Kõver maja (2)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

3

doc

Kõver maja

Kõver Maja(Agatha Christie) 1. Tsitaadid: ,,Nad muudkui tuhnivad võõrastes laualaegastes, loead võõraid kirju ja nuhivad võõraid saladusi välja. Aga nad on rumalad. Nad ei tea, kust otsida." Kriminaalromaanide lugemine oli Josephinest teinud uudishimuliku tüdruku, kes armastas teiste jutte pealt kuulata ning kõikjal nuhkimas käia ning ta uskus, et suudab oma raamatutest saadud oskuste ja teadmistega ning ennast detektiivina näidates, sooritatud mõrva piisavalt hästi varjata. ,,Peame lõpuni siia jääma. Aga, Charles, on väga raske elada, teades, et keegi selles majas siin, kellega ma iga päev kokku saan ja vestlen, on külmavereline kalk mürgitaja." Sophia andis mõista, et ta ei saa rahuliku südamega ära sõita ennem kui ta on teada saanud, kes nende hulgast on vana Leonidese mõrvar. ,,Majauksed on alati lahti, keegi neid lukku ei pane. Varastel ja röövlitel on väga lihtne siia sisse tulla." Nannie tahtis, et kodus ei valitseks pidev

Kirjandus

281

docx

M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat

Või pöörduks ta külmalt kõrvale nagu muu tühi maailm? See kujutlus valmistas nii meeldivat kannatust, et ta selle mõttes ikka ja jälle uuesti läbi elas, üha uues ja erinevas valguses, kuni oli selle lõimelõngadeni ära kulutanud. Viimaks tõusis ta ohates ja sammus pimedusse. Kella poole kümne või kümne paiku jõudis ta tühjale tänavale, kus elas tema jumaldatud tundmatu. Ta peatus viivu; ükski hääl ei ulatunud tema kuulatavasse kõrva, ainult maja teisel korral langes ähmane küünlavalgus ühe akna eesriidele. Kas pühapaik oli seal? Ta ronis üle aia ja puges vargsi läbi põõsaste selle akna alla. Kaua ja liigutatult vaatas ta selle poole üles; siis heitis ta akna alla selili maha, käed risti rinnal, hoides oma armetut närbunud õiekest. Nii tahtis ta surra -- väljas külmas maailmas, ühegi varjuta tema kodutu pea köhal; ükski sõbralik käsi ei pühi surmahigi ta laubalt, 26

Kirjandus

0

docx

A.dumas Kolm musketäri terve raamat

D'Artagnan maksis ära üüriraha ja asus kohe oma korterisse. Kogu ülejäänud päeva veetis ta sellega, et õmbles vammusele ja pükstele poorte, mis ta ema oli isa d'Artagnani peaaegu uuelt vammuselt ära lõiganud ja salaja pojale kaasa andnud. Pärast seda läks ta Ferraille' kaile ja laskis mõõgale uue tera panna. Siis tuli ta Louv-re'isse, et esimeselt vastujuhtuvalt musketärilt järele pärida, kuidas jõuda härra de Treville'i maja juurde. 22 Viimane asus Vieux-Colombier' tänaval, seega just d'Artagnani poolt üüritud toa naabruses -- asjaolu, mis näis talle ennustavat reisi õnnelikku kordaminekut. Ning siis, igati rahul oma käitumisega Meung'is, mitte midagi kahetsedes, usaldades olevikku ja vaadates lootusrikkalt tulevikku, heitis ta voodisse ja magas vapra mehe und. Tema veel täiesti provintslik uni kestis kuni kella üheksani hommikul, mil ta üles

Kirjandus

291

doc

Tõde ja Õigus II Terve tekst

Üürikeseks avatud uksest vilksatas valgusejuga Indreku kõrvale tänavale, mille ümmarikkude prügituskivide vahel roomasid siin-seal kõhnad rohulajud. Seda Indrek pani millegipärast selgesti tähele ja see puudutas teda kuidagi koduselt ja hellalt, sest tal tuli meelde pikk üksik kastehein, mis oli millalgi kasvanud Vargamäe eluhoone õlgkatuse põhjapoolsel küljel. Oli veel üks teine asi, mis mõjutas Indrekut koduselt ja julgustavalt. See oli maja uks, millele ta lähenes, et teda avada. Avamise asemel aga laskis ta käe üle uksepinna libiseda ja tundis, et see on sooneline. ,,Just nagu meie vana linamasina võllid," mõtles ta, ,,ainult kandid veel rohkem kulunud, veel nürimad." Ta polnud oma mõttega veel õieti lõpulgi, kui uks seespoolt lahti kisti ja sealt keegi noormees välja astus, mingisugune vormimüts peas. Midagi sähvatas Indrekul läbi keha, nagu oleks ta kuriteolt tabatud

Eesti keel

Kommentaarid (2)