooslus 5)Põldlõoke- toitub putukatest, ussikestest ja seemnetest 6)Sookurg- toitub väikestest imetajatest,lindudest ja putukates Toiduahel Salumets ● Salumetsade mullastik on viljakas, paksu huumuskihiga ja hea veevarustusega ● Siin kasvavad kõrvuti kuusega mitmed lehtpuud ● Salumetsade pindala on aastasadade jooksul kahandanud inimeste viljakapinnaliste metsade asemele põldude, heinamaade rajamine ● Väärtusliku puiduga laialehiseid lehtpuid on raiutud tarbe- ja majapidamisesemete tarbeks Harilik sarapuu Harilik vaher Jänesekapsas Viirpuu Kopsurohi Toomingas Loomakooslus 1)Jänes- suvel toitub rohttaimedest, talvel sööb puude ja põõsaste oksi, koort ja võrseid
Kasvab laialehistes leht- ja Jalg valge ja ühtlase jämedusega, või alt ahenev. segametsades, kus on tamme ja pärna. Kasvab rohtunud paikades, niisketes metsades, metsaservades, puiskarjamaadel, parkides, aedades koos kase ja kuusega. Eoslehekesed valged, vabad. Eoslehekesed vanalt kreemikaskollased, pruunilaigulised. VÄRSKELT MÜRGINE, KUPATAULT SÖÖDAV SURMAVALT MÜRGINE Suur sirmik ja püramiid-soomussirmik Kasvavad aedades, metsaservades, niitudel, puisniitudel. Kübar soomuseline. Pika jalaga Jalal olev ring on tugev, kitsam,
vähetootlikel aladel ja väikestel kõlvikutel. 1960ndatest algas ka mitteperspektiivseks peetavate põllumajanduskõlvikute metsastamine. Aastatel 1961-1989 anti metsamajanditeke üle 21,2% põllumajandusmaana arvel olnud maast, sealhulgas ka põllumaid. Ääremaadel on metsastunud ka viljakad põllumaad. Nende kohal on täna 40-60 aasta vanune hall-lepik. Vähemviljakatele aladel on kujunenud ka kaasikud. Põllumaid metsastati peamiselt männiga, vähem kuusega. nouka Nõuka-ajal toimunud maastikumuutused Vooremaal: järveäärsetest niisketst heinamaadest on kujunenud lehtpuumetsad ning põllumaad kasutatakse püsirohumaana. Samaaegselt massiivistati ka rohumaid, rajades ulatuslike maaparandusprojekte ja ehitades poldreid. 1951.aastal loodi ühtne Eesti energiasüsteem, mis 1960ndate algul ühendati Venemaaga. Meie maastikkesse ilmusid suured kõrgepingeliinid ja alajaamad. Talude tühjenemine
· Viljakehad: piimmahlaga, kollakasoranzid, tugevalt laiguti või üleni hallikasrohelised, õhukeselihalised. · Kübar: selgete ringvöötidega, limane, kuni 10 cm. · Eoslehekesed: laialt jalale külge kasvanud. · Jalg: koobaslaikudeta, kuiv, kuni 6x2 cm · Seeneliha: valkjasoranz kuni rohekas, väga vesine. Maitse mahe, muutub kurgus tugevalt vihakaks. · Kuusikutes ja kuuse-segametsades, ainult koos kuusega, väga sageli. Augustist novembrini. Söödav värskelt. Tõmmu riisikas · Viljakehad: piimmahlaga. · Kübar: määrdunud-pruunikaskollane, oliivroheline, -tumepruun kuni oliivmust, heledama kollakasroheka, sügavalt sisserullunud servaga, tugevalt kleepuv, peenviltjas, kuni 12 cm. · Eoslehekesed: valkjad või kollakad, katsumisel muutuvad hallikaspruuni- laiguliseks, laialt jalale külge kasvanud.
Harilik kuusk (Picea abies) on männiliste sugukonda kuuse perekonda kuuluv igihaljas okaspuu. Hariliku kuuse levila on üsna suur. Ta kasvab Euroopa põhja-, kesk- ja idaosas. Levila ulatub põhjas igikeltsa piirini, lõunas Põhja-Kreekani ning läänes KeskmassiiviniPrantsusmaal. Idapiiri on raske määratleda, kuna harilik kuusk annab hübriide Page 3 of 14 Tallinna Ehituskool siberi kuusega. Siberi kuuske peavad paljud botaanikud aga hariliku kuuse alamliigiks. Harilik kuusk on Eesti ainus looduslik kuuseliik ning leviku järgi männi ja kase järel kolmas puuliik meie metsades. Kuusk talub varju ja endale soodsa pinnasega kasvukohtades tõrjub ta välja teisi puuliike. Harilik kuusk elab soodsates tingimustes kuni 250, harva 400– 500 aasta vanuseks. Kuusk on ka väga populaarne jõulupuu. Suurus Kuusk kasvab tavaliselt kuni 30, soodsates tingimustes 50–
Põdrapull seisis lumiste haabade vahel ja kuulatas, pea viltu, metsateelt kostvaid samme. Tulijaid oli kaks: üks suur, teine väike. Suurem kandis turjal haljast, lumest puhtaks rapsitud kuuske. Niisuguseid põdrale turjani ulatuvaid kuuski kasvas ka haabade vahel, kuid põdra jätsid need ükskõikseks. Kuuseoksi ta ei söönud. Sellest, kuidas põdra silmad minejaid saatsid, jäi mulje, nagu imestaks põder väga, mida inimesed kuusega peale hakkavad. Igal talvehakul tuli põdrapull nendesse põldude äärsetesse metsatukkadesse. Sügavas lumes kahlates liikus ta ühe põõsa juurest teiseni, napsas võrse siit, murdis teise sealt. Iial ei püganud põder pajusid või noori haabu päris nudiks. Ta justkui mõistis, et kui ta tahab järgmisel talvel siia tagasi tulla, peab pügamistöös mõõdukas olema. Metsale vajuv videvik leidis põdrapulli kändude vahel lumel lesimas. Läbi terve
Linnahaljastuses kasutada ei Eestis: saa, kuna ei talu saastunud õhku. On rajatud ka metsakultuure. Vähesel määral annab ka Eestis looduslikku uuendust. Pesudatsuga menziesii (harilik ebatsuuga) Areaal: Põhja-Ameerika lääneosas Kaljumäestikus kuni Mehhikoni. Suurus: 40-75 m , tüve läbimõõt kuni 5 m. Võra: Koonusjas, sarnane kuusega. Laasub halvasti, ladvakasv sageli loogeline. Koor, võrsed: tüvekoor noorelt sile, tumehall, hiljem väga paks ,lõheline või plaatjas. Noored võrsed hallikad. Pungad piklik-koonilised, terava tipuga, helepruunid, ilma vaiguta. Okkad: kinnituvad võrsele lühikese rootsuga, 1,5-4 cm pikad, peened,
Eestis kasvab mets u 2,3 mln hektaril, millest majandatavaid metsi on u 70% ehk 1,5 mln hektarit. Kolmandik Eesti metsadest on erinevate kaitsereziimidega metsad. Enimlevinud puuliigid Eestis on mänd, kask ja kuusk. Puuliikide osakaalu mõjutab metsavaru kasutamine ja looduslikud tingimused ning nende muutus. Viimasel kümnendil on enam kasutust leidnud kuuse- ja männipuistud. Oluliselt vähem on raiutud haaba ja halli leppa, mistõttu vanemates puistutes nende osakaal võrreldes männi ja kuusega suureneb. Eesti metsanduse arengukavas aastani 2010 on optimaalse raiemahuna märgitud 12,6 miljonit m3 aastas, metsanduses on Eestis 50 000 töökohta ja ekspordist moodustab metsanud 14 %. Viimastel aastatel on puidukasutuse maht vähenenud, ettevõtluses loodud lisandväärtus aga Suurenenud - 1 tihumeetri puidu töötlemisega saadakse 670 kr lisandväärtust ja 220 kr maksutulu. KOKKUVÕTE Põllimajandus, kalandus ja metsandus on n.ö traditsioonilised Eesti asjad, eestlased on
Idas ulatub leviala Siberi lääneosani. Tavaliselt kasvab arukask puurindes puisniitudel, sega- ja lehtmetsades, peaaegu kõikides kooslustes. Arukask on külmakindel ja mullaviljakuse suhtes vähenõudlik. Ta eelistab kergemaid liivsavi- või saviliivmuldi, väga kuivadel muldadel (näiteks nõmmemetsades) kiratseb põõsana. Arukask on väga valgusenõudlik. Raiendikes ja põlendikes kasvab ta kiiresti, kuid varjus hukkub peagi, mistõttu viljakal pinnasel vahetub sageli kuusega. Koht ökosüsteemis Arukask on toiduobjektiks kasekedrikvaksikule ja kitsedele, kes söövad arukase lehti ja mitmed linnud toituvad seemneist. Juurtel on mükoriisa, näiteks kaseriisikaga. Puitu mädandavad seened: tuletael, tuletaelik, must pässik. Parandab pinnast. 6 Kasutamine Arukase puit on tugev, elastne ja hästi poleeritav. Seetõttu
looduslikult kui on kaske läheduses. Hästi kuivendatud õhukese turbakihiga soodes(eelmise küsimuse1 ja 3) võib kasvatada kuuske, mis on madalsoos kõige tootlikum puuliik. Kuma kuusk on vastuvõtlik hiliskülmadele, kasvatatakse kuuske kase turbe all. Võib rajada männi kuuse segakultuure seaduga 1x1,5m, istutades iga 2 männirea järel kuuske. Alla 30 cm turbaga kruusasel pinnasel hästi kuivendatud soos võib kasvatada euroopa, kuriili, jaapani lehist segus hariliku kuusega- 1rida lehist, 1 rida kuuske. Kuuskedel taimede vahe 1,5m ning lehisel 3m, reavahed 2m. Rohtumata üle 50 cm turbakihiga jääksoodes, kus maapinda ette ei valmistata külvatakse mändi 1-1,2x 1-1,2m, igale külvikohale ca 15 seemet.
Põhja-Saksamaa ranniku liivased alad olid algselt valdavalt kaetud tammikute ja kaasikutega. Need puhastati ja asendati kanarbikuga lammaste karjamaadeks koos pinnase erosiooniga. 19. sajandil kasutati seal kunstliku väetist, et arendada seda maad põllunduseks. Kesk-Saksamaa kõrgendikud on traditsionaalse pöögi valdused. Ehkki pöök suudab elutseda hästi toitainevaesel pinnasel kattes pae- ja liivakivisid, on paljud asendunud männiga madalmaadel ja kuusega kõrgendikel. Saksa metsad on tugevalt saanud kannatada happevihmade käes, milles on suuremas osas süüdi emissioonid (või väävel dioksiidid ja lämmastikoksiidid) elektrijaamadest, tööstushoonestustest ja mootorsõidukitest. Kahju on ka märgatav Kagu- Saksamaal Ore mäestiku lähistes, mis piirneb Tsehhiga ja selle pruunsüsi-põletavate tööstustega. Põllundus on paremal järjel riigi põhjaosas, kus kasvatatakse nisu, õlleotra, suhkrupeeti ja kartulit
Kuusk asendub lehtpuudega taas peale mingit kardinaalset muutust: lageraie, tulekahju vms. Puistu arengut võimalik suunata hooldusraiete abil. Männi vaheldumine lehtpuudega Mänd võib vahelduda lehtpuudega männi jaoks viljakamates kasvukohtades. Ekstreemsetes kasvukohtades ei suuda lehtpuud uueneda. Lehtpuud noorena kiiremad kasvama kui männid. Mänd võibki välja surra, kuna ei suuda kasvada vana metsa turbe all. Männi vaheldumine kuusega Vaheldumise põhjused on nende liikide bioloogilised erinevused: mänd valgusnõudlik, võimeline kasvama mitmesugustel muldadel, tormikindel, sügava juurestikuga. Kuusk kannatab varju kuid on nõudlik mulla viljakuse ja niiskuse suhtes, kannatab enam tormikahjustuste läbi. Kuivadel nõmmemuldadel ja liigniisketel rabadel kuusk männi vastu ei saa. Värsketel ja niisketel muldadel kasvavad sageli mänd ja kuusk koos. Viljakamatel kasvukohtadel ülekaalus kuusk, kehvematel mänd
suuremas osas kadunud. Põhja-Saksamaa ranniku liivased alad olid algselt valdavalt kaetud tammikute ja kaasikutega. Need puhastati ja asendati kanarbikuga lammaste karjamaadeks koos pinnase erosiooniga. 19. sajandil kasutati seal kunstliku väetist, et arendada seda maad põllunduseks. Kesk-Saksamaa kõrgendikud on traditsionaalse pöögi valdused. Ehkki pöök suudab elutseda hästi toitainevaesel pinnasel kattes pae- ja liivakivisid, on paljud asendunud männiga madalmaadel ja kuusega kõrgendikel. Saksa metsad on tugevalt saanud kannatada happevihmade käes, milles on suuremas osas süüdi emissioonid (või väävel dioksiidid ja lämmastikoksiidid) elektrijaamadest, tööstushoonestustest ja mootorsõidukitest. Kahju on ka märgatav Kagu-Saksamaal Ore mäestiku lähistes, mis piirneb Tsehhiga ja selle pruunsüsi-põletavate tööstustega. Veekogud Suurimad järved on Bodeni järv (536 km²), Müritz (117 km²) ja Chiemsee (80 km²).
kupatamata. Kuuseriisikal on oranz või heleoranz kübar, mis vananedes muutub keskelt rohekaks. Kübara läbimõõt on 4-14 cm. Riisikas eritab oranzi piimmahla, mis värvub 15-30 minuti jooksul veinpunaseks. Eoslehekesed on hele-või tumeoranzid. Seenejalg on oranzi värvi. Kuuseriisikas levib Euroopas ja Põhja-Ameerikas kõikjal kus kasvavad kuused. Eestis esineb väga tihti. Seen kasvab sümbioosis kuusega ning levib arvukalt loometsades, palumetsades, sürjametsades, laane- ja salumetsades, kõige rohkem kuivendatud turbaaladel suurte magistraalkivide läheduses kõdusoometsades ja kuusenoorendikes. Kuuseriisika sugulasliik on porgandriisikas ning varem peeti neid üheks ja samaks liigiks. Neid kahte riisikaid saab eristada seenekübara järgi, mis kuuseriisikal on tavaliselt kahvatum, eriti vananedes, ja seenejala järgi, mis porgandriisikal on tihti laiguline. Vananenud
Näiteks Lätis on 19,5%, Leedus 18,7%, Rootsis 12,3%, Venemaal 10,7% ja Soomes 7,2% metsadest kaitse all. Enimlevinud puuliigid Eestis on mänd, kask ja kuusk. Puuliikide osakaalu mõjutab metsavaru kasutamine ja looduslikud tingimused ning nende muutus. Viimasel kümnendil on enam kasutust leidnud kuuse- ja männipuistud. Oluliselt vähem on raiutud haaba ja halli leppa, mistõttu vanemates puistutes nende osakaal võrreldes männi ja kuusega suureneb. Statistilise metsainventeerimise andmetel moodustavad küpsed haavikud 66% haavikute kogupindalast, hall-lepikute puhul on vastav näitaja 59%. Eesti metsanduse arengukavas aastani 2010 on optimaalse raiemahuna märgitud 12,6 miljonit m3 aastas. 2000. aastate alguses tõusis raiemaht rekordilisele kõrgusele, olles samas suurusjärgus puistute juurdekasvuga ehk ligikaudu 12 mln m3. 2003. aastast hakkas raiemaht
elus hoidmiseks, tõlgendades need kunsti keelde. Taevakaardi autor on Lagle Israel. Kaardile olid tähistatud tähed heledate kividega ja nende ümber tähtkujusid kujutavad kujutised. Kaart on üks ainulaadsemaid maailmas. Tõravere tähetorni pargis oli istutatud peateleskoobi juurde viiva tee äärde planeetide "allee", iga Päikesesüsteemis asuva planeedi auks elupuu. Puude kaugus naabritest vastab suhteliselt planeetide omavahelisele kaugusele. Niisugune allee lõppeb suure kuusega, mis tähistab kõige kaugemat planeeti, Pluuto. Kuigi nüüd enam Pluuto ei kuulu Päikesesüsteemi hulka, ringleb ta omapäi, olles kord Päikesele lähemal, kord kaugemal. Maa liikumisteed nimetatakse orbiidiks. Maal kulub ümber päikese tiirlemiseks 365 ja 1/4 päeva ehk aasta. Ööpäev on aeg, mille jooksul teeb maa ühe täispöörde ümber oma kujutleva telje. Maa kaaslasel Kuul kulub kuu aega ümber Maa tiirlemiseks. Päikesevarjutus
Metsad katavad peaaegu kolmandiku Saksamaa pindalast. Mägedes ja nõmmedel domineerivad kuused, nulud ja männid, samuti leidub pöögisalusid. Põhja-Saksamaa ranniku liivased alad olid algselt valdavalt kaetud tammikute ja kaasikutega. Need puhastati ja asendati kanarbikuga lammaste karjamaadeks. Kesk-Saksamaa kõrgendikud on traditsionaalse pöögi valdused. Ehkki pöök suudab elutseda toitainevaesel pinnasel kattes pae- ja liivakivisid, on paljud asendunud männiga madalmaadel ja kuusega kõrgendikel. Alpides on 1600 m-st kõrgemal mäginiite ja võsa. 9 Saksa metsad on saanud kannatada happevihmade käes, milles on suuremas osas süüdi emissioonid (või vääveldioksiidid ja lämmastikoksiidid) elektrijaamadest, tööstushoonestustest ja mootorsõidukitest. 10 3. MAJANDUS ,,Saksa majandus moodustab Euroopa Liidu majandusest rohkem kui 25% ja on maailmas
suuremas osas kadunud. Põhja-Saksamaa ranniku liivased alad olid algselt valdavalt kaetud tammikute ja kaasikutega. Need puhastati ja asendati kanarbikuga lammaste karjamaadeks koos pinnase erosiooniga. 19. sajandil kasutati seal kunstliku väetist, et arendada seda maad põllunduseks. Kesk-Saksamaa kõrgendikud on traditsionaalse pöögi valdused. Ehkki pöök suudab elutseda hästi toitainevaesel pinnasel kattes pae- ja liivakivisid, on paljud asendunud männiga madalmaadel ja kuusega kõrgendikel. Saksa metsad on tugevalt saanud kannatada happevihmade käes, milles on suuremas osas süüdi emissioonid (või väävel dioksiidid ja lämmastikoksiidid) elektrijaamadest, tööstushoonestustest ja mootorsõidukitest. Kahju on ka märgatav Kagu-Saksamaal Ore mäestiku lähistes, mis piirneb Tsehhiga ja selle pruunsüsi- põletavate tööstustega. Maakasutus Saksamaa pindalast (357 021 km²) on 4750 km² niisutamata maa ja 7798 km² kaetud veega.
Lehtpuud on esimestel kasvuaastatel palju kiirema kasvuga kui mänd ja nende edasist kasvu ja arengut ei suuda rohttaimestik takistada nii oluliselt kui seda männi puhul. Kui mänd ikkagi uueneb rohttaimedega kaetud alal siis kiirekasvuliste lehtpuudega ei suuda valgusnõudlik mänd ikkagi konkureerida. Lehtpuud võivad antud alal jääda valitsema pikemaks ajaks, või asenduda hiljem isegi kuusega, sest mänd valgusnõudliku liigina ei suuda uueneda vana metsa turbe all. Varajase noorendike hooldamise, lehtpuude väljaraiumise ja hilisemate hooldusraietega on võimalik kujundada männi puhtpuistu. Männi vaheldumine kuusega Männi ja kuuse vaheldumise põhjuseks on nende liikide bioloogilised erinevused: mänd on valgusenõudlik, võimeline kasvama mitmesugustel muldadel, tormikindel, noores eas vastupidav päikesepõletuse ja
Põhja-Saksamaa ranniku liivased alad olid algselt valdavalt kaetud tammikute ja kaasikutega. Need puhastati ja asendati kanarbikuga lammaste karjamaadeks koos pinnase erosiooniga. Kesk-Saksamaa kõrgendikud on traditsionaalse pöögi valdused. Ehkki pöök suudab elutseda hästi toitainevaesel pinnasel kattes pae- ja liivakivisid, on paljud asendunud männiga madalmaadel ja kuusega kõrgendikel. · Puidu eksport, import. Saksamaa impordib puitu: 1. 43,5% Austriast 2. 32,9% Belgiast 3. 23,3% Sveitsist 4. 22,1% Taanist 5. 18,5% Poolast 6. 18,1% Luksemburgist 7. 12,1% Norrast (2007 a 55,5%) Saksamaa eksport: 1. 32% Itaaliasse 2. 8% Inglismaale 3. 6% Prantsusmaale 4. 6% teistesse riikidesse 5. 5% Belgiasse 6. 3% Hollandisse 7. 2% USAsse
1 HARILIK KUUSK Joonis 1. Kuusk Keila-Paldiski raudtee lähedal1 Harilik kuusk (Picea abies) on männiliste sugukonda kuuse perekonda kuuluv igihaljas okaspuu (vt Joonis 1). Harilik kuuse levila on üsna suur. Ta kasvab Euroopa põhja-, kesk- ja idaosas. Levila ulatub põhjas igikeltsa piirini, lõunas Põhja-Kreekani ning läänes Keskmassiivini Prantsusmaal. Idapiiri on raske määratleda, kuna harilik kuusk annab hübriide siberi kuusega. Siberi kuuske peavad paljud botaanikud aga hariliku kuuse alamliigiks. Harilik kuusk on Eesti ainus looduslik kuuseliik ning leviku järgi männi ja kase järel kolmas puuliik meie metsades. Kuusk talub varju ja endale soodsa pinnasega kasvukohtades tõrjub ta välja teisi puuliike. Harilik kuusk elab soodsates tingimustes kuni 250, harva 400500 aasta vanuseks. 1.1 Botaanilised tunnused 1.1.1Suurus Kuusk kasvab tavaliselt kuni 30, soodsates tingimustes 5060 m kõrguseks. Suurimad
suuremas osas kadunud. Põhja-Saksamaa ranniku liivased alad olid algselt valdavalt kaetud tammikute ja kaasikutega. Need puhastati ja asendati kanarbikuga lammaste karjamaadeks koos pinnase erosiooniga. 19. sajandil kasutati seal kunstliku väetist, et arendada seda maad põllunduseks. Kesk-Saksamaa kõrgendikud on traditsionaalse pöögi valdused. Ehkki pöök suudab elutseda hästi toitainevaesel pinnasel kattes pae- ja liivakivisid, on paljud asendunud männiga madalmaadel ja kuusega kõrgendikel. Saksa metsad on tugevalt saanud kannatada happevihmade käes, milles on suuremas osas süüdi emissioonid (või väävel dioksiidid ja lämmastikoksiidid) elektrijaamadest, tööstushoonestustest ja mootorsõidukitest. Kahju on ka märgatav Kagu-Saksamaal Ore mäestiku lähistes, mis piirneb Tsehhiga ja selle pruunsüsi-põletavate tööstustega. Veekogud Jõed Kümme pikemat osaliselt või tervenisti läbi Saksamaa voolavat jõge on: 1. Doonau (Donau; 2852 km) 2
vaid erinev kasvukiirus noores eas ja konkurentsivõime rohttaimede suhtes. Lehtpuud on esimestel kasvuaastatel palju kiirema kasvuga kui mänd ja nende edasist kasvu ja arengut ei suuda rohttaimestik takistada nii oluliselt kui seda männi puhul. Kui mänd ikkagi uueneb rohttaimedega kaetud alal (raiesmik) siis kiirekasvuliste lehtpuudega ei suuda valgusnõudlik mänd ikkagi konkureerida. Lehtpuud võivad antud alal jääda valitsema pikemaks ajaks, või asenduda hiljem isegi kuusega, sest mänd valgusnõudliku liigina ei suuda uueneda vana metsa turbe all. Varajase noorendike hooldamise, lehtpuude väljaraiumise ja hilisemate hooldusraietega on võimalik kujundada männi puhtpuistu. 31. Mis on puuliikide vaheldus? Kirjeldage kuuse vaheldumist lehtpuudega. Kuuse vaheldumine lehtpuudega See on üks enam esinevaid puuliikide vaheldusi Eesti tingimustes. Selline vaheldus tekib siis kui kuusik peaks mingil põhjusel (lageraie, tormikahjustus vms.) järsku hävima. Selline
Vähesel määral ka haljastuses. Kasvatamine Eestis:karmimatel talvedel esineb külmakahjustusi. Kultuursorte kasvatatakse viljade saamiseks. Kasutatakse ka haljastuses. Siberi nulg. Looduslikult ei kasva Eestis ühtegi nulgu, kuid parkides võib neid ilusate okaste tõttu sageli kohata. Kõige tavalisemad meil on siberi ja palsaminulg. Kõige suuremad ja vanemad on aga kõik siberi nulud. Eestisse toodi neid kasvama juba XIX sajandi algul. Loodust mittetundev inimene võib nulu kuusega segi ajada, sest mõlemal on okkad võrsel ühekaupa. Tegelikult on neil kahel aga palju erinevat. Kõigepealt on nulu okkad alati lapikud ja alt enamasti valkjad. Valkjaks teevad okka õhulõhed: pisikesed avad, mille kaudu pääsevad õhk ja vesi okkasse ning sealt välja. Eesti harilikul kuusel on okkad neljakandilised ja vähemärgatavate õhulõhedega. Kuid pargis jalutades võib harva kohata ka samasuguste okastega kuuske. Nüüd peame appi võtma teised tunnused
paljude hingamisteede hädade puhul. Aromaatne puit sobib tarbeesemete ja suveniiride valmistamiseks. Kadakas on tuntud ka vähenõudliku dekoratiivtaimena. Areaal on tunduvalt vähenenud ja enamus looduslikke kasvukohti kaitse all. Harilik ebatsuuga (pseudotsuga menziesii) TS (DOUGLASE KUUSK): 1. Levila: Põhja-Ameerika lääneosas Kaljumäestikus kuni Mehhikoni. 2. 40-75 m , tüve läbimõõt kuni 5 m. 3. Tüvi, oksad, võrsed: Võra on koonusjas, sarnane kuusega. Laasub halvasti, ladvakasv sageli loogeline. 4. Lehed ja pungad: Kinnituvad võrsele lühikese rootsuga, 1,5-4 cm pikad, peened, tömpterava tipuga, sinakas- või hallikasrohelised, alumisel küljel kaks kitsast õhulõheriba, püsivad puul 5-8 aastat. 5. Õied ja viljad: isaskäbid punakad, paiknevad okaste vahel üksikult, emaskäbid noorelt punased või rohelised, valminult pruunid, 4-10 cm pikad, paiknevad eelmise aasta võrsete tippudes
Liik alltüübi piires põhiprotsessi arenemise astme või mõne diagnostilise horisondi väljakujunemise astme järgi. Erim lõimise järgi eristatakse kõigi tüüpide piires. Mõnel tüübil on vähe erimeid, mõnel aga väga palju (gleimullad). Metsapuude nõuded mullale Mänd talub ekstreemseid kasvutingimusi, kus teised ei suuda kasvada (paepealsest kuni rabani) Kuusk viljakat mulda, ei talu seisvat vett, kuivendatud kõdusoos Ebatsuuga sarnaseid tingimusi kuusega Lehis parasniisket, neutraalset, kerget, viljakat mulda Kask viljakat mulda, ei talu märga mulda Tamm väga viljakat parasniisket kuni niisket mulda Saar neutraalset, viljakat, niisket mulda Sanglepp neutraalset, liikuva põhjaveega mulda, talub kevadist üleujutust, kasvab ka madalsoos, parandab mulda ja väetab mulda, mügarbakterid (aitavad mulla viljakust parandada)
Võib olla kuni 30 m kõrge, sirgetüveline puu. Tüve koor on valge ja kestendav. Lehed 4-7 cm pikad, kolmnurksed või rombjad, terava tipuga. Õitseb mais, seeme valmib juuli lõpus. Isasurvad moodustuvad sügisel on 5-8 cm pikad ja paiknevad 2-3 kaupa võrsete tipus. Emasurvad paikneva võrsetel moodustuvad kevadel ja on 1.5-2 cm pikad. Vili on kahe laia tiivaga pähklike. Paljunevad enamasti seemnetest. Kasvab pemiselt koos teiste lehtpuudega ja kuusega. On täiesti külmakindel aga valgusnõudlik. Eelistab kasvamiseks värskeid ja kergeid liivsavimuldi. Leidub enam parasniisketel muldadel. Juurestik on tugev ja on küllaltki tormikindel puuliik. Võib saada kuni 150 a vanuseks, raievanus 60- 70 a. Arukase keskmine boniteet on I-II. Aastane juurdekasv 4.8 tm/ha/a. Puit on tugev, elastne läikiv ja tihe. Puitu kasutatakse saetööstuses, mööblit, vineerit, paberit, kütteks ja söetööstuses. Mahla joogiks.
suuremas osas kadunud. Põhja-Saksamaa ranniku liivased alad olid algselt valdavalt kaetud tammikute ja kaasikutega. Need puhastati ja asendati kanarbikuga lammaste karjamaadeks koos pinnase erosiooniga. 19. sajandil kasutati seal kunstliku väetist, et arendada seda maad põllunduseks. Kesk-Saksamaa kõrgendikud on traditsionaalse pöögi valdused. Ehkki pöök suudab elutseda hästi toitainevaesel pinnasel kattes pae- ja liivakivisid, on paljud asendunud männiga madalmaadel ja kuusega kõrgendikel. Saksa metsad on tugevalt saanud kannatada happevihmade käes, milles on suuremas osas süüdi emissioonid (või väävel dioksiidid ja lämmastikoksiidid) elektrijaamadest, tööstushoonestustest ja mootorsõidukitest. Kahju on ka märgatav Kagu-Saksamaal Ore mäestiku lähistes, mis piirneb Tsehhiga ja selle pruunsüsi- põletavate tööstustega. Veekogud Jõed Rocca al Mare Kool, Mattias Kaiv, 9b 8
Põhja-Saksamaa ranniku liivased alad olid algselt valdavalt kaetud tammikute ja kaasikutega. Need puhastati ja asendati kanarbikuga lammaste karjamaadeks koos pinnase erosiooniga. 19. sajandil kasutati seal kunstliku väetist, et arendada seda maad põllunduseks. Kesk-Saksamaa kõrgendikud on traditsionaalse pöögi valdused. Ehkki pöök suudab elutseda hästi toitainevaesel pinnasel kattes pae- ja liivakivisid, on paljud asendunud männiga madalmaadel ja kuusega kõrgendikel. Saksa metsad on tugevalt saanud 16 kannatada happevihmade käes, milles on suuremas osas süüdi emissioonid (või väävel dioksiidid ja lämmastikoksiidid) elektrijaamadest, tööstushoonestustest ja mootorsõidukitest. Kahju on ka märgatav Kagu-Saksamaal Ore mäestiku lähistes, mis piirneb Tsehhiga ja selle pruunsüsi-põletavate tööstustega. Saksamaal kasvab palju õistaimi
kooslusesisesele mikrokliimale ja väiksemakasvuliste liikide väljatõrjumisele. Rohustu kasvutingimusi muudavad ka mahalangenud oksad, tüved, suureneb sipelgapesade hulk. Võsastumine on tihedama ja kõrgema rohustu korral suhteliselt aeglane, kuna rohttaimede ja noorte puude vahel on tihe konkurents. Gleistunud ja gleimuldadel niidud kasvavad kinni haava, männi, halli lepa, pajude ja sarapuuga, lubjarikastel muldadel on iseloomulikud kadakas ja viirpuu. Mandri-Eestis võsastumine sageli kuusega. Võsastumisele järgneb rohukamara häving. Puurindesse jõuavad kiirekasvulised saar, lepp, haab. Endised puisniidupuud kuivavad või kasvavad kõrgusse koos varasema võra suremisega. Puisniitudest tekkinud metsade tunnuseks on niitelisest kasutamisest jäänud vanad tammed jt. puisniidupuud. Kuivematel aladel kujunevad salumetsad, niiskematel lodustuvad metsad. Rohustu kujunemine rohumaa rajamisel metsast Suureneb rohurindele langev valguskiirgus ja väheneb puudelt pärineva varise kogus
uuendamisel on arukase puhul soovituslik külvinorm 2-3 kg/ha). Paljuneb peamiselt seemnetest, noored puud võivad anda ka kännuvõsu. Suures osas just tänu rikkalikule seemnekandvusele ja seemnete heale idanevusele on arukask tuntud vitaalse pioneerliigina. Areaal väga lai. Moodustab nii puht- kui segapuistusid. Kasvab peamiselt koos teiste lehtpuude ja hariliku kuusega. Sageli tekib kaasikutes varjutaluvatest puuliikidest (kuusest) II rinne. On kindlasti üks perspektiivsemaid liike endiste põllumaade metsastamisel (kiirekasvuline, haiguskindel, kvaliteetse puiduga, puidu majanduslik tähtsus suureneb jne.). Täiesti külmakindel, väga valgusnõudlik. Mullastiku suhtes üldiselt vähenõudlik, eelistab värskeid ja kergeid liivsavimuldi
Hea meetaim, vanad puud annavad kuni 10 kg mett. H. vaher kasvab meil puistutes tavaliselt seguliigina, puhtpuistusid (vahtrikuid) moodustab väga harva vahel läänesaartel (Kõinastu laid) ja mandriosa soosaartel, samuti Põhja-Eesti klindialustes. Esimesel 10 eluaastal eriti kiirekasvuline, siis kasvukiirus aeglustub, kasvades 40...50 cm kõrgusse aastas. Vaher kasvabki viljakamatel kasvukohtadel koos teiste omasugustega saare, tamme, jalaka ja pärnaga, kuid seltsib ka kase ja kuusega. Vaher on nõudlik mullaniiskuse suhtes, vältides kuivi kasvukohti. Talub kuni -40º C, kuid on tundlik hilis- ja varakülmade suhtes. Tumeroheline lehestik, tihe võra, erk sügisvärvus teevad hariliku v. laialdaselt kasutatavaks nii alleepuuna, grupiti kui ka üksikult istutatult. Punase ja kirjulehiseid sorte eksponeeritakse tavaliselt üksikpuudena. Paljundatakse seemnetega, sorte vääristamise teel. Acer pseudoplatanus L. mägivaher
Rohustu kasvutingimusi muudavad ka mahalangenud oksad, tüved, suureneb sipelgapesade hulk. 4.Võsastumine on tihedama ja kõrgema rohustu korral suht. aeglane, kuna rohttaimede ja noorte puude vahel on tihe konkurents. 5.Gleistunud ja gleimuldadel niidud kasvavad kinni haava, männi, halli lepa, pajude ja sarapuuga, lubjarikastel muldadel on iseloomulikud kadakas ja viirpuu. Mandri-Eestis võsastumine sageli kuusega. 6.Võsastumisele järgneb rohukamara häving. Puurindesse jõuavad kiirekasvulised saar, lepp, haab. 7.Endised puisniidupuud kuivavad või kasvavad kõrgusse koos varasema võra suremisega. 8.Puisniitudest tekkinud metsade tunnuseks on niitelisest kasutamisest jäänud vanad tammed jt. puisniidupuud. Kuivematel aladel kujunevad salumetsad, niiskematel lodustuvad metsad. Rohustu kujunemine rohumaa rajamisel metsast 1
pruunikaspunaseks. varjutaluvam. Areaal väga lai. Moodustab nii puht- kui Sanglepp e. must lepp - Alnus glutinosa Soojalembene (-20 ... - 25 C). Seepärast ei kasva segapuistusid. Kasvab peamiselt koos Kuni 30 m kõrge puu. Kõrgeim puu kasvab looduslikult mandri Eestis, kus talved on teiste lehtpuude ja hariliku kuusega. Sageli Järvseljas, kv. 257 ja on 30,5 m kõrge. karmimad tekib kaasikutes varjutaluvatest Koor tumepruun, vanemas eas moodustub Puit väga väärtuslik, pruunikaspunane, tihe, hästi puuliikidest (kuusest) II rinne. On kindlasti paks tume korp. töödeldav
Seepärast kasutangi kolonni liikme, Meelis Ivaski meenutust Kolonni algusest. Järgnev lõik on võetud raamatust ''Võru Veri ei Värise'' , mis on väljastatud Vaba-Sõltumatu Kolonn nr 1 20. juubeliks :'' Oli sügis. Ühel päeval rääkis Argo Männimets õhinal kellestki, kes oli avanud päev varem tema silmad. Tundes Männimetsa, olin veendunud, et Argo oli langenud ''ajuloputuse'' osaliseks, kellegi Ain Saare poolt, kes oli minu klassis ja istus koos Kadi Kuusega minu ees. Argo kutsus mindki kaasa Ain Saare poole, et teda tutvustada. Ain küsis Argolt, kas mind saab usaldada. Pärast Argo jaatavat vastust hakkas omavaheline vestlus sujuma ning kuidagi märkamatult olime arutamas Eesti ajalugu ja Vabadussõda. Kes mida teadis, kellel mis raamatud olid olemas ja mida lugenud. Mingil hetkel tuli Ainilt küsimus, et kas teeme koos midagi. Kuna olime nõus, siis sukeldus Ain paberitesse. Esimene tähtpäev, mis oli seotud Võruga, oli 21. 1
headel kasvukohtadel isegi 1 ... 1,5 meetrini aastas. Sel perioodil on ebatsuuga ka väga dekoratiivne. Vanemas eas (40 ... 50 aastat ja üle) tema dekoratiivsus langeb. Vanade puude uhkuseks on aga nende korkjaks muutuv korp, mille paksus võib ulatuda isegi kuni 30 cm-ni. Kiire kasv noores eas võimaldab ebatsuugat kasutada kiire haljastusefekti saamiseks uusehitusrajoonides või parkmetsades. Valgusnõudlikkuselt jääb ebatsuuga kuuse ja männi vahepeale, kuid võrreldes kuusega talub märksa halvemini liigniiskust. Mullaviljakuse suhtes on küllaltki nõudlik, paremini kasvab sügavapõhjalistel liivsavidel. Harilik ebatsuuga on talvekindel (vaid 2003.a. talvel esines kergeid okkakahjustusi, kuid neid esines siis ka harilikul kuusel) ning hõlpsalt paljundatav ning teda ei ohusta eriliselt ka seenhaigused. Esineb ka mõningaid dekoratiivsorte ja -vorme. 3.6. Perekond tsuuga - Tsuga
vaid erinev kasvukiirus noores eas ja konkurentsivõime rohttaimede suhtes. Lehtpuud on esimestel kasvuaastatel palju kiirema kasvuga kui mänd ja nende edasist kasvu ja arengut ei suuda rohttaimestik takistada nii oluliselt kui seda männi puhul. Kui mänd ikkagi uueneb rohttaimedega kaetud alal (raiesmik) siis kiirekasvuliste lehtpuudega ei suuda valgusnõudlik mänd ikkagi konkureerida. Lehtpuud võivad antud alal jääda valitsema pikemaks ajaks, või asenduda hiljem isegi kuusega, sest mänd valgusnõudliku liigina ei suuda uueneda vana metsa turbe all. Varajase noorendike hooldamise, lehtpuude väljaraiumise ja hilisemate hooldusraietega on võimalik kujundada männi puhtpuistu. 27 Männi vaheldumine kuusega Männi ja kuuse vaheldumise põhjuseks on nende liikide bioloogilised erinevused: mänd on valgusenõudlik, võimeline kasvama mitmesugustel muldadel, tormikindel,
metsamajandamiskavas määratud lubatavast lageraie pindalast. (9) Enne raiesmiku uuenemist ja minimaalse liitumisaja möödumist ei tohi uut lageraiet teha raiesmikule lähemal kui 100 meetrit, välja arvatud juhul, kui vana raiesmiku ja uue lageraielangi laius või kogupindala ei ületa käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud lageraielangi maksimaalset laiust või pindala suurust või lageraielangid asuvad eri omanike kinnistutel. (10) Minimaalne liitumisaeg on männiga, kuusega või kõvalehtpuuga loodusliku uuenemise või uuendamise korral neli aastat, muudel juhtudel kaks aastat. Raieaastaid ei loeta liitumisaja sisse. (11) Lageraie korral ei tohi: 1) kaitsemetsas raielangi pindala olla suurem kui kaks hektarit; 2) kaitse ja tulundusmetsa sambliku kasvukohatüübis ja loo kasvukohatüüpides raielank olla laiem kui 30 meetrit; 3) tulundusmetsa käesoleva lõike punktis 2 nimetamata kasvukohatüüpides raielank olla suurem kui kolm hektarit
rühmast), võib kasvatada kuuske, mis on madalsoos kõige tootlikum puuliik. Kuna alla 2 m kõrgused kuused kannatavad hiliskülmade käes, tuleb kuuske kasvatada kase turbe all. Võib rajada männi-kuuse segakultuure, seadu 1,5 × 1,0 m, istutades iga kahe männirea järel ühe rea kuuske (6600 tk/ha). Alla 30 cm paksuse turbakihiga kruusasel pinnasel asuvatel hästikuivendatud jääksoodel (osa 1. rühmast) võib kultiveerida koos kuusega ka euroopa, kuriili ja jaapani lehist, istutades iga kuuserea järel (taimede vahe reas 1,5 m) rea lehiseid (taimede vahe reas 3 m). ridade vahe 2 m. Rohtumata, üle 0,5 m paksuse turbakihiga jääksoodel (3. ja 4. rühm) võib ettevalmistamata maapinnale rajada ka männi külvikultuure algtihedusega 6000. Kuid külv igal aastal ei pruugi õnnestuda. Külmakohrutust saab vähendada väetamisega, siis tekib kiiresti taimkate ja pinnas kamardub.
Põhja-Eesti klindialustes. Esimesel 10 eluaastal eriti kiirekasvuline, siis kasvukiirus aeglustub, kasvades 40...50 cm kõrgusse aastas. 2004. a. metsakorralduse andmete järgi on meie metsades vahtra üldtagavara 597000 tm, millest 85000 tm kasvab riigimetsades ja 512000 tm erametsades. Vaher kasvabki viljakamatel kasvukohtadel koos teiste omasugustega saare, tamme, jalaka ja pärnaga, kuid seltsib ka kase ja kuusega. Vaher on nõudlik mullaniiskuse suhtes, vältides kuivi kasvukohti. Talub kuni -40º C, kuid on tundlik hilis- ja varakülmade suhtes. Haigustest kipuvad vahtraid eriti parkides kimbutama ja südamemädanikku esile kutsuma vahtratarjak (Oxyporus populinus) vanemate tüvede alaosas näeme korrustena paiknevaid heledaid seene viljakehi ja soomustorik (Polyporus squamosus), mille heledad viljakehad kasvavad mitukümmend sentimeetrit suureks ja on tumedamate soomustega
Käbid on 5...10 cm pikad, läbimõõt 3...4 cm, helepruunid, elastsete õhukeste laineliste ja saagjaservaliste seemnesoomustega. Käbid valmivad sept.-okt. Seemned väikesed, mustad. H=20...30(45) m. Pärit USA edelaosast, kus kasvab Kaljumäestiku lõunaosas 2000-3000 m kõrgusel üle merepinna. Kasvab üksikpuudena ja rühmiti. Kasutatakse rohkesti linnahaljastuses, kuivõrd on õhusaastekindel. Picea engelmannii Parry & Engelm. Engelmanni kuusk Sarnaneb tugevasti torkava kuusega. Võra on tihedam, kompaktsem, kitsam, oksad noores eas üles suunatud. Võrsed on karvased, värvuselt kollakad. © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 15 Okkad sinakasrohelised, 1,5...2,5 cm pikad, ettepoole suunatud, torkava kuuse okastest peenemad ja painduvamad . Pungasoomused asetsevad katusekivitaoliselt. Käbid 4...6 cm pikad, helepruunid, seemnesoomused täkilise kuni hambulise servaga, pole lainjad. H=30-36 (50) m.
Kaasus 43 Tööandja OÜ Tamm avastas 10. juunil 2016, et töötaja Mart Kuusk oli pannud toime rea tööalaseid rikkumisi. Mart Kuusk, olles OÜ Tamm finantsjuht oli teinud alusetuid rahakandeid endaga seotud äriuhingule ja tekitanud OÜ-le Tamm kahju summas 5000 eurot. Selles olukorras ei pidanud OÜ Tamm võimalikuks jätkata Mart Kuusega töösuhet. Kuna Mart Kuusk oli puhkusel, saatis OÜ Tamm talle tähtkirjaga töölepingu ulesutlemise avalduse. OÜ Tamm postitas ulesutlemisavalduse kohe 10. juunil ja Mart Kuusk leidis teate OÜ-lt Tamm tulnud tähtkirja kohta oma postkastist 12. juunil. Aimates halba otsustas Mart Kuusk kirjale mitte järgi minna. Ta lootis, et ehk tema puhkuselt tööle naasmise ajaks on teema unustatud. Peale 14 päevast hoiutähtaega saadeti kiri OÜ-le Tamm tagasi. OÜ Tamm sekretär
õigusteadust õppima. 1943. mobiliseeriti 20-aastane noormees Saksa sõjaväkke, kus töötas kirjutajana, kuid kirjutas omale tõendi ning tuli sõjaväeteenistusest ära. 1944. jõudis tagasi Tartusse ning käis isa jälgedes, suundudes tööle raudteele. Hiljem sattus sekeldustesse ametivõimudega ning saadeti vanglilaagrisse. Narva vangilaagris puutus kokku kultuuriinimestega, nagu helilooja Tuudur Vetiku ja kirjanik Elar Kuusega. Tegeleti kirjandusega, õppisid ise ja õpetasid teisi. Alliksaar kirjutas ka oma käekäigust ning kui see avastati, saadeti mees kahtlaste seikade tõttu Venemaale. 1957. aastal anti talle amnestia ning aasta pärast suundus omal käel Tartusse, kus tegeles juhutööde kõrval ka kirjutamise ning tõlkimisega. Abiellus ning sai isaks, avaldas luuletusi NL ajal abikaasa nime all, kuid 1966. aastal haigestus vähki ning suri 43-aastasena. Loominguga alustas Alliksaar gümnaasiumi päevil
annaabi.ee 
