Saksamaa (3)

Referaat
Saksamaa
2008
SISUKORD
Geograafiline asend...................................................................................................................3
Kliima.........................................................................................................................................4
Pinnamood.................................................................................................................................5
Metsandus ja põllumajandus...................................................................................................6
Metall ja keemia........................................................................................................................7
Kommunikatsioon ja meedia...................................................................................................8
Kasutatud kirjandus.................................................................................................................9
GEOGRAAFILINE ASEND
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik ) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas. Ta piirneb:

• Taani
  
• Poola
  
• Tšehhi
  
• Austria
  
• Šveitsi
  
• Prantsusmaa
  
• Luksemburgi
  
• Belgia
  
• Hollandiga
  

Põhjas moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri.
Pealinn ja valitsuse asukoht on Berliin , mõned üksikud ministeeriumid ja föderaalinstitutsioonid asuvad Bonnis, endise Lääne-Saksamaa pealinnas. Poliitiline ülesehitus on föderaalne ja organiseeritud parlamentaarse demokraatiana. Põhiseaduse järgi määratleb Saksamaa end demokraatliku ja sotsiaalse liitriigi ning õigusriigina. Riik koosneb 16 osaliselt suveräänsest liidumaast. Saksamaa on 82 miljoni elanikuga Venemaa järel elanike arvult teine riik Euroopas ja suurim Euroopa Liidus. Saksamaa on ka ÜRO, Euroopa Liidu, NATO ja G8 liikmesriik.
Saksamaa asub Kesk-Euroopas 47°16′15″ ja 55°03′33″ põhjalaiuse ning 5°52′01″ ja 15°02′37″ idapikkuse vahel. Põhjas piirneb Saksamaa Taaniga (piiri pikkus 67 km), kirdes Poolaga (442 km), idas Tšehhiga (811 km), kagus Austriaga (815 km, ilma piirita üle Bodensee ), lõunas Šveitsiga (316 km, koos Büsingeni eksklaaviga, kuid ilma piirita üle Bodensee), edelas Prantsusmaaga (448 km), läänes Luksemburgi (135 km) ja Belgiaga (156 km) ning loodes Hollandiga (567 km). Riigipiiri kogupikkus on 3757 km. Kui loodes ja kirdes moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri, kuulub Saksamaale ka osa Alpidest.
Saksamaa pindala on 357 023 km².(4)
Figure 1 (Saksamaa kaart)
KLIIMA
KLIIMA
Saksamaa on mõõduka kliima, sooja suve ja külma talvega, aga pikemaajalised pakase- ning lumeperioodid on haruldased . Vihma sajab aastaläbi. Talve keskmine temperatuur on 0 kraadi. Sademeid on mõõdukalt, 500 mm. Saksamaa on enamikus lehtmetsade vööndis, mäestikes on okasmetsad.
Saksamaa kliima on keskmine ja üldiselt ilma külma ja kuuma perioodideta. Loode ja ranniku Saksamaal on mereline kliima, mis on põhjustatud soojatest lääne tuultest Põhjmerelt. Kliimat on iseloomustatud kui soojate suvedega ja mõõdukate pilviste talvedega. Saksamaa kliima on enamuses mandriline , talved on soojad . Päikese kiirgust on palju, mullad on viljakad, metsavarud on väikesed. Niiske kliima tõttu on veevarud suured.(4)
Figure 2 (Saksamaa kliimakaart )
PINNAMOOD
Saksamaa oma suurusega on väga mitmekesine. Põhja-Saksamaa on madal lauskmaa . Põhjamere rannikuil ja jõeorgudes on viljarikkaid uhtmaad - maršid ehk padurad, mis osalt on meretasemest allpool. Need on osaliselt muudetud ka põldudeks. Kesk- ja Lõuna- Saksamaa on mägised.
Kolmandik riigi põhjapoolsest osast asetseb Põhja-Euroopa tasandikul. Märgalad ja soised tingimused leiduvad enamasti Hollandi piiri lähedal. Liivases Macklenburgis kirdes on palju jääajast liustike poolt vormitud järvi.
Kesk-Saksamaad kujutab mustritu mägine maa, millest mõningad mäed on juba vormitud iidse vulkaanilise aktiivsuse poolt. Kesk-kõrgmaad jätkuvad idas ja põhjas kuni Saaleni ja liituvad Maagimäestikuga Tšehhi piiril . Berliinist lõunas, riigi kesk-ida osas, on maapind rohkem madal nagu põhjas koos liivase pinnasega ja jõgede ääres asetsevate märgaladega nagu Spreewaldi regioon.
Lõuna-Saksamaa pinnavorme iseloomustavad varieeruvad sirgjoonelised mägede ja kõrgendike ulatused. Lõunapiiril asetsevad Alpid on suurimad mäestikud, kuid erinevalt Šveitsist ja Austriast asetseb Saksamaa pindalal väike osa alpidest. Schwarzwaldi edelapiiril Prantsusmaa lähistel eraldab Reini Doonau ülemjooksust selle idanõlvadel.
Zugspitze on mägi Euroopas Saksamaal Baieri Alpides . Kõrgus 2963meetrit. See on Saksamaa kõrgeim mägi.
Harz on mäestik Euroopas Saksamaal. Piirneb lõunast Tüüringiga. Mäestiku kõrgeim tipp on Brocken (ka Blocksberg), kõrgusega 1141 meetrit.
Schwarzwald on mäestik Euroopas Saksamaa territooriumil. Kulgeb põhja-lõuna suunas, eraldab Badenit ja Württembergi. Läänenõlvad Badeni poolel on järsud, idanõlvad aga lauged. Kõrgus kuni 1493 meetrit.
Lõuna- Saksamaa kerkib aste- astmelt kõrgemale, üle Baieri kiltmaa Alpideni. Kõrgeim punkt Saksa Alpides on Zugspitze, mis ulatub 2963 m üle merepinna .
Põhja- Saksamaal on enam levinud leetunud ja soostunud ning metsapruun- mullad , keskosas mustmullad ning jõeorgudes lammimullad.
METSANDUS JA PÕLLUMAJANDUS
Saksamaa pindalast on 55 protsenti põllumajandusmaa. Metsa all on 30 protsenti. Tööstustoodang annab 33 protsenti, teenindussektor 35 protsenti aastasest kogutoodangust. Põllumajandus mängib väga piiratud rolli (1,1 protsenti). Pärast Jääaega olid lössi alad kaetud tamme ja pöögi metsadega, mis tänapäevaks on suuremas osas kadunud. Põhja-Saksamaa ranniku liivased alad olid algselt valdavalt kaetud tammikute ja kaasikutega. Need puhastati ja asendati kanarbikuga lammaste karjamaadeks koos pinnase erosiooniga. 19. sajandil kasutati seal kunstliku väetist, et arendada seda maad põllunduseks. Kesk-Saksamaa kõrgendikud on traditsionaalse pöögi valdused . Ehkki pöök suudab elutseda hästi toitainevaesel pinnasel kattes pae- ja liivakivisid, on paljud asendunud männiga madalmaadel ja kuusega kõrgendikel. Saksa metsad on tugevalt saanud kannatada happevihmade käes, milles on suuremas osas süüdi emissioonid (või väävel dioksiidid ja lämmastikoksiidid) elektrijaamadest, tööstushoonestustest ja mootorsõidukitest. Kahju on ka märgatav Kagu-Saksamaal Ore mäestiku lähistes, mis piirneb Tšehhiga ja selle pruunsüsi-põletavate tööstustega.
Põllundus on paremal järjel riigi põhjaosas, kus kasvatatakse nisu, õlleotra, suhkrupeeti ja kartulit . Lõunaosa on rohkem spetsialiseerunud karjakasvatusele, eriti just piimakarjandusele. Erinevate jõgede orud on klimaatiliselt sobivad viinamarjade kasvatamiseks.
METALL JA KEEMIA
Suur osa Saksamaal leiduvast toorainest on tänaseks ennast juba ammendanud. Ohtralt on veel Naatriumi leiukohti. Harzi mäestikus kaevandatakse veel ka Pliid ja tsinki . Saksamaal esineb nii kerge kui ka rasketööstusettevõtteid. Suurimad tööstusettevõtted paiknevad Ruhri piirkonnas tooraine olemasolu ja Reini jõe tõttu. Piirkonnas asuvad suured tööstuslinnad, nagu Essen ja Dortmund. Ülemaailmset kuulsust on sakslased kogudnud enda autotööstusega, mis on väga kõrgelt hinnatud üle terve maailma: on ju Volkswagen ja Daimler-Chrysler ühed suurimad autotootjad terves maailmas (aasta 2001 seisuga tootsid ettevõtted kahepeale ligi 10 miljon masinat). Ka elektroonikatööstuses ollakse tasemel.(tänud suurettevõttele Siemens Group). Metallurgias pole Saksamaa küll maailma juhtivamaid riike, kuid Euroopas talle vastast ei ole. Näiteks ollakse Euroopa suurim terase tootja ja eksportija . Alumiiniumi puhul jäädakse alla vaid Norrale. Kergetööstuse hõive riigis suur pole, kuna masstoodang on koondunud odavama tööjõuga riikidesse. Siiski pärinevad paljud arenenud riikides tuntuks saanud brändid just nimelt Saksamaalt (näiteks sportrõivaste bränd Adidas). Kõrgtehnoloogilise tootmise arengueeldused on kõrged. Riigis on selleks vajaminevat kapitali, nõudlust kui ka võimalusi ekspertide väljakoolitamiseks.
Juhtivateks tööstusharudeks on masina- ja sõidukiehitus, keemia, metallitööstus ja elektrotehnika .
Saksamaa on väga tugeva majandusega riik, kus söekaevandustele tuginev mustmetalurgia ja keemiatööstus on võimaldanud välja arendada võimsa masinaehituse ja kõrgtehnoloogilise toomise . Siiski põhineb Saksamaa tööstus peamiselt sissetoodud toorainel, riigil ei piisa enam oma naftast ja raumaagist, neid tuleb juurde importida.
Võimsaimaks tööstuspiirkonnaks on Ruhr, kus üksteise kõrval paikneb üle 30 tööstuslinna. Kaevandatakse kivisütt, sulatatakse terast, valmistatakse masinaid ja mitmesuguseid keemiatooteid.
KOMMUNIKATSIOON JA MEEDIA
Side- ehk kommunikatsiooniteenused, mis hõlmavad ka massi- ja multimeedia , tagavad informatsiooni edastamise füüsiliselt, elektrooniliselt või digitaalselt sõnas, kirjas, pildis või helis . Elektri leiutamiseni 19.sajandil liikus info sama kiiresti ja samu teid pidi kui tarnspordivahendid. Traditsioonilistest sidevahenditest on siiani käigus vaid postiteenus. Uus sidetehnoloogia võimaldas kiiret infoedastust traadi(telegraaf, telefon) ja „õhu“ kaudu (raadio). Side abil on edenenud ka transport, eriti logistika . Ühtlasi on massi- ja multimeedia saanud oluliseks teabelevi- ja turunduskanaliks, mistõttu infoühiskonna kõrval kasutatakse sageli mõistet meediühiskond. Suure panuse info kiirele levikule on andnud ka telefaksi, faksi ja interneti kasutuselevõtt. Eelkõige internett on teinud võimalikuks multimeedia, s.o. elava pildi ja kvliteetse heli hõpsa edastamise ja töötlemise. Kõik need uuendused on tohutult alandanud sideteenuste ja meediaprogrammide tootmise hinda.
2000. aastal tuli suurem osa maailma meelelahutustööstuse toodangust seitsmelt viimaste aastakümnete jooksul liitunud suurkontsernilt: Time Warner, Walt Disney , Viacom, News Group(USA), Bertelsmann (Saksamaa), Seagram ( Kanada ), ja Sony (Jaapani). Kõigil neil on omakorda sadu allettevõtteid –tele-ja raadiojaamu, kirjastusi, kinostuudioid, uudisteagentuure jmt.(5)
KASUTATUD KIRJANDUS
1. http://images.google.ee/imgres?imgurl=http://miksike.ee/docs/referaadid2006/saksamaa_teelekepler4.jpg&imgrefurl=http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/saksamaa_teelekepler.htm&h=516&w=564&sz=55&hl=et&start=8&um=1&tbnid=sshpSMsfZMd1WM:&tbnh=123&tbnw=134&prev=/images%3Fq%3Dsaksamaa%2B%26svnum%3D10%26um%3D1%26hl%3Det%26lr%3D%26sa%3DN
2. http://miksike.ee/
3. http://www.miksike.ee/docs/lisa/9klass/8teema/loodus/keskeuroopa.ht m
4. http://et.wikipedia.org/wiki/Saksamaa
5. Õpik „Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile“ Koostaja : Garri Raagmaa
10