*ehitus: väline kuulmekäik, mis lõpeb trummikilega(kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest), mis on vaheseinaks kuulmekäigu ja keskkõrva trummiõõne vahel. KESKKÕRV ülesanne: edastab helivõnkeid *selle moodustab õhuga täidetud õõs trummiõõs milles on üksteisega seotud kuulmeluukesed: vasar(trummikilega kokku kasvanud, ühenduses alasiga), alasi(seotud jalusega) ja jalus(toetub esikuakent katvale membraanile, mille taga algab sisekõrv). Kuulmeluukeste ülesanne: anda edasi trummikile võnkumised sisekõrva, võimendades samal ajal nende tugevust. *sellest algab ka kuulmetõri, mis avaneb neelu ja mille kaudu on keskkõrv ühenduses välisõhuga. Kuulmetõri on tavaliselt suletud ja avaneb vaid neelamise ajal. Ülesanne: vahetub trummiõõnde õhk ja selle rõhk ühtlustub välisõhu rõhuga. SISEKÕRV ülesanne: on nii kuulmis kui ka tasakaaluelund *osad: tigu, kolm poolringkanalit, kaks kotikujulist moodustist.
*ehitus: väline kuulmekäik, mis lõpeb trummikilega(kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest), mis on vaheseinaks kuulmekäigu ja keskkõrva trummiõõne vahel. KESKKÕRV ülesanne: edastab helivõnkeid *selle moodustab õhuga täidetud õõs trummiõõs milles on üksteisega seotud kuulmeluukesed: vasar(trummikilega kokku kasvanud, ühenduses alasiga), alasi(seotud jalusega) ja jalus(toetub esikuakent katvale membraanile, mille taga algab sisekõrv). Kuulmeluukeste ülesanne: anda edasi trummikile võnkumised sisekõrva, võimendades samal ajal nende tugevust. *sellest algab ka kuulmetõri, mis avaneb neelu ja mille kaudu on keskkõrv ühenduses välisõhuga. Kuulmetõri on tavaliselt suletud ja avaneb vaid neelamise ajal. Ülesanne: vahetub trummiõõnde õhk ja selle rõhk ühtlustub välisõhu rõhuga. SISEKÕRV ülesanne: on nii kuulmis kui ka tasakaaluelund *osad: tigu, kolm poolringkanalit, kaks kotikujulist moodustist.
mille taga sisekõrv algab. Kuulmetõri: avaneb neelu, selle kaudu on keskkõrv üh. välisõhuga. Tavaliselt suletud, avaneb neelates. Sisekõrv: paikneb kolju sees, seal pole õhku, koosneb kahest osast: tigu- kindlustab heliaistingu, on luustunud spiraal, milles on vedelikuga täidetud kanalid, mis on 11 membraaniga eraldatud. Alumisel on kiukestega üh. kuulmisrakud. Poolringkanalid (3), kotikujulised moodustised(2)- kindlustavad tasakaalutunnetuse. Trummikalt kanduvad helivõnked kuulmeluukeste Kaudu sisekõrva, pannes vedeliku teos võnkuma. Selle võnked ärritavad kuulmisrakke ning tekitavad närviimp.
2.Keskkõrv: a) trummiõõs – mõne mm laiune piklik ruum oimuluu sees, välissein on trummikile, seesmise seina taga on sisekõrv; selles seinas on 2 ava: esikuaken (“ovaalaken”) ja teoaken (“ümaraken”), trummiõõne sees on kuulmeluukesed. (Vt. edasi!) Keskkõrv (jätk!): Kuulmeluukesed: vasar (malleus), alasi (incus) ja jalus (stapes); vasar kinnitub trummikilele, jalus suleb esikuakna, alasi on nende vahel; trummikile võnkumine kantakse kuulmeluukeste kaudu edasi sisekõrva vedelikule. Kuulmeluukeste, nendevaheliste liigeste ja neile kinnituvate lihaste süsteem võimendab võnkumisi ca 50 korda! Kuulmetõri (tuba auditiva) on limasketaga vooderdatud toruke, mille kaudu välisõhk pääseb neelu ninaosast trummiõõnde (vajalik õhurõhu tasakaalustamiseks sees- ja väljaspool trummikilet). 3. Sisekõrv: (ka labürint) Asub oimuluu sees; luu sees on õõnte süsteem – luuline labürint, selle sees
kuulmiskeskuses Kõrv tabab õhuvõnkeid sagedusel 16-20000 hertsi(16-infraheli 20000-ultraheli) Kõrva ehitus Kõrvad koosnevad kolmest osast: Väliskõrv Sisekõrv Keskkõrv Väliskõrv Kõrvalesta ülesandeks on püüda helisid ja suunata need kuulmekäiku. Keskõrv Õhuga täitetud õõs, kus paiknevad kolm väikest luud, mida nimetatakse kuulmeluukesteks. Kuulmeluukesed Kuulmeluukeste ülesandeks on trummikilelt saadud heli võimendamine ja edasiandmine sisekõrva. Kuulmetõri Kuulmetõri ülesandeks on hoida õhurõhk mõlemal pool trummikilet ühesugusena Sisekõrv Ühes õõnes on kuulmiselund ja teises õõnes tasakaaluelund. Kuulmisteravus Kuulmisteravus sõltub suuresti inimese vanusest. Lapsed ja noored kuulevad tavaliselt kõigil inimkõrvaga haaravatel sagedustel
Väliskõrv Kõrvalesta ülesandeks on püüda helisid ja suunata need kuulmekäiku. Kuulmekäigu lõpus on õhuke pingul nahk trummikile, mis kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest. Kõrvalihased inimesel on jäänukelund ehk rudiment. 1997 Dr Jay Vacanti siirdas hiirele inimese kõhrkoe rakke ja kasvatas hiire seljas kõrva. Keskkõrv Õhuga täitetud õõs, kus paiknevad kolm väikest luud, mida nimetatakse kuulmeluukesteks. Kuulmeluukesed Kuulmeluukeste ülesandeks on trummikilelt saadud heli võimendamine ja edasiandmine sisekõrva. Inimese väikseimad luud Kuulmetõri Keskkõrv ühenduses välisõhuga kuulmetõri abil, mis avaneb neelu. Kuulmetõri ülesandeks on hoida õhurõhk mõlemal pool trummikilet ühesugusena. Sisekõrv Ühes õõnes on kuulmiselund ja teises õõnes tasakaaluelund. tasakaaluelund kuulmiselund Kuulmine
VII 7. paar n. facialis, näonärv Sensoorsed Keele eesmine 2/3 Maitsmine Solitaartuum Motoorsed Miimilised lihased Näo miimilised liigutused Näonärvi tuum Jaluselihas (keskkõrvas) Kuulmeluukeste pinge Näonärvi tuum Tee sülje- ja pisaranäärmetesse läbi Süljeeritus ja pisarate sekretsioon Parasümpaatilised alalõuaganglioni ja tiibjätke-suulaeganglioni Ülemine süljeeritustuum VIII 8. paar n
· Kuulmeluude ahelik · Peri- ja endolümf · Basilaar- ja Reissneri membraan Marina, Kristina, Maria 7 Kõrva füsioloogia Kõrva füsioloogia · VÄLISKÕRV on helijuhtesüsteemiks, mille moodustavad kõrvalest ja kuulmekäik. Need juhivad heliained välis- ja keskkõrva piiril oleva trummikileni, mis hakkab kaasa võnkuma Marina, Kristina, Maria 9 Kõrva füsioloogia · KESKKÕRV: · Trummikile võnkumised antakse kuulmeluukeste- vasara, alasi ja jaluse- kaudu edasi ovaalaknale · Ovaalakna membrani võnkumised antakse edasi sisekõrva täitvale veedelikule ja seal olevate struktuutidele. Marina, Kristina, Maria 10 Kõrva füsioloogia · SISEKÕRVA moodustab luuline kanal, millel on kaks ja pool keerdu, seda nimetatakse teoks. Marina, Kristina, Maria 11 Kõrva füsioloogia · CORTI ELUND · Corti elundis eristatakse ligikaudu 3500
kotikujulist moodustist. Erinevalt välis- ja keskkõrvast sisekõrvas õhku ei ole. Sisekõrva kuulmiselund on tigu- teokujuline luustunud spiraal. Selles on vedelikuga täidetud kanalid, mis on üksteisest membraaniga eraldatud. Alumisel membraanil on arvukalt mikroskoopiliste kiukestega ühendatud kuulmisrakke. Kuulmisrakkude kiud on erineva pikkusega. Teo tipuosas on need pikemad, teo algusosas aga ligikaudu kümme korda lühemad. Trummikilelt kanduvad helivõnked kuulmeluukeste kaudu edasi sisekõrva, pannes tigu täitva vedeliku võnkuma. Selle võnked ärritavad kuulmisrakke ning tekitavad närviimpulsse. Kõrvas on otsekui omalaadne mikrofon, mis muudab mehaanilise võnkumise elektriimpulssideks. Piki kuulmisnärve liiguvad impulsid peaaju kuulmiskeskusesse. Seal eristatakse närviimpulsid ja mõtestatakse need mitmesugusteks heliaistinguteks. Kuulmine ja tasakaal Kuna inimesed suhtlevad peamiselt kõneldes, on kuulmine väga tähtis. Kuulmine on võime
Erinevalt välis- ja keskkõrvast sisekõrvas õhku ei ole. Sisekõrva kuulmiselund on tigu- teokujuline luustunud spiraal. Selles on vedelikuga täidetud kanalid, mis on üksteisest membraaniga eraldatud. Alumisel membraanil on arvukalt mikroskoopiliste kiukestega ühendatud kuulmisrakke. Kuulmisrakkude kiud on erineva pikkusega. Teo tipuosas on need pikemad, teo algusosas aga ligikaudu kümme korda lühemad. Trummikilelt kanduvad helivõnked kuulmeluukeste kaudu edasi sisekõrva, pannes tigu täitva vedeliku võnkuma. Selle võnked ärritavad kuulmisrakke ning tekitavad närviimpulsse. Kõrvas on otsekui omalaadne mikrofon, mis muudab mehaanilise võnkumise elektriimpulssideks. Piki kuulmisnärve liiguvad impulsid peaaju kuulmiskeskusesse. Seal eristatakse närviimpulsid ja mõtestatakse need mitmesugusteks heliaistinguteks. Kasutatud kirjandus http://www.slideshare
Viimane eraldab väliskõrva keskkõrvast, kuuludes ise keskkõrva juurde. Kuulmekäiku vooderdab nahk, mis sisaldab vaigunäärmeid, rasunäärmeid ja karvu. Vaigunäärmed eritavad vaiku, millel on kaitseülesanne. Keskkõrva moodustavad kuulmekile, trummiõõs, kuulmetõri, ja nibujätke, mis on omavahel ühenduses. Kuulmekile läbimõõt on ca 9-11mm ja paksus 0,1mm. Trummiõõs on ca 1ml mahuga õhkusisaldav ruum, mis asub oimuluu püramiidis. Trummiõõnes paiknevad kuulmeluukeste ahelik ja lihased. Kuulmeluukesi on kolm: vasar, alasi ja jalus. Kuulmeluukesed on omavahel ühendatud liigeste ja sidemete abil, moodustades liikuva ahela kuulmekile ja esikuakna vahel. Kuulmetõri ühendab ninaneelu trummiõõnega. Sellest 1/3 on luuline, ülejäänud kõhreline osa. Luuline kuulmetõrve käik on avatud, kõhreline tavaliselt pilutaoliselt suletud, avaneb neelamisel ja haigutamisel. Sisekõrv koosneb luulabürindist ja selle sees olevast kilelabürindist
süsteem väliskeskkonnast vastu võtab? Kirjelda välis-, kesk- Helisginaal siseneb väliskõrva kaudu ÕO3 ja sisekõrva ehitust ja keskkõrva ja seejärel sisekõrva. L3 helilainete Pannakse vibreerima kuulmekile ja ülekandemehhanisme. helisignaal liigub edasi keskkõrvas nõnda, et signaal antakse edasi kuulmeluukeste abil – alasi, vasar ja jalus. Toimub helide võimendumine. Kui jalus on annud võnkuma sisekõrva membraani, siis signaal liigub edasi teosse ja teos paikneb baislaarmemraan ning hakkab vibreerima. Selle membraani peal on Cort-i elund – kompleks. Sellel paiknevad karvarakud,
Tuhandest lapsest sünnib keskmiselt üks kuni kaks kurdina. Enamasti tekivad kuulmisprobleemid siiski elu jooksul. · Sümptomid esinevad kuulmisraskustes. · Kuulmislangust saab kontrollida audiomeetriliselt selleks pannakse pähe kõrvaklapid, lastakse kõrva erinevaid helisid ning inimene peab andma märku, millal kui hakkab kuulma hästi nõrka heli. · Vaegkuulmine, Hypacusia (lad. k.), Hypacusia (ingl. k.) Põhjus ja Ravi · Kuulmislangus tekib kuulmekile, kuulmeluukeste või kuulmisnärvi kahjustuse tagajärjel. · Helilained ei suuda katkist kuulmekile (näiteks keskkõrvapõletiku korral) normaalselt võnkuma panna, mistõttu neid võnkeid ei edastata. Kuulmislangust võib põhjustada kuulmeluukestest ahela jäikus. Helilainetest võnkuv kuulmekile annab küll võnked kuulmeluukestele edasi, kuid nende liikuvus on häiritud (näiteks otoskleroosi korral) · Võib tekkida ka vanadusest. · Kuulmelangusega inimesed on leidnud suhtlemiseks ühise keele:
11. Kirjelda välis-, kesk- ja Helisignaal siseneb väliskõrva kaudu keskkõrva sisekõrva ehitust ja helilainete ja seejärel sisekõrva. Esmalt panevad ülekandemehhanisme. rõhumuutused vibreerima kuulmekile, mis eristab keskkõrva väliskõrvast ning seejärel liigub signaal edasi keskkõrva, nii et signaal antakse edasi kuulmeluukeste vahel. Alguses hakkab võnkuma vasar, seejärel alasi ja lõpuks jalus. Keskkõrvas toimub ka helide võimendumine. Kui jalus on pannud võnkuma ka sisekõrva keskkõrvast eristava membraani, siis see signaal liigub teosse, kus hakkab vibreerima basilaarmembraan.
eest. Sisekõrv sisekõrva ühes õõnes on kuulmiselund ja teises õõnes tasakaaluelund. Keskkõrv - on ühuga täidetud õõs, kus paiknevad kolm väikest luud, mida nimetatakse kuulmeluukesteks. Kuulmeluukeste ülesandeks on trummikilelt saadud heli võimendamine ja edasi andmine sisekõrva. Kuulmine: · Inimese kõrva sisenevad kuulmekäigu kaudu helilained · panevad trummikile võnkuma · kuulmeluukesed võtavad võnked vastu · võimendavad need ning annavad edasi teole · teo sisemuses oleva vedeliku võnked panevad võnkuma sealsed membraanid · need omakorda kuulmisrakkude kiud
Õõne maht on ~1 cm ja tal eristatakse kuut seina: Trummiõõs on täidetud õhuga, tema seinu vooderdab limaskest. Trummiõõnes asuvad ahelana kuulmeluukesed. * Kuulmeluukesed vasar, alasi ja jalus - on omavahel ühendatud liigeste ja sidemete varal liikuvaks ahelaks, mis ulatub trummikilest ovaalaknani. Vasar asetseb trummikilele kõige lähemal ja on sellega oma pika pideme varal kokku kasvanud. Alasi liigendub vasara ja jalusega. Jalus suleb oma põhimikuga ovaalakna. Kuulmeluukeste külge kinnitub kaks lihast. Trummipingutajalihas kulgeb läbi trummiõõne ja kinnitub vasarapidemele. Tema kokkutõmbumisel tõmmatakse trummikile pingule. Jalusele kinnitub jaluselihas, mille toime on eelmisele vastupidine. Välimisse kuulmekäiku tunginud helilained panevad trummikile võnkuma ja need võnked kanduvad kuulmeluukeste ahela kaudu sisekõrva perilümfile. Ühtlasi toimub kuulmeluukeste kaudu helilainete umbes viiekümnekordne võimendamine
Trummikile ülesandeks on anda võnkumine edasi keskkõrvas asuvatele kuulmeluukestele. Lisaks on trummikile ülesandeks kaitsta keskkõrva külma ja haigustekitajate eest. Keskkõrv kujutab endast õhuga täitetud õõnt, kus paiknevad kolm väikest luud, mida nimetatakse kuulmeluukesteks. Kuulmeluukesed - vasar, alasi ja jalus on inimese kõige väiksemad luud. Vasar on kokku kasvanud trummikilega. Jalus on seotud teoga. Nende vahele jääb alasi. Kuulmeluukeste ülesandeks on trummikilelt saadud heli võimendamine ja edasiandmine sisekõrva. Keskkõrvast algab kitsas umbes 3-4 cm pikkune õhuga täidetud kanal - kuulmetõri. Kuulmetõri viib neelu ja selle kaudu on keskkõrv ühenduses välisõhuga. Kuulmetõri ülesandeks on hoida õhurõhk mõlemal pool trummikilet ühesugusena. Sisekõrv koosneb kolju sees asuvatest õõntest, milles on juhad ja kotikesed. Ühes õõnes on kuulmiselund ja teises õõnes tasakaaluelund
Trummikile ülesandeks on anda võnkumine edasi keskkõrvas asuvatele kuulmeluukestele. Lisaks on trummikile ülesandeks kaitsta keskkõrva külma ja haigustekitajate eest. Keskkõrv kujutab endast õhuga täitetud õõnt, kus paiknevad kolm väikest luud, mida nimetatakse kuulmeluukesteks. Kuulmeluukesed - vasar, alasi ja jalus on inimese kõige väiksemad luud. Vasar on kokku kasvanud trummikilega. Jalus on seotud teoga. Nende vahele jääb alasi. Kuulmeluukeste ülesandeks on trummikilelt saadud heli võimendamine ja edasiandmine sisekõrva. Keskkõrvast algab kitsas umbes 3-4 cm pikkune õhuga täidetud kanal - kuulmetõri. Kuulmetõri viib neelu ja selle kaudu on keskkõrv ühenduses välisõhuga. Kuulmetõri ülesandeks on hoida õhurõhk mõlemal pool trummikilet ühesugusena. Sisekõrv koosneb kolju sees asuvatest õõntest, milles on juhad ja kotikesed. Ühes õõnes on kuulmiselund ja teises õõnes tasakaaluelund
Saavad aru kus teatud jäsemed nt on, teiste lihaste suhtes. 11. Kirjelda välis-, kesk- Signaal siseneb väliskõrva kaudu keskkõrva ning ja sisekõrva ehitust ja siis sisekõrva. Alguses hakkab rõhumuutusest helilainete vibreerima kuulmekile, mis eristab keskkõrva ülekandemehhanisme. väliskõrvast. Siis liigub signaal edasi keskkõrvas ja signaal antakse edasi kuulmeluukeste vahel. Siis hakkab võnkuma vasar, seejärel alasi ja lõpuks jalus. Ka keskkõrvas toimub helide võimendumine. Kui jalus on pannud võnkuma sisekõrva keskkõrvast eristava membraani, siis see signaal liigub teosse. Teos hakkab vibreerima basilaarmembraan. Basilaarmembraani peal
vaagnavööde koos alajäsemetega. KOLJU Kolju, pealuu ehk kolp on selgroogsetel pea skelett, mis kaitseb ja toestab peaaju, meeleelundeid ning seede- ja hingamiselundite alguosa. Kolju luud on õmbluste ja kõhrliiduste varal üksteisega liikumatus ühenduses ning liikuvas ühenduses on ainult alalõualuu (liigestub oimuluudega), keeleluu ja kuulmeluukesed. Koljuluudele kinnituvad näolihased. Inimese kolju koosneb aju- ja näokoljust, milles on üldiselt 22 luud, kuid koos kuulmeluukeste ning keeleluuga kokku 29 luud. SELGROOG Selgroog koosneb 3334 lülist ja moodustab keha keskse toese. Selgroog jaguneb viide tsooni. Ülemised kolm koosnevad omavahel liikuvalt seotud lülidest: seitse kaelalüli, kaksteist rinnalüli ja viis nimmelüli. Ristluus on viis lüli kokku kasvanud ning selgroo lõpetab "sabakont" ehk õndraluu, kus on samuti 45 liikumatult seotud lüli. Rinnaosas moodustub rinnakorv 12 paari roietega, mis on selja poolt liigeste ja sidemete abil
Seal paiknevad kõrvavaigunäärmed ja vahel ka karvad . Kuulmekäigu lõpus on õhuke pingul nahk - trummikile. Kuulmekäiku sattunud helid panevad trummikile võnkuma. Trummikile ülesandeks on anda võnkumine edasi keskkõrvas asuvatele kuulmeluukestele (alasi, vasar, jalus). Kuulmeluukeste ülesandeks on trummikilelt saadud heli võimendamine ja edasiandmine sisekõrva. Lisaks on trummikile ülesandeks kaitsta keskkõrva külma ja haigustekitajate eest Tigu on sisekõrva kõige olulisem osa, sest seal paiknevad meelerakud, mis saadavad teate suuraju kuulmispiirkonda, kus me tajume helisid. Tugeva nohu korral on
Soonkest selle koostisesse kuuluvad vikerkest, ripskeha ja pupill Võrkkest - valgustundlik kiht , kepikesed ja kolvikesed. 3) Kuulmismeel Kuulmiselundiks on kõrv, millel eristatakse välis, kesk ja sisekõrva. Sisekõrvas asuvad sensorirakud. Nendest lähtuvad impulsid suunduvad kuulmisnärvilt kuulmismeele tsentraalseid teid pidi kuulmiskorteksisse ülemises oimukäärus. Väliskõrv juhib helilained trummikileni mis hakkab võnkuma. Trummikile võnkumised antakse kuulmeluukeste vasar, alasi, jaluse kaudu edasi ovaalaknale. Ovaalakna membraani võnkumised antakse esikuastrikku täitva perilümfi kaudu edasi teojuha endolümfile. Basaalmembraanil asuvad karvarakud kontrakteeruvad võnkumisel kattemembraanil. Tekib sensoripotentsiaal, mis kutsub teonärvis esile erutuse. Teine ja kolmas neuron ajutüves . Talamusse. Primaarne auditoorne korteks. Oimusagaras. 4) Haistmismeel
Helilained on õhu või mõne muu ülekandva aine lainena leviv võnkumine, vahelduva sagenemisega ja harvenemisega. Välis- ja keskkõrv koguvad ja edastavad helilaineid, mis seejärel mõjutavad sisekõrva heliretseptoreid. Väliskõrva moodustavad heli kinnipüüdev kõrvalest ja väliskuulmekäik, mille kaudu heli jõuab kuulmekileni (õhuke membraan, mis eraldab väliskuulmekäiku keskkõrvast). Keskkõrv. Trummikile võnkumised antakse kuulmeluukeste vasara, alasi ja jaluse kaudu edasi ovaalaknale. Trummikilele kinnitunud vasar liigestub alasiga, mis on omakorda ühenduses ovaalaknale fikseeritud jalusega. Kuulmeluukeste liikuvust reguleerivad trummikilepingutaja- ning jaluselihas. Trummikile ja ovaalakna pindalade suhe on seega 1:22. Kuulmeluukeste kangide süsteem ja võnkuvate membraanide suhe võimendab trummikile poolt vastuaõetud võnkumist 22 korda.
Kuulmissüsteemi osad: · kõrv e. perifeerne osa (ülesandeks õhuvõngete kinnipüüdmine ja muutmine närviimpulssideks) · kuulmisnärvid e. vahendav osa (kannab närviimpulsse ajju) · ajukoore kuulmisala (häälelaine saab keelelise tõlgenduse). Kõrva ehitus: 1) Väliskõrv (kõrvalest, väliskuulmekäik, mille kinnine ots lõpeb kuulmekilega) Kuulmekile võnkumine kandub edasi keskkõrva 2) Keskkõrv (kuulmeluukeste ahel haamer, alasi, jalus kannavad võnkumise edasi sisekõrva) Jalus asub teo ovaalaknas. 3) Sisekõrv (ovaalaken, tigu kanalid täidetud vedeliku e. perilümfiga, ümaraken tasakaalustab võnkumist, Corti elund võtab vastu vedeliku võnkumise). 52. Kuidas me tajume helikõrgust ja selle muutumist? · Inimene tajub hääles kolme mõõdet: toonikõrgus, tugevus, kõla.
ehitus.Karvarakud teos. Õhuvõngete muundamine kuulmisnärvi elektrilisteks signaalideks.Kuulmisinformatsiooni vahendavad juhteteed ja selle informatsiooni töötlemisega tegelevad ajupiirkonnad. Kuulmismeeleelundiks on kõrv, millel eristatakse välis-, kesk- ja sisekõrva. Sisekõrvas asuvad sensorirakud. Nendelt lähtuvad impulsid suunduvad kuulmisnärvilt kuulmismeele tsentraalseid teid pidi kuulmiskorteksisse ülemises oimukäärus. Keskkõrv. Trummikile võnkumised antakse kuulmeluukeste vasara, alasi ja jaluse kaudu edasi ovaalaknale. Tummikilele kinnitunud vasar liigestub alasiga, mis on omakorda ühenduses ovaalaknale fikseeritud jalusega. Kuulmeluukeste liikuvust reguleerivad trummikilepingutaja- ning jaluselihas. Tummikile pindala on ligikaudu 3,2 mm2. Trummikile ja ovaalakna pindalade suhe on seega 1:22. Kuulmeluukeste kangide süsteem ja võnkuvate membraanide suhe võimendab trummikile poolt vastuvõetud võnkumist umbes 22 korda
kuulmisnärv tugirakud basilaarmembraan trummiastrik spiraalleste 175. Kirjelda helilainetest tekkinud võngete kulgu kõrvas kuulmisretseptoriteni: Helilained, mis jõuavad välimise kuulmekäigu kaudu trummikileni, panevad selle võnkuma. Need võnked kanduvad mööda kuulmeluukeste ahelat esikuaknani ja panevad võnkuma esikuastriku perilümfi. Helikotreema kaudu kandub võnkumine trummiastriku perilümfile, mille kaudu jõuavad võnked ümaraknani. Selle tagajärjel tekivad võnked basilaarmembraanis ja kanduvad üle spiraalelundile, põhjustades retseptoorsete rakkude karvakeste hõõrdumise nende kohal oleva kattemembraani vastu. Karvrakkude mehaaniline ärritus transformeeritakse närviimpulssideks, mis suunduvad mööda kuulmis- ehk teonärvi aju silla
retseptoriga, viib Ca-kanali avanemisele. 5 erinevat primaarset maitset- hapu, soolane, magus, mõru, umami. Maitsmisimpulsid edastatakse kesknärvisüsteemi VII ja IX kraniaalnärvi kaudu. Haistmine- G-valk seotud (kemo)retseptorid ülemise ninakäigu haistmisepiteelis. Aksonid moodustavad I kraniaalnärvi. Kuulmine ja tasakaal- mehanoretseptorid Helilaine ülekanne kõrvas- kk võnkuminetrummikile vibratsioon (kuulmetõri ühtlustab rõhu keskkõrva ja väliskk vahel)kuulmeluukeste(keskkõrvas) kaudu helilaine sisekõrva perilümfile (toimub rõhulaine amplifitseerumine)teokanalis paikneval basilaarmembraanil hakkab Corti organ võnkumaCorti organi kuulmisretseptorid e kravarakud kalduvadkatioonkanalid avanevad, K voolab rakku sissekarvarakk depolariseerub, Ca- kanalid avanevad, voolab rakkuvabanevad transmitterid kutsub esile AP sensoorsete neuronite kiud kulgevad teo-esikunärvi (VIII kraniaalnärv) koostises.
toonikeeled nt rootsi, norra, hiina keeled. Tajufoneetika Kuulmissüsteemi osad: kõrv e. perifeerne osa (ülesandeks õhuvõngete kinnipüüdmine ja muutmine närviimpulssideks), kuulmisnärvid e. vahendav osa (kannab närviimpulsse ajju) ja ajukoore kuulmisala (häälelaine saab keelelise tõlgenduse). Kõrva ehitus: 1) väliskõrv (kõrvalest, väliskuulmekäik, mille kinnine ots lõpeb kuulmekilega) Kuulmekile võnkumine kandub edasi keskkõrva 2) keskkõrv (kuulmeluukeste ahel haamer, alasi, jalus kannavad võnkumise edasi sisekõrva) Jalus asub teo ovaalaknas. 3) sisekõrv (ovaalaken, tigu kanalid täidetud vedeliku e. perilümfiga, ümaraken tasakaalustab võnkumist, Corti elund võtab vastu vedeliku võnkumise). Inimene tajub hääles kolme mõõdet: toonikõrgus, tugevus, kõla. Kui põhisagedus on üle 1000 Hz, tajub inimene võrdse toonikõrguse muutusena iga selle kahekordistumist logaritmiline kuulmine.
spektraalset koostist, spektraalset peegeldust. Värvuskonstantsus on objektide looduslikus ümbruses muutuvate valgustingimustes taasäratundmise seisukohalt erakordselt tähtis. 23. Kuulmismeel. Õhuvõnkumisi vahendav aparaat keskkõrvas. Teo anatoomiline ehitus. Karvarakud teos. Õhuvõngete muundamine kuulmisnärvi elektrilisteks signaalideks.Kuulmis informatsiooni vahendavad juhteteed ja selle informatsiooni töötlemisega tegelevad ajupiirkonnad. Väliskõrv, keskkõrv ja kuulmeluukeste süsteem. Sisekõrv ja selle struktuur. Esiku ja trummiastrik, teojuha. Corti elund, sisemised ja välised ripsrakud. Heli vastuvõtu mehhanism. Õhuvõngete muundamine kuulmisnärvi elektrilisteks signaalideks. Kuulisinformatsiooni vahendavad juhteteed ja selle informatsiooni töötlemisega tegelevad ajupiirkonnad. Auditoorsed kortikaalsed väljad. Wernickle kõnekeskus. Binauraalne kuulmine. Kuulmismeele uurimine. Kuulmismeeleelundiks on kõrv, millel eristatakse välis-, kesk- ja sisekõrva
Kirjelda välis-, kesk- ja sisekõrva ehitust ja helilainete ülekandemehhanisme. Kõrvad koosnevad kolmest osast: väliskõrv, sisekõrv, keskkõrv Väliskõrv: Kõrvalesta ülesandeks on püüda helisid ja suunata need kuulmekäiku. Kuulmekäigu lõpus on õhuke pingul nahk – trummikile, mis kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest. Keskkõrv: Õhuga täitetud õõs, kus paiknevad kolm väikest luud, mida nimetatakse kuulmeluukesteks. Kuulmeluukeste ülesandeks on trummikilelt saadud heli võimendamine ja edasiandmine sisekõrva. Keskkõrv ühenduses välisõhuga – kuulmetõri abil, mis avaneb neelu. Kuulmetõri ülesandeks on hoida õhurõhk mõlemal pool trummikilet ühesugusena. Helide võimendumine toimub keskkõrvas. Sisekõrv: Ühes õõnes on kuulmiselund ja teises õõnes tasakaaluelund. Helide transduktsioon toimub sisekõrvas. Kuulmine: ● Inimese kõrva sisenevad kuulmekäigu kaudu helilained
Kuulmekäigu pikkuseks on umbes 3 cm. Seal paiknevad kõrvavaigunäärmed ja vahel ka karvad . Kuulmekäigu lõpus on õhuke pingul nahk - trummikile. Kuulmekäiku sattunud helid panevad trummikile võnkuma. Trummikile ülesandeks on anda võnkumine edasi keskkõrvas asuvatele kuulmeluukestele (alasi, vasar, jalus). Kuulmeluukeste ülesandeks on trummikilelt saadud heli võimendamine ja edasiandmine sisekõrva. Lisaks on trummikile ülesandeks kaitsta keskkõrva külma ja haigustekitajate eest Tigu on sisekõrva kõige olulisem osa, sest seal paiknevad meelerakud, mis saadavad teate suuraju kuulmispiirkonda, kus me tajume helisid. Tugeva nohu korral on kuulmine nõrgenenud.
Keskkõrv kujutab endast õhuga täitetud õõnt, kus paiknevad kolm väikest luud, mida nimetatakse kuulmeluukesteks. Vastutav õppejõud: Priit Kasenõmm Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks Kuulmeluukesed - vasar, alasi ja jalus on inimese kõige väiksemad luud. Vasar on kokku kasvanud trummikilega. Jalus on seotud teoga. Nende vahele jääb alasi. Kuulmeluukeste ülesandeks on trummikilelt saadud heli võimendamine ja edasiandmine sisekõrva. Keskkõrvast algab kitsas umbes 3-4 cm pikkune õhuga täidetud kanal - kuulmetõri. Kuulmetõri viib neelu ja selle kaudu on keskkõrv ühenduses välisõhuga. Kuulmetõri ülesandeks on hoida õhurõhk mõlemal pool trummikilet ühesugusena. Sisekõrv koosneb kolju sees asuvatest õõntest, milles on juhad ja kotikesed. Ühes õõnes on kuulmiselund ja teises õõnes tasakaaluelund. Seega on sisekõrv peale
Aktsioonipotentsiaalid juhitakse aferentsete juhteteede kaudu meelesüsteemi kuuluvatesse kesknärvisüsteemi osadesse." TÕENE 167."Kuulmiselundi moodustavad väliskõrv, keskkõrv ja sisekõrva tigu, tasakaaluelundi aga sisekõrva esik ja poolringkanalid. Välis- ja keskkõrva eraldab trummikile. Õhurõhk kahel pool trummikilet tasakaalustub kuulmetõrve abil, mille kaudu pääseb õhk neelust trummiõõnde. Trummikile võnkumisi antakse edasi sisekõrva kuulmeluukeste – vasara (malleus), alasi (incus) ja jaluse (stapes) – kaudu. Kui võnked on jõudnud sisekõrva teojuha basilaarlestmeni ja kandunud üle sellel asuvale spiraalelundile ehk Corti elundile, siis hõõrduvad viimase retseptoorsete rakkude karvakesed nende kohal oleva kattemembraani vastu. Tekkinud närviimpulss suundub teonärvilt kuulmismeele tsentraalseid teidi pidi kuulmiskorteksisse ülemises oimukäärus." VÄÄR 168.Kuidas nimetatakse alltoodud mõisteid ja definitsioone võõrsõnaga
11. Kirjelda välis-, kesk- ja Helisignaal siseneb väliskõrva kaudu keskkõrva sisekõrva ehitust ja helilainete ja seejärel sisekõrva. Esmalt panevad ülekandemehhanisme. rõhumuutused vibreerima kuulmekile, mis eristab keskkõrva väliskõrvast ning seejärel liigub signaal edasi keskkõrva, nii et signaal antakse edasi kuulmeluukeste vahel. Alguses hakkab võnkuma vasar, seejärel alasi ja lõpuks jalus. Keskkõrvas toimub ka helide võimendumine. Kui jalus on pannud võnkuma ka sisekõrva keskkõrvast eristava membraani, siis see signaal liigub teosse, kus hakkab vibreerima basilaarmembraan.
Nii satub õhk trummiõõnde ja rõhk mõlemal pool trummikilet võrdsustub. Kuulmetõri on tavaliselt suletud olekus, kui neelame, siis kanal avaneb. Sisekõrv paikneb kolju sees ja koosneb kahest eraldi osast, millel on oma ülesanne. Sisekõrva kuulmiselundiks on tigu. See on teokojakujuline luustunud spiraal. Teos on vedelikuga täidetud kanalid, mis on üksteisest eraldatud membraaniga. Alumisel membraanil on palju kuulmerakke. Kuulmerakkude kiud on erineva pikkusega. Kuulmeluukeste võnked antakse edasi teos olevale vedelikule. Vedelikult kanduvad võnked membraanidel olevatele kuulmerakkudele. Nii muutuvad helivõnked närviimpulssideks. Mööda kuulmisnärve liiguvad impulsid peaaju kuulmiskeskusesse. Seal toimub impulsside eristamine ja mõtestamine. Arutle! Millisel juhul inimene ei kuule? a) b) c) d) e) f) Kirjuta kõrva osade nimetused! 1
panevad trummikile võnkuma. Trummikile ülesandeks on anda võnkumine edasi keskkõrvas asuvatele kuulmeluukestele. Lisaks on trummikile ülesandeks kaitsta keskkõrva külma ja haigustekitajate eest. Keskkõrv kujutab endast õhuga täitetud õõnt, kus paiknevad kolm väikest luud, mida nimetatakse kuulmeluukesteks. Kuulmeluukesed - vasar, alasi ja jalus on inimese kõige väiksemad luud. Vasar on kokku kasvanud trummikilega. Jalus on seotud teoga. Nende vahele jääb alasi. Kuulmeluukeste ülesandeks on trummikilelt saadud heli võimendamine ja edasiandmine sisekõrva. Keskkõrvast algab kitsas umbes 3-4 cm pikkune õhuga täidetud kanal - kuulmetõri. Kuulmetõri viib neelu ja selle kaudu on keskkõrv ühenduses välisõhuga. Kuulmetõri ülesandeks on hoida õhurõhk mõlemal pool trummikilet ühesugusena. Sisekõrv koosneb kolju sees asuvatest õõntest, milles on juhad ja kotikesed. Ühes õõnes on kuulmiselund ja teises õõnes tasakaaluelund
9. Kuulmismeel Elundiks on kõrv, millel eristatakse välis-, kesk- ja sisekõrva. Sisekõrvas asuvad sensorirakud ja nendelt lähtuvad impulsid suunduvad kuulmisnärvilt kuulmismeelele tsentraalseid teid pidi. Kuulmiskorteksisse ülemises oimukäärus. Väliskõrv on helijuhtesüsteemiks, mille moodustavad kõrvalest ja kuulmekäik. Need juhivad heli laineid välis-ja keskkõrva piiril oleva trummikileni mis hakkab kaasa võnkuma. Trummikilele võnukumised antakse kuulmeluukeste-, vasara- ,alasti ja jaluse- kaudu edasi ovaalaknale. Ovaalakna membraani võnkumised antakse esikuastrikku täitva perilümfi kaudu edasi teojuha endolümfile. 10. Tasakaalumeel Peale kuulmise täidab kõrv ka tasakaalumeele ülesannet. Kõrvas asuvad kanalikesed, mis tajuvad igasugust liikumist. Sellepärast läheb mõnikord karussellil või bussiga sõites süda pahaks. Ka merehaigus tekib tasakaalumeele liigsest ärritamisest. Tasakaaluelund ja
Basilaarmembraan jaotab selle kanali esikuastrikuks ja trummiastrikuks,mis sisaldavad perilümfi Vestibulaarmembraan eraldab esikuastrikust teojuha.Basilaarmembraani osal asub Corti elund,kus paiknevad sensorrakud. Basilaarmembraanil asuvad karvarakud,mille jätked kontakteeruvad võnkumisel kattemembraaniga.Tekib sensoripotensiaal,mis kutsub teonärvis esile erutuse (aktsioonipotensiaalide jada).Teatud kõrgusega helile reageerivad kindlad karvarakud. Trummikile võnkumised antakse edasi kuulmeluukeste(vasar,alus,jalus) kaudu ovaalaknale.Ovaalakna membraani võnkumised antakse edasi sisekõrva täitvale vedelikule ja seal olevatele struktuuridele.Trummikile võnkumised antakse edasi kuulmeluukestele,ovaalakna membraani ja esikuastrikku täitva perilümfi kaudu edasi endolümfile.Basilaarmembraanil asuvad karvarakud,mille jätked kontakteeruvad võnkumisel kattemembraaniga.Tekib sensoripotensiaal,mis kutsub teonärvis esile erutuse (aktsioonipotensiaalide jada).
Basilaarmembraan jaotab selle kanali esikuastrikuks ja trummiastrikuks,mis sisaldavad perilümfi Vestibulaarmembraan eraldab esikuastrikust teojuha.Basilaarmembraani osal asub Corti elund,kus paiknevad sensorrakud. Basilaarmembraanil asuvad karvarakud,mille jätked kontakteeruvad võnkumisel kattemembraaniga.Tekib sensoripotensiaal,mis kutsub teonärvis esile erutuse (aktsioonipotensiaalide jada).Teatud kõrgusega helile reageerivad kindlad karvarakud. Trummikile võnkumised antakse edasi kuulmeluukeste(vasar,alus,jalus) kaudu ovaalaknale.Ovaalakna membraani võnkumised antakse edasi sisekõrva täitvale vedelikule ja seal olevatele struktuuridele.Trummikile võnkumised antakse edasi kuulmeluukestele,ovaalakna membraani ja esikuastrikku täitva perilümfi kaudu edasi endolümfile.Basilaarmembraanil asuvad karvarakud,mille jätked kontakteeruvad võnkumisel kattemembraaniga.Tekib sensoripotensiaal,mis kutsub teonärvis esile erutuse (aktsioonipotensiaalide jada).
·Inimese kõrv eristab helisid 16 Hz-st kuni 20000 Hz-ni. Väliskõrv on helijuhtesüsteemiks, mille moodustavad kõrvalest ja kuulmekäik. Need juhivad helilaineid välis- ja keskkõrva piiril oleva trummilikeni, mis hakkab kaasa võnkuma. Keskkõrv · Trummikile võnkumised antakse kuulme luukeste-vasara, alasi jajaluse-kaudu edasi ovaal aknale e esikuaknale. · Trummikilele kinnitunud vasar liigestub alasiga, mis on omakorda ühenduses ovaalaknale fikseeritud jalusega. · Kuulmeluukeste liikuvust reguleerivad trummikile pingutaja- ning jaluselihas. · Trummikile pindala on ligikaudu 15x suurem kui esikuaknal. Kuulmeluukeste kangide süsteem ja võnkuvate membraanide suhe võimendab trummikile poolt vastuvõetud võnkumist umbes 22 korda. · Ovaalaknamembraani võnkumised antakse edasi sisekõrva täitvale vedelikule ja seal olevatele struktuuridele. · Keskkõrv on kuulmetõrve e Eustachiotõrve kaudu ühendatud neeluruumiga. Neelamisel kuulmetõri
Nendelt lähtuvad impulsid suunduvad kuulmisnärvilt kuulmismeele tsentraalseid teid pidi kuulmiskorteksisse ülemises oimukäärus. Väiskõrv on helijuhtesüsteemiks, mille moodustavad kõrvalest ja kuulmekäik. Need juhivad helilained välis-ja keskkõrva piiril oleva trummikileni, mis hakkab kaasa võnkuma. Keskkõrv: trummikile võnkumised antakse kuulmeluukste- vasara, alasi ja jaluse- kaudu edasi ovaalaknale. Trummikile ja ovaalakna pindalade suhe on 1:22. kuulmeluukeste kangide süsteem ja võnkuvate mebraanide suhe võimendab trummikile poolt vastuvõetud võnkumist umbes 22 korda. Ovaalakna membraani võnkumised antakse edasi sisekõrva täitvale vedelikule ja seal olevatele struktuuridele. Keskkõrv on kuulmetõrve kaudu ühendatud neeluruumiga. Neelamisel kuulmenõtri avaneb, rõhk keskkõrvas ja neeluruumis võrdsustub ümbritseva rõhuga. Sisekõrva moodustab luuline kanal, millel on kaks ja pool kerdu, seda nim teoks. Basiaarmembraan jaotab selle
keskkõrv õhuga täitetud õõs, kus paiknevad kolm väikest luud, mida nimetatakse kuulmeluukesteks. vasar, jalus ja alasi kuulmeluukeste ülesandeks on trummikilelt saadud heli võimendamine ja edasiandmine sisekõrva. kuulmetõri hoida õhurõhk mõlemal pool trummikilet ühesugusena.
helide puhul võivad keskkõrva väikesed lihased luid rohkem pingule tõmmata, nii et nende võnkumine väheneb. Kui järjekorras viimane kuulmisluuke e jalus vibreerib, muutuvad ovaalakna vibratsioonid vedelikuvibratsioonideks cochlea ehk teo kanalites. Sellel üleminekul tekivad helienergia peegeldumiskaod, nende vähendamiseks – kuulmekile ja jaluse plaadi pindalade erinevus suurendab rõhku umbes 17 korda. Rõhk suureneb lisaks tänu kangiõlgade pikkustele kuulmeluukeste ahelas. Vedelik, liikudes mööda cochlea kanaleid, aktiveerib karvarakud e sensorrakud. Aktiveeritud karvarakud vabastavad neurotransmitterainet primaarsetele cochleas olevatele neuronitele, kus neurotransmitter põhjustab aktsioonipotentsiaalide tekke. Cochlea e tigu koosneb kolmest kanalist- ESIKUASTRIK ,TRUMMIASTRIK, TEOJUHA. Trummiastrik ja esikuastrik on omavahel ühendatud teomulgu kaudu. Esikuastrikku ja trummiastrikku täidab PERILÜMF
96) Kõrva ehitus ja kuulmine. Tasakaalumeel. Kuulmisanalüsaatori perifeerse osa moodustab kõrv. Väliskõrva ülesandeks on helilainete kinnipüüdmine ja edasijuhtimine kuulmekileni (trummikileni), mis eraldab väliskõrva keskkõrvast. Viimane koosneb trummiõõnest ja kuulmeluukestest. Õhuga täidetud trummiõõs on ühendatud kurguga kuulmetõrve abil, mis avaneb neelamise ja haigutamise ajal ja võimaldab rõhu trummiõõnes võrdsustada välisrõhuga. Kuulmeluukeste (vasar, alasi, jalus) vahendusel antakse helivõnked edasi ovaalakna (esikuakna) membraanile, mis eraldab keskkõrva sisekõrvast. Sisekõrva luulbürint on täidetud perilümfiga. Kuulmekile võnked antakse edasi perilümfile sisekõrvas 50x võimendatuna. Sisekõrva teos paikneb kuulmisretseptor. Tigu on seest jagatud kogu pikkuses kolme ossa basilaar- ja Reissneri e. vestibulaarmembraani abil. Neist kaks osa, trummiastrik ja esikuastrik, on täidetud perilümfiga. Keskmine osa,
järvedes). Eestis on kaladest looduskaitse all säga, tõugjas, atlandi tuur, harjus, hink, võldas, vingerjas. Teistele kaladele rakendatakse kudemisaja, alammõõdu ja püütava koguse piiranguid. Kalaliikide täiskasvanud isendid on mitmesuguse toidu- ja hapnikunõudlusega: põhjapuhastajad, taimtoidulised, zooplanktonitoidulised, kiskjad. Kalade suurus on liigiomane, kuid olenevalt toiduhulgast on kasvukiirus väga varieeruv. Kalasoomuste ning kuulmeluukeste järgi saab määrata, kui vana kala oli ja missugustes tingimustes elas Kalad on väga efektiivsed toidukasutajad ja seetõttu on kalakasvatus valkude tootmisel produktiivsem kui näiteks karilooma- või seakasvatus. Mageveekalade kasvatuse keskkonnaprobleemid: - Vee vooluhulga reguleerimise vajadus; - Täiendavate veekogude loomine (paisutamine, kaevamine); - Eutrofeerumise oht häirunud söötmis- ja väljapüügireziimi korral;
96) Kõrva ehitus ja kuulmine. Tasakaalumeel. Kuulmisanalüsaatori perifeerse osa moodustab kõrv. Väliskõrva ülesandeks on helilainete kinnipüüdmine ja edasijuhtimine kuulmekileni (trummikileni), mis eraldab väliskõrva keskkõrvast. Viimane koosneb trummiõõnest ja kuulmeluukestest. Õhuga täidetud trummiõõs on ühendatud kurguga kuulmetõrve abil, mis avaneb neelamise ja haigutamise ajal ja võimaldab rõhu trummiõõnes võrdsustada välisrõhuga. Kuulmeluukeste (vasar, alasi, jalus) vahendusel antakse helivõnked edasi ovaalakna (esikuakna) membraanile, mis eraldab keskkõrva sisekõrvast. Sisekõrva luulbürint on täidetud perilümfiga. Kuulmekile võnked antakse edasi perilümfile sisekõrvas 50x võimendatuna. Sisekõrva teos paikneb kuulmisretseptor. Tigu on seest jagatud kogu pikkuses kolme ossa basilaar- ja Reissneri e. vestibulaarmembraani abil. Neist kaks osa, trummiastrik ja esikuastrik, on täidetud perilümfiga. Keskmine osa, teojuha,
Kuidas kuulmine toimub? Kõrv o Väliskõrv o Keskkõrv o Sisekõrv Kuulmisnärv Kuulmiskeskus oimusagaras Neis kõigis kolmes võib olla kahjustus, mis võib kaasa tuua kuulmisprobleemid Kuulmiskahjustuse tüübid - Kahjustuse koha järgi: o Konduktiivne kahjustus välis- või keskkõrvas, seotud heli edasikandumisega, häiritud heli edasikandumine sisekõrva, nt vedelik kuulmekäigus, kõrvavaik, kuulmekile või kuulmeluukeste ebaõige liikumine. Sellised probleemid on sageli võimalik kõrvaldada. o Sensorineuraalne kahjustatud sisekõrv või kuulmisnärv, samuti kuulmiskeskuse ajukoore kahjustus. Sisekõrva puhul on kasu sisekõrva implantaadist. o Segatüüpi probleeme nii struktuurides kui närvides - Kahjustuse lateraalsuse (poolsuse) järgi: o bilateraalne (kahjustatud mõlema kõrva struktuurid) või unilateraalne (kahjustus ühel pool) - Kahjustuse tekke aja järgi:
Tigu kujutab endast kahe ja poole keeruga teokarpi meenutavat moodustist ning koosneb luulisest ja õrna struktuuriga membranoossest (kilelisest) osast. Luuline osa on täidetud perilümfiga, mis koostiselt sarnaneb ajuvedelikuga. Luulise teo perilümfis on membranoosne (kileline) tigu, mille õõnsuses on rakkudevahelise vedelikuga sarnanev endolümf. Membranoosses teos paikneb tegelik kuulmiselund – karvarakkudega kaetud 98 membraan. Karvarakud muudavad kuulmeluukeste akustilise (mehaanilise) energia elektrokeemiliseks impulsiks, mis kuulmisnärvi kaudu viiakse aju kuulmiskeskusesse. Joonis 3.31. Kõrva ehitus Tasakaaluorgan Tasakaaluelund (vestibulaarelund) jaguneb suure ja väikese kotiga (utriculus ja sacculus) esikuks ning kolmeks poolringkanaliks. Tasakaaluorgani luuline osa on täidetud perilümfiga nagu luuline tigu ning kileline osa täidetud endolümfiga.
annaabi.ee 
