Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

"Püha Susanna" - Enn Vetemaa (teose analüüs) (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks kurjad inimesed ei suuda teha koostööd kuigi neil on ühine eesmärk?
Kirjandusteose analüüs
Püha Susanna ehk meistrite kool
Enn Vetemaa
Tallinn, 1974
1. Teose sisu lühikokkuvõte
Teose „Püha Susanna ehk meistrite kool“ peategelane on Anne-Mai, kelle mees Leopold on surnud ning naine elab üksinda nende majas . Ühel päeval, kui Anne-Mai kodus toru tilkus, kutsus ta torulukksepa, kes parandaks toru ära, sest Anne-Mai maalid on väga hügroskoopsed. Torulukksepaga vesteldes jõudis Anne-Mai kokkuleppele remondi tegemises, sest naisele ei meeldinud enam oma keskaegse sisustusega maja. Torulukksepp Goga kutsub remondiks appi veel kaks sõpra Antoni ja Eduardi. Need kolm suli üritavad Anne-Mailt tema rikkusi välja petta .
Anne-Mai on lihtsameelne ja moraalsete kommetega vana naine, kes ei usu inimestest halba ning püüab halva alati heaks pöörata. Näiteks, kui Goga jäi asja varastamisega vahele, uskus Anne-Mai, et Gogal on olnud raske lapsepõlv mistõttu ta varastaski. Anne-Mai tahtis aidata ka Eduardit ja Antonit ning seepärast hakkas vana naine neid töötegemise kõrval ka õpetama. Teose lõpus tuleb välja, et need kolm suli pole mitte esimesed, keda Anne-Mai oma elujooksul on püüdnud paremateks inimesteks muuta.
2. Teose probleemistik ja ideestik
1. Kas halba inimest on võimalik heaks muuta?
Anne-Mai püüdis sulisid heale teele juhatada . Varasemalt oli naine aidanud Kristjani , Albertit ja Vovat. Varasemalt olid nemad ka oma eludega rappa jooksnud, kui tänu Anne-Mai juures töötamisele said nad oma elujärje jälle kätte. Nüüd aitas ta järgmisi: Gogat, Eduardit ja Antonit. Eduardile ja Antonile õpetas Anne-Mai koolitarkusi, et nad saaksid eksamid ära teha.
2. Kas on õige pühendada end igavesti oma kallimate mälestustele?
Anne-Mai mees Leopold suri kümne aasta eest, kuid ta on ikka väga kinni oma mehe mälestuses. Ta rääkis koguaeg oma mehest. „Leopold istus ikka selle ahju kõrval ja uuris oma vanu ürikuid või kunstikatalooge või mõnda keskaegset reliikviat...“ Lisaks pakkus naine oma remondimeestele alati mune ning lisas , et tema mehele maitsesid väga need munad. Anne-Mai on hoidnud ka oma maja muutumata sellest ajast saadik, mil ta mees veel elas. Oma eluga on raske edasi minna, kui kogu aeg elad oma mälestustes kinni. Kõike asju ei pea alles hoidma oma kallimast, sest mälestus temast jääb alatiseks sinuga.
3. Miks kurjad inimesed ei suuda teha koostööd, kuigi neil on ühine eesmärk?
Anton ja Eduard mõlemad tahtsid Anne-Mailt tema raha ja varandust ära varastada. Alguses ajasid nad koos udujuttu Anne-Maile, kui lõpus nad pöördusid teine teise vastu ning tahtsid näida teisest paremad. Anton rääkis Anne-Maile, et Eduardi töö ei kõlba kuhugi ning vastupidi. „Leopold ütles, et kurjal on vähemalt see hea omadus, et ta iseennast õgib: kurjad inimesed ei hoia õnneks kokku.“ Kurjad inimesed on niivõrd alatud, et nad on võimelised isegi oma partnerile noa selga lööma, et ise saada rohkem kasumit.
3. Kas raha on piisav põhjus, et teistele inimestele halba teha?
Teosest selgub , et Antonil ja Eduardil oli mõlemal raha puudus käes ning oma vara suurendamiseks, tahtsid nad vanalt inimeselt Anne-Mailt petta tema rikkusi välja. „ANNE-MAI: Raha pärast ollakse mõnikord valmis isegi alatusteks. Ollakse valmis heale inimesele halba tegema. Kas olete tähele pannud ?“ Kuid Anne-Mai hea süda sai nende kahe suli kurjusest võitu. Täpselt samamoodi, nagu kunagi suutis Anne-Mai teised sulid õigele teele juhtida.
3. Teose peategelas(t)e iseloomustus
Teose peategelane Anne-Mai on viiekümne viie aastane lesk , kelle mees Leopold suri kümme aastat tagasi. Anne-Mai elab keskaegse sisustusega majas, sest tema mees oli oma eluajal keskaegse kunsti austaja ning seetõttu on majasse kogunenud igasuguseid vanu üürikuid ja maale. Tema välimus on vastuoluline , sest ta kannab babülottsoengut, mis on veider tema nunnaliku kleidi kõrval.
Anne-Mai on naine, kes ei pea rahast väga lugu. Tema väärtustas elus teisi asju kui raha. „ANNE-MAI: Raha pole veel kedagi õnnelikuks teinud. Kõige toredam aeg oli meil Leopoldiga siis, kui me olime vaesed nagu linnukesed oksa peal. Kui me krossita mööda Euroopa kirikuid rändasime ja Leopold altarimaale restaureeris. Raha — see isegi rikub inimesi“
Anne-Mai arusaamade järgi pidi naine kuuletuma mehele. Tema arust oli vale, kui mees oli naise tuhvli alune. „ANNE-MAI: Ma ei saa midagi parata — ma armastan mehes jõudu. Teie, Anton, jääksite kohe tuhvli alla... Te olete mind valmis kiigutama, õpite pähe reisijuhte ja poeemikesi. See on naiste osa siin maailmas./…/Ma pidin palju vaeva nägema, et Leopoldi heakskiitu leida. Teie, Anton, olete pehme iseloomuga , õrn inimene. (Silitab emalikult Antoni pead.) Eluvõõras ja naiselik . Mulle see kõik ju meeldib, aga sellise mehe naine ma küll olla ei saa. Pärast Leopoldi... Ei!“
Peategelane Anne-Mai oli väga altruistlik naine. Ta ei palunud endale midagi suurt, vaid alati andis endast kõik võimaliku, et teistel paremini läheks. Näiteks, kui Anne-Mai kohtas esimest korda Gogat ning nägi, et tal on sokid auklikud, tahtis talle sokid viia, kuigi ta teadis, et Goga oli tema tagant näpanud. „ANNE-MAI: Ja viige talle vähemalt need... /…/ Sokid. Tal olid nii katkised sokid...“ Lisaks hoolitses ta ka oma tööliste eest, keetes neile hunnikute viisi mune ning õpetades neid ka töö kõrvalt, et Anton ja Eduard saaksid eksamid ära teha. „ANNE-MAI: Ma tahaksin, et te hakkaksite... et me hakkaksime töö kõrval õppima. Sellest on viimasel ajal palju räägitud. Noh nii, teie teete ahju ja mina loen ette, õpetan teid. Niiviisi võite veel eksamidki ära anda.“
Samuti oli naine väga kinni mälestustes. Kuigi ta soovis enda kodu muuta tänapäevasemaks („ANNE-MAI: Teate, noormees , kuidas ma olen tüdinud kõigest sellest vanast ja endisaegsest. Ma tahaksin, et kõik siin oleks puhas, lihtne, kaasaegne. See korjab tolmu, hirmsasti korjab tolmu.“), oli Anne-Mai väga kinni oma lahkunud mehe mälestuses. Ta pidevalt rääkis, mida tema mees millestki arvas või kuidas neile meeldis koos reisida raamatuid lugedes . „ANNE-MAI: Nii me reisisimegi. Üks kiigutas teist ning luges . Teine sulges silmad, kuulas ja kujutas ette... /.../ Ja palju sisukam tõelisest. Pole sääski, pole kerjuseid, pole palavust. Me käisime nooruses Leopoldiga tõesti suurema osa neist kohtadest läbi, kuid kunagi ei leidnud me sellist rahuldust, nagu siin kahekesi reisides.“
4. Olulisemate kõrvaltegelaste iseloomustus
Kõrvaltegelaseks valisin ma Leopoldi. Seda sellepärast, et Anne-Mai tegelaskuju on väga paljuski kujunenud selliseks nagu ta on just tänu oma mehele Leopoldile. Kuigi Leopold otseselt ei figureerinud jutus aktiivse tegelasena, avab ta Anne-Mai tegelase ja selgitab, miks Anne-Mai käitus nii, nagu ta seda tegi.
Leopold oli Anne-Mai elavate hulgast kümme aastat tagasi lahkunud mees. Tema mees oli keskaegse kunsti väga suur austaja. Ta kogus vanu üürikuid ja maale. See on põhjus, miks Anne-Mai kodu nägi välja nagu vana muuseum .
Leopold oli küllaltki range mees. Ta nõudis Anne-Mailt, et ta kas õpiks või teeks iluprotseduure. Seda sellepärast, et Anne-Mai oleks tasa. Anne-Mai muidugi kuuletus ka oma mehele ja õppiski ning värvis enda varbaküüsi ja tegi näomaske. Pikad õhtud veetsid nad raamatute, maalide ja muusika seltsis . See oli võimalik, sest lapsi neil polnud, kuna Leopold põdes mumpsi , mis võttis temalt viljakuse. Leopoldi kõrged nõudmised Anne-Maile panid teda pingutama, et olla oma mehele meelejärgi. ANNE-MAI: Ma pidin palju vaeva nägema, et Leopoldi heakskiitu leida. /…/ See oli minu rõõmus orjusLeopold jättis Anne-Maile niivõrd sügavad mälestused, et ta rääkis Leopoldist koguaeg ja ütles teistele, mis Leopoldile meele järele oli.
Samas võib Leopoldi pidada ka leplikuks meheks. Seda seetõttu, et Leopold oli päevad läbi ühtedes ja samades riietes ning ei nõudnud ka Anne-Mailt mingit eriliselt uhket riietust . „ANNE-MAI: Ja riietusega polnud Leopold samuti peps. Uuris oma maale ja vanu raamatuid päevad läbi pidžaama väel. /…/ Paljud mehed ju vist nõuavad, et olgu naistel aga alatasa uued kasukad , uhked kübarad, moodsad soengud ja kingad. Tema ei kihutanud mind selles asjas põrmugi tagant.
Leopold oli Anne-Maile selgeks teinud, et kõige paremini tulevad välja Anne-mail viieminuti munade valmistamine. ANNE-MAI: Minu retsept on viis minutit keeta . Leopold ütles, et see on kõige parem retsept...Kuna Leopold oli niiviisi Anne-Maid õpetanud, tegi ja pakkus ta neid mune alati kõigile.
5. Teose miljöö
Teoses aset leidnud tegevus toimub nõukogude ajal. Anne-Mai kodu oli väga keskaegne ning seda võis pidada lausa muuseumiks. Seinad olid kaetud vanade maalidega, mida ääristasid nikerdatud kuldraamid, gravüüridega ja siidtapeediga. Ka toas olev mööbel on palju aastaid üle elanud. Ainuke kaasaegne ese toas on grammofon.
Tol ajastul oli raha tähtsal kohal. Anne-Mail polnud rahamuredest aimugi, kuid töölistel oli rahaga kitsas käes. See näitab, et ühiskond oli kihistunud – vaesed ja rikkad. Seoses kihistumisega oli levinud inimeste ära kasutamine. Eduard ja Anton ei kasutanud Anne-Maid mitte ainult rahaliselt ära, vaid ka kuritarvitasid tema usaldust, et saada endale paremat elujärge.
Nõukogude ajal võis olla iga üks torulukksepp. Seda sellepärast, et siis ei nõutud notariaalselt kinnitatud kutsetunnistust. Varasemal ajal oli Anne-Mai vanaonul korralik tunnistus oma ameti kohta. Kui Anne-Mai sai teada, et Gogal polegi tunnistust, ei teadnud ta, kas ta tohib tema tööd vastu võtta, aga olude sunnil ta siiski nõustus Goga tööga.
Olulisel kohal oli ka ebausk . Kui seinalt kukkus alla maal ning kostus leinamarss, teadis Anne-Mai, et midagi halba hakkab juhtuma. Esimesena kukkus Püha pottsepp Bonifaciuse pilt ning kuna pildil oli oma ajalugu, siis Anne-Mai hakkas kartma .
6. Minu arvamus teosest
Minu arvates on „Püha Susanna ehk meistrite kool“ küllaltki põnev teos. Seda seepärast, et ma ootasin põnevusega, mida Eduard ja Anton järgmiseks välja mõtlevad, et Anne-Mailt tema maale kätte saada. Pinget hoidis üleval ka see, et kas Anne-Mai saab aru, kes tema töölised tegelikult on. Seetõttu oli loo lõpp väga üllatav, kui tuli välja, et need sulid (Goga, Anton ja Eduard) polnud mitte esimesed, kes Anne-Mai maja külastasid. „ ALBERT : 21. oktoobril kell 18.03 Moskva aja järgi kukkusime kummalisel kombel ja täpselt ühekorraga meie Anne-Mai katuselt alla. /…/See kukkumine oli mõneti pöördelise tähtsu­sega meie elus.
Püha Susanna-- Enn Vetemaa-teose analüüs #1 Püha Susanna-- Enn Vetemaa-teose analüüs #2 Püha Susanna-- Enn Vetemaa-teose analüüs #3 Püha Susanna-- Enn Vetemaa-teose analüüs #4 Püha Susanna-- Enn Vetemaa-teose analüüs #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-10-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kelluukas Õppematerjali autor
Teose sisu lühikokkuvõte. Teose probleemistik ja ideestik. Teose peategelase/peategelaste iseloomustus. Olulisemate kõrvaltegelaste iseloomustus. Teose miljöö. Minu arvamus teosest

Sarnased õppematerjalid

Enn Vetemaa-Püha Susanna ehk meistrite kool
3
doc

Enn Vetemaa "Püha Susanna ehk meistrite kool"

Enn Vetemaa. "Püha Susanna ehk Meisrite kool" 1. Sõnasta korrektselt sisutiheda väitlausena romaani põhiprobleem ning kirjuta sellest lähtuvalt vähemalt 100-sõnaline arutlus. Näidendis ,,Püha Susanna ehk Meistrite kool" on kesksel kohal moraaliprobleemid, mida valgustatakse eri rakurssidest ja mõttetasandeilt. Tegemist on näidendiga, mis käsitleb eelkõige ühiskonna moraaliprobleeme. Kaks haltuurameest, saanud vanalt inimeselt tööd, soovivad ta lihtsalt paljaks varastada. Nende õnneks on daam naiivne ning lihtsameelne, ei näi justkui nende plaanidest arusaavat. Probleem laheneb ikkagi täiesti ootamatult, daam on teose lõpuks adopteerinud kaks näiliselt

Kirjandus
Püha Susanna ehk Meistrite Kool-- Enn Vetemaa
2
rtf

"Püha Susanna ehk Meistrite Kool" - Enn Vetemaa

Anne-Mai hakkab tahtma enda kodu natuke moodsamaks teha, kuna ta kodu on täis keskaegseid hinnalisi esemeid ja maale. Goga pakub enda ,,kontorist" pottseppmeistri (anton) ja maalri (eduard). Anton ja Eduard jõuavadki kohale nad hakkavad arutama millal tööga pihta hakkata ning kui Anton ytleb et ,, mina oleks juba homme nõus pihta hakkama ,, siis kukub Antoni taga olev maal maha ja riivab lauda, millel grammofon hakkab mängima sünge leinamarssi. Maalil oli Püha pottsepp Bonifacius. Kui Eduard hakkab rääkima et ta saab tööga hakkama siis kukub Eduardi taga maal maha ja hakkab sama muusika mängima. Maalil oli Püha maalermeister Hieronymus. Anne-Mai hakkab nende pärast kartma ning ytleb neile et nad ei võtaks tööd vastu, kui Anton ja Eduard ei usu endeid ja siiski võtavad töö vastu. Kui Goga ütleb et ta võib Antoni ja Eduardi tööd ära teha siis ei kuku ükski maal maha

Kirjandus
Enn vetemaa
13
odt

Enn vetemaa

....................................3 Elulugu.................................................................................................................................................3 Looming...............................................................................................................................................3 Näidendid.............................................................................................................................................5 Enn Vetemaa lühiromaanide eetilis-filosoofilisest probleemistikust ...................................................6 Teo ja tahte vahekorrast...................................................................................................................6 Luulenäited.........................................................................................................................................14 Nõia elu...................................................................................

Kirjandus
Kas Salieri tappis Mozarti
3
doc

Kas Salieri tappis Mozarti?

maskiga mees, mille taga peitus Antonio Salieri. ,, See reekviem on mõeldud inimesele, kes on surnud juba veidi aega, selle vääriline, kuid ei ole siiamaani seda veel saanud," lausus mees Mozartile. Minu meelest on selles ütluses vihje Mozarti isale, kuid Salieri plaan oli reekviem tellida kui Mozarti enda matusemissaks, mille ta oleks pärast Wolfgangi surma ta matustel enda nime all esitanud. Tõepoolest selle teose kirjutamine tappis Mozarti aegamisi hingelt, sest heliloojale endalegi tundus, nagu kirjutaks ta seda enesele. Mozarti veelgi mõtlematum käitumine- öösel kodust salaja lahkumine, alatihti purjus olek, väikese tuluga lihtrahvale mõeldud etenduste loomine- viis Constanze otsuseni lahkuda koos pojaga kodust. Järjekordselt peolt tulles leidis Mozart kodust vaid ämma, kes karjus ta peale, millest sündis ,,Võluflöödi" tegelaskuju.

Muusikaajalugu
Mats Traadi-Harala elulood-Uurimistöö
68
doc

Mats Traadi „Harala elulood” Uurimistöö

teatriklassis õppides, kui eksamietendusel esitati mõningaid epitaafe ,,Harala elulugudest". Antud teema andis palju võimalusi oma fantaasia rakendamiseks ja see oli samuti üks valiku põhjusi. Põhilise osa uurimusest hõlmavad tegelaste nn. ankeedid, kus on analüüsitud igaühe teatavaid omadusi ja fakte tema kohta. Samuti sisaldab see uurimus ajaloolise tausta analüüsi, mis näitab, milline oli tolleaegne elu. Lähemalt on uuritud meeste ja naiste osakaalu, surmapõhjusi (kõik teose tegelased peale ühe on surnud) ja seda, millest tegelased jutustavad. Tulemused on esitatud ka lisades graafikutena. Töö sisaldab ka kriitikute arvamusi, mis on avaldatud ajakirjanduses. Kasutatud on Astrid Reinla, Paul­Eerik Rummo, Julius Ürdi ja Ülo Tontsi arvamusi. Töö esimeses osas on Mats Traadi elulugu, sest huvitav on ka autorit tundma õppida. Uurimus sisaldab ka ,,Harala elulugude" nn. tekkelugu ja ülevaadet arengust

Kirjandus
Pisuhändi kokkuvõte
23
docx

Pisuhändi kokkuvõte

Autor on üritanud kritiseerida uhkust ja auahnust ning seda, et mõne mehe jaoks on raha kõik, kuid samas teise jaoks on kõige tähtsam hoopis armastus, mis on ka tegelikult päriselus hoopiski tähtsam, kui materiaalne kindlustatus. Muidugi on teada, et ilma rahata ikka ära ei ela, kuid raha kokku kühveldamine ei peaks olema mitte kellegi elu eesmärgiks, muidu jääb lihtsalt kõik ilus ja puhas, mis meid ümbritseb märkamata. Kirjandusteose analüüs Pisuhänd Eduard Vilde 1. Teose sisu lühikokkuvõte Selle komöödia tegevus toimub ärimehe Vestmani perekonnas. Teos algas sellega kui Matilde õhutas oma abikaasat Sandrit kirjandusvõistluses osalema . Sander siis teeskleski et kirjutab raamatut. Kuna tal endal hästi ei läinud kutsus ta appi vana koolivenna Tiit Piibelehe, kes oli kirjanik. Tiit müüs talle

Eesti keel
Viivi luik referaat
15
doc

Viivi luik referaat

Viivi Luik-meie aja lüürik Referaat Tartu 2008 Sisukord Sisukord...................................................................................2 Sissejuhatus.......................................................................... .....3Elu ja looming....................................................................................................4 Mälestused..........................................................................................................5 Aeg inimese ja looduse vahel.............................................................................8 "Elujoon"...........................................................................................................11 Kokkuvõte.........................................................................................................13 Kasutatud materjal.............................................................................................14

Kirjandus
M-K-Baxter-Jumalik ilmutus põrgust
67
pdf

M-K-Baxter "Jumalik ilmutus põrgust"

võetud - võisin näha oma perekonda voodis magamas. Tundsin Jeesuse puudutust, kui ta ütles: “Ära karda, nendega ei juhtu midagi!” Ta teadis mu mõtteid. Püüan teha oma parima, et kirjeldada sammhaaval, mida nägin ja tundsin. Mõnedest asjadest ma ei saanud aru. Issand Jeesus seletas mulle enamiku neist ära, kuid mõnda Ta ei seletanud. Tunnetasin siis ja tunnetan nüüd, et see sündis tegelikult, ja ainult Jumal sai seda mulle näidata. Olgu kiidetud Tema püha nimi! Uskuge, inimesed, et põrgu on reaalne! Mind viidi vaimu läbi sinna kkorduvalt, kui olin ette valmistamas seda aruannet. Peatselt olime kõrgel taevas. Pöördusin ja vaatasin Jeesusele. Ta oli täis kirkust ja väge, ja Temast voolas selline rahu!Ta võttis mu käe ja ütles: “Ma armastan sind. Ära karda, Ma olen sinuga!” Kohe tõusime veelgi kõrgemale taevasse ja ma võisin nüüd näha maad meie all. Paljudesse

Usuõpetus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun