Jan Guillou, (1)

„ Kurjus “

Raamat räägib Teise maailmasõja-aegsest Rootsi poisist nimega Erik, kelle elus on palju kurjust ja vägivalda.
Erik on pealtnäha täiesti tavaline poiss, kes tegelikult jälestab oma elus olevat vägivalda: tema isa peksab teda erinevate vahenditega ja ta on oma koolikamba pealik. Pealikuna tuleb tal pidevalt kakelda ja selle eest visatakse ta ka koolist välja. Tema vanemad saadavad ta Stjärnsbergi nimelisse internaatkooli, mis on hoopis teistsugune kool kui teised.
Stjärnsbergis on kehtestatud niinimetatud „seltsimehelik kasvatus“, mis kujtab endast seda, et väiksemad peavad täitma suurtemate käske ja suuremad peavad neid igal spordivõistlusel võitma. Õpetajad ei tee sellest välja ning neil puudub ka tegelik võim koolis. Tegelik võim on hoopis vanemate klasside õpilastest koostatud nõukogul. Korra hoidmiseks kasutavad nad väga ebatavalisi viise nagu näiteks: naksakute löömine pealaele, äädikapudeli korgiga pähe augu löömine ja kutsumine „ ruutu “. Ruut oli plats , kus vanemad õpilased peksid kahekesi korrast üleastujaid ja ninakaid poisse.
Kui Erik Stjärnsbergi läheb pöörab ta seal elu pea peale. Ta keeldub naksakuist ja kui ta ruutu kutsutakse peksab hoopis tema vanemad poisid läbi. See tagab talle mõneajase puutumatuse. Ta saab rahulikult jätkata oma ujumistreeninguid ja käia jõusaalis ilma, et keegi teda tülitaks.
Eriku toanaaber on tema täielik vastand , Pierre. Kuna Erik on korra pahupidi seadnud hakatakse teda ja tema toanaabrit pitsitama. Eriti hulluks läheb see siis kui prefektiks tõuseb Otto Silverhielm. Lõpuks leiab viimane, et kui pole võimalik Erikut murda otseselt, tuleb seda teha tema toanaabri kaudu. See läheb aga nii hulluks et Pierre sõidab minema ning see toob kaasa väiksemate õpilaste üldise viha nõukogu vastu.
Erik otsustab, et ta võidab nõukogu suulisel teel, aga need teevad ta elu nii põrguks, et Erik lõikab omale kolme auguga maski ja hakkab nõukaid klobima. See sünnitab nende seas suure hirmu puhangu. Kuid siiski, tegelik võit saabub ikkagi suulisel teel Otto Silverhielmi üle ja sellega on Stjärnsbergi kurjusel lõpp.
Kui Erik pärast lõpetamist koju sõidab, on ta isa juba talle mõnikümend hoopi valmis mõelnud, kuid Erik ei kavatsegi neid enam taluda.Selle asemel lubab ta endale, et see on viimane kord kui ta kakleb ja ütleb isale : „Sa oled kehastunud kurjus ning sind tuleb ära hävitada!“. Ta astub isa poole ja kustutab viimase osa kurjusest oma elus...