Headus ja kurjus Elus käivad headus ja kurjus käsikäes. Mitte alati pole must-valgelt kirjas konkreetse teema sisu ning tagajärg. Tihti pole tulemuste ühte poolt kohe näha, nagu oli ka Vargamäe elus, kuid tulemata ei jää miski. Seda ilmestab hästi ka järgmine vanasõna: ,,Ükski heategu ei jää karistamata." Vargamäel olid headus ja kurjus enamasti alati koos, avaldudes eri viisidel. Seda tõestab selgelt 5. osa sündmus, kui Oskar ei valetanud õe eest. Vend tundis kindlalt, et tegu on hea, kuid õde nägi üksnes negatiivset külge. Antud juhul oli sõsar veel noor ning elukogemusteta. Tüdruk ei suutnud objektiivselt vaadelda teo headust, mis oleks avaldunud alles pikas perspektiivis. Selline rumalus ning naiivsus tõigi kaasa tüli ja lõi kiilu õe ja venna vahele. Seega võib vahel elementaarse headuse pöörata kurjuseks inimlik rumalus ja tormakus. Siiski avaldub igas olukorras teo kaks poolt. Vah...
imelikult vaatama kui ta teise kaitseks välja astub. Kiusaja alatihti ei märkagi kui halvasti ta käitub ja arvab, et see on norlmaalne ning kui teised teda toetavad tunneb ta ennast veel kindlama ja hakkab seda aina uuesti ja uuesti tegema. Kiusaja ei mõtle kunagi kiusatava tunnete peale vaid mõtleb ikka ainult enda heaolu peale. Iga inimene on kurjusega kokku puutunud. Igal inimesel väljendub kurjus ja kurjusest arusaam oma moodi. Mõned inimesed mõistavad kui nad on midagi halvasti teinud, aga teised seevastu ei mõista või lihtsalt ei taha seda endale tunnistada, et nad on midagi kurja teinud. Ise proovin kurjusest nii palju eemale hoiduda kui võimalik. Nagu ka pealkiri ütleb mina ja kurjus oleme vaenlased. Olen alati head teistele soovinud ja kurjus ei meeldi mulle kohe üldse ja see olen tõeline mina ning ma ei hakka teesklema seda, kes ma ei ole. Kurjusega ei
ja et nad kalduvad meeleldi õigelt teelt kõrvale. Jumal aga leidis, et inimesed on tegelikult oma loomult head ning oma teekonnal headuse poole võivad nad eksida, kuid lõpuks jõuavad ikkagi välja headuseni. Inimese igapäevaelu juurde kuulub võitlus hea ja kurja vahel. Meis on peidus nii hea kui ka kurja alge. Meil on valida halva ja hea vahel ning see on meie teha kumma tee me valime, kas hea või halva. Elu koosnebki otsustest, ning kui meis on piisavalt tugevust, et kurjusest võitu saada tuleb osata seda kasutada. Faust tegi otsuse anda järele Mefistofelese meelitustele, kes lubas tema ellu põnevust ja naudinguid tuua. Et teha head tuleb saavutada harmoonia ülejäänud maailmaga. Faust oli aga maailmaga konfliktis ning tegi ka valesid otsuseid, mis põhjustasid hiljem halba. Lõpuks kui Faust taipas oma vigu oli hilja. Ta üritas päästa oma armastatut vangist, kuid see oli juba liiga hullunud. Polnud enam midagi teha, kui Faust mõistis
Igas osas on 33 laulu, kolmikvärssides, koos sissejuhatava lauluga 100 laulu. Peategelane rändab Vergiliuse toel läbi 9 põrgu ringi, kus näeb patuste kannatusi. Põrgus teiste hulgas piiskopid, antiikkirjanikud. Puhastustules on need kel lootust patud lunastada. Lõpuks jõuab paradiisi kus teda juhib Beatrice, kellega jõutakse 10. taevasse. Seal kohtutakse jumalaga, kes ilmutab end valguse ja tarkuse kujul. Jumal on armastus. Teose põhiidee: Armastus, ausus, tarkus aitavad inimese kurjusest headusse. 3. Fancesko Petrarca 1304-1374 kirjutas itaalia keeles, pühendas Laurale, kes tema loomingus ingellik, õrn ja noorena surnud tütarlaps, keda luuletaja armastas terve elu. ,,Laulude raamat": ,,Madonna Laura elu ajal", ,,Pärast madonna Laura surma". Algul olid luuletused rõõmsad ja jumaldavad, hiljem nukrad, täis meeleheidet. Põhiosa luulest moodustasid sonetid (abba abba cdc dcd) Tema luule on pihtimuslik, kujutab autori
silm unest end lahti kaevas. vees, õhus ja mullas kui hingematt on teistel, ja majades nuuksed. Sa oksana päevapuust võrsumas taas, kuid lohisev lõhestikust On tulnud me üle suur ohupõlv – torm raksatab su üle: käid silmad maas, kes nüüd küll veel rõõmudeks soojub? ta murrab su sirguvat pikkust. Iga jalatäis mulda – pea hauavõlv, ja kurjusest kevade roojub. Must-punaselt pime see valge tund, su käe all ta kalgim kui kivi, Näe, lapsi võilillede kolde ees ja ometi sulatada ta lund on mängimas üksteise najal… sa tahtsid, ja külvata ivi. On elu võimas – ta paarimees surm võimsam on praegusel ajal. Luuletuse analüüs 8 stroofi, mis koosnevad 4 värsist
,,Kurjus" Raamat räägib Teise maailmasõja-aegsest Rootsi poisist nimega Erik, kelle elus on palju kurjust ja vägivalda. Erik on pealtnäha täiesti tavaline poiss, kes tegelikult jälestab oma elus olevat vägivalda: tema isa peksab teda erinevate vahenditega ja ta on oma koolikamba pealik. Pealikuna tuleb tal pidevalt kakelda ja selle eest visatakse ta ka koolist välja. Tema vanemad saadavad ta Stjärnsbergi nimelisse internaatkooli, mis on hoopis teistsugune kool kui teised. Stjärnsbergis on kehtestatud niinimetatud ,,seltsimehelik kasvatus", mis kujtab endast seda, et väiksemad peavad täitma suurtemate käske ja suuremad peavad neid igal spordivõistlusel võitma. Õpetajad ei tee sellest välja ning neil puudub ka tegelik võim koolis. Tegelik võim on hoopis vanemate klasside õpilastest koostatud nõukogul. Korra hoidmiseks kasutavad nad väga ebatavalisi viise nagu näiteks: naksakute löö...
Sümbolistid pidasid oluliseks rõhutada, et kui maailmas ongi midagi püsivat ja absoluutset, siis on see ilu, mida võib näha kõiges ka inetuses, kurjuses, keelatud armastuses ja surmas Armastus on sümb loomingus kirglik ja maine Sümbolistid pöörasid oma tähelepanu nii headusele kui kurjusele, ent kurjus huvitas neid isegi rohkem, sest läbi ajastuse on Saatan olnud põnevam kui jumal. Saatan kehastas sümb arvates ülemaailmset kurjust, mis võib puhastada maailma väikesest kurjusest, mis saadab inimesi nende igapäevaelus. Seega oli saatan võimeline tegema inimkonnale head. Euroopa kirjanduses on sümbolism mõjutanud nt Maeterlincki, O Wilde'i
tütarlaps, kellel ei ole elus väga hästi läinud, aga kellesse Faust sellegipoolest pimesi armub.Ta ema on raskesti haige ja isa juba aastaid surnud, mistõttu on pidanud ta ülesse kavastama oma noorema õe. Peale kõike juba läbielatut enne Fausti kohtumist peale seda muutub ta elu ainult traagilisemaks, tappes tahtmatul ära oma ema, andes talle liigse koguse unerohtu ning kui ta vend saab surma läbi Fausti käe. Margareta on raamatus ainuke, kes saab kohe alguses aru Metistofelese kurjusest, kuna ta on terve oma elu väga usklik olnud ja Metistofelese kate ei peta teda. Kõik need sündmused ajavad Margareta lõpuks hulluks ning kui Volbriööl pannakse Margarita vangikongi ja Faust teda päästma läheb ei tunne tüdruk teda ära enne kui on hilja ja sureb. Margareta hing aga läheb taevasse.
Headus ja kurjus minu ümber. Maailmas on palju headust ning samas ka palju kurjust. Mis mõnele tundub hea asjana, on jällegi teisele kurjast ja vastupidi. Sageli on nii, et just halvad ehk kurjemad asjad jäävad meelde paremini, kuna neid juhtub harvemini ja kohati toovad need endaga kaasa suuremad probleemid, kui head asjad . Kurjusest ja halbadest asjadest räägitakse ka rohkem, näiteks kasvõi meedia vahendusel. Elus käivad headus ja kurjus käsikäes. Maailm ongi täis nö. halbu ja häid inimesi. Nad elavad kõik meie ümber ilma suurema tähelepanuta. On raske eristada kurja inimest heast inimesest , sest elu on näidanud, et inimloomuses on olla tihtipeale vägagi kahepalgeline. Ükskõik, mida me ka ei teeks, peame tunnistama, et mitte keegi pole halb ega hea kõigil on omad plussid ja miinused.
Minu meeliskangelane teoses ,,Jumalaema kirk Pariisis" Teoses oli erinevaid tegelasi. Kõik nad aga arenesid, muutusid teistugusteks, kui nad algul olid olnud. Positiivsetest tegelastest said negatiivsed ja negatiivsetest positiivsed. Seega on üht kangelast otseselt raske valida. Kuid siiski oli üks tegelane, kes oli hea ning meeldiv algusest lõpuni, ning selleks oli Esmeralda. Seetõttu valiksin oma lemmiktegelaseks justnimelt tema. Esialgu tundus, et kangelaslikke tegelasi on palju. Oli ju Claude Frollo päästnud Quasimodo leidlaste sõimest ning kasvatas teda kui oma venda, vaatamata tema inetule välimusele. Ning oli ju kapten Phoebus päästnud Esmeralda röövijate küüsist. Kuid nage hiljem välja tuli, olid need kõigest mõningad kangelaslikud teod muidu igati ebameeldivate tegelaste poolt. Claude Frollo oli oma kinnisidee Esmeraldast viinud nii kaugele, et temas ei olnud enam midagi inmlikku järgi. Ta oleks lasknud mustlastüdrukul pigem s...
nimelt on ta öelnud, et valitsushoonele tehtud rünnaku eesmärk oli tappa terve Norra valitsus ning hoones viibijad, samuti plaanis ta tappa kõik saarel olnud inimesed. Oma tapatöö üle on massimõrvar uhke, ta on öelnud, et ta sooritas kõige silmapaistvama ning keerulisema rünnaku Euroopas alates Teisest maailmasõjast. Mis paneb ühte inimest mõtlema, et selline käitumisviis on õige? Enda tegu on Breivik mitmel moel õigustanud, öeldes, et tegi seda headusest, mitte kurjusest. Mõrvari sõnul kaitses ta ennast, tervet Norrat ning lausa tervet Euroopat islami pealetungi eest. Kas siis tõesti on igal inimesel õigus tappa teist inimest siis kui ise heaks arvab? Mina leian, et oma uskumusi ning soove annab miljonil muul viisil kuuldavaks teha ning sellisel viisil tähelepanu püüdmine on lausa kohutav! Kõige ärritavam kogu selle pea aasta kestnud ,,tralli" ümber on see, et maksimum karistus, mida Breivikile määrata saab on 21aasta pikkune vanglakaristus
Josephine soov oli saada baleriiniks aga surnud Ariside ei lubanud tal seda õppima minna. See soosigi selliseks kuriteoks. Tüdruk oli ennemgi kriminaalromaane lugenud ja sealt ajendaski selliseks kuritoks. Kuna teda ei kahtlustatud, siis vahistati lesk. Algas päranduse jagamine. Kõik tahtsid enda osa. Lõpptulemusena oli aga Aristide oma raha hoopis Sophiale jätnud, sest tema arvates oskas Sophia rahaga kõige paremini ümber käia. Loo lõppedes tahtis tädi Edith Josephine kurjusest võimalikult kaugele viia, kuid poole tee peale jõudes sõitsid nad kraavi ning mõlemad said surma. Asjaolude selginemisel tuli välja tegelik mõrvar ning lugu oli sellega oma lahenduse leidnud. Tsitaadid ,,Kas oletate, et tema võiks mõrvar olla? Muidugi, tal oliid selliseks kõik võimalused. Aga kui püüaksime motiivi leida, siis seda lihtsalt pole. Teie isa maksis talle lisatasu ja see summa kasvas iga aastaga üha suurmask."
Elu on alati võitlus hea ja kurja vahel Inimesed peavad igapäevaselt langetama raskeid otsuseid, olgu need head või halvad. Mida saab aga valida on see, kas olla oma otsusega pigem isekas või mõelda ka teiste peale. Tihti juhtub seda, et keegi kaotab midagi, olgu selleks siis telefon või rahakott. Tavaliselt oodatakse, et keegi selle tagastaks, aga seda ei juhtu nii sageli. Sellest võib järeldada, et inimesed on pigem ahned. Üks hea näide kurjusest on aga katoliku kiriku laste ahistamise skandaal, mis on just nüüd teemaks tulnud. Kuidas on võimalik, et inimene, kes peaks olema headuse kehastus, saab olla nii võigas.Sellest saab järeldada, et kõik inimesed teevad pattu, ometigi on ka häid inimesi, kes kogu selle kurjuse sees paratamatult ära kaovad. Kuid millest siis oleneb inimese headus ja kurjus ? Iga inimene peab siseheitlust heatahtlikkuse ja õeluse vahel. Arvan, et meie hulgas pole ühtegi
korda saadab head.“; „Ma olen kõike eitav vaim. Kõik see, mis sünnib iga tund, on otsast peale äpardund ja väär, et jälle saada olematuks. Seepärast on mu eluring kõik, mida hüüab paheks, patuks ja hävituseks inimhing.“ Inimesed on Jumalast loodud ja ei ole võimalik neid viia sellisele eksiteele. Nad kõik taipavad, et on olemas ainult üks õige tee. Mefistofeles arvab, et Fausti eksirännakud on tingitud kurjusest. Ta ei taipa, et Faust on otsingul ja sellel teel võib teha vigu, aga need viivad õigele teele veelgi lähemale. Arvan, et Mefistifeles avaldas Faustile elu mõtte, kuid mees ei suutnud seda mõista, sest ta polnud seda kõike ise läbi elanud ning seega ei suutnud maailma saladusi hoomata. Selle tõttu oli Mefitofelese tegevus vähetulemuslik. 3. Fausti vaimne suurus avaldub selles, et ta oskas igast elukutsest midagi. Ta oli nii arst, teadur, kui ka teoloog
sellisel tasemel nagu praegu, kirjutasid need inimesed, kes reisidel käisid, detailseid reisikirjeldusi, et ka teised saaksid aimu muude maade eluolust ja kultuurist. Eesti kirjanikest on reisikirju kirjutanud näiteks F. Tuglas (,,Teekond Hispaania"), E. Niit ja J. Kross (,,Muld ja marmor"), J. Smuul (,,Atlandi ookean", ,,Jaapani meri, detsember"). Kirjandus on läbi aegade kandnud armastuse aususe ja truuduse sõnumit. Kuid siit ei puudu ka hoiatussõnumid inimeste alatusest, kurjusest, silmakirjalikkusest, näiteks Claude Frollo tegelaskuju V. Hugo romaanist ,,Jumalaema kirik Pariisis" või teise näitena isa Goriot` tütarde suhtumine oma isasse. Inimene õppis kirjutama selleks, et anda edasi sõnumeid, mis jääksid püsima kauemaks kui suuline kõne. Ka meieni on jõudnud iidseid sõnumeid Hammurapi õiglaste seaduste karmusest, Antiik-Kreeka kangelaste vaprusest. Kui vanal ajal olid raamatud suureks
Võisteldakse lugejaskonna pärast. Tehakse tööd, et teistest erineda, sest eristuvus tähendab ellu jäämist. Püütakse olla teistest kiirem ja täpsem, sest see tagab populaarsuse. Tihtipeale valivad mediumid oma teavet just selle järgi, mis vastaks inimeste ootustele ning tahtele. Räägitakse palju valesti tehtud asjadest, sest rahvas vajab põnevust ning teadmist, mis maailmas toimub. Viimastel aegadel räägitakse palju ka näiteks loomade vastu suunatud kurjusest, sest tahetakse koputada inimeste südametunnistusele, et sellist olukorda muuta. Meedia on aga muutunud ka väga omakasupüüdlikuks ning tihtipeale mõtlematuks. Palju räägitakse inimestest halvustavalt ja tekitakse kuulujutte, millel tihtipeale pole alust. Meedia sõnal on aga jõud ja nii võibki inimestel jääda räägitavatest halb mulje. Rääkides meediakanalitega, peab olema väga ettevaatlik, sest ajakirjanikud kajastavad lauseid nii, et inimestel võib vale arusaam jääda. Nii
nägin ma varsti, et kõikjal mu ees Kõigil on midagi omasarnast, kõigel on kusagil hõimlane, hõlmaja, paarimees. Nõnda ma olin ja nõnda mind loodi- kuni kord allikal küsis mu aim: Mis on inimsüdame moodi? Millega sarnaneb inimvaim? Aga eimiski Hõlmanud iganes inimvaimu tormava taeva ja tähtede all. Inimsüdamest andis aimu Valgusähvatus allikal. Lepitus Kaheks külmaks, kurjusest kaameks õeks Minu süda ja mõte loodi. Mida põlgas üks, pidas teine tõeks, Tõusis üks, jäi teine voodi. Nad sapiks muutsid maitsvad road ja sõtkusid taignasse kruusa. Aga kord kui neil vihaselt välkusid noad, istus lävele mõtlik muusa. Vaevalt nägid ta pilgud uurijad hullund õekseid, kui sündiski pööre: vaikselt laskusid mõlemad fuuriad päästma lahti ta kinganööre. Suvi
Luule Lermontovi loominguaastatel 1828-1835 kirjutas ta rea romantilisi poeeme ja mitu näidendit. Paljude poeemide tegevus hargneb Kaukaasias või muistsel Venemaal. Kangelased on julged ja üksikud ning neis leegitsevad kired ja vabaduseiha. Lermontovi kujutelmade üheks lemmikkangelaseks saab deemon, langenud ingel, kes pealesunnitud paradiisiõndsusest lahti ütleb ja kõikvõimsa Jumala vastu mässu tõstab. Autor on teinud kogu maailma kurjusest ja ebaõiglusest oma südameasja, võttes kõike seda isikliku solvamisena, millega ta ei või ega tahagi leppida. Tema luuletus ,,Puri" ühendab kaks põhimotiivi- priiuse ja vangipõlve, mässumeele ning sunnitud rahu. Ta kasutab palju irooniat. Looming aastatel 1835-1837 oli varasemaga võrreldes läbi teinud suured muutused. Olid ka muutused elus: luuletaja suunati ihukaitseväe husaaripolku, mis oli üks privileegitumaid väeüksuski
kirjandussuund. Proosa tõuseb esmakordselt esile. Näitekirjandus e draama jäi klassitsismi ajastule ja luule oli teisejärguline, renessanssi aja tasemel. Voltaire(1694-1778) Tõeliselt maiesteetlik inimene, sündinud kõrgseltskonna jaoks. Eluajal väga populaarne ja väga võimulähedane. Veetis elulõpu vanglas, kuna võim vahetus. Basdille kindlusesse pandi vangi. Tal olid väikesed matused. Ta maeti ümber pante kalmistule. Oma teostes räägib maailmas valitsevast kurjusest ja inimeste arutusest. Toob näiteis erinevatelt ajastutelt. Seob vastandlikke nähtusi. Raev ja naer on segamini. Kirjutab kõike mõistuse positsioonilt. Kirjeldab kõike nagu kõrvaltseisja. Jean jacques Rousseau(1712 1778) "Emile" - räägib kuidas kasvatada last. Ütleb, et lapsepõlv on eraldi iga. Räägib mina vormis, et kuidas ta kasvatab Emilit. Räägib poisi loomulikest vajadustest, et ta peab ise õppima ja ise tegema, mitte raamatud lugema, ainult "Rrobinson Gruzoet"
Karistused ei ole ainult füüsilised või materiaalsed. Inimene ise karistab ennast ja psühholoogiliselt tehtud kuritöö järel. Sellest räägib ka F. Dostojevski romaan ,,Kuritöö ja karistus". Kirjaniku põhiline eesmärk oli lahata kuritöö psühholoogilisi tagajärgi ning teoses tulevad need väga hästi välja. Romaani peategelane Raskolnikov otsutas tappa põlatud liigkasuvõtja, et lahendada oma rahaprobleeme ja vabastada maailm kurjusest. Tal oli kõik korralikult läbi planeeritud ja ta arvas, et ta teeb kõike õigesti. Teose algus räägibki kuritööst endast, kuid teine pool räägib Raskolnikovi psühholoogilisest karistusest. Ta hakkab ennast süüdi tundma ning lõpuks annab ennast üles. Järeldusena võib välja tuua, et paljude inimeste südametunnistus on see, mis annab neile karistust ning just sisetunne on see, mis hoiab meid kuritegudest.
kes kõikjal tõstab pead ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head.“; „Ma olen kõike eitav vaim. Kõik see, mis sünnib iga tund, on otsast peale äpardund ja väär, et jälle saada olematuks. Seepärast on mu eluring kõik, mida hüüab paheks, patuks ja hävituseks inimhing.“ Inimesed on Jumalast loodud ja ei ole võimalik neid viia sellisele eksiteele. Nad kõik taipavad, et on olemas ainult üks õige tee. Mefistofeles arvab, et Fausti eksirännakud on tingitud kurjusest. Ta ei taipa, et Faust on otsingul ja sellel teel võib teha vigu, aga need viivad õigele teele veelgi lähemale. 2. Kurjust võib nimetada edasiviivaks jõuks, sest koos headusega tekib konflikt, mille järel tekib areng. Ainult headusega tekiks stagnatsioon. Hea ja halva piiri tunnetus sõltub liiga palju subjektiivsest arvamusest. Näiteks ajal, kui vaheldub üdini hea ja üdini halb, nähakse olukorda kokkuvõttes halvana
sünnitab nende seas suure hirmu puhangu. Kuid siiski, tegelik võit saabub ikkagi suulisel teel Otto Silverhielmi üle ja sellega on Stjärnsbergi kurjusel lõpp. Kui Erik pärast lõpetamist koju sõidab, on ta isa juba talle mõnikümend hoopi valmis mõelnud, kuid Erik ei kavatsegi neid enam taluda.Selle asemel lubab ta endale, et see on viimane kord kui ta kakleb ja ütleb isale: ,,Sa oled kehastunud kurjus ning sind tuleb ära hävitada!". Ta astub isa poole ja kustutab viimase osa kurjusest oma elus... 3) Erik oli neljateist ja poole aastane. Ta oli kaval ja alati, kui isa teda peksis, sai ta katsetada oma nutikust ja isa üllatada. Poiss oli sportlik ja tugev. Osav võitleja ja edukas varguste planeerimises. Näiteks raamatus välja toodud esimene kaklus, ta möötis välja vastase suuruse, jõu ja kiirusreaktsiooni. Tegi mõned arvutused ja oskused olid tal varrukast võtta. 4)Raamatu küsimus oleks vist selles, et miks on isad vägivaldsed. Ütlus, ,,kuidas isa,
endale. Lõpptulemusena oli aga Aristide oma raha hoopis Sophiale jätnud, sest tema arvates oskas Sophia rahaga kõige paremini ümber käia. Ta jättis Sophiale ülesandeks raha teistele jagada täpselt nii nagu Sophia heaks arvab, sest Sophial otsused on alati head ja kindlad. Lisaks uurijatele aitas juhtunud lahendada ka Charles Hayward, sest armastus Sophia vastu sundis teda kõveras majas peituvale saladusele lahendust otsima. Loo lõppedes tahtis tädi Edith Josephine kurjusest võimalikult kaugele viia, kuid poole tee peale jõudes sõitsid nad kraavi ning mõlemad said surma. Asjaolude selginemisel tuli välja tegelik mõrvar ning lugu oli sellega oma lahenduse leidnud. 3. Probleem: Autor näitas selle looga, et tihti on kuritegude sooritajaks need, keda me kõige vähem kahtlustada oskaksime. Nii oli ka antud raamatus, kus mõrvariks osutus pealtnäha täiesti süütu pisike tüdruk, keda kõik pigem hoiaksid, kui milleski kahtlustaksid
kuhu saanud, ära küsi. Kõik, mis kaunis, oli eile; nii kui meile, nii ka neile. Laul, mis täitis roosa kurgu- tuli talv ja ütles: surgu! …’’ Selles luuletuses rääkis Under kurbades toonides hoopis aastaaja vahetusest ning sellega kaasnevast surmast, mitte inimeste kurjusest looduse vastu. Aastaaegadest meeldis tegelikult mõlemal autoril kirjutada. Mulle meeldis kõige enam Underi luuletus ,,Raismik. Mets’’, ta on väga kenasti kirjeldanud suve üleminekut sügiseks. ,,… Aeg on täis, ja oma sihti otsib looviv seemneniit, kuna suve põletamas sügismetsa tuleriit: kollast, kollast, roosat, rusket, verevat, taas kollast, pruuni
lugemiskirg. Ema suri 1837, isa 1839, mille järel D närvivapustuse sai. See osutus langetõveks, mis vaevas teda elu lõpuni. Teosed: ,,Vaesed inimesed", ,,Teisik", ,,Perenaine", ,,Nõrk süda", ,,Valged ööd", ,,Kuritöö ja karistus", ,,Idioot" ,,Kuritöö ja karistus" (1866) Peategelane on vaene juuratudeng Rodion Romanovits Raskolnikov, kes otsustab tappa põlatud liigkasuvõtja, et lahendada oma rahaprobleeme ja vabastada maailm ühtlasi kurjusest. Raskolnikov peab end seadusest ja madalamatest inimestest kõrgemaks. See viitab ta suurusluulule ja kalduvusele vaimuhaigusele. Raskolnikovil on kõik viimseni ette plaanitud. Ühel päeval võtab ta kirve, helistab vanaeide ukse taga, tungib tuppa ning lööb kirveteraga eidele lagipähe. Ta kahmab valimatult väärisesemeid ja raha, kui kuuleb kedagi korterisse sisenevat. Sisenejaks oli pantija poolearuline õde Lizaveta, kelle Raskolnikov samuti tapab. Korterist
7. Kellega neist ta lõpuks suhtlema hakkas ja miks just temaga? Victori poolt loodud olend hakkas suhtlema vana pereisaga De Laceyga kuna see mees oli pime ja olend lootis, et mees ei näe, kui kohutav ta on.Ta lootis, et kui ta olendit tundma õpib ,siis saab ta aru, et olend on õnnetu ja väga heatahtlik ja tal on olendist kahju ning ta veenab ka teisi pere liikmeid tema vastu heatahtlikud olema. 8. Miks muutus olend kurjaks ja milline oli tema esimene kurjusest motiveeritud tegu, Kahjuks ei jõudnud ta pimeda mehega kuigi palju rääkida ja teised pereliikmed tulid koju. Nad ehmatasid väga olendit nähes ja tundsid suurt hirmu ja õudust ning lõid teda kepiga. Olend tundis suurt viha ja raevu, et inimesed kes talle nii väga olid meeldinud tõukasid ta ära ja lahkusid sellest majast. Vihaga pani ta nende maja põlema. 9. Nimeta 4 Victoriga seotud isikut, kes Frankensteini loodud olendi tõttu hukkusid ja kuidas?
saanud ajalehte. Näitab ka pereliikmetele artiklit, kus teda on mainitud. Tuleb välja, et mees oli purjus peaga kukkunud kaupmehe hobuse ette ja viga saanud. Ta viidi haiglasse kontrollile. 7. ,,Palat nr 6" (vt tööleht!) Ragini ja Gromovi elufilosoofia kokkupõrge. Passiivse või aktiivse eluhoiaku poolt? (Tsehhovi arvatav seisukoht, novelli sõnum.) Aktiivse eluhoiaku poolt. Gromov õigustas oma passiivsust mõtisklustega igavesest kurjusest ja võitluse mõttetusest(kõik surevad nagunii). Tsehhov leidis, et elu koledusi ,,mitte teada" tähendab nendega leppimist, aga leppimine tähendab kurjusele kaasaaitamist. Kurjusega võitlemiseks tuleb leida vägivallatuid vahendeid. Inimese kõrgem vorm on see kui ta ei ole ükskõikne. Mida arenenum inimene, seda tähelepanelikum on ta keskkonna suhtes. Inimesed mõtlevad vahel endale välja ideoloogia, millega on käitumist õigustada. 8. Nimeta 80. 90
vabanes Dostojevski koguni hasartmängukirest. Nii nagu Sonja järgnes oma Raskolnikovile Siberisse, tegi Anna kaasa kõik Fjodori elutee tõusud ja mõõnad ning aitas tal alustada uut elu. Ka Raskolnikov leiab Siberis Sonja kõrval uue tuleviku, kus tähtsat rolli mängib usk. KASUTATUD KIRJANDUS *F. Kuritöö ja karistuse" peategelane on vaene juuratudeng Rodion Romanovits Raskolnikov, kes otsustab tappa põlatud liigkasuvõtja, et lahendada oma rahaprobleeme ja vabastada maailm ühtlasi kurjusest. Raskolnikov peab ennast haruldaseks ja andekaks ning usub ennast Napoleoniga sarnanevaks. See viitab ta suurusluulule ja kalduvusele vaimuhaigusele. Erakordse inimesena peab ta ennast seadustest ja moraalist kõrgemal olevaks ja omab seetõttu ka õigust tappa. Raskolnikovil on kõik viimseni ette plaanitud. Ühel päeval võtab ta kirve, helistab vanaeide ukse taga, tungib tuppa ning lööb kirveteraga eidele lagipähe. Ta kahmab valimatult väärisesemeid ja
Jah mutike ei käitunud võibolla õigesti süütute inimeste ees, kellelt ta röövis nende vara kui laenuvõtjad kas või päevakese hilinesid. Minu meelest tegi ta lihtsalt enda tööd. Politsei ei saanud midagi tema vastu teha, samas oli ka mõttetu mutikest ähvardada, kui sa juba tegeled sellise tööga saad sa kindlasti palju ähvardusi. Seega tekkis surnud ring, kus teose peategelane nägi, et ainus viis ühiskonda sellest kurjusest vabastada on see, kui ta tapab liigkasuvõtjast pandimajapidaja. 4. Sonja isiksus oli suhteliselt nõrk. Ta oli lihtrahva esindaja ta oli selles romaanis headuse kehastus. Olude sunnil pidi ta töötama aga prostituudina, et pere ära elaks. Tema tasane ja allasurutud neiu, kes pidi hakkama prostituudiks ja loobuma enda ja eneseväärikusest, oli niivõrd leplik, et ta leppis sellega kes ta on. Väga hästi
Võimekas riigimees, ta oskab asju ajada äärmiselt asjatundlikult ja arukalt. Oma alluvatega rääkides on Ta tõsiseltvõetav ning väärikas. Tal on hing ja südametunnistus. Tema enda toime pandud süüteod jäävad teda piinama. Gertrud- Abiellub oma surnud mehe vennaga. Ta on mõistatuslik naine. Jaääb mulje, nagu ta järgiks lihtsalt oma ihasid, kuid siiski rõhutatakse teoses seda, et ta ei tea midagi salasepitsustest ega kurjusest, mis teda ümbritseb. Teoses ei väljendu, kui palju Ta oma uut meest armastab. Ta on pigem kaasjooksik, kui kurjategija. Polonius- riigimees, kuid tema ametist täpsemalt ei räägita. Valitseja lähedaseim nõuandja. Ta ise leiab, et on "ustav ja auväärt" mees. Tema usk oma analüüsi- ning hindamisvõimesse on kõigutamatu. Suhtlemisaldis inimene. Ta manipuleerib inimestega, kasutades selleks oma sõnaohtrat ning vähem või rohkemkeerutavat kõnemaneeri. Ta on ettevaatlik ja kaalub oma
Silma kaudu pääseb hing likuta ümbritsevasse maailma pilguna. Suu samuti sisse- ja valjaminekul hingega seotud. 3. Laip. Surnud suunduvad teiste, vb kurjade meelte valla, seepärast on loodud erinevaid tõrjendusi surma puhul, surma kardeti. Inimene on elanud seni, kuni säilib midagi temast, nt luud vms. Laiba jõud kandub ka temaga kokkupuutunud esemeisse ja mulda. Laibad elavad edasi, luud hoigavad. Ürginimlik on olnud laiba elusõilitamisinstinkt. Põletamisega puhastati laip kurjusest ja nõnda sälivat laip kauem. Laiba matmise koht on püha paik, tavaliselt hiis, kivivared. Kuni ulatub laiba lehk, sinnamaani ulatub ka toone jõud (mädaneva laiba lehk - toon). 4. Vari. Elujõu asupaigaks on vari. Varjupaik ehk pelgupika minek tähendas kellegi kaitse alla minemist, puutumatust. Varjupuud ehk varjusalud, tegelikult siis ka muistsed matusepaigad. Surnud hinged elavad edasi varjudena, kes on lahkunud laibast. Sellest
tõstusviis, mida esindavad Canterbury Anselm (idee juurde täiuslikust olendist kuulub ka tema eksistents) ning Aquino Thomas (jumal on olemine ise). Jumala olemasolu võimalik tõestada kausaalselt, küsides, mis põhjustas asjade olemise st keegi pidi olema esimene; kineetiliselt mis pani asjad liikuma?; kosmoloogiliselt küsides, mis tekitas korrapärase maailma? 4. Mis on teodiike? Teodiike tähendab jumala õigustamist, religiooni filosoofias omab kohta kurjusest rääkides. Moraalse kurjuse seisukohast võib leida, et kurjus on inimeste vaba tahe, loodusliku kurjuse osas leiab nt Leibnitz, et võimalikest maailmadest on loodud parim maailm. 5. Kirjeldage filosoofide seisukohti usu ja mõistuse vahekorra küsimuses. Aquino Thomas, ratsionaalsest seisukohast leiab et on 2 liiki tõdesid, loomupärased ja ilmutuslikud tõed, on teatud tõed, milleni ratsionaalsusega aga ei jõua, seal vajame ilmutust, kas vahendatuna või otseselt
kurjust tõrjuma, kuid mitte võimeline? Siis on ta võimetu. On ta võimeline, aga mitte tahtlik? Siis on ta pahatahtlik. On ta nii võimeline, kui ka tahtlik? Kust tuleb siis kurjus? Pole ta ei võimeline, ega tahtlik? Miks teda siis kutsuda Jumalaks." Kurjuse probleem on seega igivana ja inimkonda ja eriti usulisi inimesi alati piinanud ja mõtisklema pannud. Selle kohta leidub kirjandust igas keeles ja selle kirjanduse hulk on piiramatu. Kuidas kurjusest võitu saada? Kuigi paljud filosoofid ja usuinimesed on läbi sajandite pakkunud sellele probleemile paljusid erinevaid lahendusi püüan mina anda sellele probleemile enda lahendusi. Pean ennast realistiks, seega suudan mõista, et kurjust ei saa kunagi maailmast päriselt kaotada. Inimloomus ei lase seda. Kuna pean ennast ka ateistiks, siis pole mul raske seda tunnistada. Ma ei arva, et Jumal on selle maailma ja seega ka inimese, kes on üdini hea, loonud. See on
looja samamoodi nagu valikuvabaduse looja. Teisalt aga jälle mõeldes: väga palju on sellist kurjust, mida me ise inimestena loome, rakendame. Kas me saame vastutuse enda tegude eest panna Jumala peale ? Osvald Tärk kirjutab oma raamatus "Jumal", et Piibli järgi ei ole Jumal pattu loonud. Jumal ei ole ka pattu seadnud ta ei ole andnud ühelegi inimesele käsku pattu teha. Aga Jumala jaoks ei ole patt siiski ette teadmata tekkinud. Kristluses on patt üheks osaks kurjusest, seega võime järeldada, et kui patt ei ole Jumalale ette teadmata tekkinud, siis järelikult pole seda ka kurjus. See pidi järelikult tekkima Jumala poolt lubatuna. Kõigele vaatamata, on raske adekvaatselt otsustada, kes kurjuse ikkagi lõi ja miks see peab olemas olema. Kui uskuda seda, et Jumal on andnud meile valida, millist teed käia ja kui inimestena valime kurjuse ning vallandame sellega maailmasse
kasumit. 3. Kas raha on piisav põhjus, et teistele inimestele halba teha? Teosest selgub, et Antonil ja Eduardil oli mõlemal raha puudus käes ning oma vara suurendamiseks, tahtsid nad vanalt inimeselt AnneMailt petta tema rikkusi välja. ,,ANNEMAI: Raha pärast ollakse mõnikord valmis isegi alatusteks. Ollakse valmis heale inimesele halba tegema. Kas olete tähele pannud?" Kuid AnneMai hea süda sai nende kahe suli kurjusest võitu. Täpselt samamoodi, nagu kunagi suutis AnneMai teised sulid õigele teele juhtida. 3. Teose peategelas(t)e iseloomustus Teose peategelane AnneMai on viiekümne viie aastane lesk, kelle mees Leopold suri kümme aastat tagasi. AnneMai elab keskaegse sisustusega majas, sest tema mees oli oma eluajal keskaegse kunsti austaja ning seetõttu on majasse kogunenud igasuguseid vanu üürikuid ja maale. Tema välimus on
Selles samas kogumikus on poeem ,,Koer ja flakoon" milles Baudelaire kirjutab publikust, kellele ,,...ei maksa kunagi pakkuda hõrke lõhnu, mis teda ärritavad, vaid hoolikalt valitud roojust." (2) ,,Vanaeidekese meeleheide" ei ole küll kõige ehedam näide selles ,,roojast", millest Baudelaire selles kogumikus räägib, kuid see ,,rooja läbi ideaalini pürgimine" aitab aru saada sellest miks meid selle poeemi lõpus jäetakse mõtlema kurjusest, üksindusest, ebaõiglusest, ja kogu situatsiooni paratamatusest. Baudelaire tahab, et elu ilu tuleks välja läbi selle pahupoole kirjeldamise. Baudelaire oli väsinud romantilisest, idealiseerivast ilusast, korrapärasest luulest ja sellepärast on ta kaugenenud romantismist, õigemini ta lõi enda jaoks uue romantismi definitsiooni. Baudelaire jaoks on oluline see, mida kunstnik tunneb, oluline on tabada oma aja moraali ja hoiakut (attitude)
koolis Lermontovi loominguaastatel 1828-1835 kirjutas ta rea romantilisi poeeme ja mitu näidendit. Paljude poeemide tegevus hargneb Kaukaasias või muistsel Venemaal. Kangelased on julged ja üksikud ning neis leegitsevad kired ja vabaduseiha. Lermontovi kujutelmade üheks lemmikkangelaseks saab deemon, langenud ingel, kes pealesunnitud paradiisiõndsusest lahti ütleb ja kõikvõimsa Jumala vastu mässu tõstab. Autor on teinud kogu maailma kurjusest ja ebaõiglusest oma südameasja, võttes kõike seda isikliku solvamisena, millega ta ei või ega tahagi leppida. Tema luuletus ,,Puri" ühendab kaks põhimotiivi- priiuse ja vangipõlve, mässumeele ning sunnitud rahu. Ta kasutab palju irooniat. Looming aastatel 1835-1837 oli varasemaga võrreldes läbi teinud suured muutused. Olid ka muutused elus: luuletaja suunati ihukaitseväe husaaripolku, mis oli üks privileegitumaid väeüksuski
Poeg tuleb kutsus Iisaki ja see läbi Isaac, et pakt on täidetud. Jumal sõnastatakse ümber Abram "Abraham," tähendab "isa palju," ja annab Saarai uus nimi "Sarah." Ühel päeval, Jumal tundub Abraham kujul kolm meest. Kolm meest öelda, et Sarah on poeg, kuid Sarah, kes on nüüd üheksa aastat vana, naerab. Kolm meest reisida poole Ida-linnad Soodoma ja Gomorra hävitamine linnad tõttu jultunud kurjusest ja korruptsiooni. Abraham väidab linnade kohta "nimel, veenev Lord mitte hävitada linnade kui vaid käputäis häid mehi võib leida seal. Meeste siseneda linna Soodoma ja Lott tervitab nad oma kodus. Öö langeb, ja linna mehed surround Lot koju, soovides vägistamine kolme Ingli. Inglid veenma Lot põgenema linn koos oma perekonnaga, ütlen talle ja tema perekonnale ei vaata tagasi, kui nad lahkuvad. Siiski, nagu Jumal sajab alla põletamine
Töötuba 1. Mis probleemi lahendab Faust? Millise tulemuseni ta jõuab? Faust tahab hakata Uut Testamenti emakeelde tõlkima. Ta mõtles, kuidas on kõige mõjuvam Testamendi algus. Kõige paremaks tõlkeks tema arvates osutus lause ,,Algul oli tegu." ,,Vaim aitab mind, kõik kahtlus taganegu. Ma leidsin tõe, jah: ,,Algul oli tegu." 2.Kuidas Mefistofeles end tutvustab? Mefistofeles tutvustab end väikse osana kõigest: maailmast, kurjusest ja headusest. Talle ei meeldi see maailm, kuna tema jaoks on Jumala tehtu jama ja valesti tehtud. ,,Ma olen osa jõust, kes kõikjal tõstab pead ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head." ,,Ma olen kõike eitav vaim." 3.Millise lepingu sõlmivad Faust ja Mefistofeles? Mefistofeles ja Faust lepivad kokku, et kui Mefistofeles suudab teha midagi, mis Faustile meelepärane on, siis saab ta peale seda Fausti hinge omale. Mefistofeles:
idee kirsiaed maha raiuda. Ranevskaja ja tema vend Gajev on õnnetud. Dostojevski ,,Kuritöö ja Tudeng Raskilnikov otsustab tappa liigkasuvõtja, et Inimese karistus pole mitte karistus" lahendada oma rahaprobleemid ja vabastada maailm ainult füüsiline, vaid ka kurjusest. Tal oli kõik ette plaanitud ja ta tegi kõike emotsionaalne. Tehes plaanipäriselt, kuid lisaks ta pidi tapma vanaeide õe, kes midagi halba, hakkab sattus mõrvaööl korterisse. Pärast mõrva tabab Raskolnikovi enamjaolt piinama vaimuhaigus mis areneb lõpuks paranoiaks. Ta usub, et südametunnistus. Igale
Egiptust laiali. Seth arvas, et nüüd küll Isis ei suuda oma võlujõuga Osirist elustada. Isis oli tagasi tulles leidnud enda eest tühja kirstu. Jälle pidi ta minema mööda Egiptust Osirist otsima. Peale kehaosade kokkukorjamist, viis jumalanna need Anubisele, kes surnukeha palsameeris ja tegi muumiaks. Surnukeha juurde süütas ta tõrvikud, mis ajasid Osirise vaenlased minema. Kõik inimesed nutsid valitseja surma pärast ja jumalad olid hämmastunud Sethi kurjusest. Aastate möödudes kasvas Osirise poeg Horos suureks ja tema kohustuseks oli kurjuse kehastuse ja isa tapja surmamine. Suures võitluses Sethiga sai Horose silm vigastada, aga Seth sai veel tõsisemaid haavu kui Horos. Horose ema Isis ravis poja terveks ning Horos nägi sama hästi nagu ennemgi. Ta võttis silma ja Sethi ning läks koos Gebiga isa surnukeha juurde. Elustamise ajal pidi Horos oma silma loovutama isale. Osiris tõusis üles ja oli sama tugev ning sama julge nagu ennegi.
Riitus religiooniteadusliku mõistena religioosne toiming ehk tegevus. Tema eriline tunnus : väga konservatiivne, ta ei muutu, säilib. Riitus koosneb : sõnalisest osast ja talituse osast. Igal riitusel oma tähendus ja religioon koosneb paljudest riitustest. - Tõrjeriitus; väljaajamisriitus kuri ei ole veel kallale tulnud aga on karta et ta tuleb, kurja tuleb eemale tõrjuda. Kurja eemalepeletamine - Eksortsism kuradi väljaajamine. Kurjusest lahti saamine. Kurjade vaimude väljaajamine. - Siirderiitused(initsiatsioon) üleminek,asumine ühest olukorrast, inimese ühest eluetapist teise. Nt noorukist meheks või tütarlapsest naiseks. Ekskommunikatsioon osadusest väljaarvamine (anateemi alla panek) Salaliidud (müsteeriumiliidud mingisugus religiooni pooldajate salajased kohtumised, riitumiste läbiviimised, nt Eleusise müsteerium Vana-Kreekas,
mägede taustal rikkalikult kaetud söögilaudade taga. Dadaism Dadaism tekkis 1. maailmasõja õuduste ajal Sveitsis ning püüdis kõike lihtsustada, omavahel segada, eri materjale kombineerides ja erinevaid kunstiliike segades. Lammutati igasuguseid piire, kokku sobitati kõike kättesaadavat tänavaprügist ajakirjade väljalõigeteni: kokkukleebitud pildid kollaaz, kokkumonteeritud esemed assamblaaz. Naeruvääristati ilu, sokeeriti tavakodanikke, et nad maailma kurjusest ja sõgedusest aru saaksid. Dada pr. keeles mänguhobune. Zürichis tegutsenud rühmituse liige, prantslane Hans Arp, lõi oma kollaazid ja montaazid juhuslikest asjadest, väärtusetust materjalist, püüdes end võimalikult uudselt väljendada. Marcel Duchamp oli Pariisi ja New Yorgi peamine dadaist. Ta hakkas oma teostena esitama tavalisi vabrikutooteid või suvalisest materjalist konstruktsioone. Näiteks esitas WC pissuaari ,,Fontäänina"; teos ,,L.H.O.O.Q
Rênali siin ei ole. Kui mul tuleks Verrières'is nädalate kaupa tema maja keldris peidus olla, et teda näha saada, kas ma siis ka haliseksin?" F.Dostojevski „Kuritöö ja Tudeng Raskilnikov otsustab tappa liigkasuvõtja, Inimese karistus pole mitte ainult füüsiline, romaan karistus“ et lahendada oma rahaprobleemid ja vabastada vaid ka emotsionaalne. Tehes midagi halba, maailm kurjusest. Tal oli kõik ette plaanitud ja ta hakkab enamjaolt piinama südametunnistus. tegi kõike plaanipäriselt, kuid lisaks ta pidi Igale kuritööle järgneb mingisugune karistus. tapma vanaeide õe, kes sattus mõrvaööl korterisse. Pärast mõrva tabab Raskolnikovi vaimuhaigus mis areneb lõpuks paranoiaks. Ta
See kõik oli aga asjata. Vaene Isa Goriot, tal polnud raha isegi enda hauda saatmiseks. Rastignac saatis ta ära. Dostojevski ,,Kuritöö ja karistus" "Kuritöö ja karistuse" peategelane on vaene juuratudeng Rodion Romanovits Raskolnikov, kes otsustab tappa põlatud liigkasuvõtja, et lahendada oma rahaprobleeme ja vabastada maailm ühtlasi kurjusest. Raskolnikovil on kõik viimseni ette plaanitud. Ühel päeval võtab ta kirve, helistab vanaeide ukse taga, tungib tuppa ning lööb kirveteraga eidele lagipähe. Ta kahmab valimatult väärisesemeid ja raha, kui kuuleb kedagi korterisse sisenevat. Sisenejaks oli pantija poolearuline õde Lizaveta, kelle Raskolnikov samuti tapab. Korterist
tundereaktsioonide eest ning tunnistama, et me ise oleme need kujundanud. Põhimine heaolu, mis on hädavajalik armastusküllaste, tervete ja usaldavate inimeste kujundamiseks, on rahu ja koostöö puudumine maailmas. Rahu käib alati käsikäes inimliku arenguga. Igaüks meist võib saada märkimisväärseks jõuks, mis edendab rahu ja vastastikust mõistmist, kuid vähesed meist on sellest sisemisest jõust teadlikud. Me peame harjutama ennast loobuma kurjusest ja vihkamisest, peame õppima kaotama ja ravima sisemisi haavu. Eneseväärtus- elu ja surma küsimus Meie edu ja enesetunde määrab meie eneseväärtus. Eneseväärtuse kinnitamine ei tähenda iseenda ülespuhumist ega enesekesust. Eneseväärtuse tunnetamine rajab usalduse iseenda ja oma isiksuse vastu. Siis pole meil põhjust püüda joonduda teiste ootuste järgi. Oleme piisavalt hea nimelt sellisena, nagu oleme, ja tõde seisneb selles, et me vahetpidamata areneme kooskõlas omaenda
nagu see läbistab renessansi ja valgustusaja ajalugu, on 15.saj pr-burgundia õhustikus vaevukuuldav. Kas elu oli tookord tõesti õnnetum kui muidu? Seda võiks vahetevahel uskudagi. Kust ka ei otsiks tolle aja pärimuses, ajalookirjutajate ja kirjanike juurs, jutlustustes ja religioossetes traktaatides ning koguni ürikutes, ei paista sinna olevat settnud peaaaegu midagi muud peale mälestuste tülist, vihkamisest ja kurjusest, ahnusest, toorusest ja viletsusest. Tekib küsimus: kas see aeg suutis rõõmu tunda vaid julmusest, kõrkusest ja mõõdutundetusest, kas pole seal kusagil vaikset rõõmu ja rahulist eluõnne? Pole kahtlust, et iga aeg jätab pärimusse rohkem jälgi oma kannatustest kui õnnest. Ajalooks saavad õnnetused ja katastroofid. Instinktiivne veendumus ütleb meile, et inimesele osaks määratud eluõnne, kogu lõbususe ja rõõmsa rahu summa, ei saa eri ajajärkudel väga palju erineda. Ja
kavatseb, kuid korda saadab head."; ,,Ma olen kõike eitav vaim. Kõik see, mis sünnib iga tund, on otsast peale äpardund ja väärt, et jälle saada olematuks. Seepärast on mu eluring kõik, mida hüüab paheks, patuks ja hävituseks inimhing." Inimesed on Jumalast loodud ja ei ole võimalik neid viia sellisele eksiteele. Nad kõik taipavad, et on olemas ainult üks õige tee. Mefistofeles arvab, et Fausti eksirännakud on tingitud kurjusest. Ta ei taipa, et Faust on otsingul ja sellel teel võib teha vigu, aga need viivad õigele teele veelgi lähemale. 2. Kurjust võib nimetada edasiviivaks jõuks, sest koos headusega tekib konflikt, mille järel tekib areng. Ainult headusega tekiks stagnatsioon. Hea ja halva piiri tunnetus sõltub liiga palju subjektiivsest arvamusest. Näiteks ajal, kui vaheldub üdini hea ja üdini halb, nähakse olukorda kokkuvõttes halvana.
sealse rahva julgete inimeste vastu. Vene romantilise poeemi tippteosteks kujunesidki kaks Lermontovi poeemi: "Mtsõri" ja "Deemon". Kaukaasia-ainelistest on tuntuim "Jooksik". Poeemi "Deemon" ( 1829-1841) kallal töötas Lermontov aastaid. Tease aluseks on piiblilegend oma mässulisuse pärast taevast pagendatud kurjusevaimust. Deemon astub oma ettemääratud saatuse vastu, lootes maise armastuse läbi ümber sündida, vabaneda kurjusest ja surematusest. Deemoni võlub ära maise kaunitari, gruusia vürstitari Tamaara ilu. Neiu peigmees on lahingus surma saanud ja Tamaara laseb end nunnaks pühitseda, et pääseda kurja vaimu kiusamisest. Deemon saab ta sealtki kätte ning võrgutab neiu oma armastuse jõuga. Tamaara sureb Deemoni sülelustes. Ingel viib tema hinge taevasse ja Deemon jääb taas üksinda. Poeemi nimikangelane on mässaja, kes valib õnne asemel kannatuse, kuid tema mäss on egoistlik
Toimunu on saatus, millesse ei suuda sekkuda isegi Jumal. Jutustaja tõstab küll vahepeal mässu, aga ta on lihtne teenijatüdruk, ja tema kristlikud üleskutsed mõjuvad nii jõuetute ja naiivsetena, nagu püüaks ta deemonit ahjuroobiga eemale peletada. Heathcliffi vägivald ja üleolek saavad jõudu juurde. [2] Teose lõppu võib siiski kuigivõrd õnnelikuks lugeda, sest Cathy Linton leiab oma õnne Hareton Earnshaw näol ning pärast Heathcliffi surma on kõik rahulik ja kurjusest prii. Ellen Dean jätkab oma tööd Cathy ja Haretoni juures ja kõik saavad omavahel sõbralikult ja hästi läbi. 6. Peamised tegelased Heathcliff- Teose peategelane, kes mõjutas absoluutselt kõigi tegelaste elukäiku. Ta oli leidlaps, keegi ei tea kes on ta vanemad, või kust on ta pärit. Ta oli tugeva kehaehitusega, paksude tumedate kulmudega ja mustade juustega. Tema välimus oli paljude jaoks väga hirmutav, nagu deemonil. Ta armastas Catherine, oma kasuõde,
annaabi.ee 
