Fausti ülevaade (0)

Otsida, kahelda, leida

Alati ei tasu minna lihtsama vastupanu teed, tegudel on tagajärjed, mille peale tuleb varakult mõtlema hakata. Kui seda ei tehta, siis võib inimene eksiteele sattuda ja asuda ennast petma. Samas võivad just need tegurid viia peas kumisevate mõtisklemapanevate küsimuste vastusteni. Goethe raamatus "Faust" oli peategelaseks intelligentne õpetlane, kellele kuulus lausa doktorikraad. Ta soovis muuta inimeste olukorda Maal paremaks, püüdes edasi anda oma tarkuseteri. Kahjuks aga Faust ei leidnud, et tema tegevusest oleks kellelegi mingit õiget kasu olnud, kuigi ta oli väga tuntud teadlane ja tal oli palju õpilasi: "Ma oma teadmisi ei hinda, ei arva, et võiksin inimsoole teed näidata paremuse poole." Pärast sellele järeldusele jõudmist otsustas ta oma ülejäänud elu pühendada elu mõtte otsingule. Jaan Tätte on öelnud, et tavaliselt inimesed elavad mõttega: "Elame kõigepealt selle elu kuidagi ära ja siis vaatame, mis edasi saab". Kahjuks peab konstateerima, et

Goethe “Faust”

1. Kuidas iseloomustab end Mefistofeles? Miks ta tegevus on vähetulemuslik? 2. Kas kurjus on maailma edasiviiv jõud? Eitus arengu hoovana. 3. Milles seisneb Fausti vaimne ja moraalne suurus? 4. Mida tähendab faustlik edasipüüd? 5. Margareta traagika, Fausti osa Margareta hukkumises 1. Mefistofeles on endast heal arvamusel. Ta suhtub kindlameelselt, et inimkond on teel hukatusse ja väidab, et ta ei pea isegi sekkuma. Ta on nii enesekindel, et sõlmib lepingu Issandaga, et suudab Fausti pöörata kurjuse teele. Mefistofelese arvamus: ,,Ma olen osa jõust, kes kõikjal tõstab pead ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head."; ,,Ma olen kõike eitav vaim. Kõik see, mis sünnib iga tund, on otsast

Johann Wolfgang von Goethe kirjutatud "Fausti" lühikokkuvõte

" See lause iseloomustab Mefistofelest tõesti kõige paremini, sest ta tekitab küll palju pahandust, kuid soovib siiski, et maailmas oleks tasakaal. Mefistofeles sõlmib teoses kaks lepingut. Ühe lepingu sõlmib Issandaga ning teise Faustiga. Sellest võib välja lugeda, et Mefistofeles on enesekindel ning talle meeldib, kui talle jääb õigus. Issandaga teeb ta lepingu, et näidata, kuidas mõistus ning teadmised toovad elus ainult õnnetust. Faust saab Mefistofelese ohvriks, sest ta on äärmiselt haritud ning laia silmaringiga. Faustiga sõlmitud kihlvedu on teistel eesmärkidel. Ta lubab aidata Fausti nii, kuidas oskab, et too näeks, et elu on võimalik nautida. Kui aga saabub hetk, mil Faust tõesti tunneb, et elu on väärt elamist, läheb tema hing põrgusse saatanale. Kurat väljub kihlveost igatahes võitjana. Ühel juhul jääb Faust õnnetuks ning teisel juhul saab Mefistofeles tema hinge.

Faust 1. osa kokkuvõte

nad luuletajat looma näidendit, mis tooks teatrisse võimalikult palju rahvast. Ilmselt ongi kõik edasine raamatus sellesama luuletaja looming. Järgneb proloog taevas, kus Issandat külastab Mefistofeles - Saatan. Mefistofeles kurdab, et inimeste põli maa peal on nii vilets, et isegi kurat neid enam kiusata ei taha ja nõnda sõlmivad Issand ja Mefistofeles kihlveo, kumma radadele jääb kõndima doktor Faust, kas Mefistofeles suudab Fausti õigelt teelt kõrvale juhtida või mitte. Issand annab Mefistofelesele kõiges vabad käed. Faust on väga haritud, kuid otsib rahutult elu tuuma, suurimat tõde. Ta vaevleb depressioonis, ei suuda tunda lõbu ja rõõmu mitte millestki, mis talle maa peal pakutakse - kõik on tema jaoks igav, madal, sisutu. Kui Faust ja tema abiline Wagner ülestõusmispühade puhul linna vahel jalutavad, ilmub Fausti juurde puudel, kelle mees haletsusest endaga koju viib. Fausti

J. W. Goethe „Fausti“ ülesanded

käsitlemist leiab. Teema väljaselgitamiseks küsida, millest teos räägib. Teose probleem on mingi eluline ja üldine küsimus, mille teos tõstatab. Teose idee on see, mida teema kohta öeldakse või kuidas teemasse suhtutakse. Ideed aitab tuvastada, kui küsida, mida autor on tahtnud öelda. Sageli on ideed võimalik väljendada vanasõnaga. 1. Sõnasta „Fausti“ põhiteema, probleem ja idee. Faust müüb oma hinge kuradile maha, sest tahab tunda ülimat õnne. Selle saamiseks proovib ta kõike, mida inimene õnneks saab pidada – armastus, peod, raha, võim, kunst. 2. Milliseid alateemasid võib „Faustist“ veel välja tuua? (Vähemalt 5) a) Haridus - Faust õppis targaks kaua, kuid nüüd tunneb, et tal ei olegi reaalselt neid teadmisi vaja.

"Faust" kokkuvõte

Oliver Kelder 10 d. "Faust" Kokkuvõte "Faust" selle teose kallal töötas Goethe üle kuuekümne aasta, teose algvariant "Alg- Faust" valmis "tormi ja tungi" aastatel, täielik esimene osa ilmus 1808 ja teine osa 1832. Goethe kujutas uusaja Fausti kui teadmis-ja tunnetusjanulise inimesena selle esimeses osas. Faust on täis veidrat rahutust, kes on olnud huvitunud mitmetest teadustest, õppinud palju ja saanud nii magistri kui doktori kraadi, kuid leiab, et ei tea endiselt midagi, mis suudaks inimsoole teed parema suunas näidata. Samal ajal teavas Issand ning Mefistofeles veavad kihla, et Mefistofeles ei suuda Fausti õigelt teelt kõrval kallutada. Varsti ilmub Mefistofeles puudli kujul Fausti ette ning peagi kaks

Faust kokkuvõte

"Faust" Kokkuvõte "Faust" selle teose kallal töötas Goethe üle kuuekümne aasta, teose algvariant "Alg-Faust" valmis "tormi ja tungi" aastatel, täielik esimene osa ilmus 1808 ja teine osa 1832. Goethe kujutas uusaja Fausti kui teadmis-ja tunnetusjanulise inimesena selle esimeses osas. Faust on täis veidrat rahutust, kes on olnud huvitunud mitmetest teadustest, õppinud palju ja saanud nii magistri kui doktori kraadi, kuid leiab, et ei tea endiselt midagi, mis suudaks inimsoole teed parema suunas näidata. Samal ajal teavas Issand ning Mefistofeles veavad kihla, et Mefistofeles ei suuda Fausti õigelt teelt kõrval kallutada. Varsti ilmub Mefistofeles puudli kujul Fausti ette ning