Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kurjus (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Kurjus
1)Raamat räägib Teise maailmasõja-aegsest Rootsi poisist nimega Erik, kelle elus on palju kurjust ja vägivalda.
Erik on pealtnäha täiesti tavaline poiss, kes tegelikult jälestab oma elus olevat vägivalda: tema isa peksab teda erinevate vahenditega ja ta on oma koolikamba pealik. Pealikuna tuleb tal pidevalt kakelda ja selle eest visatakse ta ka koolist välja. Tema vanemad saadavad ta Stjärnsbergi nimelisse internaatkooli, mis on hoopis teistsugune kool kui teised.
2) Stjärnsbergis on kehtestatud niinimetatud „seltsimehelik kasvatus“, mis kujtab endast seda, et väiksemad peavad täitma suurtemate käske ja suuremad peavad neid igal spordivõistlusel võitma. Tegelik võim on hoopis vanemate klasside õpilastest koostatud nõukogul. Korra hoidmiseks kasutavad nad väga ebatavalisi viise nagu näiteks: naksakute löömine pealaele, äädikapudeli korgiga pähe augu löömine ja kutsumine „ ruutu “. Ruut oli plats , kus vanemad õpilased peksid kahekesi korrast üleastujaid ja ninakaid poisse .
Kui Erik Stjärnsbergi läheb pöörab ta seal elu pea peale. Ta keeldub naksakuist ja kui ta ruutu kutsutakse peksab hoopis tema vanemad poisid läbi.
Eriku toanaaber on tema täielik vastand , Pierre . Kuna Erik on korra pahupidi seadnud hakatakse teda ja tema toanaabrit pitsitama. Eriti hulluks läheb see siis kui prefektiks tõuseb Otto Silverhielm.
Erik otsustab, et ta võidab nõukogu suulisel teel, aga need teevad ta elu nii põrguks, et Erik lõikab omale kolme auguga maski ja hakkab nõukaid klobima. See sünnitab nende seas suure hirmu puhangu. Kuid siiski, tegelik võit saabub ikkagi suulisel teel Otto Silverhielmi üle ja sellega on Stjärnsbergi kurjusel lõpp.
Kui Erik pärast lõpetamist koju sõidab, on ta isa juba talle mõnikümend hoopi valmis mõelnud, kuid Erik ei kavatsegi neid enam taluda.Selle asemel lubab ta endale, et see on viimane kord kui ta kakleb ja ütleb isale : „Sa oled kehastunud kurjus ning sind tuleb ära hävitada!“. Ta astub isa poole ja kustutab viimase osa kurjusest oma elus...
3) Erik oli neljateist ja poole aastane. Ta oli kaval ja alati, kui isa teda peksis, sai ta katsetada oma nutikust ja isa üllatada. Poiss oli sportlik ja tugev. Osav võitleja ja edukas varguste planeerimises. Näiteks raamatus välja toodud esimene kaklus , ta möötis välja vastase suuruse, jõu ja kiirusreaktsiooni. Tegi mõned arvutused ja oskused olid tal varrukast võtta.
4)Raamatu küsimus oleks vist selles, et miks on isad vägivaldsed. Ütlus, „kuidas isa, nõnda poeg“ on selle raamatu juures igati õigustatud, aga seekord siis ainult tegude poolest. Arvan, et noored käituvad nii, et saada populaarseks, kardetuks ja elada end teiste peal välja. Põhjus on ka selles, et kui kodus on pidevalt selline kord, siis laps arvabki, et elu käibki nii, ja avastab, et on ka temasuguseid, kes arvavad temast nii, nagu tema oma isast. Probleemi lahendada on peaaegu võimatu, sest inimene, kes on vägivalnde, ja seda nii rangelt , kui Eriku isa, siis ta ei saa aru, et tema teod on valed. Psühholoog oleks vaid raharaiskamine, vastuhakkamine teeks asja hullemaks. Arvan, et ainuke lahendus on vägivallatseja juurest ära kolimine . Oma isaga on mul halvad suhted, ka tema vahel elab välja end, ja just minu peal ja sellest tean ka, et vastuhakkamine teeb hea tunde, aga see ei vii kuhugi .
5)Ent mõne päeva pärast teadis ta päris täpselt, mismoodi ta Tuletornist jagu saab.Mitte tema kiirus ei pidanud olema otsustavaks teguriks, selle kaalusid hõlpsasti üles tema kaal ja jõud.Ent Tuletorn mõtles aeglaselt ning tal võttis kaua aega, enne kui ta raevu läks. Niisiis oli temast võimalik jagu saada, kui tegutseda kiiresti ja kompromissitult.Sestap heitis ta kõrvae võimaluse anda Tuletornile jalaga hoop tema suure noku alla.Selline võit ei leiaks tunnustust, vaid kutsuks esile ainult tohutult tagantjärele tagumist, mis omakorda viiks välja revanšikatseni, ja seda oleks veelgi raskem võita.
Valisin need read, sest just see katkend toob välja Eriku omaduse vastast hinnata ja välja mõelda võimalus, kuidas võita.
6) Jäin raamatuga rahule, see oli hea lugu reaalsusest ja andis nii mõnegi idee, kuidas vastu hakata vajadusel. Andis uue mõttelaadi, et alati eipea olema tugev ja osav sellest, et oled palju trenni teinud, vaid kodune elu teeb tugevaks. Raamatus illustratsioone polnud ja ma ei kujuta ette ka, millised need olema peaksid, sest minu arvates selle raamatu juurde ei sobigi.Paneksin raamatule hindeks 5-, see polnud hea raamat, see ei tekitanud mul tunnet seda aina lugeda ja lugeda, sain raamatu alles hiljuti läbi.
7)Jan Oskar Sverre Lucien Henri Guillou (sündinud 17. jaanuaril 1944) on rootsi kirjanik ja ajakirjanik.Jan Guillou sündis Stockholmis . Tema isa Charles Guillou on prantsuse ja ema Marianne Guillou norra päritolu. Noormees sai Rootsi kodanikuks1975aastal.
Aastal 1973 avaldas Jan Guillou koos kolleeg Peter Brattiga artiklitesarja Rootsi luureorganisatsioonist. Teosed paljastasid asutuse ebaseaduslikud jälitustegevuse kommunistide suhtes. Guillou mõisteti kümneks kuuks vangi.
Oktoobris 2009 süüdistas Expressen kirjaniku koostöös KBG-ga 1960. ja 1970. aastatel. Kuigi Jan Guillou kinnitas, et täitis mitmesuguseid ülesandeid, oli selle ainus eesmärk tema väitel koguda teavet ajakirjanduslikuks tööks. Hiljem on süüdistused luuramisest Nõukogude Liidu heaks ümber lükatud.
8) Arvan, et olen teinud paremaid töid, aga olen rahul. Soovitan lugeda seda raamatut nendel, kellel on pidevaid probleeme koolikiusamise ja kaklustega. Nõrganärvilistele mitte, sest kujutluspilt on üsnagi karm.
Kurjus #1 Kurjus #2 Kurjus #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-04-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Wendel Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Jan Guillou-
1
doc

Jan Guillou,

klobima. See sünnitab nende seas suure hirmu puhangu. Kuid siiski, tegelik võit saabub ikkagi suulisel teel Otto Silverhielmi üle ja sellega on Stjärnsbergi kurjusel lõpp. Kui Erik pärast lõpetamist koju sõidab, on ta isa juba talle mõnikümend hoopi valmis mõelnud, kuid Erik ei kavatsegi neid enam taluda.Selle asemel lubab ta endale, et see on viimane kord kui ta kakleb ja ütleb isale: ,,Sa oled kehastunud kurjus ning sind tuleb ära hävitada!". Ta astub isa poole ja kustutab viimase osa kurjusest oma elus...

10,klass
Jan Guillou-Kurjus
5
odt

Jan Guillou "Kurjus"

Pärnu Ühisgümnaasium Elina Maarja Suitso 7a klass KURJUS referaat 2009/10 Pärnu Sissejuhatus / Autori tutvustus ,,Kurjus" on Jan Guillou poolt kirjutatud noorsooromaan, mis räägib vägivallast ühe poisi elus. Raamat on välja antud 1981.aastal ning Eesti keelde tõlgitud aastal 2000. Sellest on tehtud ka aastal 2003 rootsikeelne film. Jan Guillou on vägagi põhjalikult ning kohati ka julmalt kirjeldanud raamatu sündmustikku, kuid samas on see vägagi kaasahaarav ning paneb mõtlema vägagi paljude asjade üle. Jan Guillou on Rootsi kirjanik ja ajakirjanik. Ta sündis aastal 1944 ning kannab täispikka nime Jan Oscar Sverre Lucien Henri Guillou. Ta alustas oma karjääri 1966.a ajakirjanikuna väljaandes FIB aktuellt.Hljemasutas ta ajakirja et i BildKulturfront,kus töötas aastatel 1970-1977. Tema esimene raamat "Om kriget kommer" avaldati 1971.a. Ta on töötanud ka televisioonis mitmete telesaadete juhina ning olnud nii draama - kui

Kirjandus
Teose analüüs - Kurjus
14
docx

Teose analüüs - Kurjus

Teose analüüs Kadi Koemets 12.A Ülesanne 1 1. Valisin Jan Guillou teose „Kurjus“. Žanriks on romaan. 2. Tegevus toimub pärast Teist maailmasõda, umbes 1950.aastatel Rootsis. Peategelane Erik on oma kasuisa vägivalla ohver. Samaaegselt on ta oma kooli jõugu liider, kuhu kuulusid ka Tuletorn ja Göran, kes üritasid temalt võimu ülevõtta. Kõik kartsid Erikut tema hea kaklusoskuse tõttu. Ise ta selle üle õnnelik ei olnud. Kaklused olid Eriku jaoks muutunud vastikuks ning justkui kohustuseks teiste jõugu liikmete ees – ta hakkas ohvritele kaasa tundma ilmselt seepärast, et ta isegi oli vägivalla ohver. Pärast seda kui politsei oli jõugu liikmed tabanud varguselt, nimelt varguste laine tõttu oli ülesseatud varitsus, he

Kirjandus
Kirjanduse eksami materjal
61
doc

Kirjanduse eksami materjal

1) Eesti kirjanduse ja kultuurielu aastatel 1905-1940, kirjanduslikud rühmitused, kutselise teatri teke. · Aastal 1905 moodustati kirjanduslik rühmitus ,,Noor Eesti, kelle eesotsas oli Tuglas ja Sütiste. Sisaldas kultuurimehi, kes tahtsid arendada Eesti kirjandust. ,,Olgem Eestlased, aga saagem Eurooplasteks,, (taeti Eesti kultuur viia euroopa tasemele) · Aaata 1906 hakkas ilmuma ajakiri ,,Eesti kirjandus,,. Samal aastal avati Tartus esimene eesti keelega seotud keskkool (tütarlaste gümnaasium) · Samuti 1906 pandi alus ka kutselisele teatrile( Karl Menning) · Valmis uus ,,Vanemuise,, teatrihoone, mis avati näidendiga ,,Tuulte pöörises,, (A. Kitzberg) · Rahvuslik teater 1870 · Hakati korraldama kunstinäituseid. · 1909 avati Eesti Rahva Muuseum (Tartus) · Ajakirjandus arenes väga edukalt. Sajandi alguses hakkas ilmuma ,,Teataja,, (1901) ja ,,Uudised,,(1903). Sellest hoolimata ilmusid ,,Postimees,, ja ,,Sakala,, ikkagi edasi. ,,N

Kirjandus
11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted
99
doc

11. klassi kirjanduse eksami konspekt + raamatu kokkuvõtted

1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur Reklaam Gloobus

Kirjandus
KASVATUSE KLASSIKA
152
docx

KASVATUSE KLASSIKA

KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis

Sotsiaalpedagoogika teooria ja praktika
E Bornhöhe Ajaloolised jutustused tasuja
0
docx

E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)

Tasuja JUTUSTUS EESTIMAA VANAST AJAST I Aastasadade kuristik haigutab meie ja selle aja vahel, milles siin räägitavad juhtumused on sündinud. Selle pika aja sees on meie maal, niisama kui mujalgi maailmas, palju vanu asju igaviku rüppe vajunud, kust neid ühegi muinasaegade tagasisoovija õhkamine enam välja ei meelita; uusi olusid, kuigi mitte kõigiti paremaid, on lugemata arvul tekkinud. Üldse on maailma muutlik nägu nooremaks, lahkemaks läinud; kuuesaja aasta eest oli ta, meie ajaga võrreldes, vana ja mõru. Iseäranis meie maal. Luba, lugeja, et ma sulle seda tagasitõukavat nägu paari kerge kriipsuga mõtte ette maalin. On pildil valitsev põhivärv, siis on kergem pildi kujudele karva ja seisuviisi anda. Kolmeteistkümnenda aastasaja hakatusel sattus eestlane isevärki naabrite keskele. Öeldakse, et naabritega üldse olevat raske rahus ja sõpruses elada. Aga eestlase tolleaegsed naabrid olid koguni hullud, üks hullem kui teine. Nad riisusid ta, vaese patuse pagana,

Kirjandus
Tõde ja Õigus II Terve tekst
291
doc

Tõde ja Õigus II Terve tekst

I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune h

Eesti keel




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun